PIET CORNELI S MONDRI AN (07.03.1872 01.02.1944) Marta Babenjuk ELUKÄIK * Sündis Amersfoortis * Pere oli Kalvinistlikku usku * Oli lummatud teosoofiast * Piet'i isa toetas poega tema valikutes. * Maalimises oli 5 perioodi * 1. näitus kahest maalist oli 1890 aastal. TÖÖKÄIK * Alg ja põhikoolis koolis õppis vabakäe joonistust. * Õppis Amsterdami Kuninglikus Akadeemias 1892 kuni 1895 aastani * Elas Hollandis, Pariisis, Londonis ja New York'is. * Andis ma maalimise eratunde * Asutas ajakirja "De stijl", (Stiil) * Radikaalne samm kubismist geomeetrilisse abstraktsionismi. * Eesmärgiks oli maalides kaotada reaalsed kujundid
sajandi heliloojatele. Arnold Schönbergi juhendamisel algasid tema katsetused atonaalsuse ja dodekafooniaga . Elulugu John Cage sai oma esimesed klaveri kogemused oma tädilt Phoebe Harvey'lt, kes tutvustas talle 19.saj. klaveri muusikat. Kui ta koolis käis, olid tal kindel plaan saada kirjanikuks. Kui John Euroopat külastas õppis ta algul arhitektuuri, kuid tema jaoks ei olnud see huvitav ja loobus sellest. Pärast seda proovis ta oma kätt veel kunstis, maalimises ja luuletajana. Elulugu Cage alustas oma muusiku karjääri 1933-ndal aastal kui ta mõistis, et tema kunsti ei hinnata nii hästi kui tema loodud muusikat. Cage on öelnud : "The people who heard my music had better things to say about it than the people who looked at my paintings had to say about my paintings" Looming · Ta tundis suurt huvi löökpillide vastu ja 1938. aastal organiseeris oma esimese löökpilli orkestri , millele kirjutas ka hulga teoseid
PIET CORNELIS MONDRIAN (07.03.1872 01.02.1944) ELUKÄIK * Sündis Amersfoortis * Pere oli Kalvinistlikku usku * Oli lummatud teosoofiast * Piet'i isa toetas poega tema valikutes. * Maalimises oli 5 perioodi * 1. näitus kahest maalist oli 1890 aastal. TÖÖKÄIK * Alg- ja põhikoolis koolis õppis vabakäe joonistust. * Õppis Amsterdami Kuninglikus Akadeemias 1892 kuni 1895 aastani * Elas Hollandis, Pariisis, Londonis ja New York'is. * Andis maa maalimise eratunde * Asutas ajakirja "De stijl", (Stiil) * Radikaalne samm kubismist geomeetrilisse abstraktsionismi. * Eesmärgiks oli maalides kaotada reaalsed kujundid
,,Carpe diemis" on sarnane meeleolu: aeg on lühike ning saab varsti otsa... ,,Carpe Diem" erineb ,,Ingi hauast" aga selle poolest, et sõnum on teine: Visnapuu õhutab meid oma aega nautima. 5) Luuletuses ,,Igavesti" Visnapuu räägib oma armastatust ning sellest, kui väga ta temaga olla tahab. Minu arust võib hea luuletaja olla heas igas stiilis. Oli ju Leonardo da Vinci absoluutselt suurepärane nii marmori vormimises, piltide maalimises kui ka keeruliste masinate kavandamises! Ma ei saa öelda, et Visnapuu oleks üheski stiilis halb olnud. Mulle meeldivad ta luuletustest need kõige rohkem, kus on ajataju kujutatud, sest see tuletab meelde, et mitte miski ei ole püsiv ning peaksime elama kõiki oma päevi nii, nagu oleksid need meie viimased. Ma arvan, et igal inimesel on oma eelistused ning kuna Visnapuu on väga mitmekülgne luuletaja, leiab igaüks tema luules midagi, mis neile meeldib.
soovide ja vajaduste järgi ning seeläbi kajastab kunst ka ilu aeg-ajalt erinevalt. Alates sellest hetkest, mil kunst tekkis, on maailmas järjepidevalt toimunud erinevaid muutusi. Edasi on arenenud nii inimesed kui ka tehnoloogia. See on aga loonud kunstile rohkem eneseväljendusvõimalusi. Näiteks võib tuua kas või graffiti-kunsti, mis ei oleks saanud tekkida ilma aerosoolvärvide leiutamiseta. Tänapäeval ei piirdu kunsti tegemine tihti ainult värvidega paberi või lõuendi peale maalimises vaid üritatakse teha kunst võimalikult mitmekülgseks ning tajutavaks mitmete meeleelunditega samaaegselt. Näiteks võib kunstiteose puhul olla ühendatud nii pilt kui ka helid. Arenenud on ka inimeste mõistus. Kunsti mõistmine on tihedalt seotud abstraktse mõtlemisega ehk siis ettekujutlusvõimega. Tänu sellele loovad kunstnikud tihti selliseid teoseid, millest paljud meie seast ei saa aru. Kuid see, et asi on meie jaoks arusaamatu, ei tähenda, et see asi ei või olla ilus. Lihtsalt
kunstieluga. 1904. aasta sügisel viibis ta viimase juures Tartus ning tutvust näiteks Karl-Eduard Söödi ja Gustav Suitsuga. Tõenäoliselt just Suitsu vahendusel ilmus 1905. aastal Noor-Eesti I albumis Paul Raua "Muhu rauga" reproduktsioon[4]. Tallinnas kirjutas Paul Raud retsensiooni Ants Laikmaa ateljeekooli näitusele ning haarates ka ise kinni kunstipedagoogilisest mõttes, hakkas 1905. aastal andma eratunde joonistamises ning maalimises. Tema õpilasteks olid peamiselt baltisaksa noored, kuid pole võimatu,et ajal, mil Laikmaa oli pagenduses, käisid Raua juures ka tema ateljeekooli õpilased[4]. 1914-1923 töötas ta Tallinna Tütarlaste Kommertskoolis ja 1923. aastast Riigi Kunsttööstuskoolis õpetajana[1]. 1914 kolis Tallinna kaksikvend Kristjan Raud, kes hakkas koos maapaost naasnud Ants Laikmaa ning viimase õpilase Nikolai Triigiga eesti kunstielu korraldama
Tuntuim töö on fresko ,,Noah". Tema õpilastest kuulsaimaks sai ikoonimaalija ja munk Andrei Rubljov (u1370-1430), Ta on pärit Moskva käsitöölise perekonnast, ta oli tagasihoidlik, rahulik ja hardalt usklik munk, ta hindas traditsioone ja kollektiivset püüet. Teda ja tema loomingut austati juba tema eluajal, peale surma sai tast legend, vaimuliku kunsti sümbol. Rubljov lõi oma teosed Moskvas või selle lähistel. Rubljovi peetakse suurimaks panuseandjaks ikoonide maalimises. Lahtiütlemine vormi, värvi ja väljenduse ülekaalus olevast karmusest iseloomustas uut vene ikoonimaalijate arenevat stiili. Rubljov sisendas oma töödesse õrnust ja harmooniat, mis on iseloomulikud vaimulikule väljavaatele. Rubljov kasutas töödes sügavaid ja puhtaid värve, õrna ilmekust. Rubljovi tuntuim teos on "Püha kolmainsus" - kolme hinge vaimne harmoonia. See on näide lihtsusest ja autori osavast stiilist, samuti võimest ületada maalimispiiratust vaimsetel
oli algkooli direktor ning oli ka amatöörist maalikunstnik ning joonestaja. Mondriani onu Frits Mondrian oli iseõppinud maalikunstnik, eriti huvitus tema töödest vene õukond. Enne 1912 aastat oli ta nimi tegelikult Mondriaan, aga Piet muutis oma nime Mondrianiks, kuna ta ei soovinud, et teda aetakse segamini tema onu Fritsiga. Mondrianide perekond oli kalvinistlikku usku, nad olid väga artistlikud: maalisid ja musitseerisid. Juba varases lapsepõlves avaldus Pieti andekus maalimises. Nii isa kui ka onu õpetasid talle maalikunsti tehnikat. Teismelise eas hariti Mondriani põhjalikult maalikunstis ja ta õppis seda mitmetes koolides. Teda aitas õpingutes erruläinud kunstiõpetaja Baet van Ueberfeldt. Mondrian Sr. plaanis, et ta pojast saaks kunstiõpetaja. Mondrian sai endale õpetusload ja tal lubati õpetada alg- ja põhikoolides. Olles kunstiõpetaja, täitis Mondrian oma isa soovi ning otsustas hakata kunstnikuks 1892
hõbemedaliga.
Jansenis oli revolutsiooniline meelsus teatavasti hakanud juurduma juba tema
töötamisel Narva vabrikuis. Aastate jooksul muutus ta tolleaegsel Venemaal valitsevais
klassivastuoludes ja sotsiaalses ülekohtus üha teadlikumaks. Ja kui siis 1905. aastal puhkeb
revolutsioon, võtab Jansen sellest aktiivselt osa. Samal ajal aga jätkab Jansen oma
kunstiõpinguid. 1905. aastal astub ta Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Janseni tööd
joonistamises ja maalimises on hinnatud rahuldava ja heaga. Teoreetilistes ainetes esineb ka
mitterahuldavaid hindeid. Väga häid ei ole üldse. Hinnete sellist keskpärasust võiks osalt
seletada sellega, et Jansen töötas kiiresti ja tavaliselt oma töid ei viimistlenud.
Aastail 1906- 1907 avaldab Jansen rea satiirilisi joonistusi, peamiselt J. Lilienbachi
poolt väljaantavais mitmesuguste nimetuste all ( <
Vaatajale ei meeldinud ja hakati neid kutsuma foovideks. G. van Gogh vaimustas foove. Foovide rühmituse tähtsamad esindajad on H. Matisse, A. Derain, M. de Vlaminck, R. Dufy ja K. van Dongen. Foovidel oli värvide pillerkaar, nad ei töödelnud värvide vastavust looduses esinevatele, vaid kasutasid neid suvaliselt. Foovide rühmitusele pani aluse H. Matisse, aga ajastu nõutavam portretist oli K. van Dongen. R. Dufy eelistas maalida merevaateid. Dongen on väljapaistev portreede maalimises. Eesti kunstnikest foovidele kõige lähem on K. Pärsimägi. Kahjuks on sellelt materjalilt teoseid väga halb vaadata, kuid ei usu, et see on elujõuline, kuna on palju sõbralikumaid stiile kui fovism. Ekspressioon-väljendust, eneseavaldust ; Ekspressiivne-väljendusrikast, ilmekas. Prantsuse foovid püüdsid vaatajaid rõõmustada kuid saksa ekspressinistid väljendasid teostes maailmavalu. F. Marc, O.Dix E. Viiralt, K. Mägi, N. Triik ja P. Press on saanud mõjutusi saksa
ning Maria Theresale nautis neis osalemist. Tema haridust kontrollisid jesuiidid. Maria Theresa uskus et kaasaegne ladina keel on väga hea aga muud ei osanud jesuiidid talle õpetada. Tema kirjavead ja kirjavahe märkide kasutus olid ebaharilikud ning tal puudusid ametlik käitumine ja kõne, mis olid iseloomustanud tema Habsburgidest eelkäijaid. Maria Theresal arenesid tugevad suhted krahvinna Marie Karoline von Fuchs Mollardiga kes õpetas talle etiketti. Teda oli haritud joonistamises, maalimises, muusikas ja tantsimises, selleks et ta oleks valmis oma rolliks kuningannana. Ta isa võimaldas tal osaleda nõukogu istungitel 14. eluaastast, kuid ta ei arutanud mitte kunagi riigi asju oma tütrega. Kuigi ta oli veetnud viimased aastakümned oma elust kindlustades Maria Theresa elu, oli ta siiski oodanud ju poega ja ei valmistanud oma tütart ette eluks valitsejana. Küsimus Maria Theresa abielu kohta püstitati juba neiu varajases lapsepõlves.
tumedal foonil, neile langeb ere, järsk valgus, mis tuleb ülalt. Naturalismi sissetoomine kiriklikku maalikunsti kutsus esile meelepahatormi. Carvaggio põhimõtteid arendas iseseisvalt edasi grupp kunstnikke, kes moodustavad Napoli koolkonna. Napoli meistritest on keskse tähtsusega Jusepe de Ribera. Carvaggio mõju avaldub Ribera loomingus peamiselt selles, et ka tema töödes valitseb täielik tõetruudus, ka tema eelistab tumedat maalimisviisi. Meisterlik oli Riber eriti ihu maalimises. Naturalistlikult on ta kujutanud lihtrahva tüüpe. XVIII sajandil hakkab kunstitegevus Itaalias raugema. Ainuke keskus, kus kunst veel suure järelõitsengu läbi elab, on Veneetsia. Mainimist väärib siin kõigepealt vaatemaalija Canaletto. Ta alustas Rooma vaadetega, kuid pühendas hiljem täielikult oma kodulinna kujutamisele. Kõik üksikasjad tema töödes on kujutatud fotograafilise loomutruudusena, ometi on nad ülimal määral maalilised ja võluvad õhu
Lugu ja selle sümboolne sisu on eraldamatud. Nad on saanud selliseks mitte ainult läbi inimese ja looma ühtsuse, vaid iseäranis läbi naise radiaalse liikumise, jõudemonstratsioon, millest mehel näib olevat võimatu põgeneda. Kui siiamaani sai ,,Interjöör II-te" vaadelda kui ohutut zanristseeni, siis enam ei olnud see mõeldav. Alles pärast pikaleveninud vaidlust lubati Chagallil seda maali 1912. aasta kevadsalongis eksponeerida. Teda süüdistati pornograafia maalimises. Julge sugestiivsuse andis pildile lihtne kompositsiooniline variatsioon: juhtmõtete seadmine ringselt, mitte sirgelt. Seda õppis ta kubismilt. Õieti oli kubism see, mis lahendas mitmed Chagalli varajased tehnilised probleemid. Chagalli ühendus kubismiga ei olnud niivõrd mõjutatud liikumise esiisadest Pablo Picassost ja Georges Braquest, Robert Delaunayst, kes oli abielus vene päritolu kunstniku Sonia Terkiga.
suur kunstianne. Räägitakse, et esmakordselt märganud Ser Piero oma poja ante siis, kui Leonardo ühele puuplaadile kaunistuseks draakoni maalis. Konnade ja sisalike joonistuste järgi maalitud pilt olnud nii tõepärane, et ajanud isale hirmu peale. Kui Leonardo oli umbes 15-aastane, saadeti ta kuulsa Firenze kunstniku Andrea del Verocchio (1435-1488) ateljeesse maalikunsti ja skulpruuri õppima. Koos teiste noorte õpipoistega omandas Leonardo oskusi joonistamises, maalimises ja kujude modelleerimises. Kui Leonardo õpingud Verocchio ateljees lõpule jõudsid, sai temast elukutseline kunstnik. Tööst tal puudust ei olnud. Siiski ilmnes juba üks tema nõrkusi, mis talle kogu elu raskusi põhjustas: olgugi andeks, kaotas Leonardo tihti huvi suurte ettevõtmiste vastu ja jättis need enne valmimist pooleli. Leonardol tuli õppida joonistamist ning kõiki värvide segamise, maalimise, kiviraidumise ja pronksivalutehnikaid. 1472
ning varsti olid nad lahutamatud ning Gala otsustas Dali juurde jääda. Dali ja Gala abiellusid 1934. aastal. Samal aastal toimus ka Dali välja heitmine sürrealistide grupist, sest aina eemaldus ta sürrealistide vasakpoolsetest poliitilistest ideaalidest ning maalis pildid Leninist ja Hitlerist. Pärast seda suundusid Gala ja Dali Ameerikasse, kus Dali näitus Madison Avenue galeriis saavutas tohutu menu. Pärast Galaga kohtumist oli Dalil äärmiselt viljakas periood maalimises kuni Teise maailmasõjani. Valmisid teosed: ,,Purskaev'', ,,Mälu püsuvus'', ,,Auto jäänused, mis põhjustasid pimeda hobuse sündimise, kes telefoni ära tappis'', ,,Libido kummitus'', ,,Gala portree'', ,,Morfoloogia kaja'', ,,Sügisene kannibalism'', ,,Põlev kaelkirjak'', Narkissose metafoosid'', ,,Uni'', ,,Monstrumite leiutamine'', ,,Hispaania''. Toimusid mitmed näitused ning positiivsed arvustused, mis tegid temast rahvusvahelise kuulsuse. 1940. aastal
1921. aastal kolis Kandinsky tagasi Saksamaale. 1. 5. Bauhaus Peale Saksamaale kolimist Kandinsky võttis vastu Walter Gropius`e kutse õpetada ja anda edasi oma teadmisi Bauhaus`is, mis oli Gropius`e loodud Kõrgem Kunstikool. Teme tolle aja arendused punkti ja joone koha pealt viisid välja teoreetilise raamatuni Point and Line to Plane*, mis ilmus 1926. aastal. Geomeetriliste elementide tähtsuse kasv tema õpetamises ja ka maalimises, eriti nurk, ring ning sirged ja kõverad jooned, oli eriti märkimisväärne. Kandinsky jaoks oli see väga arendav ja produktiivne periood. Tema suurt loomingulist vabadust kroonib 1925. aastal loodud töö Yellow- red- blue**. See on kahe meetrine teos, kus on kasutusel kõik põhivormid: vertikaalne kollane ristkülik, kalduv punane rist, suur tumesinine ring, mustad jooned, ringikujulised kaared, ühevärvilised ringid
I maailmasõja algul hakkas Modigliani üha rohkem tegelema maalimisega. Modigliani kuulub kunstnike hulka, kelle biograafid peavad olema eriti ettevaatlikud niisuguste üldtarvitavate mõistetega nagu periood, etapp, murranguhetk ja nii edasi. Tema varakult välja kujunenud loomelaad tekitab selliste määratluste puhul palju vastuolusid ja ebakõlasid. Ta pole oma otsingutes järjekindel, mille tõttu taoline piiritlemine jääb ebamääraseks. Aga 1913-1915. aastatel on märgata tema maalimises uut kvaliteeti. Just neil aastail omandasid Modigliani maalid oma kordumatu tundelaadi ja hakkasid rääkima ,,täiel häälel". Ta valis endale modellideks lähedasemad inimesed. Modigliani tahtis muidugi, et portree oleks modelli sarnane aga ta otsis ka alati sügavamat mõtet. Ta üritas maalida nii, et pildilt kajastuks ka maalitu hing ja olemus. Kevadel 1914 tutvus Modigliani kunstikaupmees Paul Guillaume'iga, ta oma hoole alla võttis.
Kirjaniku esimene ulatuslikum töö oli romaan ,,Minevik" (1920). Sellegi sentimentaalsusesse kalduva teose peategelane on tüüpiline vaimuaristrokraat, kes ihaleb üksindust, nagu väga paljud Rohu tegelased. ,,Minevikus" suundub kirjanik nii tegelaskujude loomisel kui ka looduse kirjeldamisel siiski realistliku kujutusviisi poole. Ja edaspidi annab Roht kunstilisi saavutusi just selles valdkonnast pärinevate tegelaskujude maalimises. 7 Tuulemäe sari Ka aastal 1922 ilmunud romaan-eskiis ,,Hümnid Paanile" vihjab realismi teele asumisele, kuigi teos on veel romantilise kallakuga. Autor asub siin opositsiooni nn. pahupidi estetismi ja amoraalse jõhkruse luulega. ,,Hümnid Paanile" tegevuspaigal - Tuulemäel - arendab ta edasi osalt samade, osalt uute tegelaste elukäiku ka järgmistes töödes: novellides ,,Viimne kevad" ja
