Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arengupsühholoogia konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on inimese olemus?
  • Mis see on mis areneb?
  • Mida uurija tahab teada saada?
  • Kui kaua oodata lapse vastust?
  • Kui vanade laste puhul peab küsima?
  • Miks Pärast uurimust seletada ja põhjendada nt Milgrimi katse Laste puhul?
  • Kui palju varem või hiljem küpseb?
  • Kuidas suhtuvad ümbritsevad inimesed?
  • Kuidas toetada turvalise seotussuhte kujunemist lapseõpilasega?
  • Mis õige vanus?
  • Kui poisid Millest see tuleneb?
  • Kuidas toetada kõlbelist arengut koolis?
  • Kuidas me neid väljendame edastame sõnade ja tegevuste lahknevus?
  • Kuidas õpetada?

Lõik failist

Areng
- Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani.
- Kasvamine - Küpsemine
Bioloogiline, kognitiivne , sotsiaalne
Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes
• Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast
Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt
Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliinina 1882 a. - Wilhelm Preyeri raamat “Lapse psüühika” • Laste arengu empiirilised uurimused • Alfred Binet – väikeste laste eksperimentaalne uurimine, vaimsete võimete testid • Mark Baldwin – lapse mõtlemise areng – staadiumid
Areng – Bioloogiliselt määratletud, geneetiline protsess: Kasvamine ja küpsemine
  • Psüühika ja psüühiliselt vahendatud protsesside muutumine läbi interaktsiooni keskkonna ja teiste inimestega: Õppimine

Areng – pidev muutumine või astmed? Arengu staadiumid (Flavell, 1993): • Eristavad kvalitatiivsed muutused • Üleminekutega kaasnevad muutused samaaegselt mitmetes lapse käitumise aspektides • Üleminekud tavaliselt kiired Areng = segu pidevatest ja astmelistest muutustest.
Areng ja õppe- kasvatustöö Õppe- ja kasvatustöö seisukohalt on õpilase arengu mõtestamise väljund kahetine: 1. Eesmärk – tagada inimese võimalikult parim toimetulek; 2. Eeltingimus - õpilase arengutasemest tulenevad suutlikkused on tulemusliku õppetöö korraldamise eeltingimuseks. Kui õpilase
Vasakule Paremale
Arengupsühholoogia konspekt #1 Arengupsühholoogia konspekt #2 Arengupsühholoogia konspekt #3 Arengupsühholoogia konspekt #4 Arengupsühholoogia konspekt #5 Arengupsühholoogia konspekt #6 Arengupsühholoogia konspekt #7 Arengupsühholoogia konspekt #8 Arengupsühholoogia konspekt #9 Arengupsühholoogia konspekt #10 Arengupsühholoogia konspekt #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 116 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Grete S Õppematerjali autor
Arengupsühholoogia konspekt. Füüsiline, sotsiaalne, kõlbeline areng.
lugemiskontrollid.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
docx

Arengupsühholoogia eksam

ÜLDISED KORDAMISKÜSIMUSED ARENGUPSÜHHOLOOGIA EKSAMITÖÖKS VALMISTUMISEL (esitatud kursuses käsitletud teemaplokkide kaupa) 2019 Merle Taimalu ja Mairi Männamaa Arengupsühholoogia kui teadus - Mis on arengupsühholoogia kui teadusharu peamised ülesanded? Uurida vanusega seotud füüsilisi, kognitiivseid, sotsiaalseid muutuseid. - Millised on arengupsühholoogia rakendusvõimalused haridusvaldkonnas? Tänu arengupsühholoogiale teame, et laps pole “väike täiskasvanu”, vaid lapsel on vastavalt vanusele omasugune tunnetus maailmast. Selle põhjal oskame koostada õppekavasid, mis oleksid õpilastele vastuvõetavad ja jõukohased. Samuti õpetaja metoodika lähtub arengupsühholoogiale, me teame umbes, milline on lapse kognitiivne areng, seega oskame valida metoodika, mille abil laps suudab õpitut vast võtta. Arvesame lapse individuaalse arenguga

Arengupsühholoogia
thumbnail
18
docx

Arengupsühholoogia seminarid

ESIMENE SEMINAR Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu j

Arengupsühholoogia
thumbnail
28
docx

Arengupsühholoogia kokkuvõte

Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul ­ koogamine 4. kuul ­ lalisemine 9. kuu ­ ehholaalia periood 9. kuu ­ asju nimetama 9-24. kuu ­ ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu ­ umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu ­ umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees. Tihti neile

Arengupsühholoogia
thumbnail
14
docx

Sotsiaalsete oskuste areng

TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ AP I Sotsiaalsete oskuste areng Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016 Sotsiaalsete oskuste areng 1. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng. Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. 2. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse

Sotsiaalpedagoogika
thumbnail
68
docx

Arengupsühholoogia loeng

Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) ­ Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) ­ tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga

Arengupsühholoogia
thumbnail
9
doc

Arengupsühholoogia eksami konspekt

Õppimine – keskkonna poolt tingitud muutus, inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimus muutus mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne Sensitiivne periood – periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti nt kõne kiire areng Kriitiline periood – teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil, nt kõne omandamine teatud perioodil Optimaalne periood – periood, kus areng toimub kõige paremini ja kergemini 2. Arengupsühholoogia kujunemise algus Darwin – evolutsiooniteooria rajaja 1859, idee, e areng seisneb lapse pidevas kohanemises keskkonnaga, süstemaatiliste uurimismeetodite rakendamine arengu uurimisel, evolutsiooniteooria tekitas huvi inimese bioloogilise päritolu vastu Preyer – 1882 ilmus raamat lapse psüühika. Kirjeldas oma lapse arengut kuni 2,5a. Binet – tegeles laste mõtlemise uurimisega, intelligentsustesti looja, võttis kasutusele vaimse vanuse mõiste 3. J

Sotsiaaltöö
thumbnail
12
docx

Arengupsühholoogia konspekt

Arengupsühholoogia Käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Pärilikkuse ja keskkonna osa erinevate psüühiliste protsesside, võimete arengus Mõjutavad vastastikku - Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng ­ uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal ­ emotsionaalne areng ­ muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga ­ 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga ­ eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga ­ kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hiline täisiga (pärast

Arengupsühholoogia
thumbnail
38
docx

Arengupsühholoogia eksamiks kordamine

 Need on Schaie kognitiivse arengu staadiumid: Omandamine, saavutamine, sotsiaalne vastutamine, täidesaatev funktsioon, reintegratsioon  See intelligentsuse vorm hakkab täiskasvanueas langema: voolav intelligentsus  Need on surmaga leppimise staadiumid: Eitus, viha, tingimine, depressioon, omaksvõtt  Need neli õppejõudu pidasid teile selles aines loenguid: Tiia Tulviste, Astra Schults, Mairi Männamaa, Kaia Kastepõld-Tõrs  Sellega tegeleb arengupsühholoogia: Vanusega seotud erinevused käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes  Selle saavutamine on teismeea arenguliseks ülesandeks: iseseisvus ja autonoomia  Iga hindamisvahendi puhul on olulised need kaks psühhomeetrilist näitajat: reliaablus ja valiidsus  Aktiivsus- ja tähelepanuhäiret esineb rohkem sellest soost lastel: poistel  Need on koolikiusamise vormid: Füüsiline, verbaalne, kaudne Enesetest – kognitiivne areng 1

Arengupsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun