Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahvastik, sündimus, suremus, redigee, redigeer, migratsioon, redigeeri, redigeerim, soolis, demograafia, rahvastikuteadus, 2150, paiknemine, asustustihedus, parameetrid, sündimuskordaja, suremuskordaja, surmade, imikusuremus, rahvastikupüramiid, tüübile, 3540, plahvatus, arstiabi, iibe, langema, aasia, rändeiive, immigratsioon, emigratsioonMaailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid Demograafia · Rahvastikuteadus uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, kujunemist ja muutumist. Rahvaarvu kasv · 2000 a. e.kr 25-30 miljonit · 2000 a. tagasi 150-200 miljonit · Tänapäeval 6,5 miljardit · 2150 11,5 miljardit Rahvastiku paiknemine · Väga ebaühtlaselt · Maakera keskmine asustustihedus 42 inimest/km2 · Iga 5 inimene elab Hiinas Probleemid · Malthus-rahvastik kasvab geomeetrilises, ressursid aritmeetilises progressioonis · Näljahäda-Ida ja Kagu Aafrikas Parameetrid
1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti. Maailmas on ~6,8 miljardit inimest. Rahvaarvu jaotumine maailmajaoti: Aasia 61% Aafrika 13% Euroopa 1 2% Ladina- Ameerika 8% Põhja- Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid: a) sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta aastas b) suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta aastas c) iive - sündimuse ja suremuse vahe(%o) d) migratsioonisaldo - sisse- ja väljarände vahe 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet(%o-des), nende võimalikud suurused maailmas. a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o Saksamaa, suur 48%o Afganistan b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 4%o Alzeeria, suur 22%o Afganistan c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4. Sündimust mõjutavad tegurid:
wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/po pclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid /EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.ht ml http://eesti.files.wordpress.com/2007 /03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb /pyramids.html 1 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Rahvaarvu muutumine Pikka aega maailma rahvaarv oli muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit, praegu on (11/15/09 at 10:08) 6,797,150,278 inimest http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw rahvaarv on 20. sajandil kolmekordistunud 2 3 Rahvaarvu muutumine 4
*Lääne Euroopa: Arenenud majandus *Ameerika: Rannikualad *Aafrika: Ooasides Hõredamini asustatud piirkonnad: *Põhja Kanada *Gröönimaa *Kesk Aafrika *Austraalia *Kesk ja Põhja Venemaa 4.IIVE Loomulik iive sündide ja surmade vahe aastas: *Absoluutne tegelikku arvulist muutust aastas *Suhteline (SÜ SUR): rahvaarv * 1000 = X promill Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid: Sündimus Suremus *viljakas eas naiste arv ----Arengumaades--- *naiste vanus laste sünnitamisel *vaesus *religioon *halb tervishoiukorraldus *pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine *ebaterve eluviis *kooselu traditsioonid *halb arstiabi kättesaadavus
Õnnetused liikluses, Enesetapud, Vanadus. Arengumaade peamised surma põhjused: AIDS, Looduskatastroofid, Näljahädad, Veepuudus, Sõjad. Demograafilise ülemineku teooria väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimusega ja suremusega kaasaegsele tüübile. Rahvastiku arengu etapid ja nende olulised tunnused. Traditsiooniline rahvastiku tüübi etapp: kõrge ja väga muutlik suremus. Sündimus on kõrge. Keskmine eluiga on madal. Rahvaarv võib kahaneda. Demograafilise ülemineku esimene etapp: elutingimuste paranemine, inimeste eluiga pikenes, sündimus jäi kõrgeks. Kõrge sündimus ja madal suremus. Loomulik iive suurenes ja rahvaarv kasvas. Demograafiline plahvatus. Demograafilise ülemineku teine etapp: sündimus ja loomulik iive langeb. Rahvaarvu kasv aeglustub. Kaasaegne rahvastiku tüüp: madal sündimus ja suremus, rahvaarvu väga aeglane kasv, kahanemine, laste
*inimestevahelised lahkhelid *ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond *ebasoodne looduskeskkond *massimeeida Sihtpiirkonna tõmbetegurid: *suur töökohtade arv ja õppimsivõimaluste valik *kõrge palk *head elmistingimused *sugulased, sõbrad, tuttavad *meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond *soodne, tervislik looduskeskkond Rände barjäärid: *kaugus *infopuudus *rände maksuvus 2. Põhimõisted: Demograafia- ehk rahvastikuteadus uurib rahvastikukoostise ja rahvastikurühmadevaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid nähtusi. demograafiline üleminek- ehk demograafiline siire on rahvastiku arengus suure sündimuse ja suremuse asendumine väikese sündimuse ja suremusega demograafilise plahvatuse, rahvastiku vananemise ja nüüdisaegse põlvkondade vaheldumise etappides käigus. inimarengu indeks (HDI)- suhtarv, mida ÜRO kasutab riikide võrdlemiseks
ja kasvatasid koduloomi. Rahvaarvu muutumine · 1650 aastaks oli rahva arv kasvanud 10miljonilt 500miljonile. · 1800 aasta paikku täitus esimene miljard. · Iga järgmine miljard on täitunud üha lühema aja jooksul. Rahvaarvu muutumine · Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurde kasvu näitajat on : 1. Rahvaaru kasv protsentides. 2. Iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumine · Rahvaarv muutub neljateguriga : 1. Sündimus 2. Suremus 3. Sisseränne 4. Väljaränne Rahvaarvu muutumine · Tänapäeval on suur rahvastik probleemiks : kas Maa loodus suudab kanda enam. Saastatus, Ressursid, Rahvastiku paiknemine · Väga ebaühtlaselt. · Kõige rohkem elatakse soodsates loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. · Varem : kus olid eelised põllumajanduseks, kaubanduses, ristumisteedele. · Ida- ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud. · Jaapani ranniku alad.
Üle üldine pe re plane e rimine Kätte s aadav te rvis ho ius üs te e m Ne g atiivne lo o mulik iive Eakate o s akaal rahvas tikus tõ us e b 20-25 %-ni 30 31 1.Rahvastik u iive riigiti 2. Rahvastiku vanuseline koosseis mõnedes riikides 32 33 Kokkuvõtteks Demograafiline üleminek (siire) rahvastiku protsesside areng, kus traditsiooniline rahvastiku taastootmise tüüp (kõrge sündimus, kõrge suremus) asendub kaasaegse rahavstiku taastootmise tüübiga (madal sündimus, madal suremus) I Traditsiooniline kõrge sündimus (40-45 ); kõrge suremus; väike iive; kuni 15.saj. II Demograafiline plahvatus kõrge sündimus (40-45 ); suremus langeb (~15); suur iive (30); rahvaarv kasvab kiiresti III Rahvastiku vananemine sündimus langeb; suremus on väike; iive väheneb; noorte osatähtsus väheneb
5. Mis on mobiilpositsioneerimine? Milleks seda kasutatakse? Mobiilipositsioneerimine- mobiiltelefoni asukoha määramine mobiilisidevõrgu suhtes, mille alusel hinnatakse mobiilitelefoni asukohta maakera pinnal. Kasutatakse üksikisiku positsioneerimiseks ning nt. kõnede hulga teada saamiseks. RAHVASTIK 1) Miks suureneb maailma rahvaarvtänapäeval nii kiiresti? Suur osa arengumaid on demograafilise ülemineku 1 või 2 etapis(Aafrika,Aasia), kus suremus on madal ja sündimus endiselt kõrge ning seetõttu on loomulik iive (sündimuse ja suremuse vahe) suur. 2) Miks on rahvastiku kiire kasv globaalprobleem? Sest on ressursside nappus, õhu saastumine, vee ja pinnase reostumine, jäätmete ülekaal, üldine elukvaliteedi langus, tööpuudus, toidupuudus, suurem koormus loodusvaradele, suurem vaesus, loomade elupaikade hävinemine. 3) Kuidas kogutakse andmeid rahvastiku kohta? Rahvaloendus, teadusuuringud, sündimus- suremus 4) Millest sõltub sündimus a
(õpikust lk.25-70) "Geograafia gümnaasiumile I osa" autor Ülle Liiber 1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti, suurema rahvaarvuga riigid maailmas. ~7 miljardit; Hiina (1.39 mld), India (1.25 mld), USA (0.32 mld), Indoneesia (0.25 mld), Brasiilia (0.2 mld), Pakistan (0.18 mld), Nigeeria (0.17 mld), Bangladesh (0.16 mld), Venemaa (0.14 mld) ja Jaapan (0.13 mld) 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid (sündimus, suremus, iive, migratsioonisaldo). (Sündimuse kasv,) suremuse langemine, migratsioonisaldo positiivne <-- iive kasvab 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet ‰-des, nende võimalikud suurused maailmas. Tuhande elaniku kohta Sündimus=sünnid : rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~30‰ Suremus=surmad: Rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~15‰ Iive=(sünnid-surmad) : rahvaarv*1000 ; arenenud maades 0 või negatiivne,mahajäänud maades positiivne
2.3 Demograafiline üleminek Sündimuse ja suremuse seaduspärasusi kirjeldab demograafilise (siirde) teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. Rahvastiku areng jagatakse 4ks etapiks: 1. Traditsiooniline rahvastiku tüübi etapp *omane eelkõige agraarühiskonnale *kõrge ja väga muutlik suremus *kõrge sündimus *peres keskmiselt 78 last, kellest täisealiseks kasvab vaid kolmneli *keskmine eluiga väga madal: 3540 aastat, vanureid on vähe 2. Demograafilise ülemineku esimene etapp *algas 18. sajandil Euroopas koos elutingimuste, toitumise ja arstiabi paranemisega *inimeste eluiga hakkas pikenema, kuid laste arvu peres ei piiratud traditsiooni tõttu *demograafiline plahvatus sellel perioodil kasvas rahvaarv mitmeid kordi 3. Demograafilise ülemineku teine etapp
arengumaades. 10. MERCOUSUR Lõuna ühisturg, mille lõid Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay. Koostööd alustati tolliliiduna ning eesmärgiks on koostöö ühisturu tasemel. 11. Maailma tuntuim toorainekartell on OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon. Põhitegevus on reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrates kindlaks liikmete naftatoodangut ja ekspordikvoote. RAHVASTIK JA ASUSTUS Rahvaarvu muutumine Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurdekasvu näitajat on rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta. Iga riigi rahvaarv muutub sündimuse, suremuse, sisse-ja väljarände mõjul. Tänapäeval on rahvaarvu suurenemine probleemiks, kuna Maa ei suuda toime tulla inimeste elatamisega ja üleüldise saastatusega. Rahvastiku paiknemine Enim inimesi elab soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades.
kohta 5 371 India ………………………………… Põhjendus………..…………………… Jaapan ………………………………… Põhjendus………..…………………… Millised järgmistest faktidest iseloomustavad kõrgelt arenenud riiki? A. Oodatav keskmine eluiga on 78 aastat. B. Sündimus on 46‰. C. Põllumajandus annab 52% riigi SKT-st. D. 72% töötajatest on hõivatud teenindavas sektoris. F. Kuni 15 aastaste laste osakaal rahvastikus on 33%. H. Üle 65 aastaste inimeste osakaal rahvastikus on 18%. 41. oskab kaartide ja statistiliste andmete abil iseloomustada ja võrrelda riike, sealhulgas Eesti; Selgita, kuidas mõjutavad Eesti majandust järgmised tegurid: a) loodusvarad – b) tööjõud – c) naaberriigid – d) geograafiline asend –
rannikualad Lääne euroopas kagu inglismaalt lõuna itaaliani Sündimuse tegurid: Viljakas eas naiste arv Naiste vanus laste sünnitamisel Religioon Pereplaneerimise võimaluste olemasolu Kooselu traditsioonid Väärtused(mida elus hinnatakse) Traditsioonid ühiskonnas Naiste ja meeste seisund ühiskonnas Majanduslikud võimalused Traditsiooniline rahvastiku tüübi etapp omane agraarühiskonnale, kõrge ja muutlik suremus, kõrge sündimus, madal keskmine eluiga, Demograafilise ülemineku esimene etapp õpiti ravima ja ennetama haigusi, inimeste eluiga kasvas, sündimus jäi siiski suureks, laste osatähtsus ühiskonnas kasvab Teine etapp hakkavad sündimus ja loomulik iive langema, rahvaarvu kasv aeglustub, sündimust muudavad kultuurilised ja majanduslikud tegurid. Kaasaegne rahvastiku tüüp madal sündimus ja suremus, rahvaarvu aeglane kasv, või isegi kahanemine, laste osatähtsus väheneb ja vanurite oma suureneb
39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 40. Maailma jagunemine arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks/ ning selgita erinevuste kujunemise põhjusi;
39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 40. Maailma jagunemine arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks/ ning selgita erinevuste kujunemise põhjusi;
maailmamajanduses 2. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 3
Tootmisüksus: mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis-või teeninduskeskus Osalemine Üksteisest isoleeritud Globaalse ulatusega maailmamajanduses: majandussüsteemid majandussüsteemid; ühtne üksikute kaupade osalemine maailmamajandus 23 7. Rahvastik ja asustus 42. Maailma rahvaarvu kasvu põhjused ja tagajärjed: Rahvaarv hakkas kasama umbes 800 aastat e.m.a, kui inimesed olid muutunud paiksemaks, hakanud põldu harima, koduloomi kasvatama. 1650. aastaks oli maailma rahvastik suurenenud ligi 50 korda (10 miljonilt 500miljonini) meditsiini areng ja elumistingimuste parenemine. Umbes 1800. aasta paiku elas maailmas juba miljard inimest. Iga järgmine miljard on täitunud üha lühema aja joksul.
Positiivne mõju 1) väheneb tööpuudus 1) mitmekesistub tööjõuturg 2) tööjõu koolitus 2) migrandid töötavad seal, kus 3) osa sihtriigis teenitust kohalikud ei soovi saadetakse kodumaale 3) odav tööjõud 4) tuuakse sisse uusi 4) sündimus suureneb, kultuuritavasid, toite, harrastusi migrandid noored 5) majandusaktiivsus kasvab Negatiivne mõju 1) väheneb tööealiste elanike 1) suurem surve töökohtadele, (maksumaksjate) arv suureneb tööpuudus sihtriigi 2) lahkuvad peamiselt aktiivsed elanike hulgas
maailmamajanduses 39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu 0, 0,944 indeks sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav 43,3 79 eluiga Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia 25 KWh in kohta 8527 KWh tarbimine 40. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi; Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata).
maailmamajanduses 39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu 0, 0,944 indeks sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav 43,3 79 eluiga Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia 25 KWh in kohta 8527 KWh tarbimine 40. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi; Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata).
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
marginaalne võrreldes fossiilsete kütustega, kasutusel pliivabad kütused. Globaalsed keskkonna muutumise trendid: Inimtegevuse koormus hakkab planeedile üle jõu käima. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine näitab, et 21. saj alguses ületas inimkonna tegelik ökoloogiline jalajälg maakera jätkusuutlikkusele vastava keskkonna taluvuse võime keskmiselt 0,4 hektari võrra inimese kohta ehk 23%. Aastaks 2007 on see näitaja tõusnud juba 30%ni. Maailma rahvastik kulutab ökoloogilisi ressursse kiiremini, kui lubab keskkonna taastumisvõime, tulevastele põlvkondadele ei saa lubada ressursside jätkumist (kasvõi selle kättesaadavuse näol nt nafta jne). Lootust annab, et viimasel aastatel on pidevalt käsitletud kliimamuutuste ja elurikkuse teemasid ning on loodud rahastamisabinõusid olukorra leevendamiseks. Ka Kopenhaageni kohtumiseks on riikidel olemas tahe sõlmida uus kliimakokkulepe
annaabi.ee 
