Kreeka tsivilisatsioon (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas ilmnevad Egiptuse ja Mesopotaamia mõjud arhailise ajajärgu skulptuuris?
Miks muutus keha modelleerimine loomulikumaks aga näo ilme mitte?
Miks oli Periklese valitsusaeg nii oluline?

Lõik failist

Ülevaade Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost
Looduslikud tingimused

Asub Balkani poolsaarel (Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Kreeka (Peloponnesose poolsaar) ja Egeuse mere saartel

Mägine ja geograafiliselt väga liigendatud

Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaase lõikuvad merelahed

Peamine ühendustee – meri, selle kaudu peeti sidet ka välismaailmaga

Avatus muu maailma suhtes, aga ka sügav sisemine killustatus

Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust

Kultuurivahendaja, võeti üle ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi, mugavdasid neid ja arendasid oma originaalse tsivilisatsiooni

On mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri
Ajalooperioodid
1. Egeuse e. Kreeta - Mükeene ajajärk (u. 2000 – 1100 eKr)
2. Tume ajajärk e. Homerose ajajärk (u. 1100 – 800 eKr)

tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati
hetiitidelt võeti üle oskus sulatada rauda, mis tõrjus välja pronksi
väljaränne Väike- Aasia läänerannikule, kus kujunes Joonia maakond. Egeuse meri kujunes Kreeka e. Hellase sisemereks (vt peamised hõimualad – Ajaloo atlas, lk. 30 kaart 43)

Looduslike tingimuste muutumine, milles oli oluline osa ka inimestel, põhjustaski väljarände
3. Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (u. 800 – 500 eKr)

tsivilisatsiooni tunnused (õpik lk. 11, otsi õpikust lk. 101-102, kuidas need ilmnesid Kreekas)
Põhitunnused: varanduslik kihistumine , riiklus, kiri, vaimne tegevus
üldiseks sai paikne eluviis, põlluharijad ja karjakasvatajad
peamiselt kasvatati viinamarju, oliive, mäenõlvadel kasvatati lämbaid
vein ja oliiviõli olid hinnatud kaubaartiklid ekspordis

OLULISEMAD NÄHTUSED
- kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd (tumedal ajajärgul oli peamine põhjus põlluharimiseks sobiva maa nappus, siis nüüd rajati kaubanduskolooniaid)
- Sitsiilia, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania , Põhja-Aafrika
- kaubavahetuse elavnemine tingis 7.sajandil eKr hõberaha kui väärtusmõõdu kasutuselevõtu, 5.sajandil muutus üldksutatavaks
- ülekreekaliste keskuste kujunemine: Delfi ja Olümpia
- olümpiamängude korraldamine iga 4 aasta järel alates 776 eKr, pani lause Kreeka ajaarvamisesüsteemile

Sõltumatud linnriigid : tähtsamad Sparta , Korintos ja Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul, Sürakuusa Sitsiilias
u. 800 eKr - tähestiku kasutuselevõtt
776 eKr – esimesed teadaolevad ülekreekalised olümpiamaängud
u 700 eKr – Homerose eeposed ja Hesiodose “Theogonia” (Jumalate põlvnemine)

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kukkesupp777 Õppematerjali autor

14. Ülevaade Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost

Looduslikud tingimused
1. Asub Balkani poolsaarel (Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Kreeka (Peloponnesose poolsaar) ja Egeuse mere saartel
2. Mägine ja geograafiliselt väga liigendatud
3. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaase lõikuvad merelahed
4. Peamine ühendustee – meri, selle kaudu peeti sidet ka välismaailmaga
5. Avatus muu maailma suhtes, aga ka sügav sisemine killustatus
6. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust
7. Kultuurivahendaja, võeti üle ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi, mugavdasid neid ja arendasid oma originaalse tsivilisatsiooni
8. On mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri

Ajalooperioodid

1. Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk (u. 2000 – 1100 eKr)

2. Tume ajajärk e. Homerose ajajärk (u. 1100 – 800 eKr)
 tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati
 hetiitidelt võeti üle oskus sulatada rauda, mis tõrjus välja pronksi
 väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, kus kujunes Joonia maakond. Egeuse meri kujunes Kreeka e. Hellase sisemereks (vt peamised hõimualad – Ajaloo atlas, lk. 30 kaart 43)
Looduslike tingimuste muutumine, milles oli oluline osa ka inimestel, põhjustaski väljarände

ateena demosthenes dooria joonia aasia väike aasia olümpias skulptuur sparta kreeklased tütarlaps katkend kreeka tempel

Sarnased õppematerjalid

doc

Kreeka kunst

Kreeka arh ja klassikaline kunst I Kreeka ehituskunsti iseloomustus · Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine · Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks · Vana-Kreekas rajati palju templeid · Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal, siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile · Profaanarhitektuur ühiskondlike hoonete ehitamine · On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre militaararhitektuur · Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki

Kunstiajalugu

doc

Egeus - hellenistlik

Kuppelhaua kõrgus oli 13,5 m ja lõbimõõt u 14 m VANAKREEKA KUNST TAUST: ahhailased asustavad alates 3 aasta tuhandest eKr Peloponnesose ps'e. 12 saj eKr tulid joonia ja dooria hõimud. 11-18 saj eKr- Homerose ajastu, raua laialdane kasutusele võtt. Kogukonnasteraldusid ülikud, kujunesid esimesed nö linnriigid. Tekkisid kolooniad Lõuna-Itaalias ja Väike-Aasias. Ühtset Kreeka riiki ei kujunenud, rahvast ühendas keel, religioon ja kultuur. Barbaritesse suhtutu kehvalt, nad olid orjad. Kreekas kujunes orjanduslik demokraatia. Usund polüteistlik: Zeus- peajumal, taevalaotuse jumal-Jupiter Hera- abielu kaitsja-Juno Poseidon-merejumal-Neptun Hades-allilma valitseja-Pluto

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajaloo 10.klassi konspekt.

Ja tuntud on ka nn. Väravavalvurid. Kas lõvi või härja kehaga, mehe peaga ja tiibadega müütilised olendid. PÄRSIA KUNST Pärsias puudusid religioossed hooned (n: templid) puudusid. Pärslased olid tulekummardajad, rituaalid toimusid vabas looduses. Lossi arhitektuurist saab ülevaateDareiose ja Xerxese ajal ehitatud lossivaremetes. Kuulsaim on Persepolise loss, sammaste juures olid sageli kapiteelid loomafiguuridest. Kuulsaim= Susa linnas Dareiose kaadrivägi KREEKA KUNST Kreeka ajaloo-, kunsti- ja kirjanduseperioodid ei ole omavahel täpselt ajalises kooskõlas, natukene leidub erinevusi. Ajalugu periodiseeritakse järgmiselt:  Egeuse ehk Kreeta mükeene ajajärk (u. 2000-1100a. eKr). Kutsutakse minoiliseks kultuuriks. Sellel perioodil võeti kasutusele ka vanimad Kreeka kirjad, mida kutsutakse lineaarkirja A ja B.  Tume ajajärk (u. 1100-800a. eKr). Kultuuriliselt toimus langus,

Kunstiajalugu

docx

Vanaajakunst

• Väljaspool komplekti trepistik, mis kuhugi ei vii - arvatakse, et see meelelahutusliku eesmärgiga (vabaõhuteatri algus?) • Esindusruumid, eluruumid, laod, töökojad- Knossoses • Lõunarannikul - Ephaistos? - suur regulaarne plats; suured trepid kust pääseb hoovi;  Kõrge kultuur arenes juba III aastatuhandel eKr, leiukohad Egeuse mere saartel ja kallastel - Kreeta saarel, Küklaadidel, Kreeka rannikul ja Väike- Aasia loodeosas (Troojas). Leiud kuuluvad pronksiaega.  inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi: kaevab välja ja osaliselt restaureerib Knossose palee  Kreeta kirjad A ja B, B kiri dešifreeritud Mis oli teada: kuningas Minos (Zeusi ja Europe poeg) abiellub Heliose tütre Pasifega, kokku seitse last, viimane laps karistuseks sõnniga - sünnib Minotaurus.

Vanaaeg

docx

Vana-kreeka kokkuvõte

tunnid. Vaesemast perest lapsed õppisid kodus. Kui noormehed said 18 aastat vanaks, hakati neile õpetama võistluskunsti, et nad oleksid valmis sõtta minema. Ka tüdrukud õppisid lugema ja kirjutama, kuid peeti olulisemaks, et nad oskaksid teha majapidamistöid. Spartas oli kord karmim, poisid saadeti 7-aastaselt sõjaväebarakkidesse. Seal anti neile nii vähe süüa, et poisid pidid varastades lisa teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu- ja laulutundides. Rõivastus Kreeka naised ketrasid lambavilla peenteks lõngadeks ja valmistasid linast kangast. Nad värvisid riiet erinevate värvidega ja kaunistasid tikanditega, Sissetoodud siidriie oli väga hinnaline. Kreeklased kandsid korraga vaid 1-2 riideeset. Selleks oli alusrõivas e. kitoon, mis mässiti ümber keha, kinnitati vasaku õla pealt omapäraste õlanõeltega ja kinnitati keskelt vööga. Talvel kanti kitooni peal üleriidena suurt ristkülikukujulist kangatükki

Ajalugu

doc

Arhailine ajajärk

ARHAILINE AJAJÄRK: Maa oli kirjaoskamatu, kuni u 800 eKr võeti kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud uus kiri. Arenenud oli nn protogeomeetriline keraamika kaunistati ribade ja mustritega: ribad ja jooned saadi, hoides pintslit vastu kedral tiirlevat nõud. Seotud haudadega. 8 saj eKr kujunes välja geomeetriline keraamika. Kohati kohtab lähis-ida motiive. Kreeka kunsti erijooned hakkavad ilmet võtma umbes samal ajal, kui kujuneb polis ehk iseseisev linnriik. Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette

Ajalugu

208

pdf

Vana-Kreeka kunst.

Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka kaart. 8-5. saj. eKr. kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord – orjanduslik demokraatia. Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreeka linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus. Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca

Kunsti ajalugu

pdf

Vana-kreeka ja hellenism

AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 INIMENE. ÜHISKOND. KULTUUR MIHKEL HEINMAA | RÜG | MAI 2009 V A N A - K R E E K A . H E L L E N I S M KREETA-MÜKEENE KULTUUR Geograafiliste olude mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Kreeka on mägine ja väga liigendatud, väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud, või sügavale mandrisse tungivad merelahed. Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni,

Ajalugu

Rohkem sarnaseid