Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lihasaaduste eksam (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui toit - miks peaks liha sööma?

Lõik failist

1. Toidu seadusandluse eesmärgid (Toiduseadus, EL seadusandlus )
EL seadusandlus on kolme tasandiline:
EL määrused - on liikmesriikides otsekohalduvad, see tähendab, et neid tuleb täita ilma, et nende sisu oleks sätestatud vastava liikmesriigi õiguses;
EL direktiivid - sisu tuleb Eesti õigusaktidesse üle võtta;
EL otsused - otsekohalduvad vaid nende suhtes, kellele otsused on suunatud.

Eesmärgid on sarnased EL seadusandlusega: Vältida ohte inimese tervisele (tagada ohutu toode, tagada toodete ja tooraine jälgitavus kogu ahela ulatuses)
Toiduseaduse eesmärkideks on:
  • tagada tarbijale ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit;
  • tagada toidu kohta adekvaatse teabe jõudmine tarbijani, mille alusel oleks võimalik teha oma valikuid.

2. Toiduvaldkonnas järelvalvet teostavad institutsioonid ? Järelevalve kõikides käitlemisvaldkondades? Järelevalve jaekaubanduses ja toitlustusasutustes?
Vastavalt toiduseadusele teostavad toidu kontrolli ehk riiklikku järelvalvet Veterinaar - ja Toiduamet ning Tarbijakaitseamet.
Veterinaar- ja Toiduamet teostab riiklikku järelvalvet kõigis käitlemisvaldkondades.
Tarbijakaitseinspektsioon/Terviseamet ning Veterinaar- ja Toiduamet teostab järelvalvet jaekaubanduses ja toitlustusasutuste üle.
Riigil on kohustus teostada järelvalvet toodete valmistamisprotsessi ja käitlemisettevõtte üle.
Ettevõte peab tagama toote vastavuse seadustele , eeskirjadele, määrustele ja tarbija nõuetele.
Ettevõtte huvi on väljastada kvaliteetset ja ohutut toodangut. Selle üle teostab järelvalvet riik ja vastavad institutsioonid.
3. Kvaliteediahela põhimõtted ja toidu jälgitavus
Ahela põhimõtted:
–tapaloom peab vastama tapamaja poolt esitatavatele nõuetele: tervislik seisund, naha puhtus , toitumusaste jne;
–tapamajast/külmhoonest väljasaadetav rümp peab vastama lihalõikuse kvaliteedinõuetele: temperatuur, pinna hügieeniline
Vasakule Paremale
Lihasaaduste eksam #1 Lihasaaduste eksam #2 Lihasaaduste eksam #3 Lihasaaduste eksam #4 Lihasaaduste eksam #5 Lihasaaduste eksam #6 Lihasaaduste eksam #7 Lihasaaduste eksam #8 Lihasaaduste eksam #9 Lihasaaduste eksam #10 Lihasaaduste eksam #11 Lihasaaduste eksam #12 Lihasaaduste eksam #13 Lihasaaduste eksam #14 Lihasaaduste eksam #15
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liiina16 Õppematerjali autor
1. Toidu seadusandluse eesmärgid (Toiduseadus, EL seadusandlus)
2. Toiduvaldkonnas järelvalvet teostavad institutsioonid? Järelevalve kõikides käitlemisvaldkondades? Järelevalve jaekaubanduses ja toitlustusasutustes?
3. Kvaliteediahela põhimõtted ja toidu jälgitavus
4.Ohutu toote saamise eelduseks olevad tegurid (3)
5. Ohutu toidu mõiste
6. Toidu mõiste
7. Toiduringi põhimõtted
8. Liha kui toit - miks peaks liha sööma? Missuguste oluliste toitainetega varustab liha meie organismi?
9. Loomse valgu allikad
10. Toiduenergia allikad, nende energeetiline väärtus ja kasutamise järjekord.
11.Soovitatav liha tarbimisnorm meie kliimapiirkonnas. Erinevate lihaliikide tarbimine Eestis
12. Liha morfoloogiline koostis
13. Lihase ehitus
14. Sidekoe ehitus
15. Toruluu ehitus
16. Lihaskoe, sidekoe, rasvkoe ja vere keemiline koostis
17. Autolüüsi etapid
18. Tapajärgsed muutused lihas
19. Autolüüsi käigus toimuvad muutused (pH, glükogeenisisaldus, piimhappesisaldus, veesidumisvõime, lõiketugevus)
20. PSE liha ja selle tekkepõhjused
21. DFD liha ja selle tekkepõhjused
22. Liha subjektiivne ja objektiivne kvaliteet
23. Toidu saastumise viisid (3)
24. Liha kvaliteedinäitajad
25. Bakterite arengut mõjutavad tegurid
26. Liha mikrobiaalne riknemine (roiskumine, käärimine, hapnemine, hallitamine)
27. Liha mittemikrobiaalne riknemine (umbumine)
28.Kõrvallõhnade neeldumine
29. Seleta mõisted: rümp, värske liha, konditustatud liha, siiritud liha, MDM, kõlblik kuni kuupäev, parim enne kuupäev.
30. Lihatoodete klassifikatsioon
31. Nõuded kulinaarsele lihale, suitsu-ja keeduvorstide toorainele.
32. Lihalõikuse operatsioonid ja lihade lõikamise järjekord (kulinaarne liha, vorstiliha, singiliha)
Lihalõikus on vaheetapp rümpade külmtöötlemise ja lihatoodete valmistamise vahel.
33. Sealiha kõige enam levinud kasutusalad
34. Lisaainete mõiste
35. Säilitusainete, emulgaatorite ja antioksüdantide lisamise eesmärk (lisaained)
36. Keedusoola, naatriumnitriti, fosfaatide lisamise eesmärk (lisandid)
37. Lihasaaduste valmistamisel kasutatavad maitseained ja maitsetaimed
38. Nõuded vorstikestadele
39. Kollageenkestade, tsellulooskestade ja polümeersete kestade omadused
40. Suitsutamise eesmärk, suitsutamise kui protsessi etapid (faasid), suitsutamise ajal toimuvad protsessid
41. Suitsutusrežiimid
42. Soolamise eesmärk ja soolamismeetodid
43. Kuivatamise eesmärk:
44. Liha sorteerimine ja erinevad sorteerimissüsteemid
45. Kuterdamise olemus ja kuterdamise käigus toimuvad protsessid (etapid), kuterdamise kestus, erineva rasvasisaldusega lihade kutrisse lisamise printsiibid.
46.Keeduvorsti tehnoloogia
47. Suitsuvorstide tehnoloogia
48. Toorsuitsusinkide tehnoloogia
49. Tumbleeritud sinkide tehnoloogia
50. Vorstitoodete defektid
51.Sinkide (suitsulihatoodete defektid)
52. Külmakett
53. Liha-ja vorstimüügi hügieen

