Päikesesüsteem (0)

Keskkool - Füüsika - Astronoomia ja astroloogia

1 Hindamata

Lõik failist

Päikesesüsteemi kuuluvateks taevakehadeks on Päike, 8 suurt planeeti (kui Pluutot mitte arvestada), asteroidid, perioodilised komeedid ehk sabatähed, planeetide kaaslased (kuud) ja meteoorne aine ehk kosmosetolm.

Planeedid alates Päikesest on: Merkuur, Veenus , Maa, Marss, Neptun, Uraan , Saturn , Jupiter (ja Pluuto).

Maa rühma kuuluvad planeedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Seda rühma ühendavad sarnane tihedus, mass ja mõõtmed. Maa rühma planeetidel on vähe kaaslasi ja nad pöörlevad aeglaselt, lisaks sellele koosnevad nad silikaatkivimitest ja neil on kihiline ehitus.

Hiidplaneetideks on Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun . Kõik on hiiglaslikud gaasilised kerad , mille peamistekst koostiselementideks on vesinik ja heelium, lisaks sellele esineb ka ammoniaaki, metaani ja vett. Kõigil hiidplaneetidel on metallidest ja räniühenditest südamik . Hiidplaneetidel on arvukalt kaaslasi ja esinevad rõngad.

Planeetide orbiidid on praktiliselt ringikujulised ja samas tasapinnas, ümber Päikese tiirlevad planeedid Päikesega samas suunas ja orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse alusel.

Merkuur on Päikesele lähim ja Maa-sarnastest planeetidest väikseim. Merkuuri orbiit on piklik ja planeet liigub orbiidil ebaühtlaselt, tänu sellele liigub ka Päike Merkuuri taevas ebaühtlaselt. Merkuuril puudub atmosfäär ning Päikese läheduse ja aeglase pöörlemise tõttu esinevad seal suured temperatuurierinevused. Merkuuri pind meenutab Kuud oma rohkete tasandike ja kraaterimägedega. Merkuurile omapärased on kuni 2 km kõrgused ja väga laiad astangud. Merkuuri pöörlemisperiood on väiksem tiirlemisperioodist, seega on 1 päikeseööpäev mõlemast pikem.

Veenus on kogu ulatuses kaetud läbipaistmatu pilvekihiga ja on heledaim taevakeha peale Päikese ja Kuu. Veenuse orbiit on üpris korrapärane ring, aeglase pöörlemise tõttu tiirlemisele vastassuunas on ööpäev pöörlemisperioodist lühem. Veenus on pinnamoodi poolest sarnane Maaga, esineb nii madalaid alasid ja süvikuid kui ka kõrgmäestikke. Laamtektoonika puudub planeedil oletatavasti planeedi koore suurema paindlikkuse tõttu. Veenusel leidub samu tardkivimeid mis Maalgi (basalt, graniit ) ja planeedil on rohkesti vulkaane . Vähem esineb meteoriidikraatreid. Atmosfäär on Maa omast umbes 100 korda tihedam, enamus sellest on süsihappegaas , ülejäänu moodustab lämmastik . Vedel vesi puudub, pilved koosnevad väävelhappest.

Marss on kõige paremini vaadeldav planeet, teleskoobist paistab ta punane, koos mõnede sinakasroheliste laikudega. Tal on läbipaistev (süsihappegaasist koosnev) atmosfäär ja seal leidub palju Maale sarnaseid pinnadetaile (näiteks polaarsed lumeväljad, tumedad merd meenutavad alad ja aeg-ajalt ilmuvad Marsil ka pilved). Marsi atmosfäär on küllaltki hõre ja enamiku planeedist moodustavad elutud tasandikud. Marsil leidub mäeahelikke ja kanjoneid, lisaks sellele kustunud vulkaane, kraatermägesid. Vesi Marsil puudub, kuid on leitud pinnavorme, mida seostatakse vee olemasoluga. Sarnase teljekalde tõttu on ka Marsil aastaajad.

Maa on kihilise ehitusega. Maakoore all asub tahke mantel , mis kooseneb rauda ja magneesiumi sisaldavatest mineraalidest , selle all omakorda on vedela aine kiht ja selle all omakorda tahke tuum. Maa on geoloogiliselt väga aktiivne, Maal purskavad vulkaanid ja triivivad laamad, tänu sellele on Maa pidevas muutumises. Maal eksisteerib vedelat vett ja atmosfääris on suur hulk vaba hapnikku, mis olid eeldused elu tekkeks. Magnetväli kaitseb Maad päikesetuule eest ja atmosfäär meteoriitide ja kosmilise kiirguse eest.

Jupiter on suurim planeet, mille gaasiline atmosfäär (paksus ligikaudu 1000 km) läheb sujuvalt üle vedelaks pinnakihiks. Jupiteri atmosfääri märkimisväärseim koht on Suur Punane Laik, mille puhul on tõenäoliselt tegu suure antitsükloniga. Jupiter pöörleb kiiresti ja selle tõttu on planeet üsna lapik.

Saturn sarnaneb paljuski Jupiteriga, aga on väiksem. Orbiit on keskmiselt ümmargune, kalle on hiidplaneetidest suurim. Saturni eripäraks on kolmest osast koosneva ereda rõnga olemasolu. Saturn on päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum. Pilvevööndid on raskesti märgatavad ning Saturnil on kümme suurt kaaslast.

Uraan erineb oma pöörlemise poolest. Tema telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on 8 kraadi, mille tõttu ei toimu Uraani pöörlemine ümber Päikese mitte sellega samas suunas, vaid sellega peaaegu risti. Pole vale väita, et Uraan pöörleb oma tiirlemissuunale koguni vastassuunas. Uraani pöörlemisperiood on ligikaudu 17.2 tundi.

Mõõtmetelt sarnaneb sinine planeet Neptuun Uraanile. Neptuunil on Päikesesüsteemi kiireimad tuuled ja tema atmosfäär koosneb peamiselt heeliumist ja vesinikust, sinise värvuse annab metaan . Neptuun pöörleb vastupäeva, ent tuuled puhuvad pöörlemisele vastu, idast läände. Kahest Neptuuni kaaslasest, Tritonist ja Nereisest liigub Triton planeedi pöörlemisele ja tiirlemisele vastassuunas. Neptuunil on 3 nõrka rõngast.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

lühitöö päikesesüsteemi teemal

päikesesüsteem taevakeha astronoomia atmosfäär uraan neptuun päikesesüsteem pöörlemisperiood

Sarnased õppematerjalid

doc

Päikesesüsteemi ülevaade [ Küsimused+Vastused]

1. Millistest planeetidest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti (Neptuun, Uraan, Saturn, Jupiter, Marss, Maa, Veeenus, Merkuur ), veel kuulub Päikesesüsteemi mõnituhat väikeplaneeti- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Õigem olekski planeetide loetelus piirduda kaheksa planeediga. Pluuto lugemine planeetide hulka on mitmeti tinglik: esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast) ja kolmandaks, tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Et traditsioonid on teaduses tugevad ja enamik andmeid Pluuto kohta pärineb viimasest aastakümnest, nimetame Pluutot siiski planee

Füüsika

doc

Päikesesüsteem

Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3. Maa rühma planeedid ja nende tunnused? Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma

Füüsika

doc

Päikesesüsteem

Kosmoloogia I 1. Päikesesüsteem koosneb tsentriks olevast Päikesest ning tema ümber asetsevast üheksast suurest planeedist. Lisaks kuulub päikesesüsteemi veel mõnituhat väikeplaneeti asteroidi, sadakond perioodilist komeeti (ehk "sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu". 2. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, (Pluuto kuni 2006. aastani loeti ka Pluuto planeediks, hiljem kvalifitseeriti ta ümber kääbusplaneediks)

Füüsika

doc

Päikesesüsteem

1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest: üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto), väikeplaneedid (asteroidid, komeedid), planeetide kaaslased, teadmata koguses meteoorset ainet, Neptuuni- tagusest objektidest, Kuiperi vöö objektidest. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kunagi planeediks peetud Pluuto on tegelikult kääbusplaneet. 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused. Maa rühma planeedid on Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi. Nad on suure tihedusega ning koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus (keskmeks rauast tuum, selle peal silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koos

Füüsika

doc

Päikesesüsteem

PÄIKESESÜSTEEM 1.Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2.Loetleda Planeedid alates päikesest Merukuus,Veenus,Maa,Marss,Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3.Maarühma planeedid ja nende tunnused Maarühma planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss.

Füüsika

doc

Kosmoloogia

1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub 9 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti (,,sabatähte``), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet. 2. Loetlege 9 suurt planeeti. Veenus, Marss, Maa, Merkuur, Jupiter, Pluuto, Neptuun, Uraan 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Veenus, Marss ja Merkuur. Väikesed ja tihedad planeedid. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Pluuto, Neptuun, Saturn ja Uraan suured ja väikese tihedusega planeedid 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Ta on piklik, tal on ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit, mis on sarnasem komeetide omale; ta on palju väiksem; tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. 6. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad?

Füüsika

rtf

Nimetu

Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem (Päike jne.)? Päikesesüsteemi kuulub: üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti - asteroidi, sadakond periodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteors ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest (suurim - vähem). Planeedid alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Suurim planeet on Jupiter ja väikeim on Pluuto. 3

Kategoriseerimata

docx

Planeedid ja päikesesüsteem

Are Põhikool Päikesesüsteem Koostaja: Vivian Praks 9.klass Juhendaja: Kersti Tiimus Are 2009 Sisukord Sissejuhatus Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. "Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe."

Füüsika

Rohkem sarnaseid