Mõjustamine (0)

Mõjustamine  
Allikad: McKay,  Davis  ja Fanning “ Suhtlemisoskused ”
Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory 
and  Practice . 4th Ed. NY: Routledge
Cacioppo, T. J. & William, P. (2008).  Loneliness . Human  nature  and need for  social  
connection. W.W Norton & Company
Sotsiaalne mõju
Interaktsioonid  inimeste vahel ja sotsiaalse elu korraldamine
Mõjustamine – protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, 
teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine
Teiste indiviidide poolt esile kutsutud muutused käitumises jne (vt  eelmine  
definitsioon)
Mõjustamine annab võimaluse kontrollida, suunata teisi ja iseenda elu ( luuakse  
sobiv keskkond)
Inimene - sotsiaalne loom -> Valmisolek ja kalduvus nõustuda, olla teiste poolt 
mõjutatud – psühholoogilised vajadused (teistele meeldida, soov õigesti 
mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus); 
Sotsialiseerimise käigus kujunenud õpitud seosed nähtuste vahel (kõrge hind, 
järelikult hea) -  automaatsed  vastused stiimulitele
Käitumine (avalik, nähtav) ei ole alati kooskõlas hoiakutega
Asch’i katse
Milgrami katse
Vajadused ja  motivatsioon
Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine
Vajadus  motivatsioon kui pingeseisund  eesmärgi suunas 
liikumine
Abraham  Maslow vajaduste hierarhia:
A. Füsioloogilised vajadused (toidu-, joogi-,  seksuaal - jms 
vajadused)
B. Turvalisuse vajadused (vältida ohtu)
C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus)
D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise 
vajadus)
E. Eneseaktualiseerimisvajadus ( eneseteostus )
Tsentraalne  ja  perifeerne  
tee
• Tsentraalne – loogilised argumendid,