Petsiga. Maainimesel peab olema lühike ja koheselt mõistetav nimi. Selleks, et võimalikult kiiresti käsk maakani jõuaks ning maakas tööle saaks hakata. Maakatel on alati rohkem lapsi, sest elektrikatkestuste osakaal on lihtsalt suurem kui linnas. Kuigi iial ei või teada, kas pereisa tõmbab ise korke välja või on tõesti igakord alajaamas vasevargad ja iga vihmasadu võrdub tormiga mis murrab puid elektriliinidele. Maamehed joovad palju, sest alati on mõni vana Ziguli, mis vajab garaazis nokitsemist või on naabrimees kõrvaltalust uues kombaini ostnud. Peamiselt juuakse garaazis, teada värk, et tehnikasajandi algusest saadik on parim koht joomiseks olnud garaaz. Seal ei säutsu ükski naine ja alati leiab aega garaazi minekuks.
Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Telgitaguseid niite tõmbab salakaval vend Johannes. Agnese käe ja südame pärast võitlevad lõpuks lausa kolm rivaali – Hansu ja Gabrieli kõrval ka viimase kasuvend Ivo. Vend Johannes aga plaanitseb reliikvia nimel pühitseda Agnese hoopis Kristuse pruudiks. Kurjad jõud veeretavad ränki katsumusi peategelaste teele, kuid neile on toeks lihtrahvast armastajapaar, Siim ja nunn Ursula ning ülestõusnud maamehed. Näitlejad Muusika Laulutekstid on kirjutanud Paul-Eerik Rummo ning viisistanud Uno ja Tõnu Naissoo. Laule laulab Peeter Tooma. Pistoda laul Viimne reliikvia Nuhk-munkade laul Põgene, vaba laps Prostituudi laul Mässajate laul http://allofmp3tunes.com/flash_player/flash_track.php? type=1&id=8557406
Friedrich Schiller ,,Wilhelm Tell" Tegelased: Werner Stauffacher Konrad Hunn Itel Reding Hans Mauer maamehed Schwyzist Jörg Hof Ulrich Schmied Jost Weiler Walter Fürst Wilhelm Tell Rösselmann, preester Petermann, köster maamehed Urist Kuoni, karjane Werni, kütt Ruodi, kalur Arnold Melchtal Konrad Baumgarten Meier Sarnenist Struth Winkelried maamehed Unterwaldenist Klaus Flüe Burkhart Bühel Arnold Sewa Armgard Mechthild talunaised Elsbeth Hildegard Walter Telli pojad Wilhelm Friesshart palgasõdurid Leuthold Pfeifer Luzernist Kunz Gersaust Jenni, kaluripoiss Seppi, karjasepoiss Gertrud, Stauffacheri naine Hedwig, Telli naine, Fürsti tütar Berta von Bruneck, rikas pärija Hermann Gessler, riigifoogt Schwysis ja Uris Werner, vabahärra von Attinghausen, lipuhärra
töötav inimene. Romantiline meeleolu põimub neid suursuguse rahu ja lihtsusega. Kunstniku viimaseid joonistusi, nagu ka kogu tema loomingut, iseloomustab mõtisklev ellusuhtumine. Teosed ,,Kartulivõtmine" ,,Kardsepad" ,,Pakri eit" ,,Mälestused" ,,Puhkus rännakul" Kujundanud ja illustreerinud J.Liivi ,,Luuletused" ,,Kalmuneid" ,,Kalev kosjas" ,,Linnuse ehitamine" ,,Kalev kosjas" ,,Kalevipoja surm" ,,Ohver" ,,Pesu" ,,Pinkkond" ,,Linlane ja maamehed" ,,Sügavik" ,,Viru vanne" ,,Tuuslari sõdalased" ,,Väsimus" ,,Linda rööv" "Talutuba" "Hilja värav" "Vabadik" Kasutatud kirjandus Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 6 1974a. lk 429 http:://digikogu.ekm.ee/authors/author_id484
II OSA Raamatu teine osa rääkis külmasõja aegsest perioodist, kus NSVLi valitses Hrutsov, Räägiti ka sellisest tuttavast teemast nagu 40. kiri, kus Orav pidi kah minema kirjale alla kirjutama, aga kuna kokkuleppele ei jõutud mida kirjutada vastukaaluks kirjutamisvastasele seadusele, kirjutati midagi kogemata mis Oravale ei meeldinud ning ta lahkus ja asemele tuli Jaan Kaplinski, kes kirjutas kirjale , kus oli kirjas (vt. raamatust), alla, millega taheti näidata et eestlased pole maamehed ja nad võtavad kirjutamisvastast seadust tõsiselt. Siis suri ka Breznev, mida algul 700 aastase välimusega inimese puhul ei tahetud algul uskuda, kui ta kokku kukkus. Viidi ta Lenini muumia juurde ja kuna nad olid ühes poosis, arvati et Leningi on elus. Nädal hiljem, kui bresnev polnud liigutanud, kuulutati ta siiski surnuks. Sellega hakkas ka Eestis uus ajastu, kui NSVL lagunes, kremli külejst tulid tükid, lenin mädanes, jõed muutusid veeta mudaks, Uural muutus liivaks
muutunud peolt. Peagi on nende kannul nii kloostrivennad kui Ivo Schenkenbergi röövlisalk. Telgitaguseid niite tõmbab salakaval vend Johannes. Agnese käe ja südame pärast võitlevad lõpuks lausa kolm rivaali Hansu ja Gabrieli kõrval ka viimase kasuvend Ivo. Vend Johannes aga plaanitseb reliikvia nimel pühitseda Agnese hoopis nunnaks. Kurjad jõud veeretavad ränki katsumusi peategelaste teele, kuid neile on toeks lihtrahvast armastajapaar, Siim ja nunn Ursula ning ülestõusnud maamehed. Peaosades: Gabriel- Aleksandr Goloborodko Sündinud 28. septembril 1938 Ukraina rahvusest Venemaa näitleja On mänginud rohkem kui 70 filmis Agnes-Ingrida Andrina 23. juuni 1944- 17. september 2015 Läti näitleja Abtiss- Elsa Radzina 10. veebruar 1917- 18. august 2005 Läti näitleja Mängis ligi 40 filmis Vend Johannes- Rolan Bõkov Ivo- Peeter Jakobi 15. oktoober 1940- 21. september 2014
Maarja Mägi 10B ,,Wilhelm Tell" Friedrich Schiller · Nimeta vähemalt 3 juhtumit, kui sveitsi maamehed olid foogti käsilaste nõudmistele vastu astunud ja millised olid vastuhaku tagajärjed? Esimesena toon näiteks juhtumi, kus Tell külastas oma isa, aga ta ei kummardanud kübarat, mis oli kohustuslik kõikidele sveitslastele. Karistuseks, et ta seda ei teinud, pidi Wilhelm oma laskma maha õuna, mis seisis tema poja pea peal. Wilhelm Telli plaan oli aga maha lasta foogt kui ta peaks oma poega tabama. Foogt sai aga
Kuigi tema kodumaad valitsesid võõrast keelt ja võõrst meelt uhked härrad, kes maamatsi sugugi hariduse ja rahaga premeerida ei tahtnud, võib siiski leida tähtsaid ja lugupeetuid Eesti soost kaupmehi ja õpetlasi, kes 15.-16. sajandi Revalis ihu ja hingega tööd tegid. Lõpuks sai eestlane ka oma tahtmise. Sai ta nüüd oma keeles hariduse ning Rootsi kuningas oli suisa nii lahke, et andis eestlasele priiuse pärisorjusest. Kaua see aga ei kestnud. Pidid maamehed jälle hangud ja kirved kätte haarama, et ennast suure ja võimsa ida-naabri eest kaitsta. Põhjasõda ja ikaldus kahandasid eestlaste arvu 100 000-ni. Kuid kas ta andis alla? Kas ta kadus mineviku? Ei, ei vandunud ta alla ei sakslastele, mis need slaavlased siis ära kannatada ole. Eestlane oli sihikindel, ta uskus endasse, ta uskus, et kunagi koidab päev mil ta saab vabaks. Kunagi elab ta omas kodus, omal isamaal. Aastate möödudes ja maailma muutudes muutus ka eestlane
vastatakse jaatavalt. Rudzen tuleb suure kiiruga ja soovib vabahärralt andeks paluda, kuid ta on hiljaks jäänud. Sellepeale palub ta kõigilt teistelt vabandust. Nüüd plaanivad nad astuda lõpuks türannile vastu. Isegi Rudenz plaanib seda , sest on vihane, et temalt võeti ära Berta. Kolmandas pildis tapab Wilhelm Tell oma noolega Gessleri. Sellega lõppeb pööre. Wilhelm Tell läbistab noole Gesslerist, mille peale ta hukkub. Viies vaatus Esimeses pildis hakkavad paljud maamehed veel tellingutes olevat Uri Sunduse kantsi lammutama, mispeale soovib Walter Fürst neid peatada. Ta ei suuda seda teha. Melchtal ja Rudenz päästsid ära Berta põlevast hoonest. See kübar, mida ennem kästi kummardada, sai vabadusemärgiks, mis sümboliseeris türannia lõppu. Paljude kõrvu jõudsid sõnumid, et keiser on tapetud oma vennapoja poolt. Keisritroon pidi edasi liikuma Habsburgide suguvõsa käest teise suguvõssa. Riik kaitseb valimisevabadusi
veekogusid. 5–7 cm läbimõõduga haava langetab kobras 2 minutiga, aga 10–12 cm läbimõõduga puu ühe ööga. Langetatud puul hammustavad nad küljest ja tükeldavad oksad. Osa oksi söövad nad kohapeal, osa veavad ära või parvetavad oma koopa või tammi juurde. Järele jäävad iseloomuliku kujuga känd ja laastud. Koprad talu heaks tööle 17.06.1999 Sirje Pärismaa, Maaleht Sajad maamehed kiruvad: koprad on viimane nuhtlus. Tartumaa Rannu valla kolm taluperemeest on need kiuslikud tammiehitajad aga oma teenistusse värvanud. Kobraste töölerakendamise mõte tekkis Rannu meestel mõni aasta tagasi maaparandusühistus neljajalgsete tammiehitajatega võitlust pidades. “Maaparandusega koos lammutasime tammid ja päästsime vee alt hulga hektareid põllu-, karja- ja metsamaad,” meenutab Koli talu peremees Jaan Erm.
kuni 1898.aastani. Seal rajas ta spetsiaalse ruumi haigete vastu võtuks ning rajas oma kuludega 3 kooli. · 1890.aastal püüdis Tsehhov jääda endiselt objektiivseks, kujutades tegeliikust kogu selle tõepäras ja mitte jagada ennatlikke nõuandeid. Novellid intelligentidest: ,,Duell" (1891), ,,Maja ärklitoaga" (1896), pseudointelligentlikust väikekodanlusest: ,,Suur Volodja ja väike Volodja" (1893), ,,Sõnaseadeõpetaja" (1894), talurahva elust: ,,Maamehed" (1897), intelligentsi ja rahva suhetest ,,Uus suvila". · Teisalt oli ta juba nii mõnegi oma mõtte kindluses veendunud ja pidas vajalikuks veenda ka lugejaid. Jutustus ,,Palat nr. 6" (1892), kus on vaatluse all aktiivse ja passiivse eluhoiaku probleem argikurjusega vastuvõitlemise mõttekus või mõttetus, mida ta arendas juba varasemas jutustuses ,,Tuled". Selles jutustuses seisneb mõte, et elu koledusi mitte teada
Tsernobõlis käinud meeste suremus jääb Eesti keskmisele paiguti üsna tuntavalt alla. Seletus on üsna lihtne - Tsernobõlis ei käidud tervisvetel. Kordusõppustele viidi ikkagi arstliku kontrolli läbinud inimesi. Seega oli Tsernobõli-meeste üldine tervislik seisund Eesti keskmisest kindlasti parem.Vaid enesetappe on Tsernobõlis käinute seas keskmisest tublisti rohkem, sellest võib järeldada totaalset stressi. Ent meenutagem 80.-90. aastate Eestit: võim vahetus, paljud maamehed kaotasid töö. Naised ei võtnud oma mehi enam tõsiselt: üldlevinud hüsteeria kohaselt polnud Tsernobõlist tulnud mehed enam voodis võimekad või suutsid ainult värdjaid sigitama. Nii lagunesid ka perekonnad. Tsernobõlist tulnud mehed jättis ühiskond oma muredega üksi. Selgub, et alust pole ka oletustel, nagu põhjustanuks Tsernobõl likvidaatorite seas vähki haigestumise laine. 4742 Tsernobõlis käinud mehe hulgas on siiani registreeritud 25 vähijuhtu.
Enamlased päästsid valla punase terrori (ohvreid 600), hiljem valge terrori omakohus, kohtuta hukkamised ja sõjavangide mahalaskmine. Murrang : Jan. 1919 läksid Eesti väed vastupealetungile (soomusrongid, meredessantsalgad) 14.jan. vabastati Tartu ja 19.jan. Narva. Veebruari alguseks oli Eesti vaba, Saaremaal puhkenud mäss (enamlaste agitatsiooni ja infopuuduse mõjul) suruti karistussalga poolt maha. Maaküsimus enamlased tahtsid luua põllumajanduskommuunid, maamehed pettusid aga neis. Üks Vabadussõja võitmise eeldus oli valitsuse ja erakondade maaküsimuse lahendamine. Teine oli enamlaste võit Vene kodusõjas : valgekaartlased kindral Judenitsi Loodearmee vastu (valgete võidu korral poleks lääneriigid Eesti iseseisvust tunnustanud). Aprillis 1919 toimusid valimised Asutavasse Kogusse edu vasakpoolsetel sotsialistlikel erakondadel. Selline juhtpartei, alalhoidlik, baltisakslastega kompromissi otsiv ja Ajutise Valitsuse eest vastutav
Kevadel repressioonid mõnevõrra nõrgenesid ja alles novembris 1906 anti korraldus lõpetada talude põletamine ja avalik peksmine. Maha lasti u.400 inimest, vangi, ihunuhtlust, väljasaatmine. Eriti said kannatada maaharitlased. Suur osa avaliku elu tegelastest pakku välismaale või Soome. Teemant ja Päts mõisteti tagaselja surma. Kohtuprotsessid sageli vaid farsid. Kuna juhid ja linnamehed olid põgenenud või põranda alla läinud, siis olid peamised kohtualused maamehed, kellel polnud võimalik kuhugi pageda. Tulemused: Talupoegade ja baltisaksa mõisnike vahelised suhted halvenesid pärast revolutsiooni. Eestlased olid nüüd nende silmis vaenulik ja ähvardav element. Asuti kaitsepositsioonile. Karistussalkade terror vaid ajutine abinõu. Algas nende rahvuslike jõudude entusiastlik mobiliseerimine, et end ühendada ja kaitsta veel viimast. Võimalused rahulikuks koostööks ahenesid. 1905.a
Sellega taastati Ulmanise valitsus ning Saksa väed pidid Lätist lahkuma. · Narva kaitselahingud (1919. aasta oktoobrist detsembrini samal ajal toimusid rahuläbirääkimised · vaherahu (sõlmiti 31. detsembril 1919. aastal, kehtima hakkas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30). Vabadussõja võitmise põhieeldused: · Enamlased ei soovinud mõisamaid talupoegadele jagada, vaid luua mõisamaadest põllumajanduskommuunid. Maamehed pettusid enamlastes ning nende sümpaatia kuulus pigem Eesti valitsusele ja rahvuslikele erakondadele, kes lubasid maaküsimuse ruttu jaotsustavalt lahendada, jagades maa rahvale. · Enamlaste võit kodusõjas. Ühtse ja jagamatu impeeriumi eest seisvate valgete võidu korral eioleks nende liitlased Balti riikide iseseisvust tunnistanud. Tartu rahu: · Rahukonverents toimus Tartus (5. detsember 1919 2.veebruar 1920).
Isana oli ta väga hea isa ja hoidis väga oma lapsi. Augusti nõrkuseks oli see, et ta sattus kergelt paanikasse. Ta viidi 1941 aastal ülekuulamisele. Kui sõda läbi sai, siis oli venalstel selline asi nagu hävistuspataljon. See pataljon hävitas kõik viimase, mis hävitada veel oli vaja. Siia kanti jõudes olid need pataljoni mehed mingi usimasti mõju all. Nad liikusid edasi Pringi suunas. Enne venelaste tulekut oli Eesti maameestel ära peidetud kuulipilduja. Maamehed hakkasid sellest hävituspataljoni tulistama. Otepää kandis tuntakse seda lahingut Pringi lahingu nime all. Selle lahingu ajal läksid Viiding Paul, August Tints ja papa Girill Saar maja juures olevale kõrgele mäele. Papa Girill ja August ronisid puu otsa ja nägid et Pringi pool on suur tolmupilv üleval ja nad kuulsid ka laskmist. August ja papa võeti kinni sest kaevati et nemad olid hävitsupataljoni lasknud. Kui papa oli sellises olukorras, siis muutus ta enesele kindlaks ja vastas
aastatest. II OSA Raamatu teine osa rääkis külmasõja aegsest perioodist, kus NSVLi valitses Hrutsov, Räägiti ka sellisest tuttavast teemast nagu 40. kiri, kus Orav pidi ka minema kirjale alla kirjutama, aga kuna kokkuleppele ei jõutud mida kirjutada vastukaaluks kirjutamisvastasele seadusele, kirjutati midagi kogemata mis Oravale ei meeldinud ning ta lahkus ja asemele tuli Jaan Kaplinski, kes kirjutas kirjale. Millega taheti näidata et eestlased pole maamehed ja nad võtavad kirjutamisvastast seadust tõsiselt. Siis suri ka Breznev, mida algul sellise välimusega inimese puhul ei tahetud algul uskuda, kui ta kokku kukkus. Viidi ta Lenini muumia juurde ja kuna nad olid ühes poosis, arvati et Leningi on elus. Nädal hiljem, kui bresnev polnud liigutanud, kuulutati ta siiski surnuks. Sellega hakkas ka Eestis uus ajastu, kui NSVL lagunes, kremli külejst tulid tükid, lenin mädanes, jõed muutusid veeta mudaks, Uural muutus liivaks
Passiivsus ja kohatine abitus maal võivad aga veelgi süveneda. Üks põhilisi probleeme on ka maareformi aeglane kulgemine ja tema pidev ümbertegemine. Maainimene ei ole ikka veel saanud kinnisvaraturule. Ka ettevõtlikumad talupidajad ei saa pikaajalist laenu. Seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu liikmeks on põllumeestel üks põhiline mure- kuidas saavutada hea liitumisleping. Eestis on liitumise protsess veel liiga alguses ja maamehed ei suuda praegu ette näha, milliseid eriõigusi tuleks tingimata Eestile taotleda. Võrreldakse Eesti võimalusi ka Soome ja Taaniga, eriti Taaniga, kus maad ei saa müüa sellele, kes seda ise ei kasuta. Eestis on juba praegu näha tendentsi, et Venemaalt imbuvad sisse Eesti passiga maa kokkuostjad-muulased. Talumeestel on tõsine hirm- kui tuleb Euroopa kapitali ja inimeste vaba liikumine, kes siis maa kokku ostavad
puhas. Põhjuseks, et nii kiirelt Eesti vabastati oli kommunistide vähene populaarsus (ei andnud vaestele maad, kuigi olid lubanud), ülekaal soomusrongide osas rindel ja Vene kommunistide madal sõjaline tase. Suureks ohuks oli kommunistide võrdusidee propaganda Eesti vaesema elanikkonna hulgas sh. vaesemate maameeste hulgas (nö. maata mehed). Põhjusel, et punased soovisid mõisamaad mitte talumeestele jagada vaid põllumajanduskommuune/kolhoose luua, pettusid maamehed neis. Lisaks kõigele Eesti valitsus ja rahvuslikud erakonnad lubasid aga maaküsimuse kiirelt ja otsustavalt lahendada, millega eestlaste enamus koondus Rahvaväkke et ühiselt sissetungivat vaenlast välja tõrjuda. Alles kevadel 1919.a. hakkas Punaarmee juhtkond taipama et Eesti näol on tegemist tugevama vastasega kui arvati. Eesti armee mis sõja alguses oli olematu oli jaanuari alguseks suurenenud 13000 meheni ja kevadeks ca. 80000-ni, millele lisandus veel kaitseliit ca. 120000 meest
Kui inimesel läheks igal pool korda kõike, mida ta tarvitab, ise valmistada, siis ei oleks ka asjade vahetust tarvis. Asju just sellepärast vahetataksegi, et igas maakohas ei ole võimalikise kõike teha, mida inimene vajab. Üks piirkond kasvatab näiteks põhiliselt nisu ja seda on tal käepärast palju rohkem kui ta seda ise ära tarvitab. Talupojad müüvad nisu kaupmeestele, kes selle sinna toimetavad, kus sellest puudust tuntakse. Nisu eest saadud rahaga ostavad maamehed endale tarvilikke asju. Nende hulgas ka põllutöö masinad ja riistad, mida toodavad käsitöölised. Viimased ostavad omale masinate eest, näiteks uut toorainet. Kui seda tooret lähedalt osta ei ole, siis tuuakse see sealt, kus seda on rohkesti ja kust seda müüakse. Nii puud kui rauda läheb käsitöölistele selleks tarvis, et endale ja müügiks uusi tööriistu valmistada. Raske ei ole ka mõista, et toodetakse seda, mida on võimalik ja ostetakse seda milleta läbi ei saa
suurkodanlus sulasid kokku, mõlemad on parlamendis esindatud, tegelevad äriga jne. Inglismaal oli tugev klassiühiskond. Kui Prantsusmaal ei tehtud vahet kust pärit, siis Inglismaal tehti vahet, kas räägib Oxfordi inglis keelt või töölisklassi tavalist inglise keelt. Moodsa kapitalismi ja parlamentaarse demokraatia pioneerriik (parlamendireform 1832, 1867, 1884). 19saj on maailma juhtiv tööstusriik. 1832 hääleõigus keskklassi meestele, 1867 linnamehed, 1884 maamehed, 1918 naised. Juhtivad parteid kuni I MS lõpuni: uuendusmeelsed liberaalid ja mõõdukad konservatiivid. 20saj alguses ametiühingute poolt asutatakse Inglise Tööpartei, see oli algusest peale mõõdukas, mitterevolutsiooniline partei. Evolutsioon, mitte revolutsioon. Mõõdukas liberalism ja konservatism, ei kaldutud äärmustesse. Juhtivad poliitikud: 1. Liberaalide William Gladstone (valitsused 1880-85, 1868-74, 1886, 1892- 1904)
Sadamaelu korraldas raehärrast sadamafoogtile alluv sadamavaht - Jälgis, et laevad maksaksid tolli. Transiitkaubandus ja kauplemine kohalikul turul- Liivimaa kaubandus oli väga suurel määral vahendustegevus Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel. Seetõttu pole täpne kõnelda sisse- ja väljaveost, sest valdav osa nii idast kui ka läänest saadustest rändas edasi. Sisekaubandus - Linnas käis ost-müük peamiselt turul, kus kohtusid suur- ja väikekaupmehed, käsitöölised ja maamehed-naised. Seal asusid poed ja putkad, kalalauad. Seal asus ka linna kaal. Korra järele valvas turufoogt. Turukaubandus oli eelkõige mõeldud linnaelanike varustamiseks ja vaba. Kauplemist mujal linnas üritati takistada. Väikekaupmehed käisid maal, pakkudes talurahvale eluks vajalikke kaupu. Mõisnik oli see, kes linnakraami talupoegadele edasi müüs (Kallimalt, omakasu?). Maal olulised keskused olid kõrtsid, mille kaudu turustati õlut, toiduaineid. Kirikupühade laadad
Ronin sinna otsa ja karjun kõvasti mõned sõnad, mis südame peal on olnud ja parajasti keelele tulevad. Kui ise rahva seas oled, siis, majesteet, on ikka midagi südame pealt ära öelda. Varsti koguneb rahvast kokku. Karjutakse, taotakse kella, soldatitelt võetakse relvad ja varustatakse nendega maamehi, kilda löövad veel turukaupmehed ja asi muudkui läheb. Ja nii juhtub see alati, kuni feodaal-härrad istuvad oma lossides, linnakodanikud oma linnades ja maamehed maal.» «Ja kelle vastu te niiviisi mässate?» küsis kuningas. «Kas oma kohtunike vastu või feodaalhärrade vastu?» «Vahel nii, vahel naa. Vahel isegi hertsogi vastu.» Louis XI istus tagasi toolile ja ütles naeratades: «Ah nii! Aga siin on neil tegemist ainult kohtunikega.» Sel silmapilgul astus Olivier le Daim uuesti sisse. Talle järgnesid kaks paazi, kes kandsid habemeajamis-riistu. Louis XI-t üllatas see, et Olivier'1 olid kaasas veel Pariisi prevoo ja
nagu ta tegi seda muis asjus, siis oleks ta tingimata kinnitava vastuse saanud, eriti kui ta oleks Indreku arvamust küsinud peale seda, kus see oli tänaval laterna all lugenud Liisi salatähe. Sest niipea kui ta seda oli teinud, kiskus ta paberilipaka tuhandeks tükiks ja viskas need siiasamasse kõnniteele, kuna ta aga taskus leiduva pakikese ilma pikemata küütis keset tänavat, kus sõidavad linna voorimehed ja kaugelt tulnud maamehed. Ise pistis ta kodu poole, nagu oleks tal tagaajajad kannul. Koju jõudnud, Indreku esimeseks mureks oli järele katsuda, kas tassikõrvad kasti põhjas alles, sest need olid tal Liisi salatähte lugedes äkki meelde tulnud. Alles! Tassikõrvad olid alles! Mõlemad! Just sealsamas, kuhu Indrek nad viimati oma käega siidmähises pannud. Ja siinsamas tundis ta, et nüüd võib ta isand Mäebergile ükskõik mida ja kuipalju valetada, ilma et
annaabi.ee 