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
pdf

Lihatoodete tehnoloogia

Lihatoodete tehnoloogia Lihatooted on lihast valmistatud või liha sisaldavad tooted, mida on töödeldud sellisel viisil, et toote lõikepinnal ei ole enam värskele lihale omaseid tunnuseid. Toode võib lisaks lihale sisaldada ka muid toiduaineid. Tooteks ei loeta liha, mida on ainult jahutatud või külmutatud (see on värske liha), samuti hakkliha ja tükiliha. Lihatoodete jaotus (Eesti Lihatööstuse Standard) Lihatooteid on võimalik klassifitseerida tooraine, valmistamisviisi või mõne muu parameetri alusel. Eesti Lihatööstuse Standardist lähtuvalt jaotuvad lihatooted järgmiselt: 1) LIHAVORSTID - lihatooted, mis on valmistatud peenestatud lihast, maitse- ja lisaainetest, lisanditest ja muudest komponentidest, pritsitud vorstikesta või vormi ja termiliselt töödeldud. Näide: toored grillvorstid, viinerid, sardellid, keeduvorstid, suitsuvorstid, sültvorstid, maksavorstid, kruubivorstid/tanguvorstid, lihaleivad 2) VERETOOTED- keedetud tangainest või jah

Loodusteadused
thumbnail
30
docx

Viinerid ja sardellid esitlus

Järvamaa Kutsehariduskeskus Müügikorraldus Referaat VIINERID JA SARDELLID Terje Heidemann MK2 Juhendaja Ruth Muru Paide 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. VIINERITE JA SARDELLIDE VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA.....................4 1.1. Tooraine................................................................................................................. ...4 1.2. Kuterdamine.......................................................................................................... ...5 1.3. Pritsimine...............................................................................................................

Toitumise alused
thumbnail
2
docx

Liha KT

· kuidas pH muutub lihas- eluslooma lihastes pH 7,0-7,4. tavaliselt langeb liha pH 5,6-5,7-ni 6-8tunni jooksul pärast tapmist ning saavutab miinimumi 5,3-5,7 umbes 24 tunni jooksul tapmisest. Liha valkude denaturatsioon = madal pH + kõrge temperatuur. Valkude denaturatsioon põhjustab nende lahustuvuse kao, vee kaotuse, veesidumisvõime vähenemise, värvus muutub heledamaks. Nimetatud muutused on ebasoovitavad nii värske liha kui ka lihasaaduste tooraine puhul. · liha lõike viisid- Et liha säilitaks oma vett, tuleb liha lõigata nii, et sidekoelised kestad jääksid maksimaalselt terveks · liha veesisaldus- Annab lihale massi ja mahlasuse. Vesi on lahustiks lihas sisalduvate vees lahustuvate toitainete jaoks. 60-80% · liha külmutamine ei tohi olla üksteise vastus · rümp- looma kere pärast tapmist ja korrastamist. · tapajärgsed muutused lihas 1. Temperatuuri muutus 2. pH muutus 3

Lihatehnoloogia
thumbnail
132
pdf

KVALITEEDI hindamine

KVALITEEDI HINDAMINE Eve Hõrak LIHA JA LIHATOODETE KVALITEEDI HINDAMINE LIHA KVALITEEDINÄITAJAD • liha toiteväärtus (keemiline koostis), • organoleptilised (värvus, lõhn, maitse, mahlasus, õrnus) • tehnoloogilised (liha pH, veesiduvus) omadused • hügieeninäitajad ORGANOLEPTILISED NÄITAJAD • Värvus • Maitse ja lõhn (fleiv) • Liha õrnus ja tuimsus VÄRVUS • Liha värvus on tavaliselt esimene kvaliteedinäitaja, mida tarbija hindab. Liha värvus määrab suures osas liha kaubandusliku välimuse. • Lihaskoe värvuse intensiivsust mõjutab seatõug, sugu, vanus, söötmisviis, lihaskoe pH. • Mida rohkem süsivesikuid leidub sigade lihas, seda heledamad nad on. • Liha värvus on liha omadus tekitada silmas lainepikkusest olenevalt erisuguseid nägemisaistin- guid. • Liha värvuse tingivad põhiliselt kaks valku: müoglobiin (liha värvnik) ja hemoglobiin (vere värvnik). Hästi veretustatud liha üldvärvuse m

Toiduohutus
thumbnail
42
ppt

Liha ja subproduktid

LIHA JA SUBPRODUKTID MIKS PEAKS LIHA SÖÖMA? Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid ja energiat. Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne Liha on mitmekülgsete kasutus- võimalustega ja sobib paljude toiduainetega Liha ja lihasaaduste normiks peetakse päevas umbes 175 grammi MILLEST LIHA KOOSNEB vett 40-70%, valgud 15-25%, rasva 2-40%, vitamiinid (B- rühma), mineraalained (raud, fosforiit, Ca jne), ekstraktiivained jne liha koosneb järgmistest kudedest: 1) lihaskude 50-60%, liha värvus - kahvaturoosast kuni tumepunaseni; 2) sidekude -moodustavad kelmed ja kõõlused (9-14% sidekudet), sidekude koosneb: kollageen ja elastiin 3) rasvkude 2-40%, 4) luukude 7-30% LIHA TOITEVÄÄRTUS

Toiduainete õpetus
thumbnail
47
docx

TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS

TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) ­ lahieelbaas ­ sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) ­ Loomade algtöötlemise osakond ­ Toiduvere töötlemise osakond ­ Nahkade töötlemise osakond ­ Soolte töötlemise osakond ­ Subproduktide töötlemise osakond ­ Toidurasva töötlemise osakond ­ Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond ­ Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond ­ Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) ­ Lihalõikuse osakond ­ Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond ­

Tehnoloogia
thumbnail
20
doc

Liha ja lihatooted - referaat

SISUKORD 1 Liha..............................................................................................................................3 1.1 Liha säilitamine.................................................................................................... 3 1.2 Liha eeltöötlusvõtted............................................................................................ 4 2 Liha liigid.................................................................................................................... 6 2.1 Veiseliha...............................................................................................................6 2.2 Sealiha.................................................................................................................. 7 2.3 Lambaliha.............................................................................................................9 2.4 Linnuliha..........................................................................

Toidukaubandus
thumbnail
38
ppt

Liha ja liharoad

Liha ja liharoad Kristi Tüvi Miks peaks liha sööma? Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid ja energiat. Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne Liha on mitmekülgsete kasutus-võimalustega ja sobib paljude toiduainetega Liha ja lihasaaduste normiks peetakse päevas umbes 175 grammi Liha mittesöömine võib tekitada tervisehäireid Liha osakaalu menüüs peaksid suurendama inimesed, kes teevad rasket füüsilist tööd või koormavad oma lihaseid intensiivselt muul viisil. Kaalujälgijad peaksid eelistama väherasvast liha, näiteks veiseliha, taist sealiha, küülikuliha, nahata linnuliha Millest liha koosneb? vett 40-70%, valgud 15-25%, rasva 2-40%, vitamiinid (B-rühma), mineraalained (raud, fosforiit,

Kokk




Kommentaarid (2)

katts70 profiilipilt
katts70: Väga hea materjal!
20:47 03-02-2016
329450 profiilipilt
329450: Väga hea!
14:56 12-03-2018



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun