USA pärast I maailmasõda (0)

Näited demokraatia laienemise kohta pärast I ms
Laienes valimisõigus ja uued loodud riigid olid valdavalt demokraatlikud.
Liberaalid  Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid r
iigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide arvates pidi riik 
toetama abivajajaid. Weimari  vabariik Saksamaal sai alguse 1919 aastal,
 kui võeti vastu põhiseadus, miss  järgi Saksamaa kuulutati 
demokraatlikuks vabariigiks.
Mille poolest on sarnased kommunistide ja fašistide arvamused dem. kohta?
Mõlemad  leidsid , et demokraatia ei toimi ja diktatuur on parem valitsemisviis.
Suurbritannia areng
Riigikord : demokraatia, konstitutsiooniline  ehk parlamentaarne monarhia.
Majandus: 1920 algas majanduslik tõus, sisse veeti toiduaineid, muret tekitas suur tööpuudus,
 tehnika oli vananenud.
Parteid ja poliitiline elu: seadusi võttis vastu  parlament . Tööerakondlased
 muutusid konservatiividele tõsiseks  vastasteks.
Prantsusmaa areng:
Riigikord: demokraatia, vabariik.
Majandus: välja veeri meresaadusi ja luksuskaupu. Elas majanduskriisi üle raskemalt k
ui Suurbritannia. Majandust aitasid
 edendada Saksamaa reparatsiooni maksed ja Elsass-Lotringi piirkond.
Parteid ja poliitiline elu: seal tegutses palju partiisid. Poliitiline elu oli kirevam.
USA sisepoliitiline elu
USA poliitiline elu oli sarnane Suurbritannia  omaga  – mõlemas toimis kaheparteisüsteem. 
USA’s valitses vabariiklik kord
. Seadusi võttis vastu Kongress  ning riigipeaks oli  president . Juhtivates erakondadeks olid 
Vabariiklik ja Demokraatlik Partei.
Vaba turu võidukäik
Vabaturu  tingimustes saavutas USA vapustavaid tulemusi uue tehnika ja uute tootmisviiside 
kasutuselevõtmisel. S
ee võimaldas alustada tarbekaupade hulgitootmist. Järsult  elavnes  ehitustegevus ning
 suurlinnasid hakkasid
 ilmestama pilvelõhkujad.
Miks kohtas  Roosevelt uue kursi elluviimisel  vastasseisu ?
Ta tahtis jätkata ümberkorraldusi, kuid osa seaduseelnõusid lükkas tagasi Kongress
 ja osa aga  tunnistas  ülemkohus
 põhiseadusega vastuolu olevaks.
Milles seisnes isolatsionism USA välispoliitikas?
Paljude arvates olid tänamatud eurooplased süüdi USA’d tabanud hädades.
Dominioon  – koloniaalvaldus, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja 
seadusandlus
Koalitsioon – valitsus, mille moodustavad mitu erakonda
Rahvarinne – Prantsusmaal 1930. aastatel fašismiohuga võitlemiseks loodud
 pahemerakondade ühendus.
Sufražettid – Naiste võrdõiguslikkuse eest võitlejad Suurbritannias
Uus  kurss  – President  Roosevelti  algatatud ulatuslik majandusreformide kava
Mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest diktatuurist?
Totalitaarses  diktatuuris kontrollitakse isegi inimeste mõtteid ja inimesed elava
d hirmuõhkkonnas. 
Autoritaarses  riigis on küll enamik võimust koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte,
 aga rahvas sageli mingit suurt  survet  ei tunneta.
Kava demokraatia kriisi kujunemise kohta.
Muutused ühiskonnas
Keskklass oli nõrgenenud I ms järel, töölisklass oli tugevnenud, uued
 valijate rühmad(naised said valimisõiguse, meeste valimisõigus oli  laienenud .)
Sõja mõju
I ms ajal oli harjutatud karmikäelise valitsemisega
Pettumine Versailles süsteemis
Riigipiirid ei  arvestanud rahvaste ja riikide huve, Pariisi rahukonverentsil
 sõlmitud lepingud ei rahuldanud ei võitjaid ega kaotajaid.
Majanduslikud raskused
Sõjakaotanud riikide jaoks oli raske ja alandav tasuta reparatsioone ja
 teppida tooraineallikate kadumisega, 1929 aastal alanud
  majanduskriis  viis pettumiseni demokraatias.
Terav riigisisene võimuvõitlus
Poliitiliste erakondade kemplemine valmistas pettumust, põhirahvuste
 ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud( Tšehhoslovakkial oli probleeme, 
Ungari oli paljurahvuseline, Jugoslaavias oli probleeme.)
Valimiskünnise puudumine
Parlamentide tööd häiris erakondade paljusus (otsuste tegemine oli raskendatud).
Totalitaarse ühiskonna iseloomuliku joone näited
Võimul ainult 1 partei ja 1 ideoloogia – Kommunistlik Partei nõukogude Venemaal,
 Fašistlik Partei Itaalias.
Juhikultus  – Saksamaal Hitleri juhikultus, teda nim. Führeriks, Itaalias oli  Mussolini  
juhikultus, teda nim. duckeks.
Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi – Natsionaalsotsialistlikul Saksamaal kiusat
i taga  juute  ja tapeti surmalaagrites.
Riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest – Fašistlikus Itaalias oli
 kõige tähtsam rahvus.
Rahvast hirmutatakse pidevalt sise-ja välisvaenlastega – Saksamaal hirmutati inimes
i juutidega ja kommunistidega.
Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala-ja julgeolekuteenistused – Saksamaal 
Gestapo, 
Nõukogude Liidus GPU, hiljem NKVP
Valmistamine sõjaks ja uute territooriumite hõivamiseks – Saksamaa hakkas relvastuma
 kohe pärast Hitleri võimule saamist, Itaalia muutus agressiivsemaks ja  tungid  Etioopiale 
kallale.