EUROÜLIKOOL
Keskkonnakaitse teaduskond
Mariliis Samberk
NAHKHIIRTE ARVUKUS LAAGRI PÜSIELUPAIGAS TALVITUSPERIOODIDEL 2007/2008 JA
2008/2009
Bakalaureusetöö
Juhendaja : Triinu Tõrv, MSc
Tallinn
2009
SISUKORD
Resümee 4
Summary 6
Lühendite loetelu 8
Jooniste loetelu 9
Tabelite loetelu 11
Sissejuhatus 12
1. EESTIS TALVITUVAD KÄSITIIVALISED JA NENDE ÜLDISELOOMUSTUS 13
1.1 Nahkhiirte üldiseloomustus 13
1.2 Nahkhiirte talvitumise bioloogia ja talvituspaikade kirjeldus 16
1.3 Eestis talvituvad nahkhiired 18
1.3.1 Talvituvate nahkhiirte ülevaade 18
1.3.2 Tiigilendlane (Myotis dasycneme) 19
1.3.3 Veelendlane (Myotis daubentonii) 20
1.3.4 Habelendlane (Myotis mystacinus) 22
1.3.5 Tõmmulendlane (Myotis brandtii) 23
1.3.6 Nattereri lendlane (Myotis nattereri) 24
1.3.7 Pruun-suurkõrv (Plecotus auritus) 25
1.3.8 Põhja- nahkhiir (Eptesicus nilssoni) 27
2. MATERJAL JA METOODIKA 29
2.1 Peeter Suure Merekindlus 29
2.2 Laagri nahkhiirte talvituspaik 30
2.2.1 Pääsküla kaitsepositsiooni asukoht ja rajatised 30
2.2.2 Laagri talvituspaiga aluspõhi 32
2.2.3 Keskmine õhutemperatuur talvitumisperioodidel 2007/2008 ja 2008/2009 33
2.2.4 Välitööd ja andmete töötlemine 34
2.2.5 Loendamise metoodika 35
3. 2008/2009 AASTA LOENDUSTULEMUSTE ANALÜÜS 37
4 NAHKHIIRTE TALVITUMISE ANALÜÜS LAAGRIS 42
4.1 Liikide üldine koosseis Laagri talvituspaigas 42
4.2 Asukoha valik talvitumisel 43
4.3 Nahkhiirte talvitumine käigus 1 45
4.4 Nahkhiirte talvitumine käigus 2 46
4.5 Nahkhiirte talvitumine käigus 3 47
4.6 Nahkhiirte kaitse 52
Kokkuvõte 54
Tänusõnad 55
Kasutatud kirjandus 56
Lisad 59
Lisa 1. Laagri käikude loendamisel kasutatav numbrisüsteem 59
Lisa 3. Eestis talvituvad nahkhiired ja Peeter Suure merekindlus. 61
Lisa 4. Talvitusperiood 2008/2009 67
Lisa 5. Talvitusperiood 2007/2008 70
Nahkhiirte arvukus Laagri
püsielupaigas talvitusperioodidel 2007/2008 ja 2008/2009
Mariliis Samberk
Toitub putukatest (põhiliselt kärbestest), keda püüab öösiti, ja päeval varjub puuõõnsustesse või hoonetesse. Talveks jääb talveunne, mille käigus ta kehatemperatuur langeb tavaliselt 40 kraadilt kuni 6 kraadile. Kõigusoojasus võimaldab nahkhiirtel säästa energiat, mis on eriti oluline talveperioodil, kui toidu hankimine oleks peaaegu võimatu. [5, lk 45] „Talvitumiseks sobiv temperatuur on 0…7,5 ° C (harilikult 3…7 ° C)“ [2]. Lisaks lendamisvõimele on nahkhiirte eripäraks saagi püüdmine ja orienteerumine kajalokatsiooni abil. Just see võime võimaldab neil saaki püüda öösiti, sest erinevalt nägemisest ei vaja kajalokatsioon valgust. Nahkhiir häälitseb ja vastavalt sellele, kui kiiresti häälitsus temani tagasi jõuab, suudab ta määrata teiste objektide asukoha ruumis. [3] Tõmmulendlane paaritub talvitusperioodi vältel, mil isane ärkab korra üles ja süstib oma sperma emasesse
maksimaalselt 70 sentimeetrit, kaal kuni 150 grammi. Käsitiivalised on näriliste järel arvukuselt teine imetajate selts. Umbes 920 tänapäeval elavat nahkhiireliiki moodustavad imetajate liikide koguarvust ligi viiendiku. Käsitiivalisi ei esine üksnes polaarvöötmes ning üksikutel väga isoleeritud saartel. Palju on nahkhiiri troopikas - mõnes piirkonnas võib nende liikide arv ületada kõigi teiste imetajate liikide koguarvu. Kõige vanem fossiilne nahkhiir, Ameerikast Wyomingist leitud Icaronycteris, pärineb varasest eotseenist. Lendloomad Nahkhiired on ainsad imetajad, kes suudavad tõeliselt lennata, mitte lihtsalt liuelda või pikki hüppeid sooritada. Tiibadeks on nahkhiirel nahast lennused, mis asuvad eesjäsemete sõrmede, kere külgede, tagajäsemete ja saba vahel. Lennunahaga varustatud sõrmed on erakordselt pikad, vaid pöial on lühike. Laiade tiibadega nahkhiired on üldiselt aeglasemad
13. Pruun-suurkõrv ehk suurkõrv lk 21-22 14. Põhja-nahkhiir lk 23-24 15. Piusa matkarada lk 25-28 16. Kokkuvõte lk 29 17. Kasutatud allikad lk 30 1. Sissejuhatus Piusa koobastiku looduskaitseala on loodud kaitsmaks Piusa liivakivikoopaid kui Eesti, aga ka Baltimaade suurimat nahkhiirte talvitusala. Koopad võeti kaitse alla 1981. aastal, looduskaitseala moodustati 1999. aastal. Kaitseala pindala on 46 hektarit ja siin leidub sobilikke elupaiku lisaks nahkhiirtele ka mitmetele teistele haruldastele loomaliikidele- siin elavad kivisisalik ja koobastiku kõrval liivakarjääri tiikides mudakonn ja harivesilik. Piusa koopad on tegelikult kunagised klaasiliiva ehk kvartsliiva kaevandamiseks rajatud käigud
EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark..........................................................................27-3
koopad, karstinähtused Kohaliku omavalitsuse elupaigad, piiranguvöönd igal objektil oma kaitse-eeskiri. Piusa koopad on osa kaitsealast, mille peamine eesmärk tasandil kaitstavad maastikud, põllud, Olulisemad tööd määrab on hoida nahkhiirte talvitumispaika. loodusobjektid pargid, haljasalad kaitsekorralduskava Kaunis kuldking on üks paljudest kaitstavatest
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik.......................................................
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Näiteks 1993. aastal maksid lihakombinaadid eluslamba kilost 12 krooni ja väikevarujad 24 krooni. Pesemata villa kokkuost lõppes, sest Riia villapesemistehasesse vedu ja tagasivedu ei tasunud ära, hiljem see tehas lõpetas töö. Lambanahkade hinnad oli madalad (2...5 kr/tk.). Tänu sellele toimus lammaste arvu drastiline langus (tabel 1). Tabel 1. Lammaste arvukus ja lambakasvatussaaduste toodang Eestis (arvukus seisuga 1. jaanuar) Toodetud lamba ja Lammaste ja Lammaste Toodetud Aasta kitse liha tapakaalus kitsede arv (tuh) arv (tuh) lambavilla (t) (x1000 t) 1938/193
Kõik kommentaarid