Päike · Päike tekitab Maal magnettorme, ilmastikumuutusi ,virmalisi, biosfääri muutusi ja raadiohäireid. · Mass on 2 x1030 kg , raadius 7 x 108 m, heledus 4 x 1026 W · Temperatuur pinnal 5800 0 K ning tuumas 15600000 0 K. · Päike peaks meid rõõmustama soojuse ja valgusega veel umbes 5-6 miljardit aastat. Merkuur · Päikesele lähim planeet. · Keskmine kaugus päikesest on 5,8 x 1010 m. Tiirlemisperiood 88 ööpäeva ja pöörlemisperiood 176 ööpäeva. · Raadius on 2,420 x 106 m, mass on 3,3 x 1023 kg, tihedus 5,44 g/cm3, temperatuur on vahemikus -173 0C + 4300C - ni . ·Atmosfäär Merkuuril praktiliselt puudub ja sellepärast ongi nii suured temperatuuri kõikumised. Veenus · Veenuse kaugus Päikesest on 1,08 x 1011 m , raadius on 6,07 x 106m , mass on 4,9 x 1024 kg, tihedus on 4,95 g/cm3. · Tiirlemisperiood 225 ja pöörlemisperiood 117 ööpäeva. · Tihe atmosfäär põhjustab Veenusel
ainult kaks kosmoseaparaati magnetväli. · Merkuuril ei ole kaaslasi ega rõngaid. Veenus Veenust tunti juba ammu nii Babüloonias, Vana- Kreekas ning ka Vana-Roomas.Oma nime on Veenus saanud vanarooma elu- ja armastusjumalanna järgi. ·Ainult Päike ja Kuu on Veenusest Maa taevas heledamad ·Veenuse pöörlemisperiood on 117 Maa ööpäeva, tiirlemisperiood 225 Maa · Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude ööpäeva Liidu automaatjaamal "Venera ·Veenus on ainuke planeet, mis tiirleb 7" 1970. aastal. vastassuunas · Telje kalle ekliptika tasandi suhtes on ·Keskmine temperatuur on 480° C (kõige 177,3 kraadi.
MERKUUR Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level VEENUS Päikesesüsteemi kõige tulisem planeet On elu, mikroobid võivad elada ja paljuneda pilvede sees Tuhandeid väikseid ja sadu suuri vulkaane, millest ainult mõned on aktiivsed Kaaslased puuduvad Tiirlemisperiood on 225 päeva ja pöörlemisperiood on 250 päeva Eha ja koidu täht, sest paistab kõige eredamalt Päevasel ajal paljasilmaga nähtav Pilved koosnevad enamasti väävelhappest Planeedil sajavad igapäevaselt happevihmad Temperatuur kuni 480 kraadi VEENUS Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level MAA
kiirus s v t v kiirus t aeg s tee pikkus a kiirendus v v0 h kõrgus a kiirendus t T pöörlemisperiood r raadius l tee pikkus V ruumala 2 s v0. t at tee p liikumishulk 2 pikkus - nurkkiirus - nurk
Kallisto Europa Io JUPITER Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level SATURN Suuruselt teine meie Päikesesüsteemis Nimetatud Rooma põllutöö- ja viljakasvujumala Saturnuse järgi Tiirlemisperiood 29,5 aastat, pöörlemisperiood 10h 32min 15 s Kaaslasi vähemalt 60 Ehitus: tuum (raud, nikkel ja silikaatne kivim ümbritsetuna metallilise vesinikuga),vahekiht (vedel heelium ja vesinik, ümbritseb väline gaasikiht) Näib hele-kollane atmosfääris asuvate ammoniaagi kristallide tõttu Magnetväli 1/20 Jupiteri magnetväljast Ammoniaagiudu, ammoniaagijää pilved, vee ja jää pilved Puhuvad tuuled kiirusega 1800 km/h (suurem kui Jupiteril, väiksem kui Neptuunil)
komeedi pea, mille läbimõõt võib olla kuni 200 000 kilomeetrit. Osa kergemat ainet paiskub päiksetuulte mõjul eemale ning sellest moodustub saba, mille pikkus võib olla kuni 100 miljonit kilomeetrit. Selle tohutu moodustise mass on kõigest üks miljondik Maa massi. Komeedi peas olev aine on väga hõre, veel hõredam on komeedi saba. Planeetide võrdlus: merkuuur · mass: 3, 3* 1020 t (0, 055 Maa massi) · Pöörlemisperiood on 58 Maa ööpäeva, tiirlemisperiood on 87 Maa ööpäeva · raadius: 2420 km (0, 38 Maa raadiust) veenus · mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi) · raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust) · Veenuse pöörlemisperiood on 117 Maa ööpäeva, tiirlemisperiood 225 Maa ööpäeva Maa raadius: 6371 km (keskmine raadius, meie planeet on veidi lapik); mass: 5, 97 * 10²¹ tonni; Tiirlemisperiood on 365,256 päeva, pöörlemisperiood on 23h 56min marss
Nix, Hydra, P4 ja P5. Pluuto raadiust pole täpselt teada, kuid diameeter on umbes 2390 kilomeetrit ja mass on Maast 10 korda kergem. Pluuto orbiidi periood on täpselt 1.5 korda pikem kui Neptuuni om ja orbiidi kalle on samuti palju kõrgem kui teistel planeetidel. Sellele vaatamata, et Pluuto orbiit paistab ületavat Neptuuni orbiidi, ei põrka nad kunagi kokku, kuigi Pluuto orbiit on väga ebatavaline mõnikord on ta lähemal Päikesele kui Neptuun. Pluuto pöörlemisperiood kestab 6 päeva 9 tundi ja 8 minutit ning ta pöörleb oma telje vastupidises suunas. Ta pinnatemperatuur on 35-45 Kelvinit. Ceres Ceres on suurim ja esimesena avastatud asteroid. See avastati 1. jaanuaril 1801. aastal astronoomi Giuseppe Piazzi poolt. 1596. aastal arvas Johannes Kepler, et Jupiteri ja Marsi vahel on planeet, kuna nende vahel oli liiga suur tühimik. Ceres on kõige väiksem kääbusplaneet Päikesesüsteemis ning on ainus planeet, mis asub
kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil .Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg. Mõõtmed Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem. Mass on 3,303×1023 kg. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Pöörlemine Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva, mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti. Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud.
ümber Päikese. Asudes päikesest keskmiselt vaid 0,4 . kaugusel, teeb ta ühe tiiru 88 ööpäevaga. Merkuurist oli väga vähe teada, sest maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel või kolmel ajavahemikul, natuke aega enne päikese tõusu või pärast loojangut madalal horisondi kohal, väga kehvasti vaadeldavas alas. Üks väheusutav legend väidab, et isegi Kopernikul ei olevat õnnestunud oma elu jooksul Merkuuri näha. Pole siis ime, et Merkuuri pöörlemisperiood oma telje ümber valesti teada oli. Teleskoobis on näha selle planeedi pinnal ebamääraseid püsivaid laike. Nende jälgimise põhjal oletati, et Merkuuri pöörlemisperiood võrdub tema tiirlemisperioodiga ümber Päikese ning ta on seega pööratud Päikese poole alati ühe ja sama küljega. Kuid 1965.a. tehtud raadiolokatsioon näitas, et Merkuuri pöörlemisperiood on tegelikult natuke väiksem kui 59 päeva, moodustades täpselt 2/3 tema tiirlemisperioodist
3) Temperatuur Pinnal 5800 K Tuumas 15 600 000 K 4) Kaugus Maast 150 000 000 km 5) Kiirgusvõimsus 3,9 1026 W 2. Mis on granulatsioon ? Granulatsioon on konvektiivsetele liikumistele iseloomulike pööriste ilming- granuuli keskosas tõuseb kuum aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Teraline muster. 3. Kuidas Päike pöörleb ? Päikese pöörlemisperiood Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 ööpäeva, pooluste lähedal umbes 10 päeva pikem (35 ööpäeva). Päike pöörleb erinevatel laiuskraadidel erineva kiirusega. 4. Kust saab Päike energiat ? Päike saab energiat termotuumareaktsioonidest- vesinikuaatomi tuumade ühinemisel heeliumi tuumadeks väga sügaval tähe sügavuses. (Päikese tuumas, umbes 10 000 000C juures toimub kahe deuteeriumi ühinemine heeliumiks, mille juures vabaneb väga palju energiat.) 5
Kääbusplaneedid Kääbusplaneet on planeedist väiksem, kuid asteroidist suurem taevakeha. Ta asub orbiidil ümber päikese Omab piisavat massi ületamaks jäiga keha jõud nii et saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu ümmargune) kuju. Kääbusplaneedid koosnevad enamasti jääst ja mineraalidest. Kääbusplaneedid Tuntuimad ja enimtunnustatud kääbusplaneedid: Pluuto (alates 24. august 2006) Ceres (13. september 2006) Eris (13. september 2006) Makemake (11. juuli 2008) Haumea (17. september 2008) Pluuto Avastati 1930 aastal 5 kaaslast (Charon, Nix, Hydra, P4, P5) Alates avastamisest kuni 24. Augustini 2006 nimetati teda planeediks, kuid siis otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Diameeter - 2390 km (0,19 Maad) Kaugus päikesest - 5,9 miljardit km Pöörlemisperiood - 6 päeva 9 tundi ja 18 minutit Tiirlemisperiood - 248,09 aastat Mass - (1,305 ± 0,007)×10*22 k...
Merkuur Tutvustus Merkuur on päikesele kõige lähemal olev planeet.Ta on ka kõige väiksem planeet päikesesüsteemis. Nimi Merkuur on tulnud vanarooma kaubanduse,reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil. Läbimõõt ekvaatori kohalt on 4 879 km kaugus päikesest on 57,9 miljon km Pinna temperatuur on +350C Pöörlemisperiood on 58,65 päeva Tiirlemis periood on 87,97 päeva kaaslasi Merkuuril ei ole. Merkuur on päikesele kõige lähemal, ta on ka kõige väiksem neist. Pinnavorm Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga.Seal on tervate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikkem. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuul, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam kraater
Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. JUPITER Jupiteri mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetiel puudub tahke pind. Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega.. PÖÖRLEMISPERIOOD Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50,5 minutit ning 9 tundi ja 55,7 minutit. ATMOSFÄÄR Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. SUUR PUNANE LAIK Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu SUUR Punane Laik mida on vaadeldud kolm sajandit
· Merkuuri pind on väga sarnane Kuu pinnaga, sealgi on "merede" sarnaseid tumedaid tasandikke ja palju kraatermägesid. Omapäraseks pinnavormiks Merkuuril on kuni 2 km kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud. Magnetvälja olemasolu ning planeedi suur tihedus viitavad rauarikka tuuma olemasolule. Merkuur on kollast või tumehalli värvi. · Nagu näitasid kosmoseaparaadilt Mariner 10 edastatud fotod, on Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi , mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi.
kui avastamise ajal. Kui kasutada tavapärasemat heliotsentrilist koordinaadisüsteemi, jõudis Neptuun avastamispikkusele 12. juulil. 17 Neptuuni pöörlemistelje kalle on 28,32°, mis sarnaneb Maa ja Marsi pöörlemistelgede kalletele (vastavalt 23° ja 25°). Seetõttu on Neptuunil sarnane aastaaegade vaheldumine. Pika tiirlemisperioodi tõttu kestab üks aastaaeg 40 Maa aastat. Neptuuni sideeriline pöörlemisperiood (ehk üks päev) on umbes 16,11 tundi. Maaga sarnase pöörlemistelje kalde tõttu ei erine päeva pikkus aasta lõikes oluliselt. Kuna Neptuun ei ole tahke taevakeha, pöörlevad selle atmosfääri eri laiused eri kiirusega. Laia ekvatoriaalala pöörlemisperiood on umbes 18 tundi, mis on aeglasem kui planeedi magnetvälja 16,1-tunnine pöörlemisperiood. Polaaralade pöörlemisperiood on 12 tundi. Neptuunil on
Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3) Päike on kiirgav gaasikera, mis koosneb põhiliselt . . . Vesinikust ja heeliumist. 4) Päikese nn pinnatemperatuur on umbes ... 5500°C (täpsemalt 5785 K). Lk 125 -9)10) 9) Mille poolest erinevad hiidplaneedid Maa-tüüpi planeetidest? Maaga võrreldes on nad suurema massiga ( 318 -14,5 korda) ja hõredad (1,7 0,7 g /cm ³ ) ning pöörlevad nagu gaasilised kehad, s.t pöörlemisperiood on poolustel pikem kui ekvaatoril. 10) Mis on päikesetuul? Päikese poolt kiiratud laetud osakesed. Lk 127 -2)5) 2) Mis on astronoomiline ühik? Maa liigub ümber Päikese keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel, mis on ümardatult võetud pikkusühikuks 1 astronoomiline ühik ehk 150 000 000 km. 5) Looded esinevad: ookeanides. Lk 134 -1)2)3)5)6)7)8)9)10) 1) Millisel planeedil on kõige suurem temperatuuri ööpäevane kõikumine? Merkuur
Kui jõud on konstantne, ja jõu ja kiirusevaheline nurk on 90kraadi, ss tekib ringliikumine. Joonkiirus näitab punktiliikumise kiirust ringjoonel. 1 toll- 2,54 cm Auto liigub kiirusega 54km/h rataste diameter on 50 cm, arvuta rataste nurkkiirus. Andmed v- 54 km/h D- 50 cm r- 25 cm- o,25m v-? Lahendus V -v/r v- 15:0,25= 60 rad/s Mootori võll teeb 2400 pööret minutis. Leia võlli pöörlemissagedus. 2400/60= 40 pöörest ühes sekundis Sagedus on 40 hrz Leia pöörlemisperiood. (T) Periood näitab aega mis kulub ühe täisringi tegemiseks ja mõõdetakse seda sekundites. F= 1/40= 0,025 sek. Ketas teeb 2 minutiga 40 pööret. Arvuta pöörlemisperiood. Andmed: n= 20 t= 2 min. Leida: f-? T-? Lahendus: F= 20:60= 1/3 T= 1: 1/3? 1: 1/3= 3 sek. Kesktõmbe kiirendus. a =v2:r Arvutage autokaal, kui ta liigub üle kumera silla kiirusega 90 km/h .Silla kumerusraadius r=300 m, automass 2tonni. Andmed: m= 2t r= 300m g=10 Leian a. a= v2:r a= 25*2: 300= 625:300= 2,1 m/s2
Planeetide võrdlus Planeet Maa Uraan Läbimõõt ekvaatori kohalt 12756 51118 (km): Kaugus päikesest (miljon 149,6 2869,6 km): Mass: 5.9736×1024 kg 8,6810×1025 kg Ruumala: 1,0832×1012km3; 6,833×1013 km3 Pinnatemperatuur C° 22 -214 : Raskusjõud pinnal: 1 0,93 Pöörlemisperiood: 23 t 56 min 4 sek 17t 14 min Tiirlemisperiood: 365,26 päeva 84,01 aastat Orbitaalkiirus (km/s): 29,8 6,8 Kaaslaste arv: 1 15 Koostaja: Martin Erlenbach 8.b klass
Merkuur Kanepi Gümnaasium 12.klass Kadi Jänes Üldandmed Orbiidi keskmine kaugus Päiksest on 57 910 000 km Diameeter on 4 880 km Mass on 3.30*10^23 kg Temperatuur muutub 90K kuni 700K Pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Tiirlemisperiood on 88 päeva Pöörlemisperiood on 59 päeva Keskmine tihedus on 5,43 g/cm³ Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Magnetvälja tugevus Merkuuri ekvaatoril on umbes 300 nT Merkuuril on kõige ekstsentrilisem orbiit Atmosfäär Äärmiselt hõre koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist atmosfääri kogurõhk umbes 2×10-9 millibaari ehk Maa
kätetööks, see osutus siiski vaid illusiooniks. Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos (tõlkes Õudus ja Hirm). Marsi võib maalt näha (lähim kaugus maast on 57 miljonit kilomeetrit). Marsi heledus on muutuv. Faktid Marsist Diameeter on 6794 km; Pindalalt on ta natuke suurem kui Maa mandrite pind; Mass on 6,4219 x 1023 kg; Keskmine tihedus on 3,95g/cm3; Raskusjõud on 2,7 korda väiksem kui Maal; keskmine kaugus Päikesest on 1,524 a.ü. (227 900 000 km); Sideeriline pöörlemisperiood on 24h 34m (ööpäev); Sideeriline tiirlemisperiood on 686,92 d; (aasta Marsil) Keskmine pinnatemperatuur on -50°. Marsi atmosfäär on hõre, 95% süsinikdioksiidi ja leidub ka veeauru hapnikku ja vesinikku. Marsi sarnasused maaga Nii nagu Maadki, valgustab ja soojendab Päike pool aastat Marsi üht polaarala rohkem ning teist polaarala ülejäänud aasta vältel rohkem. Marss pöörlemisperiood erineb Maa omast 3%, telje kalle 4%, mistõttu pöörleb Marss saranselt Maaga.
Merkuur Roland Pikhof Merkuur Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt. Üldandmed Orbiidi keskmine kaugus Päiksest on 57 910 000 km Diameeter on 4 880 km Mass 3, 3* 1020 t (0, 055 Maa massi) Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 179 °C, minimaalne -173 °C; ja maksimaalne 427 °C; Pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Tiirlemisperiood on 88 päeva Pöörlemisperiood on 59 päeva Keskmine tihedus on 5,43 g/cm³ Koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Merkuur Merkuur on mitmel viisil sarnane Kuuga: tema pind on kraatreid täis ja on väga vana Merkuuri atmosfäär on äärmiselt hõre Merkuur on palju tihedam kui Kuu . Merkuur on tiheduselt teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad Merkuuri pinnal paistavad tohutud järsakud, mõned neist on sadu kilomeetreid pikad ja kuni kolm
Valemid, mis on vajalikud liikumise teema juures. Tähised v kiirus t aeg s tee pikkus a kiirendus h kõrgus T pöörlemisperiood r raadius l tee pikkus V ruumala p liikumishulk w - nurkkiirus a - nurk f - pöörde nurk
Marss Marss ● Kaugus Maast: 55–400 mln km ● Tiirlemisperiood: 687 Maa ööpäeva ● Diameeter: 6750 km ● Pöörlemisperiood : 24 tundi 39 minutit Marsi kirjeldus ● Neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete ● Nimi Rooma sõjajumala järgi ● Phoenixi maandur leidis 2008. aastal planeedilt vett ning NASA teatas 28. septembril 2015, et leidis Marsi pinnalt voolavat soolast vett Sisesruktuur ● Kihilise ehitusega planeet, millel on tihe metalliline tuum ja mida katavad väiksema tihedusega kihid. ● Koorest on leitud mitmeid keemilisi elemente, peamiselt leidub
ringjoont . 4. Mida iseloomustab nurkkiirus? Kuidas seda arvutatakse? Millistes ühikutes mõõdetakse? Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. Omega=fii/aeg Mõõdetakse radiaani sekundis. 5. Kuidas on omavahel seotud nurk- ja joonkiirused? Ühtlase liikumise kiirus on võrdne teepikkuse ja selle läbimiseks kulunud aja suhtega. 6. Mida iseloomustab pöörlemisperiood? Tiirlemisperiood? Pöörlemisperiood iseloomustab seda, et kui kiiresti keha teeb täistiiru. Tiirlemisperiood on ajavahemik, mille vältel taevakeha (planeedi, tähe) kaaslane teeb taevakeha ümber täistiiru. 7. Ehkki ühtlasel ringjoonelisel liikumisel keha kiiruse väärtus ei muutu, liigub selline keha ometi kiirendusega. Miks? Samal põhjusel ei saaks planetaarse mudeli järgne aatom, sekunditki püsida, sest elektron peaks kiirgama ja kukuks tuumale.
.................................................................................................LK6 Kasutatud Kirjandus.............................................................................................LK7 1 Sissejuhatus Neptuuni läbimõõt on 4480 kilomeetrit ja mass 1,9 kuu suhtes. Neptuun on päikesest 4497 miljonit Kilomeetrit kaugemal. Neptuuni tiirlemisperiood aastates on 164,7 ning pöörlemisperiood ööpäevades on 0,67. Huvitav on ka teada et neptuuni pinna temperatuur on -220 kraadi .Neptuun on kaheksas ehk viimane planeet meie päikesesüsteemis. Neptuun on ka väga kuulus oma avastusloo poolest. Neptuunil on ühe aasta pikkus 164.8 maa aastat ja üks ööpäev kestab 16 tundi ja 7 min. 2 Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi
Marss asd12345 9.b klass Sisukord Üldandmed Ehitus ja koostis Marsi atmosfäär Kaaslased, temperatuur Liikumine, võrdlus maaga Kasutatud kirjandus Üldandmed Kaugus päikesest 227,9 miljonit Kaugus maast 55-400 miljonit kilomeetrit Läbimõõt 6750 kilomeetrit Pöörlemisperiood 24 tundi 39 minutit Gravitatsioon 40% maa omast Marsi ehitus ja koostis Marsi pind silmatorkavalt punakas kivikõrb Mandritel on meteoriidikaatrid Kuivanud orud, valliga kraatrid Marsi atmosfäär Süsihappegaas 95% Lämmastik 3% Argoon 2% Hapnikku 0.3% Suured tolmutormid Kaaslased Phobos Deimos Temperatuur, aastaajad Suvel +25 Talvel -143 Aasta keskmine temperatuur 100 kraadi alla nulli Liikumine, võrdlus maaga Tiirleb päikese ümber Teeb sõlme Kestab 72 päeva 55-60 miljonit on kaugus maaga Marss on kuiv Kasutatud kirjandus www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/artikkel.html?id=142 http://et.wikipedia.org/wiki/Marss www.astronoomia.ee/ www.folklore.ee/tagused/...
Mis asub päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Teleskoobiga on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega. DIferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline- Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 min. lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50,5 minutit ja 9 tundi ja 55,7 minutit. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heelikumist (27%), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfooni ja veeauru. Maa-taolise tiheda tuuma raadius on umbes 4000 km. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000kraadi ning planeet kiirgab 1,9 korda rohkem soojust kui ta Päikeselt saab.
Neptuun Neptuun · Kaheksas planeet Päikesest ja diameetri järgi suuruselt neljas. · Nimi Vana-Rooma merejumala Neptunuse järgi. Andmed · Tiirlemisperiood: 164,8 Maa aastat · Diameeter: 49 532 km · Mass: 1, 0243x 1026 kg · Pöörlemisperiood: 16 h 7 min · Kaaslaseid: 14 · Keskmine kaugus Päikesest: 4 497 mil km · Atmosfääri temperatuur: -235o Kaaslased · Viimane kuu avastati 2013. aastal · 1846. aastal avastati Neptuuni kõige suurem kuu Triton · 1949. aastal leiti Nereid · Suuruselt teine kaaslane Proteus Rõngad Väga tumedad Koostis teadmata Huvitavad faktid · Võib omada tahket tuuma · Külastanud ainult üks kosmoselaev · Nähtav vaid teleskoobis · Koostis sarnane Uraanile
Maa Page 1 Page 2 Andmed ·Tiirlemisperiood: 365,256 päeva ·Keskmine diameeter: 12 745,591 km ·Keskmine ümbermõõt: 40 041,455 ·Kaugus päikesest: ~150 millionit km ·Pöörlemisperiood: 23 h 56 min 4 s ·Maa telje kaldenurk: 23.439º ·Kaaslane: 1, Kuu ·Pindala: 284,702 km (71% kaetud soolase veega) ·Vanus: 4,55 miljardit aastat Page 3 Maa saamine http://www.natgeoeducationvideo.com/film/1170/the-origin-of-earth Kuu saamine Page 4 Kuu ·Kaugus Maast 384 400 km ·Läbimõõt: 3476 km ·Raskusjõud kuus korda väiksem kui Maa pinnal ·Kuu on Maa poole alati sama küljega Page 5 Elu Maal · Ainuke teadaolev taevakeha kus esineb elu · Vesi on vedelas olekus · Taimed on maa energiabilanssi radikaalselt muutnud · Elu maal on tootnud hapniku · ...
Nadezda Lebedeva, Sofja Kudina 8b klass Tallinna Laagna Gümnaasium Üldandmed Ehitus Huvitavad faktid Kasutatud materjalid Orbiidi keskmine kaugus Päikesest on 57910 000 km Diameeter on 4 880 km Mass on 3,30*10^23 kg Temperatuur muutub 90K kuni 700K Pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Tiirlemisperiood on 88 päeva Pöörlemisperiood on 59 päeva Keskmine tihedus on 5,43 g/cm3 Merkuur koosneb umbes 60-70% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Magnetvälja tugevus Merkuuri ekvaatoril on umbes 300nT Merkuuril on kõige ekstsentrilisem orbiit 1. Koor, mis on umbes 100-300 km paks. 2. Kate, umbes 60km paks. 3. Südamik, umbes 3600 km (raadius 1800 km). · Merkuuri südamikus on kõige rohkem rauda võrreldes teiste Päikesesüsteemi kehadega. Merkuuril ei ole kaaslasi
Nurkkiirus Nurkkiiruseks nimetatakse selle punktini tõmmatud raadiuse pöördenurga ja nurga moodustamiseks kulunud ajavahemiku suhet Joonkiirus Joonkiiruseks nimetatakse keha poolt läbitud teepikkuse (kaare pikkuse) ja aja suhet Pöörlemissagedus Pöörlemissageduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab mitu pööret teeb keha ajaühikus Pöörlemisperiood Pöörlemisperiood on füüsikaline suurus, mis näitab ühe pöörde sooritamiseks kulunud aega Kehade Vastastikmõju Kehade vastastikmõjuks nimetatakse füüsikas objektide vahelist mõju Gravitatsiooniline Vastastikmõju Gravitatsiooniline vastastikmõju avaldub kahe keha tõmbumisega teineteise poole. See jõud on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga
16. See, et tähtede asend taevasfääril on püsiv on seletatav sellega, et tähtedevahelised kaugused on väga suured, selleks, et pilt muutuks, kuluks sadu tuhandeid aastaid. 17. Maa liikumine jagatakse: tiirlemine ümber Päikese, pöörlemine ümber telje, telje pretsessioon orbiidi tasandil normaali ümber 18. Täheööpäev on 4 minutit lühem. Päikeseööpäev algab keskööl, täheööpäev siis, kui kulmineerub kevadpunkt. Päikeseööpäev on Maa pöörlemisperiood Päikese suhtes, täheööpäev on Maa pöörlemisperiood kinnistähtede suhtes. 19. Troopiline aasta on aasta, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktist. 20. Planeetide näivat silmusekujulist liikumist tähtede suhtes põhjustab see, kui oma orbiidil liikuv Maa möödub temast kaugemal liikuvast välisplaneedist, paistab see tähtede suhtes liikuvat vastassuunas tegelikule liikumisele. 21
Nurkkiirus – Nurkkiiruseks nimetatakse selle punktini tõmmatud raadiuse pöördenurga ja nurga moodustamiseks kulunud ajavahemiku suhet Joonkiirus – Joonkiiruseks nimetatakse keha poolt läbitud teepikkuse (kaare pikkuse) ja aja suhet Pöörlemissagedus – Pöörlemissageduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab mitu pööret teeb keha ajaühikus Pöörlemisperiood – Pöörlemisperiood on füüsikaline suurus, mis näitab ühe pöörde sooritamiseks kulunud aega Kehade Vastastikmõju – Kehade vastastikmõjuks nimetatakse füüsikas objektide vahelist mõju Gravitatsiooniline Vastastikmõju – Gravitatsiooniline vastastikmõju avaldub kahe keha tõmbumisega teineteise poole. See jõud on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga
Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt lugedes) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti. 4 esimest planeeti moodustavad M rühma. 4 välimist hiidplaneetide rühma. Merkuur on Päikesele lähim ja neljast Maa-tüüpi planeedist väikseim; oma mõõtmetelt jääb ta alla nii Jupiteri kui Saturni suurematele kaaslastele. Tema pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev 176 Maa-päeva -- on neist mõlemaist pikem. Et M orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil ebaühtlane, on ebaühtlane ka Päikese liikumine M taevas . M pind on väga sarnane Kuu pinnaga, sealgi on "merede" sarnaseid tumedaid tasandikke ja palju kraatermägesid. Omapäraseks pinnavormiks M on kuni 2 km kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud. Magnetvälja olemasolu ning planeedi suur
Veenus on Maale lähim planeet ning on umbes niisama suur ja kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Tema keskmine kaugus Päikesest on 110 milj. kilomeetrit. Veenuse tahke ja ülikuum (480 °C) pind asub pilvekihist 60 km allpool. Planeedil on tuhandeid vulkaane, millest osa võivad olla aktiivsed. Meteoriidikraatreid on suhteliselt vähe. Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; Veenus pöörleb väga aeglaselt ja vastassuunas enamiku planeetide pöörlemissuunale. Pöörlemisperiood on küll pikem tiirlemisperioodist (225 päeva), kuid päikeseööpäev Veenusel kestab siiski vaid 117 päeva, s.t. Aastas on peaaegu kaks päeva. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub. Veenuse atmosfäär on nii tihe, et mõjub planeedi pinnale suure raskusena. Atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist (96,5%), ülejäänud on lämmastik. Vähesel määral on vingugaasi (0,1%), vääveldioksiidi ja veeauru
SATURN · Suuruselt teine planeet meie Päikesesüsteemis · 6 planeet meie Päikesest, vahemaa 1,4 miljardit km · Tiirlemisperiood 29,5 Maa aastat (9,69km/s) · Pöörlemisperiood 10h 33min · Ainus planeet, mille tihedus on veest hõredam (0,687g/cm) · Mass = 95 Maa massi (5,6846 * 1026 ) · Kaaslasi 60, tuntuim Titaan · Võib puhuda tuul kuni 1800km/h. · Nimetatud jumala Saturnuse järgi · Tuum: raud, nikkel, silikaatne kivim. Ümbritsevad kihid: metalliline vesinik, vedel vesinik ja vedel heelium, väline gaasikiht · Tundub meile kollane atmosfääris oleva ammoniaagi tõttu · Magnetväli põhjustatud läbi metallilise vesiniku jooksva
Merkuuri kaugus Päikesest ja Maast 9.Pildid Merkuur Pindala Planeedi pindala on 75 miljonit ruut kilomeetrit. Merkuuri suurus on võrreldav ka Jupiteri kaaslase Callisto ja Neptuuni kaaslase Tritoni omaga. Temperatur Merkuuri keskmine pinna temperatuur on 240°C . Merkuuri minimaalne pinna temperatuur on -170 °C Merkuuri maksimaalne pinna temperatuur on 430°C Tiirlemis ja pöörlemis perioodid Merkuuri tiirlemisperiood on 87 Maa ööpäeva ja pöörlemisperiood on 58 Maa ööpäeva. Merkuuri nimi Merkuur on oma nime saanud vanarooma kaubandus ja reiside jumalalt Mercuriuselt. Värvus Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Huvitavat Merkuurist Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest. Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem dipolaarne maknetväli, mis avastati Mariner 10
Nelja esimest planeeti Päikesest nimetatakse Maa tüüpi tegevus puudub, suhteliselt leeliseline. Olümpose mägi planeetideks (Merkuur, Veenus, Maa, Marss). Neil on Päikesesüsteemi kõrgeim, kustunud vulkaan. Vedel vesi tahke pind, väikesed mõõtmed, suhteliselt lühike puudub, leidub jää kujul, kaks polaarmütsi. Vaatamata tiirlemisperiood ja pikk pöörlemisperiood, vähe kaaslasi sellele, et atmosfäär on vähene, esineb seal suuri torme või nende puudumine, suhteliselt hõre atmosfäär, v.a (liivatorme). Marsil on 2 kaaslast: Phobos ja Deimos; Veenus. Marss on enimuuritud planeet ja seal puudub magnetväli. Merkuur Kuu Väikseim planeet, Päikesele kõige lähemal, teeb tiiru Kuu on Maa looduslik kaaslane ja Maale lähim
Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine:
a=v-vo/t (a)=m/s2 s=vot+at2/2 s=v2-vo2/2a
v>vo, siis a>o => kiirenev liikumine
v
juures tekivad raskemad aatomid. Lähimad tähed Päikesesüsteemi-väline on lähim täht Proxima Centauri maale kõige lähim täht on Päike Päike tekkinud umbes 5000 miljonit aastat tagasi tekkis tolmuga segunenud heeliumi- ja vesinikupilvest päike helendab veel umbes 5000 miljonit aastat Päikese andmed pinnatemperatuur: 5500 kraadi Maa ja Päikese vaheline kaugus: 149,6 miljonit km läbimõõt ekvaatoril: 1 392 000 km pöörlemisperiood: 25,4 päeva temperatuur keskmes: 15 000 000 kraadi Tähtede värv on olemas erinevat värvi tähti värvus oleneb tema temperatuurist tähed jagatakse spektriklassidesse, kus igat klassi iseloomustab vastav värvus ja temperatuurivahemik Tähed moodustavad kaksiktähti või mitmiktähti tähed tekivad gruppidena, mida nim täheparvedeks tähed on grupeerunud galaktikatesse (Linnutee-on ainult üks miljarditest galaktikatest)
MARSS Marss on neljas planeet alates Päikesest ja suuruselt seitsmes. · Orbiit: 227, 940, 000 km (1.52 AU) Päikesest · Diameeter: 6.794 km · On olemas aastaajad · Puudub voolav vesi · Silmaga vaadeldav suur punakas täht. Marsi suurus võrreldes Maaga ANDMED ·Tiirlemisperiood 1.881 aastat ·Kaugus Päikesest 288 milj km ·Mass 0.11 M ·Tihedus 4.0 g/cm³ ·Läbimõõt 0.53 D ·Pöörlemisperiood (ööp) 24h 37min 23s ·Atmosfäär väga hõre, 95% CO2 ·Pinna temperatuur 140 kuni +20ºC ·Magnetväli on olemas ·Kaaslaste arv 2 ·Kaugus Maast 55400 milj km Marss MARSI KAASLASED · Phobos (hirm) · Deimos (õudus) Orbits_of_Phobos_and_Deimos.gif Keskmine läbimõõt 22 km Keskmine läbimõõt 13 km Marss (kreeka keeles Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet nime oma punase värvuse jär...
MERKUUR 10. klass Teistsugune füüsika Merkuur Klassikaaline planeet Siseplaneet Lähisplaneet Väike planeet Kiviplaneet Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuuri nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana- Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil Mõned faktid Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179 °C) Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur koosneb umbes 60–70% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest. Heledus Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 5–6%. Planeedi pind on tumedam isegi basaldist. Merkuur...
Koosneb põhiliselt lämmastikust, metaanist ja süsihappegaasist Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega Atmosfäär on äärmiselt hõre Kaaslased 1978. aastal avastati kaaslane Charon 2005. aastal avastati veel kaks väga väikest Pluuto kuud - Nix ja Hydra 2011. ja 2012. aastal avastati Kerberos ja Styx Charon Läbimõõt: 2300 km Vahe Pluutoga 19 600 km Tiirlemisperiood on 6,4 päeva, mis on sama suur kui Pluuto pöörlemisperiood ümber oma telje Kääbusplaneet Pluuto on kääbusplaneet Planeedist väiksem, kuid asteroididist suurem taevakeha Millel on ümmargune kuju, ent ei ole puhastanud oma orbiidi lähedusse jäävat ruumi Pluuto on kääbusplaneet 2006. aastast Kasutatud kirjandus ,,Mis on maailmaruumis’’ lk 122-123 ,,Tähistaevas’’ lk 97-101 http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto http://www.miksike.ee/documents/mai n/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/plu to.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk10/box01
Veenus Üldised andmed Läbimõõt 12100 km Keskmine tihedus 5,25 g/cm³ Tiirlemisperiood 225 päeva Pöörlemisperiood 243 päeva Planeet pöörleb vastassuunas Keskmine kaugus päikesest 80 miljonit km Maale lähim planeet vähim kaugus 42 miljonit km Veenuse uurimine Planeet on nii ere, et on taevast kergesti leitav Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal Veenuse pinnaehitust on uuritud radaritega Koostis Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega
· Kaugus Maast: 55400 mln km · Läbimõõt: 6750 km · Aasta pikkus: 687 Maa päeva · Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min · Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi · Gravitatsioon: u 40% Maa omast · Esimene kosmiline kiirus: 3,6 km/s · Paokiirus: 5,0 km/s Jupiter Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline - Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit. Saturn - Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamus neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km
Raskusjõud Merkuuri ekvaatoril on 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Et raskusjõud on palju suurem kui Kuul, siis väljapaisatud materjal jõuab 65%-ni sellest kaugusest mis Kuul. Raskuskiirendus on 3,71 m/s² (0,38 raskuskiirendusest Maal). Esimene kosmiline kiirus on 3,0 km/s Paokiirus (planeedi gravitatsiooniväljast lahkumiseks vajalik kiirus) on 4,25 km/s (0,38 paokiirusest Maal). PÖÖRLEMINE Nagu näitasid kosmoseaparaadilt Mariner 10 edastatud fotod, on Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi (58,6462 ööpäeva; 58 ööpäeva 15 tundi 36 minutit; 5 067 360 s), mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. See vaatlus kinnitas teoreetilisi kaalutlusi, mille kohaselt Merkuuri pöörlemine ja tiirlemine on Päikese tekitatud loodetest põhjustatud resonantsis proportsiooniga 3:2. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). Seetõttu on ekvaatoril
raadiuse ulatuses vesinik vedela metalli sarnane Tugeva magnetväljaga Jupiteri atmosfäär On öö-ja päevakülg Ööküljel on äike ja virmalised Atmosfääri põhilised koostiseelemendid heelium(25%) ja vesinik(70%) Pilvedes palju metaani ja ammoniaaki Pinnal asub Suur Punane Laik Suur Punane Laik Ovaalne Muutliku suurusega Pöörlev Jupiter Aastaaegu pole Aasta pikkus 11,9 maa aastat (100 000 Jupiteri ööpäeva) Pöörlemisperiood ekvaatoril 9 h 50 min keskmistel laiustel 9 h 55 min Jupiteri rõngas Ekvaatori kohalt ümbritseb rõngas Raadius 55 000 km Paksus 6000 km Tegemist moodustumata jäänud kuuga Jupiteri rõngas Rõngas koosneb tumedatest osakestest Pindheledus üle 10000 korra väiksem kui Saturni rõngastel, seetõttu raske märgata. Jupiteri kaaslased 63 kaaslast Neli tähtsamat kuud: Io Europa Ganymedes
· Koosneb umbes 70% vesinikust · Usutakse eksisteerivat kolm erinevat kihti pilvi · Läbimõõt on 142 800 km · Kaugus Päikesest 5.2 aü · Sisemus on kuum (Gravitatsiooniline surve) · Hiiglasuur magnetväli · tiirlemisperiood on ligi 12 aastat · ööpäev 9 tundi 50 minutit, poolusel aga viis minutit kauem Diferentsiaalne pöörlemine · Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline - Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit Ähmased rõngad Ehitus · Kivisest massist tuum · Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul · Kõige välimine kiht koosneb peamiselt harilikust molekulaarsest vesinikust ja heeliumist, mis on sisemuses vedel ja kaugemal väljas gaasiline Vööndid ja vööd
· Koosneb umbes 70% vesinikust · Usutakse eksisteerivat kolm erinevat kihti pilvi · Läbimõõt on 142 800 km · Kaugus Päikesest 5.2 aü · Sisemus on kuum (Gravitatsiooniline surve) · Hiiglasuur magnetväli · tiirlemisperiood on ligi 12 aastat · ööpäev 9 tundi 50 minutit, poolusel aga viis minutit kauem Diferentsiaalne pöörlemine · Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline - Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit Ähmased rõngad Ehitus · Kivisest massist tuum · Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul · Kõige välimine kiht koosneb peamiselt harilikust molekulaarsest vesinikust ja heeliumist, mis on sisemuses vedel ja kaugemal väljas gaasiline Vööndid ja vööd
5 Maa massi, mis teeb temast hiidplaneetidest kergeima. Tihedus on umbes 1.27 g/cm³ Kuigi Uraani diameeter on pisut suurem kui Neptuunil (neli korda Maast suurem) on ta kergem Orbiit ja pöörlemine Uraani telje kalle ekliptika suhtes on 97.77 kraadi Tiir ümber päikese kestab ca 84 Maa aastat Keskmine kaugus päikesest ca 3 miljardit km (ca 20 AU) Päikeselt tuleva valguse keskmine intensiivsus Uraanil ca 1/400 Maa omast Uraani sisemuse pöörlemisperiood on 17 tundi (osades kohtades 14 tundi) Uraani rõngad Esimesed avastati 1977 Kuiper'i Lendavalt Observatooriumilt. 2008 ndaks aastaks koosneb Uraani rõngaste süsteem 13 nest eristatavast rõngast. Jagatakse kolme rühma: kitsad sisemised, difuussed tolmused ja välimised. Uraanil on teadaolevalt 27 kaaslast Nende kaaslaste nimed on valitud Shakespeare'i teoste ja Alexander Pope'i "Rape of the Lock" karakterite hulgast.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
