Joogiõpetus (0)

Õlu
Õlu on süsihappegaasi sisaldav alkohoolne jook , mida valmistatakse linnastest, humalast, veest ja pärmist . Teraviljadest kasutatakse kõige rohkem otri.
Linnased jahvatatakse ja segatakse aurukatlas veega, tekkinud massi nimetatakse meskiks . Meski temperatuuri tõstetakse 75 kraadini.
Seejärel meski filtreeritakse , ning saadakse selmoel virre, mida keedetakse. Hiljem jahutatakse 5 kraadi C-ni , ning lisatakse kultuurpärmi.
Algab käärimine 5 – 10 päeva jooksul muutuvad käärivad suhkrud süsihappegaasiks ja alkoholiks ning pärm kas vajub põhja või tõuseb pinnale.
Õlled jaotatakse põhja- või pinnapärmiõlledeks, vastavalt pärmi tüübile , mida õlle kääritamisel kasutatakse.
Käärimise lõppedes lastakse heledal õllel 8-12 ööpäeva ja tumedal õllel kuni 70 ööpäeva laagerduda. Laagerdumine kujutab endast pikaajalist õlle valmimise ja stabiliseerumise protsessi püsivates tingimustes ( 4 – 8 C ) juures , mille jooksul saavutab õlu õige maitse ja lõhna. Laagerdunud õlu filtreeritakse ning sageli ka pastöriseeritakse.
Värvi saab õlu linnastelt , mida liigitatakse
- tavalised linnased;
- karamell -linnased;
- värvi ehk kohvilinnased.
Erinevad linnased saadakse linnaste kuivatamisel erinevatel temperatuuridel – mida kõrgem on temperatuur seda tumedam on linnas.
Humal annab õllele iseloomuliku mõrkja maitse ja vahu.
Pinnapärmiõlled
Ale – see on traditsiooniline õlletüüp Inglismaal ja Põhja Ameerikas . Reeglina kääritatakse soojas , ning käärimise lõppedes tõusevad pärmiseened õlle pinnale .
Alt – maitselt kergem kui Ale , valmistatakse Saksamaal
Porter – tume , kõrbenud maitseline õlu .Tugev humalamaitse .
Stout – tugevam ja kuivem kui porter . Jaguneb järgmiselt :
- dry stout ( Quiness );
- imperial stout;
- sweet stout – magus inglise õlu , mida kutsutakse ka milk stout-iks.
Nisuõlu – valmistatakse Lõuna-Saksamaal .Nimetatakse ka valgeks