Interpreet muusikateose esindaja Klaster kobarkooskõla Aaria soololaul (ooperis) Kromaatiline helirida helirida, mis kõlab pooltoonides Libreto muusikalise lavateose täielik sõnaline tekst Oopus helilooja teos(t)e järjekorra nr Partituur dirigendi noot, kus on kõikide pillide partiide kohastikune üleskirjutis Polüfoonia mitmehäälsus, kõik hääled iseseisvad, võrdse tähtsusega Sakraalmuusika kirikumuusika Unisoon ühekõlaline ja vähemalt sama kõrgusega heli kooskõlamine Virtuoos-tehniliselt väga kõrge tasemega esitaja Vokaalmuusika-muusika, mis on kirjutatud hääl(t)ele, seotud lauluga
Liedertafellik laul- välja kujunenud harmoonile tuginev rahvalaul I üldlaulupidu- Toimus tartus, 1869aastal juunis. Umbes 900esinejat; isamaalised laulud; Juhid: jakobson,Jansen,Kunileid, ____ Homofoonia- mitmehäälne muusika,kus juhtiv on üks hääl Libreto- ooperitekst Partituur- koondnoodistik Vokaalmuusika-inimhäälele muusika Reekviem-surnute mälestuseks,teos ( koor,orkester,solist) Folkloor- rahvamuusika ehk pärimusmuusika Kammermuusika- väike koosseis Liturgia- jumalateenistus Unisoon- ühehäälsus erinevates kõrgustes Kontsert- avalik muusika ettekanne Algrum-sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas Gimze seminar-koorilaul ja pillimuusika arengule aitas ta kaasa.
Reekviem katoliiklik leinamissa Retsitatiiv kõnemeloodiat jäljendav laulmine Rütm helivältuste organiseeritud järgnevus Sakraalmuusika kirikumuusika Sonaat soolopillile kirjutatud sonaaditsükkel, instrumentaalmuusika zanr Süit mitmeosaline muusikateos, koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest Sümfoonia muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile Sünkoop rütmikujund muusikas Tempo heliteose esitamise kiirus Unisoon ühekõlaline ja vähemalt sama kõrgusega heli kooskõlamine Variatsioonid muusikavorm, mis koosneb teemast ja selle teisenditest Virtuoos tehniliselt väga kõrge tasemega esitaja Vokaalmuusika muusika, mis on mõeldud häältele
Dominant-helilaadi 5.aste.SO DI LE,MI SI DI Juhttoon-helilaadi 7.aste Helistik-kindlalt kõrguselt üles ehitatud helilaad(c-duur) Absoluutkõrgusega helid-helid,mille võnkesagedus on kindlalt määratud. Suhtelised helikõrgused ehk astmed-heli,mille täpne kõrgus ei pruugi olla määratletud, aga asuvad üksteisest kindlates kaugustes(jo,lejne) Intervall-2-e heli vaheline kaugus-priim,sekund,terts,kvart,kvint,sekst,septium,oktav Akord-3-e või enama heli üheaegne kõlamine Unisoon-kõik esitajad mängivad ühehäälselt Dissonants-riidkla Konsonants-meeldiv kooskõla Partituur-kõikide esitajate koondnoodistik Partii-üksikesitaja osa partituurist Tempereeritud häälestus-klahvpilli häälestus,kõik pooltoonid võrdsed Interpreet-esitaja,vahendaja Harmoonia-kooskõla Tämber-kõlavärv Teema-muusikaline mõte,millel põhineb teos Vorm-muusikaline ülesehitus Zanr-teose liik Vokaalteos-lauldav teos A capella-saateta Hääleliigid-sopran,alt,tenor,bariton,bass
Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro (kiire), sonaat-allegro vormis. 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos), tihti variatsioonivormis. 3. osa. Menuett (või Skertso, tantsulise iseloomuga, 3-osalises vormis) 4. osa. Finaal (Allegro, Allegretto, Presto vms kiires tempos, tavaliselt rondovormis.) · Unisoon (ladina sõnast unisonus hilisladina keeles 'monotoonne', keskaja ladina keeles 'unisoonis') on ühehäälne kooskõla, mitme sama kõrgusega heli üheaegne kõlamine (mitme laulja või instrumendi ühehäälne laul või mäng). Keskajal enne mitmehäälsuse laialdasemat kasutuselevõttu lauldi liturgiatel üksnes unisoonis (gregoriaani koraali). Paljude rahvaste rahvalaulud on unisoonsed (ühehäälsed).
Teine osa on pühendatud Jeesuse kannatustele, surmale ja ülestõusmisele. Kolmanda, lühima osa teemaks on lunastus ja igavene elu. Oratooriumi teine osa lõpeb kuulsa Halleluuja-kooriga, mis kuulutab Lunastaja ülestõusmist. Suhteliselt lühike kooriosa koosneb kirevalt üksteise otsa lükitud muusikalistest kujunditest. Iga uus tekstiosa toob kaasa uue muusikalise teema ja erineva kirjaviisi kõrvuti on lihtne kooriharmoonia, kõigi häälte võimas unisoon, lühike fuugalik lõik ning see kõik kokku mõjub jõulise tervikuna. Händeli populaarsuse suur tõus algas Dublinis (1741-42 9 kuud), mil ta esitas seal oma oratooriume ja orelikontserte. Londoni publik kuulis ,,Messiat" 1743, kuid omaks võttis alles 1750, mil Händel hakkas seda regulaarselt ette kandma. Sellest ajast on ,,Messias" enim ette kantud vokaalsuurteos. 1740. aastatel, mil meistri tervis oli järjest nõrgem, tõusis ta uuesti Londoni muusikaelu keskpunkti
komponentide sageduste omavahelise suhtega. Nimelt on leitud, et konsonantsisaavutamiseks peaks mõlema muusikalise heli spektris leiduma võimalikult palju neid komponente, mille sagedused ühtivad. Selle määratlise järgi oleks ideaalseks konsoneeritavaks intervalliks oktaav, kuna põhitoonide sagedused suhtuvad siin nagu 2:1, järelikult langevad omavahel täpselt kokku ka kõik kõrgemad harmoonilised( loomulikult on ka priim ehk unisoon sageduste suhe 1:1). Tõepoolest oktaavil on intervaliide hulgas eriline koht. Teiste muusikaliste intervallide puhul on ülemtoonide kokkulangevus osaline. Järelikult ei ole konsonantsi ja dissonantsi määr absoluutne, see tähendab ei saa mingite suvaliselt valitud helide kooskõla liigitada ajaprotsendiliselt kas konsonantiks või dissonantsiks. Üleminek konsonantsilt dissonantsile on sujuv. Üldjuhul loetakse muusikas
(pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Repetiitor- rolli või muusikalise partii kätteharjutaja muusikateatris Retsitatiiv- kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Sakraalmuusika- vaimulik muusika Sünkoop- rõhunihe muusikalises rütmis, mille puhul rõhuline noot nihkub tugevalt taktiosalt eelnevale nõrgale (rõhutule) taktiosale tessituur- heliulatus Unisoon- ühehäälne kooskõla, mitme sama kõrgusega heli üheaegne kõlamine (mitme laulja või instrumendi ühehäälne laul või mäng). Virtuoos- mis tahes oskuste meisterlikud valdajad Vokaalmuusika- muusika liik, kus heliteos esitatakse lauldes. Harmoonia- õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest. Tempo- heliteose esitamise kiirus. Rütm- helivältuste organiseeritud järgnevus. Zanrid ja vormid:
annaabi.ee 
