Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi. Peipsi suurim saar on Eestile kuuluv Piirissaar. Piirissaarest lääne pool asub Vasikakuiv. Peipsi põhjarannik on liivane, kena loodusega ilus piirkond ning kõrgelt hinnatud puhkeala, kus vanadel rannaluidetel kasvab männimets ja järve ääres on maaliline liivarand, mille pikkus on umbes 40 km. Geoloogia Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja- ja lõunakallas on väga eriilmelised. Põhjakaldal, näiteks Kauksis on liivane rand ning luited. Lõunakallas on aga kinnikasvanud ning soostunud. Selle põhjuseks on maakerge, mis põhjakaldal on kiirem kui lõunakaldal. Selle tulemusena valgub Peipsi järve vesi aeglaselt lõunasse ning ujutab üle uusi lõunapoolseid alasid. Veetase Peipsi järve nullveetasemeks loetakse 29,5 m BK77 kõrgussüsteemi järgi. Peipsi järve veetase kõigub aasta jooksul +1,5 meetrist 0,5 meetrini[viide?]. Kliima
Pikkus 152 km Valgla pindala 47 800 km², hõlmab Eestit, Lätit, Venemaad ja Valgevenet. (Koduks ligi 1 Laius 47 km 000 000 inimesele) Euroopas suuruselt 4. järv ja Eesti suurim järv. Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja ja lõunakallas on väga erinevad. Põhjakaldal (Nt. Kauksis) on liivane rand ning luited. Lõunakallas (Nt. Pihkva) on aga kinni kasvanud ning soostunud. Aluspõhi Devoni ja Ordoviitsiumi settekivimitest, kusjuures Devoni settekivimite paksus suureneb põhjast lõunasse. Aluspõhja kivimeid katavad liustikusete moreen ning selle peal jääjärve ja järvesetted. Jääjärvelise savi ning järvelise liiva ja muda paksus kokku on suurim (3436 m) Peipsi keskosas.
PEIPSI RANNIK ÜLDANDMED: Eesti pikima rannajoonega (30km) Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi Peipsi järve vesi on nõrgalt aluseline Järves elab 37 liiki kalu ning 9 liiki kahepaikseid vanadel rannaluidetel kasvab männimets Rannajoon on enamasti sirge PEIPSI RANNIK PÕHJAS JA LÕUNAS ON VÄGA ERINEVAD põhjakallas lõunakallas Liivane rand Kinnikasvanud Luited Soostunud Nt: Kauksi Nt: Kasepää Peipsi järve põhi on lõunast madalam, seetõttu vajub vesi rohkem lõuna poole ja sealsed alad ongi rohkem kinnikasvanud PEIPSI JA PEIPSI RANNIKU TEKE Peipsi areng algas mandrijää taandumisega järvenõo lõunaosast põhja suunas.
Peipsi järve kogumaht on 25 km3 ning vesi vahetub täielikult iga kahe aasta tagant (Peipsi veemajandusprogramm). Peipsi järve keskmine sügavus on 7,1 meetrit ja suurim sügavus 15,3 meetrit. Need arvud vahetuvad palju, sest veetase on väga muutlik. Peipsis on 35 saart kogupindalaga 29 km2. Suurimad neist on Kolpino, Piirissaar ja Kamenko (Hein, 2008). Geoloogia Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt ja tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja- ja lõunakallas on väga erinevad. Põhjakaldal, näiteks Kauksis on liivane rand ning seal kohtab luiteid. Lõunakallas on, aga kinni kasvanud ning soostunud. Selle põhjuseks on maakerge, mis põhjakaldal on kiirem kui lõunakaldal. Selle tulemusena valgub Peipsi järve vesi aeglaselt lõunasse ning ujutab üle uusi lõunapoolseid alasid (Hein, 2008). Elustik Tänu oma suurusele ja elupaikade mitmekesisusele on Peipsi koduks paljudele olenditele. Siit
Samas peab ta ka alati hoolas olema, et mitte kogemata kombel ise saagi rolli langeda. Kuna ta tegutseb öösiti, tuleb tal eriti teiste kakuliste suhtes silmad lahti hoida, sest kohtudes teise "öökulliga" on reeglina kõrvukräts väiksem. Levik maailmas Euraasias on liik levinud Iiri- ja Inglismaalt kuni Jaapani saarteni idas. Põhjas jääb liigi areaali kaugeimaks paigaks Põhjalahe põhjarannik. Levila lõunapiiriks on Pürenee poolsaare ja Kaspia mere lõunakallas. Põhja-Ameerikas on ta levinud Atlandi rannikult kuni Vaikse ookeani rannikuni idas, põhja suunas kuni Hudsoni lahe lõunarannikuni ja Suure Orjajärveni. Lõunapiir on kolmekümne viiendal paralleelil. Kõrvukräts on väga suure arvukuse kõikumisega kakuline. Tema arvukust hinnatakse Eestimaal 500 4000 haudepaarini. Keskmine asustustihedus on 3,9 paari 100 km2. Talvitujana on lind üpris haruldane. Kõrvukrätsu talvist arvukust hinnatakse Eestimaal 100 400 linnule.
1140 hoogustasid saksid ja taanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. Kuna samal ajal jutlustati kõikjal ristisõda, st kutsuti kristlikke sõjamehiandma oma relvad kiriku teenistusse, lubas paavst Põhja-euroopa kristlastel suunduda Püha Maa asemel sõjaretkele kohalike paganate vastu. Ligi 4aastakümmet kestnud ulatusliku vallutussõjaga, mida peeti ristiusu levitamise lipu all, liideti Läänemere lõunakallas Elbe jõest Odeni suudmeni kristliku Euroopaga. Uued vallutused avasid kaupmeestele uusi teid Vene turu poole. 1196 aastal suri piiskop Meinhard ning tema järeltulijaks sai Berthold, tänu kellele algasid ristisõjad. 1198 saabuski Liivimaale 1000meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing kus Berthold hukkus. Vaatamata sellele olid Saksimaa ja Vestfaali rüütlid väga ristisõdade poolt. Liivimaal olid nendeks tsistertslased ning nendest
Keel Kõnelejaid Ohustatuse aste Asuala (UNESCO) Liivi üksikud peaaegu kadunud Kura poolsaare tipp, Riia jt linnad (Läti) Eesti 1 miljon ei ole ohustatud Eesti Soome lahe lõunakallas Vadja üksikud peaaegu kadunud Leningradi oblastis (Venemaa) Isuri 300 tõsiselt ohustatud Peterburi ümbrus (Venemaa) Läänemere tõsiselt ohustatud
Liivimaa piirkond 12. saj teisel poolel: 1. Sõjategevuse hoogustumine paganate vastu 2. Paavst andis loa minna Põhja-Euroopa kristlastel kohalike paganate vastu 3. Ulatuslike vallutussõdade tulemusena liideti Liivimaa lõunakallas kristliku Euroopaga 4. Rajati Lübeck 5. Pühitseti ametisse piiskop Meinhard, kelle ülesandeks sai ristiusustada Liivimaa Miks algas ristisõda? 1. Liivlased hakkasid umbusaldama sakslasi, ei tahtnud uut piiskopi vastu võtta 2. Piiskop Berthold sai volitused peapiiskopilt ristisõja korraldamiseks, et alistada liivlased 3. Hamburg-Bremeni peapiiskop soovis taastada kiriku kunagise liidriposistsiooni Põhja- Euroopas 4
Stavangerist alates on Fjordidemaa esimene suur loodusime Boknafjord. See algab avara, aga saarterohke merelahena, mis jaguneb mandrisse tungides paljudeks kitsamateks fjordideks. Tuntuim neist on 42 kilomeetri pikkune Lyserfjord, mille ääres on Norra üks kuulsamaid vaatamisväärsusi 600 meetri kõrgue ,,Kantsel". Maailma pikim fjord on Sognefjord, mis ulatub rannikus 220 kilomeetri kaugusele. See on ida-läne suunaline ning seetõttu on põhja kallas valgem ja lõunakallas karmiilmelisem. Sognefjord on enamasti 2-3 kilomeetri laiune rahulik veeväli, kuid idas jaguneb ta mitmesse kitsasse harru. Sognefjordist järgmine on Nordfjord, mis ulatub kõige lähemale suurtele liustikutele Jotunheimeni harjal, ja edasi põhja pooe Storfjord. Viimase kaugeimat ja kõige kitsamat haru, Geirangeri fjordi peetakse kõige kaunimaks Norras. Mitmesajameetrised järsu kaldadkerkivad siin otse veest ja mööda mäekülgi paiskuvad alla kümned väiksed joad.
umbes 25 km Tallinnast ida pool ja 1 km Koogi küla keskmest põhja pool. Joa paremale kaldale on võimalik jõuda ka Jägala-Kaberneeme tee 3. kilomeetrilt vasakule, Neeme küla suunas keerates. Joa kõrgus on 7,8 või 8,1 meetrit ja laius üle 50 meetri. Tegemist on kõige kõrgema loodusliku joaga Eestis. Joa tagant on võimalik läbi kõndida, astudes libedatele kividele. Kõige huvitavamat vaatepilti pakub juga kevadise suurvee ajal ning talvel, kui juga on jäätunud. Jõe lõunakallas joa kõrval on varisemisohtlik. Juga on klindiastangu, millelt ta langeb, tuhandete aastate jooksul kulutanud, nii et allapoole juga on Jägala jõele tekkinud kitsas kanjonorg, mille põhjas on kärestikuline jõesäng. Oru pikkus on 300 meetrit, sügavus 1214 meetrit. Iga aastaga liigub juga lähtele lähemale. Jägala juga on looduskaitse all. 10 Ajalugu Jägala joa varasem rahvapärane nimi on Joarüngas
Kaupo e. Liivlaste vanem võttis vabatahtlikult ise selle usu vastu ehk siis ka tema alamad pidid selle vastu võtma) Võnnu (kuulub Lätile. Saame Lätis võidelda Saksa rüütlitega, kes tahtsid tundiga Eesti aladele) LIIVIMAA RISTISÕJAD: Läänemere pk. 12 saj II poolel muutus jõudude tasakaal (paavst lubas püha maale mineku asemel sõjaretkele paganarahvaste vastu.) vendi ristisõjad (ligikaudu 40 aastat kestnud) liideti Läänemere lõunakallas kristliku Euroopaga edasi pöördus valitsejate + usulevitajate tähelepanu Läänemere idakaldale uued vallutused saksa kaupmeeste ligipääs Läänemerele -(ühelel vallutatud alale rajati Lübeck e. Sakslaste idaretkede värav) lõppsiht oli Venemaa, vahepeatusteks olid Ojamaa, Eesti ja Läti sadamad saksa kaupmehed saavad läänemere idakalda sagedasteks külalisteks, nendega koos tulevad Väina jõe äärde ka saksa
Suplemiseks ja ujumiseks ettenähtud veekogu osa on tähistatud poidega. Rannas on 2 kahekohalist riietuskabiini. Suplusala põhi on sügavuseni 1,75 m kaetud kaldajoonega risti paigaldatud filterkangaga,millel on liivakiht.[4] 2. Järve ajalugu Verevi järv (Elva järv, Elva Suurjärv) oli 1638. aastal tuntud Harpejerwe nime all. See Elva linna läänepiiril asuv järv on enam-vähem põhja-lõuna suunas pikliku kujuga, lõunaosas tublisti laienev. Järve ida- ja lõunakallas on kõrged ja liivased, mujal on kaldad madalad, turbased või mudased, õõtsiku või roostikuga ääristatud. Järv on algselt olnud kaheksakujuline, mis tuleneb tõenäoliselt kahe otsakuti asunud hiidpanga asemetest. Praegu on Verevi põhja-lõuna suunas pikliku kujuga, lõunaosas laiem ja vähem kinni kasvanud.[7] Elva on pisut vanem kui saja-aastane. Asula teke on vahetult seotud Tartu-Valga raudtee ehitamisega (1886-1889). Elva raudteejaama mainib esmakordselt eesti keeles ajaleht
SISSEJUHATUS Aastal 1638 kandis Jõksi järv Hobbohollojerwe, hiljem Hobbola järve nime. Asub Kanepist 1,5 km loode pool. Absoluutne kõrgus 116,1 m. Enam-vähem lääne-ida suunas piklik väheliigestatud kaldajoonega orujärv; pindala 64,9 ha, suurim sügavus 25,4 m (keskmine sügavus 7,3 m). kaldad on kõrged ja järsud, perv enamasti kõva, savikruusane. Paiguti leidub ka mudast ja soostunud kaldavöödet, lääneotsas isegi õõtsikut. Lõunakallas on suures ulatuses kaetud männimetsaga, kõrgem põhjakallas enamasti põllustatud. Järve põhi on rahutu reljeefiga, järsult süvenev, sügavaim koht on järve keskosast pisut edela pool. kaldavöötmes on põhjakatteks kruus, sügavamal katab põhja võrdlemisi õhuke mudakiht. (A.Mäemets 1977) Läbivool on suhteliselt nõrk. Loodekalda keskosas suubub järve Imusoost soovett toov Hoboala (Oboala), kirdest Vähkjärvest tulev kraav. Mähtavasti on järves põhjaallikaid
Alles Jeruusalemma läänemüür Nutumüür. Väidetakse, et Nutumüür on selleks kohaks, kus on kõige lähem kontakt Jumalaga. Kui seal palvetada, siis Jumal kindlasti kuuleb. Kuhu juudid said minna 1967aastast. Enne oli see juutidele suletud piirkond. 70 Jeruusalemma templi hävitamie. 132-135 Bar Kochba ülestõus ja juutide küüditamine. Kristluse ajaloos oluline koht juudivastasusel. Juudid lõid Kristuse risti. Pikka aega kui vahemere territooriumi lõunakallas vallutati, kaasnes juutidele kuldaeg, erinevalt kristlastest, juudid olid raamaturahvas, (olid Jumalalt püharaamatu saanud). Kõik lõppes 1066 kui korraldati Granadas veresaun. Kui kuskil midagi valesti, juudid on süüdi! Miks? Põhjus see, et rahva seas on olnud tugev kokkukuuluvustunne. Kui nad kokku hoiavad, on neil midagi plaanis (????). 1894 sekundaarne juudi rahvuslus Dreyfusis. Püüti eurooplastega
ka väike osa Peipsi valgalast kuulub Läti Vabariigile. Supelranna pikkus on 30 km. Talvel on järv jäätunud keskmiselt 114 päeva jooksul. Peipsi järve suubub umbes 200 jõge või oja. Suurim Peipsisse suubuv jõgi on Emajõgi. Ainus Peipsist välja voolav jõgi on eelpool mainitud Narva jõgi. Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve lõuna- ja põhjakaldad on väga eriilmelised. Põhjakallas on tihti luidete ja liivaga kaetud. Lõunakallas aga soostunud ja kinnikasvanud. Peipsi järve põhi on lõunast madalam, seetõttu vajub vesi rohkem lõuna poole ja sealsed alad ongi rohkem kinnikasvanud. Peipsi järves elab 37 liiki kalu ja 9 liiki kahepaikseid. Tuntumatest kaldest elab Peipsis rääbist, ahvenat, haugi ja peipsi tinti. Veel elutsevad seal ka luts, koger, koha, latikas, nurg, roosärg, särg ja peipsi siig. Igal aastal kasutab Peipsi järve pesitsus- ja peatuspaigana üle miljoni linnu.
KORDAMINE AJALOO ÜLEMINEKUEKSAMIKS 2) Liivimaa Ristisõda - · Läti Hendriku ,,Liivimaa kroonika" · 12.-13. saj. toimusid ristisõjad ,,Pühamaa" vabastamiseks · 1240ndaks aastaks oli Läänemere lõunakallas ristitud · 1143. a. - rajati Lüübecki linn · Ristiusku hakkati sõdimisega peale suruma alles peale kahe piiskopi Meinhardi ja Bertholdi surma. Peale neid kahte hakkas sõjakusega ristiusku peale suruma piiskop Albert aastast 1199. Põhjus oli selles, et katolik kirki tahtis oma mõjuvõimu suurendada ja rüütlid tahtsid maad juurde saada ning saksa kaupmehed tahtsid otseteed kaubavahetuseks Venemaale. · Piiskop Albert - 1201. a. rajas Riia linna
sõnast lahku. NT: õpetajate tuba, vigade parandus, mäestike tipud. 10. Kui omavahel liidetakse kaks nimisõna, mis saavad täiesti uue tähenduse tekib uus mõiste, siis kirjutatakse nad omavahel kokku. NT: härjasilm, varsakabi, sõrmkübar, rahvastepall, lapsepõlv, pikkpoiss. 11. Kui täiendsõnaks on kuude või ilmakaarte nimetused, siis kirjutatakse järgneva sõnaga kokku. NT: augustisündmused, idapiir, idatuul, lõunakallas, maikuupäev, aprillirahutused. 12. Põhisõna maa kirjutatakse täiendsõnaga kokku. NT: kõrvemaa, soomaa, Rootsimaa. Harjutus: Metsatee, poisi mobiil, maasikatort, lõunatuul, saksa keele vihik, keelevihik, ema palitu, häälteenamus, kuurikatus, rohelise kuuri katus, kivihunnik, Lapimaa, kooliõpilased, meie kooli õpilased, maitsva pitsa lõik, pitsalõik, elukevad, mageda supi pott, onu firma, tüdrukute
erinevat internetiallikat. 3 ABJA-PALUOJA Asend ja halduspiirid Abja-Paluoja on vallasisene linn Viljandi maakonna Abja vallas (Lisa 1-2). Ajalooliselt kuulub Abja Halliste kihelkonda. Abja vald asub Viljandimaa edelapoolseimas osas ning hõlmab umbkaudu poole muinaseesti Halliste kihelkonnast. Abja ja Halliste valla vaheliseks administratiiv- ja halduspiiriks on Kariste järve lõunakallas. Pöögle oja, mis suubub Halliste jõkke, on Abja valla põhjapoolseks piiriks. Läänest piirab Abja valda Saarde vald ning idast Karksi vald. Läti Vabariik on Abja valla lõunapiiriks. Abja vallas on kaks linna – Abja-Paluoja ja Mõisaküla. Mõisaküla on ühtlasti Eesti kõige väiksem linn. Abja valla pindala on 290,2 km² ja Abja-Paluoja linna pindala on 4,49 km² (Abja vald). Ajalooline taust Halliste kihelkonna ja Abja küla esmamainimine toimus 1504 aastal (Abja maaturism)
Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). 3. Kattegat.Väin. Põhjas on ühenduses Skagerrakiga, lõunas Sundi, Suur- ja Väike- Beldiga. Sügavus 10 kuni 30 m, põhjaosas kuni 50 m 4. Skagerrak. Väin Skandinaavia ja Jüüti poolsaare vahel. Skagerrak ühendab Põhjamerd teise Taani väina Kattegatiga. Põhjaosa on sügav, kuni 809 meetrit, seal on fjordrannik. Lõunakallas on madal ja liivane. 5. Põhjameri. Meri Euroopa rannikul. Ta kuulub Atlandi ookeani ääremerede hulka. Suurim sügavus on 725 m. 2/3 merest on sügavusega kuni 100m. 7 3.LÄHTE- JA SIHTSADAMATE TEHNILIS- EKSPLUATATSIOONILISED ISELOOMUSTUSED 3.1. Primorsk Nafta terminali operaator- Transneft Primorsk Port, LLC Sügavus akvatooriumis kuni 17.8 m Kailiini pikkus 1350m
Stavangerist alates on Fjordidemaa esimene suur loodusime Boknafjord. See algab avara, aga saarterohke merelahena, mis jaguneb mandrisse tungides paljudeks kitsamateks fjordideks. Tuntuim neist on 42 kilomeetri pikkune Lyserfjord, mille ääres on Norra üks kuulsamaid vaatamisväärsusi 600 meetri kõrgue ,,Kantsel". Maailma pikim fjord on Sognefjord, mis ulatub rannikus 220 kilomeetri kaugusele. See on ida-läne suunaline ning seetõttu on põhja kallas valgem ja lõunakallas karmiilmelisem. Sognefjord on enamasti 2-3 kilomeetri laiune rahulik veeväli, kuid idas jaguneb ta mitmesse kitsasse harru. Sognefjordist järgmine on Nordfjord, mis ulatub kõige lähemale suurtele liustikutele Jotunheimeni harjal, ja edasi põhja pooe Storfjord. Viimase kaugeimat ja kõige kitsamat haru, Geirangeri fjordi peetakse kõige kaunimaks Norras. Mitmesajameetrised järsu kaldadkerkivad siin otse veest ja mööda mäekülgi paiskuvad alla kümned väiksed joad.
sisekubermanguga võrreldes. Pilet nr.3 Eestlaste kristianiseerimine Ristisõdade põhjused ja eellugu: 1140. aastatel hoogutaid saksi jaaanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. Kuna samal ajal toimus ristisõda lubas paavst Põhja-Euroopa kristlastel suunduda Püha Maa asemel sõjaretkele kohalike paganate vastu. Ligi neli aastakümmet kestnud ulatuslik vallutussõjaga, mida peeti ristiusu levimise lipu all, liideti Läänemere lõunakallas Elbe jõest kuni Odeni suudmeni kristliku Euroopaga. Edasi pöördus nii valitsejate kui misjonäride tähelepanu Läänemere idakaldale. 1143. a. rajati lääneslaavlastelt vallutatud alale Lübeck. 1180. aastal saabusid koos kaupmeestega ka misjonäid, keda algul toetasid vaid kaupmehed. 1186. aastal sai nende tegevus laialdasema poliitilise toetuse, kui Hamburgi-Bremeni piiskop pühitses Üksküla
Pühaks päevaks peeti neljapäeva. Võrreldes eesti ja naaberrahvaste muinasusundeid, torkab silma, et meil on väga vähe suuri ja tähtsaid nn. kõrgjumalaid. 6. VABADUSVÕITLUSE EELDUSED JA I PERIOOD · Eellugu: 12. sajandil hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma. Saksid ja taanlased hoogustasid sõjategevust Läänemere lõuna kaldal elavate slaavlaste vastu. 40 aastat kestnud vallutussõja tulemusena liideti paganlik Läänemere lõunakallas kristliku Euroopaga, mis avas uksed Läänemerele saksa kaupmeeste jaoks. · Eeldused ristisõjaks: saksa kaupmehed toetasid ristisõda, sest olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe ääres. Usuti, et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. Tsistertslased olid samuti paganate vastu ning seega olid nad kujunenud kõikjal Euroopas ristisõdade idee kandjaks ja kaitsjaks.
3. Materiaalsete ressursside rohkus Rikkus liikus ida poole, kaubandus ja käsitöö koondusid itta. Sealsetel kaupmeestelt ja käsitöölistelt oli võimalik koguda makse, sest nad olid jõukad. Maksudega kogutud raha eest sai kindlustada piiri ning maksta sõjaväele palka. Pealinn: Konstantinoopol Riigikeel: kreeka keel Too välja Bütsantsi riigi territooriumi vähenemise etapid! (sajand, ala, kellele kaotati) 1. VII sajandi teine pool, Doonau lõunakallas, bulgaarlased 2. VII sajandi keskel, Vahemere idarannik ja Egiptus, araablased 3. XI sajand, praktiliselt kogu Väike-Aasia, türklased-seldzukid 4. XV sajand, Balkani poolsaare järelejäänud alad, türklased Bütsantsi kultuuri tähtsus: Bütsantsis säilitati antiikkultuuri (eeskätt Kreeka). Seal näiteks kirjutati antiikautorite teoseid ümber ja tänu sellele on need mõned teosed üldse meieni jõudnud. Need antiikteosed aitasid välja kujuneda renessanssil.
Järves on 35 saart, neist asustatud 5, suurim saar on Piirissaar. Peipsisse voolab üle 200 jõe ja oja. Suurim Eesti- poolne sissevool tuleb Suurest Emajõest, väljavoolujõeks on Narva jõgi. Suuremas osas Venemaa-poolse järveosa valglast järve toodud saaste liigub mööda Narva jõge Soome lahte, andes oma panuse selle eutrofeerumisprotsesside kiirendamisse. Suurjärve rand ja eriti selle põhjaosa on liivane, ilusat liivaranda on umbes 40 km. Järve lõunakallas on aga kinni kasvanud ja soostunud. Põhjuseks on kiirem maakerge põhjakaldal. Värska lähedal on järves suured tervisemuda varud ja mineraalvee allikad. Võrtsjärv hõlmab Eesti keskosas asuvas suurimas kulutusnõos umbes 11 000 aastat tagasi olnud suure järve alt maakerke tõttu vabanenud alad. Võrtsjärve alale on omane tasane pinnamood ja laialdane soostumine, eriti järvest ida suunas. Soostunud tasandikke läbivad looklevad ja aeglase vooluga jõed
annaabi.ee 
