Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õppimine ja areng (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida ma valesti tegin?
  • Kuidas on käitumine mõutatav?
  • Kuidas kutsuda õpetamisel esile soovitavaid muutusi inimkäitumises?
  • Kuidas ennustada õpikäitumist seda kuidas õppija tegutsema hakkab?
  • Kuidas seada õppimisel võimalikult selged ja täpsed eesmärgid?
  • Mil viisil õpieesmärke saavutada?

Lõik failist

ARENG JA ARENGUTEOORIAD
Arengu mõisted:
  • Kasvamine – füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja)
  • Areng – organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on „ vigade parandus“, aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus – õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler – mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul.
  • Küpsus – täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline , nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem.

Piaget´ kognitiivse arengu teooria
Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist.
Laste 4 arenguetappi:
  • Sensomotoorne periood (sünnist 1,5 – 2 aastani) – laps hakkab keskkonda tundma õppima, maailmaga kohanema, tajub meelte kaudu. Käitumine alguses reflektiivne. Käitumine muutub eesmärgipäraseks. Hakkavad tegelema jäljendamisega.

  • Operatsioonide -eelne periood (1,5-2 aastat 7 aastani) – eelkooli iga, hakkab arenema kujundlik mõtlemine, hakkavad kasutama sümboleid, lastel on ekotsentriline mõtlemine – ei oska teise olukorda end panna. Lapsed ei oska pöörata sündmuste käiku tagurpidi . Raskused klassifitseerimisega, ei erista osa ja tervikut

  • Konkreetsete operatsioonide periood (7-12 aastat) – ekotsentrism väheneb, hakkab kujunema reversiivne mõtlemine, hakkab arenema loogiline mõtlemine

  • Formaalsete operatsioonide periood (alates 12. eluaastast) – laps hakkab mõtlema loogiliselt, abstraktne mõtlemine areneb, mõtlevad nagu täiskasvanud, laps on võimaline seadma hüpoteese ja neid kontrollima.

Loogiline arutlus on Piaget´ jaoks kõige olulisem.
Vead on olulised – viga on õppimise koht, on informatiivne õpetajale.
Mõtlemine on aktiivne protsess ja sellega peab arvestama
Põhimõisteid peab teadma
Arengu teooria puudused – liiga jäik uurimismetoodika, toetus liialt verbaalsele testimisele. Matemaatilise arengu puhul ei lange kokku, matemaatika ja keeleteadus on erinevad. Ei pruugi areneda kõikidel lastel ühtemoodi.
L.
Vasakule Paremale
Õppimine ja areng #1 Õppimine ja areng #2 Õppimine ja areng #3 Õppimine ja areng #4 Õppimine ja areng #5 Õppimine ja areng #6 Õppimine ja areng #7 Õppimine ja areng #8 Õppimine ja areng #9 Õppimine ja areng #10 Õppimine ja areng #11 Õppimine ja areng #12 Õppimine ja areng #13 Õppimine ja areng #14 Õppimine ja areng #15 Õppimine ja areng #16 Õppimine ja areng #17 Õppimine ja areng #18 Õppimine ja areng #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 139 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annelirosman Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
128
docx

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

 Sublimatsioon Neofreudistid Neofreudism, uusfreudism, psühholoogia suund, mis eraldus 1930. aastail Sigmund Freudi psühhoanalüüsi koolkonnast. Neofreudismi järgi määravad isiksuse käitumise eelkõige ühiskonna ja kultuurilised tegurid .  Alfred Adler - Individuaalpsühholoogia - Võimutung vs alaväärsustunne - Sünnijärjekord  Erich Fromm - Psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord  E. Erikson - Psühhosotsiaalne areng  C.G. Jung -Analüütiline psühholoogia Biheiviorism Biheiviorismiks (inglise behaviorism) nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega. 5 6 Rõhutatakse mõtlemise väliseid käitumuslikke aspekte ning ignoreeritakse selle

Ülevaade psühholoogiast
thumbnail
50
pdf

Pedagoogiline psühholoogia

Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid,

Alternatiivpedagoogika
thumbnail
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

...............................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID: TUNNETUSLIKU ARENGU ÜLDISED TEOORIAD....16 ARENGUPROTSESSID: ERIVÕIMETE ARENG.....................................................19 SOSTIAALNE ARENG IGAPÄEVAELUS................................................................20 ARENGUPROTSESSID: SEOTUSE JA SUHETE ARENG......................................22 ÕPPIMINE...................................................................................................................25 Ekspertsus spordis........................................................................................................27

Psühholoogia alused
thumbnail
36
docx

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast»

Psühhodünaamiline koolkond Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne Käitumuslik lähenemine. JOHN B. WATSON (1878-1958) · klassikaline tingimine S R = Õ BURRHUS FREDERIC SKINNER (1904-1990) · sotsiaalse õppimise teooria · operantne tingimine · katsed loomadega ALBERT BANDURA (1925 - ) · sotsiaalse õppimise kognitiivsed · aspektid · jäljendav õppimine JULIAN ROTTER (1916 - ) · Kontrollikese · internaalne · eksternaalne Mis on operantne tingimine? Operantne tingimine on teadus, mis kirjeldab seda, kuidas looma käitumine muutub vastavalt keskkonnaga manipuleerimisele, ehk kuidas loom teeb tööd ­ opereerib Klassikaline tingimine? Klassikaline tingimine on tugevalt seotud õppimise teel kujunevate tingitud refleksidega Närvisüsteemi ülesehitus

Ülevaade psühholoogiast
thumbnail
102
docx

Pedagoogiline psühholoogia

muutused.  Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine.  Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav.  Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest.  Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa teadmisi ja oskusi omandavad inimesed just sel viisil. 3) Õppimise ajendid ja allikad. Kaks peamist baasajendit on:  Hedonistlik motiiv - kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida

Psühholoogia
thumbnail
21
doc

Ülevaade psühholoogiast

Humanistliku käsitluse järgi on inimese tegevuse keskne pürgimus realiseerida igale inimesele omast kasvu- ja arengupotentsiaali. Freire: Õpetaja on isik, keda ennast õpetatakse dialoogis õppijatega. Igaühel on teatud põhiõigused, ennekõike õigus individuaalsusele, isiklikule vabale kasvule ja arengule. Õppimine on õppija enda tegevuse tulem ehk tegevus lähtub sisemisest aktiivsusest. Oluline on õppima õppimine, pidev avatus oma kogemustele ja muutustele ning teadmine sünnib inimestevahelises suhtlemises ja inimlikus tegevuses. Väljastpoolt antud hinnang õppimisprotsessile on teisejärgulise tähtsusega. Teadmine on isiklik, kogemuslik, suhtlemise kaudu arenev ja süvenev. Seda uut mõistmist katsetatakse, analüüsitakse, hinnatakse ning see areneb tegevuses edasi. Õppimine on protsess, kus teadmisi luuakse kogemuste muutuste kaudu.

Psühholoogia
thumbnail
10
docx

Ülevaade psühholoogiast

Känkimine. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip. Känkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks ( süstematiseeri, seosta). Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip - Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel) Erinevad lähenemised õppimisele. Primitiivne õppimine, tahtlik, tahtmatu, assotsiatiivne õppimine. Käitumuslik lähenemine- klassikaline tingimine (õppimise vorm, mis ilmneb, kui koos esinevad tingitud stiimul ja tingimata stiimul; operantne tingimine (selle lähenemise kohaselt ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil). Kognitiivne lähenemine- teadmine kui skeem või mentaalne konstruktsioon (kuidas meelde jätame, kuidas infot kasutame). Mudelõpe (A

Sissejuhatus psühholoogiasse
thumbnail
11
docx

Õppe kavandamine kordamisküsimused 2015

selleks, et juurde õppida uusi.1 (teadmiste, oskuste, vilumuste omandamine koolis, sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamist nii koolis kui väljaspool kooli ja õpilase emotsionaalse maailma kujunemine). Õpilastel kujunevad õppematerjaliga seoses hoiakud ja emotsioonid, mis ei pruugigi sotstuda otseselt õppeainega. C. Darwin. Tahtlik (teadlikult) ja tahtmatu (teadvustamata) õppimine. J. Dewey ­ õppimise peaeesmärgiks on kohanemine ümbritseva maailmaga. Psühholoogilisest poolest mõistetakse õppimist kui protsessi kus tänu praktilisele kogemusele muutub õppija käitumine ja tegevusvõime suhteliselt püsivalt. (praktika tagajärjel tekkinud muutus käitumises). Põhilisteks õppimisteooriate liikideks on biheiviorislikud, neobiheivioristlikud, kognitiivsed ja

Pedagoogika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun