Miksolüüdia-so, moll -ra, duur -jo, dooria -le,früügia-mi,lüüdia-na
Helilaad -omanäolise
kõlavärviga helikõrguste süsteem, kus heliastmed on kindlates
suhetes.
Toonika- helilaadi 1.aste. duuri toonika-kolmkõla: jo mi so,mollo RA JO MI
Subdominant-helilaadi 4.aste.
duuri subdominant-kolmkõla NA RA JO,LE NA RA
Dominant -helilaadi 5.aste.SO DI
LE,MI SI DI
Juhttoon-helilaadi 7.aste
Helistik -kindlalt kõrguselt
üles ehitatud helilaad(c-duur)
Absoluutkõrgusega
helid-helid,mille võnkesagedus on kindlalt määratud.
Suhtelised helikõrgused ehk astmed -heli,mille täpne kõrgus ei pruugi olla määratletud,
aga asuvad üksteisest
kindlates kaugustes(jo,lejne)
Intervall-2-e heli vaheline
kaugus-priim,sekund,terts, kvart ,kvint, sekst ,septium, oktav
Akord-3-e või enama heli
üheaegne kõlamine
Unisoon -kõik esitajad mängivad
PÕHIVARA Helilaad on mingilt kindlalt astmelt ehitatud helirida. Ta on helistiku kõlamudel (duur JO rõõmsakõlaline, moll RA kurvakõlaline). Harmoonilise molli tunnus on #VII aste, meloodilises mollis #VI ja #VII ülesse minnes, alla tulles lauldakse loomulikku molli (muutes kehtetuks eelnevad kõrgendused ehk taastades helistiku võtmemärgid). Näit.: harmooniline moll ülesse R D J L M N SI R, alla R SI N M L J D R meloodiline moll ülesse R D J L M NI SI R, alla R SO NA M L J D R Helistik on kindlalt noodilt ehitatud helilaad, mis saab oma nimetuse kindlaks määratud algusnoodi ehk põhiheli järgi. Paralleelsed helistikud on helistikud, millel on ühesugused astmed (noodid) ja võtmemärgid. Duuri ja molli ehk JO ja RA vahel on intervall v.3 (terts). C-a, G-e, D-h, A-fis, E-cis, H-gis, Fis-dis C-a, F-d, B-g, Es-c, As-f, Des-b, Ges-es Kvindiring. Helistike süsteem, milles iga helistik paikneb eelmisest puhta kvindi võrra kõrgemal (diees
Kõik kommentaarid