imperialism suurriikide püüe saavutada mõjuvõim kogu maailmas, sovinism marurahvuslus,oma rahvuse teistest paremaks pidamine, koloniaalimpeerium moodustub emamaa koos kolooniatega, globaliseerumine - ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, sotsialism ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia, enamlased - Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises, anarhism liikumine, mis pidas kõiki valitsemisvorme mõttetuks ja kahjulikkuks, mille eesmärgiks olide need kukkutada, antant 1904 a allakirjutatud kokkulepe Prantsusmaa ja Inglismaa vahel, millega hiljem liitus Venemaa, sotsiaaldemokraatia vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid võimalusi ja väärikat elatustaset igaühele, antisemitism vaenulikus juutide suhtes, sionism
1914. aastaks olid suutnud iseseisvuse säilitada vaid Etioopia (Abessiinia) ja Libeeria (ameeriklaste rajatud oma endistele neegerorjadele). 1 Mõnikord õnnestus vallutajatel kohalike rahvaste vastupanu kiiresti maha suruda. Mõnikord kestis võitlus kauem. Kõige dramaatilisemaks kokkupõrkeks Aafrikas oli Inglise- Buuri sõda 1899 1902. Buurid olid Hollandi päritolu asunikud, kes olid põliselanikega võideldes asutanud Lõuna-Aasrikasse Transvaali ja Oranje vabariigi. Esialgu suudeti inglastele küll vastu panna, kuid hiljem tuli siiski alistuda. Vastuseis suurriikide koloniaalpoliitikale kasvas ka Aasias. Indias tõi see kaasa kiire majandusliku arengu, mis tõi kaasa traditsioonilise elukorralduse kokkuvarisemise. Vastupanu etteotsa tõusid euroopaliku hariduse saanud hindud, kes lõid selleks 1896.a oma
Koloniaalimpeeriumide teke- imperialismi lahutamatuks osaks, 1914. elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades.Aafrika pakkus suurt huvi Euroopa riikidele- 1900. aastaks oli 90,4% Aafrikast Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia, Itaalia, Portugali ja Hispaania valduses, enne seda suutis iseseisvaks saada vaid Etioopia ja Libeeria. Inglise-Buuri sõda(1899-1902)- kõige dramaatilisem kokkupõrge Aafrikas, et kohalike rahvaste vastupanu maha suruda, buurid suutsid inglaste suurele ülekaalule esialgu vastu pidada, kuid sõjaline surve muutus liiga tugevaks ja buurid läksid üle partisanisõjale, mille mahasurumiseks rajasid inglased koonduslaagrid, kuhu paigutati suurem oma buuridest ning 1902. olid buurid sunnitud sõlmima rahulepingu, millega nende vabariigid arvati Briti impeeriumi koosseisu.India rahvuskongress-vastupanuks inglaste valitsemisele(kiire majanduslik areng, mis tõi kaasa traditsioonilise elukorralduse kokkuvarisemise)
*Hotentoti Liit Saksamaal 1904-1907a. hotentottide ülestõus Lõuna-Aafrikas, Saksamaa koloniaalpoliitika jõudis kriisini. 1907. a valiti uus Riigipäev, kuhu koondunud poliitilised jõud olid valmis toetama koloniaalpoliitikat, seda nimetati Hotentoti blokiks. 4. Miks tekkisid pinged imperialistlike suurriikide vahel? Inglise Buuri sõda, Maroko kriisid, USA Hispaania sõda, Vene Jaapani sõda, Bosnia kriis (aeg, põhjus, tulemus, hilisem mõju). - 20. sajandi algusele olid iseloomulikud vastuolud suurriikide vahel, mis olid tingitud sellest, et koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid otsa saama ja see viis katseteni valdused ümber jaotada. *Inglise-Buuri sõda 1899-1902a. Suurbritannia koloniaalsõda buuri vabariikide Transvaali (LAV) ja Oranje vastu. Sooviti saada oma haldusalasse rikkalikud teemandi- ja kullamaardlad.
Suurriikide blokkide kujunemine tekitas maailmas palju kriise, mis küll suudeti ajutiselt lahendada, kuid sõja oht tekkis järjest rohkem ja rohkem. Eriti ohtlik oli 20.saj esimesel kümnendil Balkani poolsaar. Kuigi otseselt ei puudutanud sealsed asjad ei Prants., Ingl. ega Saksamaad olid nad kõik seotud Venemaa või A-U-ga, ning seetõttu võis igast väiksemast asjast kujuneda suurem kokkupõrge Euroopas. Oma osa mängis Serbia agressiivne poliitika. Sajandi algul toimus Serbias sõjaväeline riigipööre, mille käigus kuningas koos perekonnaga metsikult mõrvati ja venemeelse valitsejaga asendati. Nüüdsest tähendas konflikt Serbiaga konflikti Venemaaga. Vene-Serbia ambitsioonidega põrkusid A-U plaanid. 1908.a liitis A-U endaga ametlikult Bosnia ja Hertsogoviina. See viis A-U tugevasse vastuseisu S-V-ga. Siiski pärast Saksamaa sekkumist taandus Venemaa, kes oli Vene-Jaapani sõjast ning 1905.a
Suurt huvi pakkus Euroopa riikidele sel perioodil Aafrika. 1900. aastaks oli 90,4% Aafrikast erinevate Euroopa suur- ja väikeriikide valduses. Kõige suuremad valdused Aafrikas olid Suurbritannial, kuid Prantsuse koloniaalimpeerium ei jäänud palju maha. Mõnikord õnnestus vallutajatel kohalike rahvaste vastupanu küllalt kiiresti maha suruda, teinekord kestis võitlus kauem. Kõige dramaatilisemaks kokkupõrkeks Aafrikas oli Inglise- Buuri sõda 1899-1902. Buurid oli Hollandi päritolu asunikud, kes olid põliselanikega võideldes asutanud Lõuna-Aafrikasse Transvaali ja Oranje vabariigi. Nüüd suutsid nad inglaste suurele ülekaalule vaatamata esialgu vapralt vastu panna, äratades maailmas üldist imetlust. Kui vastase sõjaline surve muutus liiga tugevaks, läksid buurid üle partisanisõjale, mille mahasurumiseks rajasid inglased koonduslaagrid, kuhu paigutati suurem osa buuri tsiviilelanikkonnast. 1902
4. Jaapan soovis üle võtta Saksamaa koloniaalvaldusi Aasias 5. Inglismaa tahtis tõusta maailmavõimuks 7. Rahvusvahelised kriisid Euroopas 20. sajandi algul Kriisid näitasid seda, kui lihtne on maailma sõja lävele viia Ülemvõimule pretendeeris Serbia agressiivne poliitika. Sajandi alguses toimus Serbias sõjaväeline riigipööre, kuningas koos perekonnaga mõrvati ja asendati venemeelse valitsejaga. Nüüdseks tähendas konflikt Serbiaga konflikti Venemaaga Vene-Serbia ambitsioonidega põrkusid A-U plaanid. 1908 liitis Austria-Ungari endaga ametlikult Bosnia ja Hertsegoviina (tema kontrolli all juba 1878. aastast saadik) - teravnesid suhted Serbia ja Venemaaga - A-U poolel sekkus Saksamaa
sõjatehnika areng ja võidurelvastumine. KOLMIKLIIT JA SELLE EESMÄRGID a) Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, mis tähendas konkurentsi Inglismaaga. Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada võim Euroopa mandril. Kolooniad sooviti ümber jagada nii, et S oleks esindatud kõikjal maailmas. Sõjalist kokkupõrget Inglismaaga loodeti vältida. b) Austria- Ungari eesmärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil, selleks tuli maha suruda Serbia domineerimiskatsed ja saada Saksamaa toetus juhul, kui Balkani sündmused peaksid kaasa tooma sõja Venemaaga. c) Itaalia, nõrgim lüli, oli lepinguga liitunud selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. 20. saj algul paranesid nende suhted aga märgatavalt d) Sootuks tähtsaks koostööpartneriks oli aga Türgi, kes lootis neilt toetust eeskätte Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu. ANTANT JA SELLE EESMÄRGID
kiire ja lõpeb ühe otsustava lahinguga. Kolmikliit ja selle eesmärgid Kandvaks jõuks oli Saksamaa. Soovis uusi kolooniaid haarata, eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Otsest sõjalist Inglismaaga loodeti esialgu vältida, kuid pikemas perspektiivis oli see möödapääsmatu. Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile, mis oli rahvuslikult killustatud ning mida ohustasid Serbia püüded luua Austria-Ungari koosseisu kuuluvatest slaavi rahvastest suur slaavi riik. Serbia selja taga oli aga Venemaa. Austria-Ungari eesmärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil. Selleks tuli maha suruda Serbia domineerimiskatsed ja saada Saksamaa toetud juhul, kui Balkani sündmused peaksid kaasa tooma sõja Venemaaga. Nõrgim lüli oli Itaalia, kes oli liitunud selleks, et end kaitsa Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest. 20. sajandi algul paranesid aga
Suurt huvi pakkus Euroopa riikidele sel perioodil Aafrika. 1900. aastaks oli 90,4% Aafrikast erinevate Euroopa suur- ja väikeriikide valduses. Kõige suuremad valdused Aafrikas olid Suurbritannial, kuid Prantsuse koloniaalimpeerium ei jäänud palju maha. Mõnikord õnnestus vallutajatel kohalike rahvaste vastupanu küllalt kiiresti maha suruda, teinekord kestis võitlus kauem. Kõige dramaatilisemaks kokkupõrkeks Aafrikas oli Inglise- Buuri sõda 1899-1902. Buurid oli Hollandi päritolu asunikud, kes olid põliselanikega võideldes asutanud Lõuna-Aafrikasse Transvaali ja Oranje vabariigi. Nüüd suutsid nad inglaste suurele ülekaalule vaatamata esialgu vapralt vastu panna, äratades maailmas üldist imetlust. Kui vastase sõjaline surve muutus liiga tugevaks, läksid buurid üle partisanisõjale, mille mahasurumiseks rajasid inglased koonduslaagrid, kuhu paigutati suurem osa buuri tsiviilelanikkonnast. 1902
täheldada ka Viinis. Ameerika unelm. Väljaränne Euroopast Ameerikasse jätkus. Varem rännati Lääne-Euroopast, nüüd oli kaks olulist piirkonda. Välja rännati Venemaalt, lahkusid juudid, antisemitismi eest. Teine piirkond kust lahkuti oli Itaalia lõunaosa, mis oli majanduslikult vähearenenud, kuna oli uus riik. Lõunaosa oli agraarpiirkond, põhjaosa oli arenenum. Hiljem said paljud organiseeritud kuritegevuse liikmed. Saksamaa Riigivormilt konstitutsiooniline monarhia. Võimul oli keiser Wilhelm II. 1900 oli 56,0 miljonit inimest, seega Prantsusmaast märksa suurem (neil 38,9 miljonit). Selle tõttu pidas Prantsusmaa Saksamaad suureks ohuks. Oli mitmeparteisüsteem, ehk parteisid oli rohkem kui kaks. Litsust moodustati koalitsioonide abil ehk olid koalitsioonivalitsused. Sisepoliitika oli sovinistlik ehk marurahvuslik, väljendus eelkõige poolakate suhtes. Poolakad elasid riigi idaosas. Sakslastele oli liiga vähe eluruumi, seega arvati, et nad peaks saama endale need alad,
rahvusluse riigid). Oluline oli seal just see, et riigi rahvuslus oli just poliitiline rahvuslus. See mis sel ajal Lääne-Euroopa jaoks tundub iseenesest mõistetav ei ole seda Kesk- ja Ida-Euroopas. Riiklikud rahvused/poliitiline rahvuslus = Lääne-Euroopa rahvuslus = Moodne rahvuslik identiteet kujuneb (19.saj) kodanike poliitilise osalemise kaudu (hääleõigus jne). Kui Lääne-Euroopas paneb rahvas oma riigi juhtimise paika, siis Saksamaal teeb seda keiser. Kui Prantsusmaal mõjutab revolutsioon rahva osalemist riigi valitsemises, siis seal enam ei olegi sellist olukorda, et kodanik ei saaks riigi valitsemisesse sõna sekka öelda vms. Sama protsess toimub Belgias, Hollandis ja Põhjamaades. See on üheks põhjuseks miks neis riikides ei teki pärast I Maailmasõda demokraatia kaotamist/kadumist vms. Saksamaal on küll riigipäev, meeste valimisõigus jne, paraku siiski seal juhivad poliitilist tegevust ja riiki valitsejad
ennekõike sotsiaalne ja majanduslik revolutsioon, kus klassivõistluse tulemusel hävitati aadel ja ehitati üles tulevane proletariaatehk talurahvas ja käsitöölised. Võitjatena tuli välja kodanlased. Revisjonistlik/kriitiline suhtumine Prantsuse revolutsiooni tähtsusse. Nüüd aga on selle tähtsus või suurus vähenenud, selle tähtsustamine on praegused mõistes liialt lihtsustanud. Pr rev ajal tõstsid igast ideoloogiad ja suunad pead- konservatism, liberalism, anarhism, natsionalism ja muud ,,ismid" aga samas on need ideoloogiad ka väga kaugeleulatuvad. Seega ta ei olnud nii revolutsiooniline, et oleks neid sünnitanud, vaid paljud asjad said lihtsalt laiema kandepinna. Lisaks pisendab selle tähtsust globaalajaloo mõõde. Euroopa keskne lähenemine, Ameerika revolutsiooni tähtsus. ,,Vana kord" (Ancien Régime) tähendus. Ancient régime- vana kord, st eelmine reziim, seega olemas oli juba uus kord. Mida mõisteti vana korra all Pr revolutsioon ajal
ühiskonnas eksisteerib arvamuste paljusus ja kuivõrd teeb oma riigis tegelikke juhtimisotsuseid rahvas. Demokratiseerituse indeks saadakse valemiga (võistlus * osalus)/100, kusjures iga referendum lisab viis punkti; seab liialt suure rõhu rahva arvamusele ja mitte piisavalt valitsemispraktikatele. 4. Freedom House'i vabaduse taseme mõõtmise süsteem Hindab poliitilisi õigusi ja kodanikuvabadusi skaalal 1-7, seejuures 1-2.5 = vaba, 3-5 = osaliselt vaba(Moldova; Bosnia ja Hertsogoviina) ja 5.5-7 = mittevaba; alus pandi 1950ndail, andmed alates 1972. aastast; fikseerib tegelikkus ja mitte seadusi, on üldjoontes Polity-ga korrelatsioonis; hõlmab üle 200 riigi ja territooriumi; 5. Demokraatlike riikide arvu muutumine XX sajandil Euroopas ja maailmas 1900. aastal oli maailmas 12 demokraatiat, 1920ndal aastal 23, sest pärast sõda vastiseseisvunud riigid
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