Ta õppis elust rohkem, kui teised koolist. Ta õppis loodusest ja inimestest. Mõtlemine oli tal nii filosoofiline ning pea oli täielik ideedegeneraator. Lisaks suutis ta kirjutada peegelkirjas. Ma hakkasin mõtlema selle üle, et miks on alati nii, et kõige geniaalsemad inimesed on enamjaolt oma elus just need allasurutud inimesed. Leonardot ei tunnustatud tema eluajal kuigi palju, eriti veel alguses. Oli ju selgelt näha, et tal on meistri käed maalimises, et ta on osav kõneleja ja üldiselt meeldiv mees. Muidugi ta peamine saladus seisnes õlivärvide kasutamises. Inimesi, kes talle kaikaid kodaratesse panid, oli enam kui küllalt. Tal polnud lähedasi sõpru, polnud pere. Ja siiski oli ta nii tubli. Ta lõi endas kahtlema, mõni kord, kuid siiski suutis ta elada edasi, teha tööd ja teha kunsti. Leonardo oli väga produktiivne mees, kuigi tema teoseid kokku pole palju, sest ta maalis alati väga aeglaselt
Manila kopaalid e. agatkopaalid on india päritolu korral saadud puust nimega Agathis alba, teised samanimelised tuuakse Filipiinidelt. Sulavad kergesti ja annavad õliga koos laki, mille kile ei turbu vees. Kõvad ehk tõelised kopaalid leiduvad liivapinnases paarikümne cm kuni 1m sügavusel. Need on jäänused kunagi kasvanud puudest. Kõige kõvemad nendest on nn. Sansibaari kopaalid. Kõvu kopaale saadakse ka kopaiisapuudelt (Trachylolium Verrycosum). Kopaalid on olnud maalimises kasutuses alates XVII sajandist. Aga kõik iidsete kopaalide leiukohad olid selle sajandi alguseks ammendatud ja kui belglased okupeerisid Kongo siis ilmus turule kopaal Kongo. See vaik oli põhitooraine eriti hinnaliste õlilakkide jaoks. Dammaravaik Dammaravaik leiab kasutust alates 19 saj. teisest poolest. Toodetakse taimedest (Araukaaria), mis kasvavad Indoneesias, Malaisias, Indias. Sulab 80-100 oC juures ja on väga hügroskoopne.
Mõttekas elu on selline elu, kui sul pole vaid need, mille nimel elada, vaid ka need, mille nimel oled valmis surema. Suurim ohver, mida inimene saab teha on anda enda elu kellegi/millegi eest. Tõde peab ise tunnetama, et see saaks olla minu tõde. ILMALIK EKSISTENTSIALISM JeanPaul Sartre (19051984) eetika põhiküsimus: mis teeb elu elamisväärseks? Võrdleb elu maalimisega iga uus pintslitõmme peaks sobituma eelmisega. Nagu maalimises pole olemas absoluutseid reegleid, kuidas õigesti teha, siis nii on ka elamises. Eetika on subjektiivne. Tema eetika ei ole relativistlik. Arvab seda, et õige ja vale on objektiivselt olemas. Indiviidile on see suhteline, sõltuvalt olukorrast. Inimene ei tunneta alati objektiivset tõde ja vale. Inimeste valikute õigsus sõltub sellest, millise positsiooni inimene endale valib. Me teeme valikuid seepärast, et võtame osa inimeksistentsist. Eksisteerimine ise ei anna meile vastuseid,
1634. aastal viibis Cornelis Utrechtis oma venna Herman Saftleven noorema juures. Koos hakati maalima tallide interj��re, mis oli talupoegade �anris uueks teemaks. 1637. aastal asus Cornelis Rotterdami, kus temast sai 1667. aastal P�ha Luuka gildi dekaan. Saftleveni k�ige isiklikum panus hollandi maalikunsti oli p�rguteemade kujutamine. Kunstniku satiirilised ja allegoorilised teosed olid ��rmiselt innovatiivsed. Eriti meisterlik oli Saftleven loomade maalimises. Ta kujutas neid tihti toimekate tegelastena, kellel oli varjatud allegooriline roll. H�sti tuntud on ka Saftleveni musta kriidiga tehtud joonistused �ksikute figuuridega, enamasti noorte meestega, v�i sket�id loomadest, kus ilmnevad Savery m�jutused. Temalt on kokku s�ilinud umbes kakssada �limaali ja viissada joonistust. Cornelis Saftleveni maale v�ib leida mitmetest muuseumitest ja erakollektsioonidest �le maailma
annaabi.ee 
