Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Ilias" ja "Odüsseia" (7)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

ILIAS “ JA „ODÜSSEIA“
ILIAS“ (Kreeklaste ühine saatus)
ODÜSSEIA“ (Igal kangelasel on oma tee)
Homerose esimese eepose tegevustik piirdub Trooja sõja viimase, kümnenda aasta viiekümne päevaga. Ahhailased piiravad linna, troojalased teevad retki linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta edu. Siin peitub ka põhjus, miks Achilleus vihastab.
Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks Trooja Apolloni templi preestri Chrysese tütar Chryseis, kes oli kreeklaste kätte vangi sattunud. Saagi jagamisel langes ta kreeklaste juhile Agamemnonile, Helena mehe Menelaose vanemale vennale . Agamemnon keeldus tütart tagasi andmast ja Apollon vihastas, saates kreeklaste leeri katku. Agamemnon andis oma naisvangi tagasi, kuid võttis selle asemel Achilleuse orjatari Briseisi. Achilleus vihastas ja keeldus sõjas osalemast.
Kättemaksuks solvatud poja eest mõjutas Thetis Zeusi, et too pööraks lahinguõnne troojalaste kasuks. On iseloomulik, et igal suurel heerosel on oma soosija jumalate seas.
Kuna Achilleus võitluses ei osale, langeb suurim au Trooja kuninga Priamose vanemale pojale Hektorile. Troojalased jõuavad kreeklaste laevadeni ja süütavad ühe neist põlema. Achilleuse sõber ja nõuandja Patroklos heidab talle ette tegevusetust. Achilleus annab tema käsutusse oma väed ja turvised , kuid hoidub ise ikka veel lahingutest kõrvale. Patroklos jälitab lahingust haaratuna troojalasi ning hukkub Hektori käe läbi. Nüüd nõustub Achilleus võtma Agamemnoni käst vastu Briseisi ja hüvituskingid. Tema viha pöördub vaenlase vastu.
„Ilias“ lõpeb Hektori surmaga Achilleuse käe läbi ja Hektori matusetseeniga.
Tervikuna on „Odüsseia“ stiil samuti üleolev ja eepiline, kuid juttu ei ole enam nii suurejoonelistest sündmustest nagu „ Iliases “. Lahingute asemel kirjeldatakse rännakuid. Kuigi jumalad sekkuvad endiselt inimeste tegemistesse, sõltuvad tagajärjed üha rohkem tegelaste iseloomust, mitte saatusest.
Päikesejumal Heliost ei nimetata poeemi esimestes ridades asjata. Just tema vihastas Odysseuse kaaslaste peale, kes said hakkama pühaduseteotusega- solvasid jumalat, kui sõid ära tema pühad lehmad . Ning Helios kaebas Zeusile .
Laev purustati, inimesed hukkusid. Odysseus triivis üheksa päeva lainetel, hoides kinni veepinnal ujuvast palgist. Kümnendal päeval heideti ta saarele , kus valitses nümf Kalypso . Nümf hoidis Odysseust mitu aastat enda juures ega lubanud tal edasi purjetada. Selle teatega poeem algabki. Odysseusel on jumalate seas leppimatuid vaenlasi , kuid on ka kaitsja- Athena . Just tema astub välja kangelase kaitseks ja saavutab Zeusilt loa lubada Odysseusel lahkuda Kalypso juurest ning jätkata teekonda kodukohta Ithaka saarele.
Iliase “ maailm asub võitlevate sangarite maa ja jumalate taeva vahel, „Odüsseia“ maailm aga paikneb igapäevaelu ja muinasjutu piirimail.
Sündmused hakkasid arenema kuningas Adysseuse majas Ithakal, mille valitseja oli juba kakskümmend aastat tagasi maha jätnud. Kui Odysseus oli lahkunud, sündis tal poeg Telemachos . Noormeheks sirgunud poeg aga ei ole oma isakodus peremees , sest seal valitsevad kosilased , kes juba kolm aastat tüütavad tema ema Penelopet. Kõik kagelased peale Odysseuse on Troojast ammu tagasi. Arvatakse, et ta on hukkunud . Nii väidavad ka kosilased ja nõuavad, et Penelope valiks endale uue mehe. Nad tulevad igal hommikul , joovad, tapavad lambaid ja peavad pidu. Kosilased arvavad, et mida jultunumalt nad käituvad, seda kiiremini annab Penelope alla ja valib neist ühe välja. Täiesti talumatuks muutuvad nad pärast seda, kui saavad teada, et Penelope on neid juba kolm aastat alt vedanud .
Et kuidagi edasi lükata talle vastumeelset uut abielu, ütles ta kosilastele, et peab enne valmis kuduma surilina Odysseuse isale , vanale Laertesele. Päeval kootu harutas naine öösel üles, kuid teenijanna reetis ta.
Telemachos otsustas minna isa otsima . Ta purjetas oma isa võitluskaaslaste juurde, et Odysseusest midagi teada saada. Talle öeldi, et Odysseus on hukkunud ja ta pöördus koju tagasi.
Lõpuks koju jõudnud Odysseusel seisis ees uus katsumus : võitlus kosilastega.
Odysseus ei anna kohe teada, kes ta on. Võitluseks jultunud kosilaste vastu on tal vaja liitlasi. Neid ei ole palju: poeg Telemachos, seakarjane Eumaios ja „lehmade karjus “ , st veel üks karjane Philoitios. Ka Athena ei unusta Odysseust. Teisiti ei oleks suutnud meesjagu saada kosilastest, kuigi kõik ta abimehed näevad välja nagu kangelased.
Kui Odysseus koju jõudis, tundis vana amm Eurykleia ta ära ränduri jalgu pestes. Ta nägi mehe jalal tuttavat armi: kunagi oli Odysseus jahilkäigul haavanud metskult.
Odysseus sekkus kosilaste võistlusse. Sangar võttis oma vibu , mida suutis vaid tema vinna tõmmata. Algas lahing, millele järgnes õnnelik finaal: kuri sai karistada , hea pääses võidule. Odysseus omandas taas kangelase väärikuse, sai tagasi truu naise ja ülla poja.

Ilias-ja-Odüsseia #1 Ilias-ja-Odüsseia #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 301 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liisi R. Õppematerjali autor
"Ilias" ja "Odüsseia" kokkuvõtted

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
odt

Ilias ja Odüsseia

Ilias Homerose esimese eepose tegevustik piirdub Trooja sõja viimase, kümnenda aasta viiekümne päevaga. Ahhailased piiravad linna, troojalased teevad retki linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta edu. Siin peitub ka põhjus, miks Achilleus vihastab. Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks Trooja Apolloni templi preestri Chrysese tütar Chryseis, kes oli kreeklaste kätte vangi sattunud. Saagi jagamisel langes ta kreeklaste juhile Agamemnonile, Helena mehe Menelaose vanemale vennale. Agamemnon keeldus tütart tagasi andmast ja Apollon vihastas, saates kreeklaste leeri katku. Agamemnon andis oma naisvangi tagasi, kuid võttis selle asemel Achilleuse orjatari Briseisi. Achilleus vihastas ja keeldus sõjas osalemast. Kättemaksuks solvatud poja eest mõjutas Thetis Zeusi, et too pööraks lahinguõnne troojalaste kasuks. On iseloomulik, et igal suurel heerosel on oma soosija jumalate seas. Kuna Achilleus võitluses ei osale, langeb suurim au Trooja kuninga Priamose vanemale po

Kirjandus
thumbnail
24
docx

Vana-Kreeka Antiikkirjandus

2 Antiikkirjandus · Antiikirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Rooma kirjandust(8 saj eKr ­ 6 saj pKr) · Antiikne ­ (antiquus) = vana, muistne · Termin ,,antiik" on pärit 18 sajandist Vanakreeka kirjandus · Kreeka kirjandus on Euroopas vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus · Vanakreeka kirjanduse zanrid on saanud eeskujuks hilisematele kirjandustele(tragöödia, komöödia) · Tänapäevaks on säilinud vähe Vanakreeka kirjandust(nt Sophoklese 123st näidendist on tänapäevaks säilinud 7): papüürus kõdunes Euroopa tingimustes, ühiskondlikud katastroofid(Aleksandria raamatukogu põleng), 4 saj pKr saavutas ristiusk võidu paganluse üle (hävitati mittemeelepärased teosed) · Vanakreeka kirjandusloo ajajärgud: o Arhailine ajajärk ­ varane kreeka kirjandus (8 ­ 6 saj eKr) ­ Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" o Atika ajajärk ­ klassikaline kreeka kirja

Kirjandus
thumbnail
10
ppt

Antiikkirjandus - Eeposed

sõjavankri taha laagrisse · Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja · Järgnevad Hektori matused · Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist "Odüsseia" · Lood Odysseusest, kreeklaste nupukamast ja kavalamaist vägilasest · Koosneb rohkem kui 12000 värsist · Loodud vähemasti pool sajandit hiljem kui Ilias · Räägib Odysseuse eksi rännakutest pärast Trooja sõda · sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel Ülevaade Odüsseia sisust · Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel · Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus · Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes · 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse

Eesti keel
thumbnail
3
odt

Antiikkirjandus

ANTIIKKIRJANDUS Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Vanimad vanakreeka kirjanduslikud mälestised pärinevad 8.­7. sajandist eKr. Vanakreeka kirjandus ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Vanarooma kirjandus hakkas arenema 3. sajandil eKr. Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. Vanakreeka ja vanarooma kirjanduses eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. Paljude zanride (eepos, idüll, tragöödia, komöödia, ood, eleegia, hümn, satiir, epigramm, dialoog) nimetusedki pärinevad antiikkirjandusest. Vanakreeka kirjandus Vanakreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kir

Kirjandus
thumbnail
6
doc

Antiikmütoloogia

6. Stymphalose lindude tapmine 7. Kreeta sõnni kinnipüüdmine 8. Diomedese hobuste äratoomine 9. Hippolyte vöö äratoomine 10. Geryoni kariloomade äratoomine 11. Hesperiidide õunte äratoomine 12. Kerberose äratoomine 9 muusat: 1. Kleio ­ ajalugu 2. Urania ­ astronoomia 3. Melpomene ­ tragöödia 4. Thaleia ­ käsitöö 5. Terpsichore ­ tants 6. Kalliope ­ eepiline luule 7. Erato ­ armastusluule 8. Polyhymnia ­ jumalatele määratud laulud 9. Euterpe - lüürika Ilias ja Odüsseia (Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. ) Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast

Kunstiajalugu
thumbnail
17
doc

Trooja Sõda

autorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. saj. eKr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ja -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Ebaselge on ka kahe eepose üleskirjutamine. Arvestades eeposte kunstipärast ülesehitust, peetakse tõenäoliseks, et Homeros võis tunda ja kasutada kirja. Tõepärasem on, et Homeros teadis Trooja sõjaga seotud lugusid peast ning kandis neid ette suusõnaliselt. Arvatakse ka, et Homeros on vaid Iliase looja ning et Odüsseia on hiljem kirja pannud tundmatu autor, kuid see on vaid oletus. Eeposte praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. saj. eKr, seega pärast Homerose surma. Kõik laulud (kummaski eeposes on 24 laulu e. peatükki) on kirja pandud heksameetrites (heksa ­ kuus; metron ­ mõõt). Vanakreeka luules on see 6-jalaline värss, mis põhineb pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisel. (Värsijalg on mitmest silbist koosnev üksus.

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Ilias ja Odüsseia

kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. Odüsseia Kokkuvõte Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta

Kirjandus
thumbnail
3
docx

Vanakreeka ja -rooma mütoloogia kokkuvõte

Kordamisteemad 10.klassile 1.Mõisted MÜÜT ja MÜTOLOOGIA. Müüt-lugu jumalatest ja muistse aja kangelastest Mütoloogia-müütide kogum 2.Vanakreeka-rooma jumalad (nimi, valitsemisala, iseloom. Tunnused) Zeus(Jupiter)-valitsemispiirkond-Taevas ja maa, pikne ja kõue,kõikide valitseja. Iseloomulikku:palju armukesi ja järglasi, lits mees. Hera(Juno)-valitsemispiirkond-Taevas ja maa, abielud.Iseloomulikku:Noor, kaunis, aga mitte veetlev.Armukade ja salakaval. Aphrodite(Venus)-valitsemispiirkond-Ilu ja armastus.Iseloomulikku:Trooja sõja põhjustaja, ei olnud truu abikaasa Hephaistosele. Apollon(Apollo)-valitsemispiirkond-valgus ja muusika.Iseloomulikku:talle allusid muusad, sümboliteks vibu ja nool, lüüra. Ares(Mars)-valitsemispiirkond-sõjad.Iseloomulikku:Zeusi ja Hera poeg, sümboliks kilp ja kiiver. Athena(Pallos)-valitsemispiirkond-tarkus, kaunid kunstid ja õiglased sõjad.Iseloomulikku:Ateena kaitsejumalanna, kudumise jumalanna.Zeusi lemmikla

Kirjandus




Kommentaarid (7)

junglette profiilipilt
junglette: tuli abiks kui viimasel hetkel ärgata , märgata
13:27 20-11-2012
KevinK9 profiilipilt
KevinK9: Päris hea, ei ole liiga pikk.
20:10 13-09-2012
manc profiilipilt
edvard korb: jah, päris hea on.
19:46 25-04-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun