oma igapäevase tegevusega ,,toitma" üht suurt eesmärki: tõsta riigi sõjalist võimekust. Selle elluviimiseks võttis riik suurtöösturitelt ja pankuritelt laenu ja riigis kehtestati plaanimajandus. Rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika tootmiseks, ehitati tuhandeid kilomeetreid kiirteid, mis võimaldaksid paisata sõjaväeüksusi ühest riigi otsast teise. Et aga taoline majanduslik tõus võis olla vaid ajutine, vajas Hitler edaspidi võimukat sõda, et vajaliku tooraine jaoks finantstuge koguda. Kõiges negatiivses, mis tema juhitud riigis juhtus, süüdistas põikpäine diktaator juute, keda tema käe all hukkus terve II-maailmasõja vältel kokku ligi 6 miljonit. Hitler lasi rajada vangilaagreid, kus juute piinati, vägistati, näljutati ning tagatipuks tapeti. Selle toiminguga tahtis Adolf Saksamaal läbi viia genotsiidi, mis tal pea saja protsendiliselt õnnestus. Adolf Hitler sooritas 30. aprillil 1945 Berliinis, salajases punkris enesetapu. Kui
Lotringi ja Elsassi hõivamine. Hoogne pealetung Saksamaale. Venemaa plaan: • Loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal, lähtudes eeldustest, et saksa põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega.Loodeti oma massiivsele armeele (6.milj. Meest) kuid väljaõpe ja relvad olid iganenud. Inglismaa plaan: • Lootis Saksamaad purustada liitlaste abiga pakkudes neile finantstuge ja ise vähe sõjaliselt sekkuda.Mandrile taheti saata esialgu ainult 70 000 meest. 8. Olulised sõjasündmused 1914-1918. 9. Keskriikide kaotuse, Antanti võidu põhjused. • Saksa väed olid kurnatud, • Rahvas kaotas usu oma armeesse, • Vale taktika, • Majandus ei suutnud rahuldada sõjaväe nõudmisi, • Saksa liitlased jätsid ta maha 10. Muutused ühiskonnas, majanduses ja sõjanduses seoses I maailmasõjaga.
Alates teise maailmasõja lõppemisest on eristatavad 2 suuremat regionaalsete kaubanduslepete sõlmimise lainet: varastel 1950.-tel (EEC) ja 1980.-te lõpus. Suured majandusjõud on sellest viimasest ajast teinud ka tihedamat koostööd GATT/WTO raames. Regionaalse majandusintegratsiooni tüübid: vabakaubanduspiirkond, tolliliit, ühisturg, majandusliit. Valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid Majanduslikud organisatsioonid :Reguleerivad ja finantstuge andvad organisatsioonid – IMF, WTO, WCO Rahvusvahelist statistikat koondavad ja nõu andvad organisatsioonid – Maailmapank (WB), Maailma Majandusfoorum (WEF) Regionaalsed majanduskoostöö organisatsioonid – Euroopa Liit, Euraasia Liit, MERCOSUR, ASEAN, OPEC, APEC Poliitilised organisatsioonid – ÜRO (UNESCO, FAO, UNSC, UNCTAD) Regionaalsed poliitilised organisatsioonid – CoE, OSCE, OAS Regionaalsed kaitsekoostöö organisatsioonid – NATO, SCO, AU
annaabi.ee 
