tööstuse käigest annab mets ühe neljandiku. Riigikogu poolt heakskiidetud metsanduse arengukavas aastani 2010 on märgitud, et sotsiaalse arengu seisukohast on metsandus eriti tähtis tööhõive kindlustaja, eriti maa piirkondades. Paljudes maakohtades on metsandus peamine kui mitte ainus töökohti pakkuv tootmisharu. Metsa majandamisest laekuvad maksud moodustavad suure osa kohalike omavalitsuste eelarvetuludest. Maaelanikele on odav ja suhteliselt kergelt kättesaadav küttepuit oluline energiaallikas. Viimastel aastatel on ka küttepuidu töönduslik kasutamine järsult tõusnud. Seega sõltub riigi rahakott nii mõneski mõttes meie oskusest seda loodusvara ära kasutada. Veel on mets keskmise eestlase jaoks peamine puhkevõimaluste pakkuja, eriti tänu grillimis platsidele ja vaatetornidele, mis on riigi metsadesse loodud. Ökoloogilise aspektina on mets tõepoolest meie võimsaim looduslik ökosüsteem
See andis pigem tõuke talude pärisostmise poole. Talupojad said küll vabaks, aga kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Maad pidid talumehed rentima hakkama ning see tähendas tegelikult ju teotöö jätkumist. Arvan, et mõisnikud ei tahtnud väga hea meelega talupoegi vabaks lasta. Nad oleksid pidanud siis ise tööd hakkama tegema või kellelegi raha maksma, et töö ära tehtaks ja pere sööduks saaks. Arvan, et ka see, et talupojad talusid rentida said, oli maaelanikele suureks heameeleks. Kuigi talumehed said talusid päriseks osta alles 1856. aastal, andis neile teadmine, et nad polnud enam orjad, kahtlemata julguse ja jõu, et viia täide oma eesmärgid ja unistused. Arvan, et kui pärisorjus oleks edasi kestnud, siis oleks ka talude päriseks ostmine samuti edasi lükkunud. Pärisorjuse kaotamine andis kindlasti suure lükke talude päriseks ostmise suunas. Kahtlemata oli üheks teguriks ka linakasvatus. Talupojad kasvatasid lina ja müüsid
võitluse. Leidis, et eestlaste rahvustunne on nõrk nende majanduslike positsioonide hapruse tõttu. Koostöös venelastega saavutati 1904. Aasta linnavolikogu valimistel eesti-vene valimisbloki võit ning sakslased tõrjuti linnavalitsusest välja. Pätsist sai Tallinna abilinnapea. Oli ka ,,Teataja" toimetaja. Tema tegevusele võiks ette heita seda, et ta pööras ääretult palju tähelepanu majandusele, kuid maaelanikele ta tähelepanud ei osutanud. Tõnissõn ja Päts olid Eesti esimesed poliitikud. Hakati tegelema Eesti tasandil ning sekkuti ka Vene impeeriumi asjadesse. 1905. Venemaa esimene sotsialistlik revolutsioon. Sotsialism on isevalitsuse vastu. Eesmärki üritatakse saavutada revolutsiooni kaudu. Hea võimaluse revolutsiooniks andis Vene-Jaapani sõda. Radikaalid nõudsid konstitutsioonilise monarhia kehtestamist ning päris äärmuslased nõudsid lausa monarhia kukutamist.
Nõukogude võimu taastamine algas 1944 aasta suvel.Punaarmeega tulid Eestisse operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad.Sama võimustruktuur nagu NSVL(juhtiv koht komm parteil, kuigi vormiliselt oli ENSV Ülemnõukogu).Komm partei allus täielikult Moskvale ja lähtus sealsetest korraldustest. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest.Enamik tolleaegseid komm olid parteiametnikud, töödates juhtivatel kohtadel tähtsamates asutustes.Sõjajärgsetel aastatel koosnes EKP peamiselt Venemaa eestlasest, kohalike osakaal hakkas suurenema 1950.EKPs oli algul madal haridustase(2/3 liikmeist oli alg-/mittetäieliku keskharidusega).1980.a teisel poolel oli 4/5 keskharidusega.Parteikaadrite puhastamine, võideldi kodanliku natsionalismiga.Kõige olulisematest ametikohtadest koostati nomenklatuurne ametikohtade loetelu, mille pareti keskkomitee kinnitas.See oli vahend, mille...
). Et feodaalvõimu alt vabaneda , kehtesti paljudes linnades oma linnaõigused (Riia õigus, Lübecki õigus). Linnastumine tööstusühiskonnas Tööstusühiskonnas kasvasid asulad tormiliselt ja toimus kiire linnastumine. Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis, tekitades tööjõu ülejäägi ja väljarände (tõukefaktor). Teisalt loodi linnade tööstustes, teenindavas ettevõtluses ja asutustes hulgaliselt uusi töökohti, mis lõid maaelanikele motivatsiooni lahkumiseks (tõmbefaktor). Laialdane ümberasumine maalt linna ja linnaelanike osatähtsuse tõus algas Euroopas 18.saj. keskel, sest tööstus ja kaubandus vajasid palju tööjõudu. Kuna see ajajärk langes kokku demograafilise plahvatusega, siis jätkus rahvast nii maaasulatele kui ka linnade kasvuks. Eriti kiiresti kasvasid olemasolevad linnad, kuid rajati ka uusi. 19.saj. ületasid esimestena miljoni elaniku künnise London (1810), Pariis (1846) ja New York (1860)
alapunkte järgmiselt: "1) majanduslik funktsioon: mets kui tuluallikas. Metsandus on üks Eesti tähtsamaid majandusharusid ja puidusektor annab neljandiku Eesti tööstuse käibest. 2) sotsiaalne funktsioon: mets kui tööhõive tagaja ja puhkevõimaluste pakkuja. Metsanduses saab tööd hulgaliselt inimesi, eriti maapiirkondades. Puidutöötlemisega tegeleb Eestis ligi 36 000 inimest ja metsa majandamisega ligi 8500 inimest. Peamiselt maaelanikele on küttepuit oluline energiaallikas. Samuti on mets hea puhkekoht. 3) ökoloogiline funktsioon: mets liigilise mitmekesisuse hoidjana. Eesti taimestik ja loomastik on võrreldes mõnede naaberaladega väga mitmekesine, meil leidub taimekooslusi, mille liigirikkus on üks maailma suurimaid (näiteks puisniidud). Stabiilse 4 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=462256/keskkonnastrateegia.pd f
Agraarajastu: esimesed linnad Mesopotaamias, Egiptuses, Indias, Hiinas. Vanimaks linnaks peetakse Jeerikot. Eeldas põllumajandustoodangu müümikseks piisavat ülejääki. (Tähtsamad linnad aastal 1000: Cordoba, Konstantinoopol, Angkor (Kagu-Aasias), Kyoto jt) Tööstusühiskonnas: linnastumise tormiline kasv. Tehnika rakendamisega tööviljakus tõusis, tööjõu ülejääk ja väljaränne. Samas loodi linnade tööstustes, teenindavas sektoris palju uusi töökohti, mis lõid maaelanikele motivatsiooni linnatulemiseks. Euroopas algas 18. Sajandil. (Võimsaimad linnad 1700 a. seisuga: London, Amsterdam, Lissabon maailma peamised koloniseerijad) Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon ehk valglinnastumine: Linnadest kolitakse linnalähedastesse väikestesse asulatesse (nt Rae vald, Viimsi, Tabasalu) Vastulinnastumine kontraurbanisatsioon: Elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse.
Metsatoodete osakaal Eesti ekspordiväärtuses oli samal aastal üle 13 %. Rõhutada tuleb metsanduse soodsat mõju väliskaubandusbilansile, sest väga suur osa tootmises kasutatavast on kodumaise päritoluga. Sotsiaalse arengu seisukohast on metsandus eriti tähtis maal tööhõive kindlustajana. Paljudes maakohtades on metsandus peamine, kui mitte ainus töökohti pakkuv tootmisharu. Metsa majandamisest laekuvad maksud moodustavad suure osa kohalike omavalitsuste eelarve tuludest. Maaelanikele on suhteliselt kergelt kättesaadav ja odav küttepuit oluline energiaallikas. Viimastel aastatel on ka küttepuidu töönduslik kasutamine järsult tõusnud. Seadustes sätestatud igaüheõigus tagab metsa ühe olulisema sotsiaalsetest funktsioonidest mets on suurele osale elanikkonnast peamisi puhkevõimaluste pakkujaid. Eesti floora ja fauna on vaieldamatult mitmekesine, eriti võrreldes mõnede naaberaladega.
Avaookeani kalapüügi reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. Avaookean jaotatud püügipiirkondadeks, teatud kalaliikide osas jagatakse riikide vahel lubataba väljapüügi kogused - kvoodid. Väljapüük sisevetest moodustub 7% kogupüügist. Hiina, India, Bangladesh ja Indoneesia annavad ligi poole sisevete kalasaagist. Et väljapüüki mitte suurendada on hakatud looma kalakasvandusi. Kalakasvatus väikestes tiikides on kujunenud sealsete talupidamiste koostisosaks ning maaelanikele oluliseks lisatoidu või sissetuleku allikaks. Kauplemine kalatoodetega - kolmandik püütud kalast jõuab maailmaturule, ülejäänu tarbitakse riikide siseturul. Kõigerohkem kala püütakse hiinas. Ida- ja Kagu-Aasia riigid on üldse suured kalapüüdjad ja -töötlejad. Suurimad väljavedajad on arenenud riigid. Üksikute riikide lõikes on suurimad eksportijad norra ja taani. Suurim importija jaapan ostab 25% maailmaturu kalast, USA 16%.
valitsevale reziimile ning sõjaeelse kultuuri keelamine. Jätkusid küüditamised, esimene toimus 1945 augustis, mil Eesti sakslased saadeti metsatöödele Komi ANSV-sse. Haripunktiks oli 1949 aasta küüditamine. Märtsiküüditamise käigus 26.03.49 deporteeriti Eestist Siberisse 20722 inimest. Suurem osa küüditatutest olid naised ning lapsed ning nad saadeti põhiliselt Krasnojarski kraisse või Novosibirski oblastisse. See oli suunatud maaelanikele, et saavutada ,,vabatahtlik" kolhoosidega ühinemine ning võtta toetuspind metsavendadelt. Sulaaja oluliseks tunnusjooneks oli senise vägivalla osaline heastamine. Senine vägivallamasin seisati, aegapidi järgnes represseeritute õigeksmõistmine ja nende vabastamine vanglaist, GULAGi laagritest ja asumistelt. Noorte salaorganisatsioonid. Noorte vastupanu kandva jõu moodustasid keskkooliõpilased ja üliõpilased. Neid iseloomustasid range distsipliin,
klassi lõpetamist tuli õpinguid jätkata kutseõppeasutuses või Märtsiküüditamise käigus 26.03.49 deporteeriti Eestist Siberisse 20722 inimest. Suurem üldhariduslikus keskkoolis. Siiski toimus haridus allakäik, kuna küpsustunnistused said osa küüditatutest olid naised ning lapsed ning nad saadeti põhiliselt Krasnojarski kraisse ka need, kes ei väärinud. Negatiivselt mõjutasid haridusolusid mitmed kampaaniad: või Novosibirski oblastisse. See oli suunatud maaelanikele, et saavutada ,,vabatahtlik" maakoolide sulgemine, üleminek kabinetsüsteemile jms. Kõrghariduses asendati senine kolhoosidega ühinemine ning võtta toetuspind metsavendadelt. Sulaaja oluliseks ainesüsteem kursusesüsteemiga. Kõigile tudengitele õpetati kommunistliku partei ajalugu tunnusjooneks oli senise vägivalla osaline heastamine. Senine vägivallamasin seisati, ja 1960. aastatel lisandus teaduslik kommunism. Üliõpilaskonna kasv oli märgatav (1945
massiline võõrtööliste sissevool. Massiline muulaste sisseränne kahandas tunduvalt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Ulatuslik migratsioon tõstatas keeleprobleemi, mis tavaliselt ,,lahenes" vene keele kasuks. Keeleprobleem ahistas eestlasi, kuna paljudes kohtades Eestimaal ei saadud enam igapäevaelus eesti keelega hakkama. Kokkuvõttes ei kindlustanud nõukogulik sotsialism pikka aega inimväärset elatustaset ei linna- ega maaelanikele. Hiljem - 1960. aastate algul tehti küll Moskvas katseid vähendada NSV Liidu majanduse tsentraliseeritust nn rahvamajandusnõukogude loomise kaudu, kuid nende mõju jäi ajutiseks. 1970. aastatel ammendusid NSV Liidus tööstuse-ja põllumajanduse ekstensiivarengu võimalused. Nõukogude majandusmudel püsis eelõkige tänu naftadollaritele. Kuigi Eesti NSV majandusnäitajad ületasid NSV Liidu keskmise taseme, oli ka siin taandareng selgelt tunnetatav
Tõmbekeskustel põhinev omavalitsusreform lähtub eeldusest, et need keskused pakuvad oma toimepiirkonna elanikele tulevikus hea tasemega teenuseid, lisandväärtust loovaid töökohti ja konkurentsivõimelist haridust, mis on kogu toimepiirkonna elanikele hästi kättesaadavad. Keskused oma lähitagamaaga on piirkondliku arengu vedajad ning toimepiirkondade tuumikud. Ligipääs keskustes paiknevaile töökohtadele, teenustele ja haridusasutustele ning hea andmeside tagavad head võimalused ka maaelanikele, see tagab elujõulise asustuse püsimise maal. 3. Kavandatava reformi olulisemad osad ja nende saavutamine Tõmbekeskustel põhineva haldusreformi kõige olulisemaks osaks on tõmbekeskuste ja nende toimepiirkondada efektiivne jaotus katmaks võimalikult võrdselt tekkivaid piirkondi. Just kõige väiksemate piirkondade puhul on inimesed harjunud praeguse struktuuri ja inimestega, kes neile eelnevalt teenuseid pakkusid. Tõmbekeskuste keskse
maisipõlde, aga klimaatiliste tingimuste tõttu ei olnud sel moel maisi kasvatada. Eesti õnneks Käbini targal toimetamisel väga palju maisikampaania all ei kannatanud. Esialgsed kavad suutis Käbin tagasi tõrjuda. Teatud edu, mis põllumajanduses oli 1950.ndate teisel poolel viis Hrustsovi mõttele, et pole vaja enam ?? Inimene peab pühenduma tööle kolhoosis või sovhoosis. Keelustati loomapidamine. Algul võeti vastu otsus, et ükski linlane ei tohi pidada, hiljem sama nõudmine maaelanikele. See selgelt mõjutas põllumajanduse allakäiku. Rünnak isikliku majapidamise vastu kiirendas põllumajanduse allakäiku. See kampaania otsapidi puudutas ka Eestit. Kogu põllumajanduse arengu tulemus oli see, et 1960.ndate aastate alguseks oli uus kriis käes, mis viis selleni, et puhkesid väljaastumised, kuna toitu ei olnud. Üheks lahenduseks kriisi leevendamisel sai viljaostmine välismaalt. Tööstus · Tsentraliseeritud käsumajanduse püsimine
ebakorrapärane. Hiljem arenesid linnad varasematest piiridest välja ning kasvasid ümbruskonna küladega kokku. Linnastumine tööstusühiskonnas Asulad kasvasid tormiliselt ning toimus kiire linnastumine. Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis, tekitades tööjõu ülejäägi ning väljarände (tõukefaktor). Teisalt loodi linnade tööstustes, teenindavates ettevõtetes ja asutustes hulgaliselt uusi töökohti, mis lõid maaelanikele mativatsiooni lahkumiseks (tõmbefaktor) . Laialdane linnastumine algas Euroopas 18.sajandi keskel, sest tööstus ja kaubandus vajasid palju tööjõudu. Eriti kiirelt kasvasid olemasolevad linnad. Kui varasemal ajal linnad valdavalt kasvasid, siis 1960. aastatel hakkas P-Ameerika ja Lääne- Euroopa linnades rahvaarv eeslinnastumise tõttu vähenema. Linlased hakkasid elukohana järjest enam eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid. 1980
Tekkisid venekeelse elanikkonnaga piirkonnad, kus olid omad kombed, keel, ellusuhtumine, tavad ja harjumused. Aastal 1959 moodustasid muulased veerand Eesti rahvastikust. Tööstuse arendamise tõttu suurenesid linnad, kuhu asusid ka muulased massiliselt elama. 11 Kokkuvõttes ei kindlustanud nõukogulik sotsialism pikka aega inimväärset elatustaset ei linna- ega maaelanikele. xxv. Põllumajanduse toibumine Stalini surma järel oli uus juhtkond sunnitud parandama senist põllumajanduspoliitikat. Aastast 1953 alandati müüginorme põllumajanduses, tõstendi nende varumishindu ja vähendati isiklikelt abimajapidamistelt võetavaid makse. Aastal 1954 hakati Eesti NSV kolhoosides maksma osa palgast rahas. Masina-traktorijamaade likvideerimise käigusmüüdi nende masinapark majanditele, mis
kes ei tegele ei põllumajanduse ega kalapüügiga. Nende töö ei vaja kuigi palju maad ja seepärast võib neid ühte asulasse koonduda ka väga palju. Linnad on harilikult (aga mitte ilmtingimata!) väga arvuka elanikkonnaga. Neile on tavaline ka paljukorruseline hoonestus, tihe tänavavõrk ja muud sellised iseärasused. Linnalised asulad pakuvad harilikult ärilisi ja kultuurilisi teenuseid ka ümbruskonna maaelanikele, kellel sellepärast on alatasa linna asja. Peale ilmselt maaliste ja ilmselt linnaliste asulate leidub ka vahepealse suuruse ja iseloomuga asulaid, kus põllumeeste (kalurite) kõrval elab üpris palju teenindajaid, haritlasi, tihti ka tööstustöölisi, raudteelasi jne. Selliseid asulaid nimetatakse aleviteks. Mõnikord antakse ka alevitele samad õigused nagu linnadele ja kutsutaksegi neid linnadeks, kuid sellest hoolimata ei ole nad päris linnad. Küll võib alev aja
Vt tõuke ja tõmbefaktoreid ning teooriaid. Enamasti on linnastumine seotud tööstuse arenguga ja tehnoloogia arenguga a. Tööstus nõuab rohkem tööjõudu b. Tehnoloogia kasutuselevõtt põllumajanduses jättis paljud põllumehed tööta · Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis, tekitades töökäte ülejäägi ja väljarännu (tõukefaktor) · Linnas loodi tööstuses, teenindavas ettevõtluses hulgaliselt uusi töökohti, mis lõid maaelanikele motivatsiooni lahkumiseks (tõmbefaktor) Teooriad: · Auguste Comte: linnad on nn ,,tõelised organid", mis panevad ühiskonna tööle · Emile Durkheim: mehaaniline solidaarsus omane maakogukondadele, orgaaniline solidaarsus omane linnadele Nende esmased analüüsid linna kohta on pannud aluse tänapäevasele ühiskondade analüüsile · Chicago Ülikooli teadlased olid esimesed, kes tõsisemalt linnastumisega tegelesid o Kaks peamist kontseptsiooni:
a. Tööstus nõuab rohkem tööjõudu b. Tehnoloogia kasutuselevõtt põllumajanduses jättis paljud põllumehed tööta Linnastumise tõukejõuks moderniseerumine ja industrialiseerumine muutus see, kuidas ja kus elati. Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis, tekitades töökäte ülejäägi ja väljarännu (tõukefaktor). Linnas loodi tööstuses, teenindavas ettevõtluses hulgaliselt uusi töökohti, mis lõid maaelanikele motivatsiooni lahkumiseks (tõmbefaktor) 91. Nimeta erinevaid linnastumise tüüpe? kolm mudelit · Linnade ökoloogia: kontsentrilise tsooni mudel... ...kirjeldab linna kui ringide seeriat, mis on ehitatud keskse südamiku ümber (tsoon 1), kus asuvad kultuurikeskused ja ärirajoon. Järgneb üleminekutsoon (tsoon 2), kus on odavam kinnisvara ja ümbritseb äritegevuse, tööstus- ja elamispiirkondi, on nn "kulunud". Tsoonis 3 on
· Pädevusse kuulusid kõik talurahva ja maal elavate mitteaadlike tsiviil- ja kriminaalasjad ja aadli väiksed tsiviilasjad B. Kõrgema astme kohus oli Eestimaal ülemmaakohus(=maanõunike kolleegium kuberneri juhtimisel) ja LM-l õuekohus(president, asepresident ja 11 aadlikust liiget, kellest 2 valiti maanõunike hulgast). · Nende alla käisid aadli kõik kriminaalasjad ja suuremad tsiviilasjad ja maaelanikele II astme kohus C. Kõrgema astme kohtud allusid Peterburi LM ja Eestimaa asjade justiitskolleegiumile D. Eelmise otsused võis veel edasi kaevata Venemaa senatisse(aste C. likvideerus jäädavalt 1783) · Valitsejad ei kinnitanud esialgu Eesti- ja LM seaduste kodifikatsioone (seadused kehtisid eraldi, mh a. 1671 kaaseadustik) ja jälgiti ka Rootsi 1734. a koodeksit: - Kodifitseeritud Balti seadused jõustusid 19 saj
piirkonna rahvuslikdemograafilist struktuuri. reguleeriti hinnakujundust. Kokkuvõttes ei Seega Nõukogude okupatsioon põhimõtteliselt kindlustanud nõukogulik sotsialism pikka aega jätkas Vene keisririigile iseloomulikku inimväärset elatustaset ei linna ega venestamispoliitikat. Aastail 194547 saabus maaelanikele. Eestisse elama umbes 180 000 mitteeestlast Ulatuslik migratsioon tõstatas keele ning aastail 195053 tuli lisaks veel vähemalt 33 probleemi (eriti Virumaa idaosas ja Tallinnas), 000. Eestlaste osatähtsus oma kodumaa mis tavaliselt lahenes vene keele kasuks. elanikkonna hulgas langes pärast 1949. aasta Sellega ahistati eelkõige eestlasi, kuna Eesti
hein (loomasööt). Soome jäi põllumajandusmaaks 1914 - 71% Metsatööstus Soomes ,,Roheline kuld": uus jõukuse allikas. 1857 legaliseeriti aurusaekaatrite asutamine. Rajamine 1860- 90: arenes veeteede ja koskede juures (palkide parvetamine ja energiaallikas). Esimesed mehaanilised paberitehased Häme maakonda ja Kymijõgi org ja Kesk-Soome Keemilised meetodid 1880 =>Sulfiit: männipuit ja haiseb. Sulfaat: kuuse- ja kasepuust ja lõhnatu. Metsamüük andis raha peremeestele ja tööd maata maaelanikele Soome majandusareng 19.sajandil Enne metsatööstuse arengut vaid mõned tekstiili- (Tampere 1828) ja rauavabrikud. Tööstuse rajajad saabusid välismaalt SB´st, Rootsist ja Norrast. Hüdroelektri suured võimalused. Teravilja impordi ja metsatööstuse ekspordi tõttu Soome pooldas vabakaubandust (1870-1914). 1850-1880 Soome eksport kümnekordistus ja import viiekordistus. 1890 eksport: saepuit, tselluloos, paber ja või. 30% SB´sse, 30% Venemaale, 15% Saksamaale, 5% Rootsi
Põldu harisid linlased harva, küll aga oli paljudel aedu linnas või linna lähedal. Kaitseks olid linnal harilikult müürid ümber ja seda silmatorkavat iseärasust peetigi linna tunnuseks. Maalisteks asulateks olid tollal külad ja mõisad, üksiktalusid leidus harva. Mõisad tekkisid Eesti aladele pärast Eesti alade vallutamist 13. sajandil. Kiiremini hakkas mõisate arv kasvama alates 15. sajandist. Mõisamajandus kujunes peamiseks maamajanduse vormiks. Maaelanikele tähendas see sunnismaisuse ja pärisorjuse teket. Talupojad elasid harilikult koos külas, põllud, karjamaad ja heinamaad olid väljaspool küla. Mõisate silmapaistvam osa oli mõisnikupere uhke elamu, samuti kõrvalhooned. Kuid mõisas elas ka mitmeid mõisaametnikke, teenreid (toapoiss,aednik jt), nii et ka mõis oli võrdlemisi suur asula. XIV sajandi keskpaigast kuni XVI sajandini linnade arv oluliselt ei suurenenud, kuid
annaabi.ee 
