Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ärisuhtlus ja läbirääkimised raamatute kokkuvõtted (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Interkultuuriline  ärisuhtlemine 
Kristel  Kaljund 
 
Interkultuurilise  suhtlemise  teema  olulisus  Euroopa  ja  kogu  maailmas  kasvab  pidevalt.  Ühelt  poolt 
võtavad  maad  ärisuhtluses  üksteiselt  küllalt  palju  üle  ning   infotehnoloogia ,  ettevõtluse  pidev 
rahvusvahelistumine, õpingud välismaal, eri maade seadusandluse jätkuv lähendamine jms mõjutavad ka 
suhtlemisstiilide  lähenemist  üksteisele.   Teisalt   on  firmajuhid  üha  teadlikumad  individuaalse  lähenemise 
olulisusest, soovides tagada suhtlemise ning tegevuse väljundi maksimaalse kvaliteedi ning efektiivsuse. 
Kultuuri elemendid: 

Väärtushinnangud. Kultuuridevahelisel suhtlemisel on väärtushinnangud äärmiselt suure tähtsusega. 
Enamik  vastuolusid  tuleneb  just  erinevatest  väärtushinnangutest,  sest  tihtipeale  kiputakse  teise 
kultuuri/rahvuse esindajaid, nende kompetentsust  hindama  on kultuuri väärtushinnangute põhjal. 

Normid. Grupi, kultuuri enamuse väärtushinnangud. 

Reeglid.  Erinevalt  normidest  ei  põhine  moraalil.  Reeglid  on  juhtnöörid,  mis  määravad  ära  selle, 
kuidas  eeldatavalt  suheldakse.  Kõige  universaalsemad  reeglid,  mis  on  kõigis  kultuurides  olemas, 
olgugi  et  erinevustega,  on  teiste  privaatsuse  austamine,  silmkontakt  vestluse  ajal,  usaldusvestlustest 
kolmandatele  isikutele  ei  räägita/räägitakse,  seksuaalne  vabadus/ piiratus ,  avaliku  kriitika 
lubatus/ lubamatus  ning suhtumine võlgadesse, teenetesse, komplimentidesse: need tuleb tasuda. 

Rollid.  Iga  inimene  täidab  korraga  mitut  rolli,  seda  nii  ühiskonnas  kui  selle  väiksemaid  ühikuis, 
näiteks firmas. Nii on firmajuht samal ajal ka isa, vend, sõber, ülikoolikaaslane, juhatuse liige, võrdne 
kolleeg . Sellest tulenevad rollikonfliktid, mis tulenevad erinevatest ootustest samale rollile. 

Ootused ja kultuur. Inimestel, kes omavahel suhtlevad, kujunevad välja ootused teineteise käitumise 
suhtes,  seejuures  ei  tähenda  see  vaid  seda,  et  partneri  käitumist  suudetakse  ette  aimata,  vaid  ka 
kujundatakse välja  eelistused , kuidas  vastaspool  teatud olukorras käituma peaks. 

Võrgud.  Sotsiaalne  võrk  on  inimsuhete  kogum,  mille  raames  vahetatakse  tundeid  ning  aidatakse 
üksteist.  Sotsiaalsed  võrgud  erinevad  kultuuriti.  nende  tähtsus  seisneb  võrgust  saadava  info  hulgas 
ning  võrgu   liikmetele   osutatavas  abis.  Mõlemad  on  äris  olulise  tähtsusega,  nt  on  mõnes  kultuuris 
mitteformaalsete suhete vahendusel toimuv äri isegi olulisem. 

Ärisuhtlus ja läbirääkimised raamatute kokkuvõtted #1 Ärisuhtlus ja läbirääkimised raamatute kokkuvõtted #2 Ärisuhtlus ja läbirääkimised raamatute kokkuvõtted #3 Ärisuhtlus ja läbirääkimised raamatute kokkuvõtted #4 Ärisuhtlus ja läbirääkimised raamatute kokkuvõtted #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 101 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mlp22 Õppematerjali autor
Ärisuhtlus ja läbirääkimised raamatute kokkuvõtted

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

Suhtlemispsühholoogia konspekt „Igapäevaoskused“ Robert Bolton OSKUSED, MIS AITAVAD EHITADA SILDA INIMESTE VAHELE Kuigi suhtlemist peetakse inimsuse suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Viis oskuste komplekti: 1. kuulamisoskused – aitavad inimesel mõista, mida teine tegelikult öelda tahab. 2. kehtestamisoskused – aitavad säilitada austust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaks domineerima, manipuleerima jne. 3. konfliktilahendusoskused - aitavad toime tulla konfliktiga kaasakäiva tundetulvaga – oskused, mis soodus

Suhtlemispsühholoogia
thumbnail
48
pdf

Robert Bolton "Igapäevase oskused"

Igapäevased oskused Robert Bolton «Sotsialiseerumise tulemusena omandab inimene juba mõningaid suhtlemisoskused. Kuid inimese toimetuleku taset saab nende oskuste osas tõsta. Igaüks suudab olla inimsuhetes määratult mõistvam, aupaklikum, soojem, ehedam, avatum, otsesem ja konkreetsem. Korralike teoreetiliste teadmiste, paslike eeskujude ja rohkete isikliku kogemuse võimaluse abiga on võimalik inimlikumaks saamise protsessi veelgi kiirendada» (G. Gazda). 1 Oskused, mis aitavad ehitada silda inimeste vahele «Inimese suurim saavutus maailmas on isikute vaheline suhtlemine» (K. Jaspers). Meie ühiskonnas on harv juhus, et inimesed jagavad seda, mis on tõesti oluline - õrnu, arglikke, tõrksaid tundeid, hapraid, tundlikke, tugevaid avaldusi. Üksikolekud: 1) Loominguline, rõõmus ja terviklik

Psühholoogia
thumbnail
5
docx

R. Bolton „Igapäevaoskused“

R. Bolton ,,Igapäevaoskused" Tähtsad oskused: Kuulamisoskused Kehtestamisoskused Konfliktilahendusoskused Koostööl põhinevad probleemilahendusoskused Suhtlemistõked: Kohtumõistmine - Kritiseerimine: paljud meist leiavad, et tuleb olla kriitiline, muidu ei paranda teised inimesed end ilmaski. - Sildistamine: sildistamine kannab tavaliselt negatiivset alatooni nii selle panija kui saaja jaoks. Sildistamine takistab meid ennast ja teisi tundma õppimast: meie ees ei ole enam isiksus, vaid pelgalt tüüp. - Diagnoosi panek: diagnoos, üks sildi erivorme, on inimkonnale kahju toonud juba sajandeid. Osa inimesi on teist kuulates jutu sisu jälgimise asemel ametis tundedetektiivi mängimisega, otsides varjatud tagamaid, psühholoogilisi komplekse ja muud seesugust. - Kiitmine: Üldiselt usutakse, et siiras kiitus tuleb kasuks. Tihtipeale kasutatakse kiitust

Isiksusepsühholoogia
thumbnail
11
pdf

Ärisuhtlus ja - läbirääkimised konspekt

· Jäigad - Äärmuslikud hoiakud, raisatakse: aega, raha, energiat = konflikt · Pehmed - kokkulepe möönduse teel, ärakasutamise oht Läbirääkimised võivad olla: · Jaotavad - positsiooniline kauplemine. Võitja-kaotaja mudel, võit teise osapoole arvelt. · Liitvad - Põhimõttelised ehk väärtuskesksed (Harvard i Läbirääkimiste Programm (HLP). Võitja-Võitja mudel, mõlemale poolele kasulik kokkulepe. Koostööle baseeruvad läbirääkimised - Põhimõttelised ehk väärtuskesksed, (HLP) liitvas meetodis sisaldub: x Koostöösuunitlus x Tõhus suhtlemine x Ratsionaalsus x Õiglus x Autentsus ! HLP meetodi 4 alust: · Inimesed - Lahuta inimesed probleemist · Huvid - Keskendu huvidele, mitte seisukohtadele. Tea mida sa tahad. · Valikud - Leiuta erinevaid valikuid · Kriteeriumid - Taotle tulemust objektiivsele standardile tulenevalt

Ärisuhtlus ja - läbirääkimised
thumbnail
17
docx

Suhtlemispsühholoogia

Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe ­ kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud

Suhtlemispsühholoogia
thumbnail
17
doc

Suhtlemispsühholoogia

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUSE LOENGUTE MATERJALID SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, t

Suhtlemispsühholoogia
thumbnail
22
pdf

Suhtlemine ja kuulamistõkked

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja

Suhtlemine
thumbnail
21
docx

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA

1. SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Edukas suhtlemine on keeruline oskus, millega vaid vähesed ilma pideva enesetäienduseta toime tulevad! (Fletcher, C.M) 1.1 Kontakti loomine ja esmamulje Kontakti loomine ja edasine suhtlus sõltub sellest, millise esmamulje sa oma vestluspartnerile jätad. Esmamulje on sinu esimene ja sageli ainus võimalus anda aimu sellest, kes ma olen - tekitada tunne, mis tõenäoliselt jääbki püsima. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsutavad, kas sa meeldid neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi juttu puhuda. Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole olemas ühtki ,,õiget" esmamuljet, mis igas olukorras toimiks. Seda põhjusel, et inimestel on teiste suhtes väga erisuguseid eelistusi ja sümpaatiaid. Samas on olemas teatud universaalsed tõekspidamised - ebaisikulise stiili elemendid, mis on meele

Suhtlemis psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun