Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma. Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Need nn. tektoonilised liikumised põhjustavadki enamike maavärinaid. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Maavärinaid võivad põhjustada ka teised asjad: - vulkaanide pursked - suurte koobaste sissevarisemised - inim tegevused, näiteks pommiplahvatused, lõhketööd jms - suurte meteoriitide langemine maapinnale, lumelaviin jms Neid piirkondi, kus esinevad sageli maavärinad nimetatakse seismoloogiliselt aktiivseteks piirkondadeks. Seal peavad inimesed olema alati valmis uueks katastroofiks. Veealused maavärinad ehk merevärinad tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamiteks.
Isikukaitsevahendid näo ja silmade kaitsmine Isikukaitsevahendid kaitsevad isikut ohuteguri eest, ohutegurite võimaliku tervistkahjustava toime alusel saame need jagada kolme gruppi. Esimese grupi moodustavad lihtsad isikukaitsevahendid, mille puhul tootja eeldab, et kasutaja suudab nõrga ohuteguri mõju ohutult ja õigeaegselt hinnata. Näitena toon, et sinna kuuluvad näiteks müts (pea kaitseks) ja päikeseprillid (kaitseks päikesevalguse eest). Teise grupi moodustavad kõik isikukaitsevahendid, mis ei kuule ei esimesse ega kolmandasse gruppi. Kolmandasse gruppi kuuluvad surmava või tervist raskelt või pöördumatult kahjustada võiva ohuteguri eest kaitsvad isikukaitsevahendid, mille puhul tootja eeldab, et kasutaja ei suuda ohuteguri vahetut mõju õigeaegselt hinnata. Sellised isikukaitsevahendid on näiteks: hingamiselundeid väliskeskkonnast täielikult isoleerivad isikukaitsevahendid, sealhulgas sukeldumisvarust...
...............................................................................................4 2. Karjääris kasutatavat tehnoloogiat.....................................................................................5 3. Veekõrvaldus......................................................................................................................7 4. Tehnika...............................................................................................................................8 5. Lõhketööd...........................................................................................................................9 Kokkuvõte............................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................11
koolitamine . Kaitseväe demineerijaid teenivad Pioneeripataljoni juurde kuuluva EOD ( Explosive Ordnance Disposal ) allüksuse koosseisus. EOD-allüksuses valmistatakse demineerijad ette nii välismissioonideks, kui tegutsemiseks kodumaal. Kursustel omandatakse teadmised ja oskused mis tagavad võimekuse demineerimisülesannete täitmiseks meeskonna tasemel. Põhiteemadeks on demineerimise alused, demineerimisvahendid, lõhkekehad, käivitid, lõhketööd ning erinevate lõhkekehade hävitamine. Lisaks läbitakse taktikaõpe ja situatsiooniõpe, toimuvad lahinglaskmised ja kontrollharjutused. Sõdurid pommi kallal.
vulkaan. Maavärinateks nimetakse maakoore vappumist ja maapinna järske kõikumisi. Tõugete põhjusel eristatakse tektoolinisi-, vulkaanilisi-, langatus-ja tehnogeenseid maavärinaid. Tektoonilisi põhjustavad Maa vahevöös või maakoores esinevad sisepinged. Vulkaanilised kaasnevad vulkaanipursetega. Langatusvärinad on esile kutsutud suurte koobaste varisemisel ja tehnogeensed maavärinad on tekitatud inimtegevuse poolt, näiteks pommi plahvatused, lõhketööd jms. Maavärinaid võib põhjustada veel ka meteoriidi langeimsest, lumelaviinist või maasööst mägedest jne. Maavärinad leiavad aset laamade äärealadel. Maavärinate oht on suur Californias, Mehhikos, Vahemere piirkonnas ja Türgist kuni Indiani. Kõige suurem maavärinate oht on Jaapanis, kuna seal põrkuvad üksteise vastu korraga neli laamat. Subduktsioonivöönditeks nimetakse alasid kus üks laama sukeldub teise alla, need on kohad kus toimuvad kõige tugevamad maavärinad
Harjutus 2 Tootmiskulu Ülesanne Arvuta tootmiseks vajalikud kulud Masinate soetamiskulud ja ajagraafik Arvestades eelmise harjutuse kasutatavat maavara kogust arvuta välja tootmise omahind Graafik: omahinna kujunemine ja toodetavate toodete kogus Omahind = kogu kulu / toodangumaht ühikutes välja tootmise omahind (ilma keskkonnatasusid arvestamata) Tabel 1 Tootmiseks vajalikud kulud Kulu liik FIM/m3 Kaptalikulud 0.86 ekspluatatsioonikulud 0.19 puurterad 0.16 kütus 0.06 tööjõud 0.14 Summa 1.41 * Puurtööde puhul arvestatakse eraldi kapitali- ja ekspluatatsioonikulusid, puurterade kulu, kütusekulu ja kulutusi tööjõule. Tamrocki teatmiku järgi on puurtööde ...
TÄHTSAIMAD MITTEMETALLID H 2 O2 N2 C KOOSTAJA: MARTIN MAASIK VESINIK. H2 · Universumis väga levinud (75% massist) · Maal esineb peaaegu ainult ühendites · Vähesel määral esineb lihtainena atmosfääri kõrgemates kihtides; mõnikord võib eralduda ka vulkaanipursetel või nafta puurimisel · Esineb kolme isotoobina: 1 H prootium, nn harilik vesinik (stabiiilne) 2 H deuteerium (D), nn raske vesinik (stabiilne) 3 H triitium (T), nn üliraske vesinik (radioakt.) Vesinik · Värvuseta · Maitseta · Lõhnata · Kergeim gaas (0,08988 g/dm3) · Vähelahustuv (20°C juures ~0,0016g/l) · Hea soojusjuht (ligikaudu 7,2x õhust parem) · Sulamistemp. 14,1K, keemistemp. 20,28K Vesinik · Tavatingimustes ja madalal temperatuuril väheaktiivne · Halogeenidega ühinedes moodustab vesinikhalogeniide, mille vees lahustamisel saab vastavaid happeid Cl2 + H2 = 2HCl · Põleb õhus ja hapnikus 2H2 + O2 = 2H2O ·...
ja dolomiidikihindi ülemine, porsunud osa, mis paigutatakse puistangusse, hiljem vajadusel puistangusse väljakaevandatud karjääri põhja. Sõltuvalt katendi paksusest toimub teises järgus õhema katendi eemaldamine buldooseriga või kopplaaduriga, paksema eemaldamine ekskavaatoriga laadimisega kallurautole veoks puistangusse. 3) Kivimi kobestamine Põhiprotsessiks on kihi eelnev kobestamine puur-lõhketööde abil ning kobestatud dolokivi laadimine kalluritele. Puur- lõhketööd toimuvad vastava projekti järgi. Laenguaukude sügavus vastab kaevandatava kihi paksusele, millele lisandub tehnoloogiast lähtuv ülepuure. Lõhkamine toimub lühiviitmeetodil. Sellega tagatakse üheaegselt lõhatava lõhkeaine väiksem kogus ja vähenevad lõhketöödest tulenevad ohud (maavõnked, lööklaine, tükkide laialipaiskumine). Saab kasutada ka mitteelektrilist lõhkamist. Kareda dolokivikarjääris puur- lõhketöödeks käesoleval ajal piirangud puuduvad v.a
Koristustööd ja kambriblokk Tähistused: Poolplokk 1 Laadurveok Tervik 2 Soonur Kogumisstre 3 Puurvanker kk 4 Toestamine Külgstrekk 5 Kraapkonveier toitur- Krossing purustiga 6 Lintkonveier 7 Buldooser 8 Liikurtoestik ankrute väljavõtmiseks Tehnoloogilised protsessid kambriplokis: · Toestamine · Soonimine · Lõhkeaukude puurimine · Lõhketööd · Põlevkivi laadimine ja vedu Kaevandamine seisneb piki- ja põikkambrite ete edasinihkes nii, et moodustuksid ruudukujulised tervikud küljepikkusega 6-7 m. Kambrite laius ulatub 7-8 m. Sõltuvalt kihi sügavusest maapinnast on tervikute näol kaevise kadu 20-25 %. Kambriplokis tehakse ööpäevas kaks tsüklit, so valmistatakse ette ja tehakse kaks lõhkamist ning koristatakse ning transporditakse minema sel teel saadud kaevis.
seotud isikud peavad minema ohutusse kohta; Lõhkamissignaal kaks pikka antakse vahetult enne lõhkamist lõhkajad pingestavad süütevõrgu; Lõpusignaal kolm lühikest antakse pärast lõhkamiskoha tuulutust ja ülevaatust. TTÜ Mäeinstituut 10 *** AAGB41 Puur- ja lõhketööde projekteerimine lubjakivikarjäärides väikelaenguaukudega 7. Kasutatud kirjandus 1. Tomberg, T. 1998. Lõhketööd. TTÜ Mäeinstituut, Tallinn. 2. Lõhketöö projektile esitatavad nõuded www.riigiteataja.ee 3. Orica - www.oricaminingservices.com TTÜ Mäeinstituut 11 *** AAGB41 Puur- ja lõhketööde projekteerimine lubjakivikarjäärides väikelaenguaukudega 8. Joonised TTÜ Mäeinstituut 12 ***
diiselajamiga mobiilsed kopplaadurid. Estonia kaevanduses katsetatakse ka kalluritega kaevise vedu läbindusetest. Kaeveõõne lae toestamiseks puuritakse lakke kindla paiknemistihedusega puuraugud, kuhu paigaldatakse ankurtoestik Mäetööde liikumisel ettevalmistuskaeveõõntest ankurtoestikku ei eemaldata. Kaevanduse tegevkaeveõõntes peab olema tagatud pidev õhuvahetus, mis garanteerib töökohtadel nõuetele vastava õhu puhtuse ja koostise. Kaevandusõhu suuremateks reostusallikateks on lõhketööd ja diiselmootoriga masinad. Õhu liikumine kaeveõõntes tekitatakse maapinnal paiknevate ventilaatorseadmete abil. Estonia kaevandus on rajatud survetuulutuse kasutamise põhimõtetele. 8 maapinnal erihoonetes paiknevat telgventilaatorit tiiviku läbimõõduga 2,4 meetrit puhuvad surfide kaudu värske õhu kaeveõõntesse. Värske õhk liigub mööda kaevanduskäike töökohtadele ja heitõhke väljub tuulutusstrekke ja tuulutussurfe mööda maapinnale.
KESKKONNAKAITSE Mis on keskkond? Keskkond on meid ümbritsev maailm, kus kõigel elaval on õigus elada seni kuni elu maakeral (Tapa VÕK- is) kestab. Maailm, milles me elame, koosneb keskkonnakaitse seisukohalt: - inimkonnast, keda on vaja kaitsta endi tegevuse eest - maapinnast koos taimestiku ja - loomastikuga - õhust, mida me hingame - veest, mida joome Mis on keskkonnakaitse? Keskkonnakaitse mõiste tuleneb Eesti Vabariigi keskkonnapoliitikast, mis näeb ette meid ümbritseva keskkonna säästlikku kasutamist erinevates tegevustest tulenevate mõjude vähendamisega miinimumini. Keskkonnakaitse on abinõude kogum meid ümbritseva keskkonna kaitsmiseks inimkonna tegevusest tulenevate negatiivsete ilmingute eest. See abinõude kogum koosneb seadustest, määrustest jt seadusandlikest aktidest, kaasaarvatud kohalikul tasandil kinnitatud juhendid. Miks peab keskkonda kaitsma? - Kõige elava elukeskkond - Mõtlematu tegevusega pöördumatu kahju teg...
Värvimine püstolpihustiga, kui väljatõmbeventilatsioon on ebapiisav Töö šahtis, kanalisatsioonikaevus ja maa- aluses kanalisatsioonitrassis Kantserogeenide kasutamine Benseeni ja plii kasutamine Kuulmiselundite kaitsmine Töö pneumaatilise puuri või vasaraga Ehitusvaiade rammimine Lõhketööd Poldi- või naelapüstoli kasutamine Muud tööd, kus müratase ületab 85 dB(A) Keha, käte ja käsivarte kaitsmine Kaitseriietuse Töö hapete, aluste ning desinfitseerimis- kasutamine ja rooste-eemaldusvahendiga Tulekindla Keevitamine kinnises ruumis kaitseriietuse kasutamine Nahkpõlle Keevitamine kasutamine Sepistamine Kinnaste Keevitamine
33. Kuidas jaotatakse mahuarvutusjuhendi alusel mullatöid (Osa mahuarvutusreegleid laienevad mitmetele töödele ja konstruktiivelemendile, nt TALO-80 mahuarvutusjuhendis avade ja õõnsuste arvestamise kohta: alla 1m2 suurusi avasid ja alla 0,2 m3 õõnsusi mahtudest maha ei arvestata. Enamus reeglitest seotud konkreetse tööliigi või konstruktiivelemendiga.) Nt.TALO-80 mullatööde osas: Mulla- ja lõhketööd liigendatakse kaevesügavuse ja kaeve põhjapindala alusel. Kaevesügavuse alusel: Pinnakaeve alla 1 meetri paksuse pinnakihi kaeve (m2) Süvakaeve üle 1 meetri paksuse pinnakihi kaeve (m3) Kaeve põhjapindala alusel: Süvendi kaeve Kanali (kraavkaeviku) kaeve Nõlvakalded ja kaevevarud vastavalt mahuarvutusjuhendile (vt.skeem) SniP: kaevandatavate pinnaste klassifikatsioon pinnasekategooria alusel. 34
esinevad hiidlained.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Maavärinaid põhjustavad enamasti maakoorelaamade liikumisel tekkivad pinged, mis aeg- ajalt kutsuvad esile maakoreplikkide omavahelisi nihkeid nind vallandavad hiigelenergia. Maavärinad on sageli seotud ka vulkaanipursetega, eriti plahvatuspursetega. Nõrgemaid, piiratud levikuga maavärinaid võivad põhjustada varingud maa-alustes koobastes ja laviinid. Tehismaavärinaid kutsuvad esile lõhketööd kaevandustes ja karjäärides, tuumakatsetused, õppepommitamised. Tehis-maavärinate hullka hulka võib tinglikult lugeda ka suurte veehoidlate täitmisel tekkida võivad maavärinad. Nimelt suureneb veehoidla piires koormus maapinnale, mis võib maakihtides paindeid või nihkeid esile kutsuda(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Seda kohta maakoores, kus maavärina puhul toimub kihtide omavaheline liikumine, kutsutakse maavärina koldeks ehk hüpotsentriks
Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid Sisukord Sissejuhatus Valisime oma rühmatööks ,,Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid", sest põlevkivi on olnud Eestis läbi aegade tähtsaim maavara. Maailmas ei ole põlevkivi suurt kasutuspinda leidnud, sest kasutatakse alternatiivseid maavaradel põhinevaid energia ressursse, mis on efektiivsemad. Eestis on põlevkivi elulise tähtsusega, mis on kasutuses nii keemiatööstustes kui ka elektrienergia valmistamisel. Põlevkivil on Eesti riigile majanduslikus kui ka suveräänsuse hoidmise aspektis suur roll. Kuna tegu on kodumaise maavaraga, puudub vajadus importida seda teistest riikidest, mis omakorda muudab elektrienergia mõnevõrra odavamaks. Põlevkivi kaevandamisega kaasnevad ka mitmed probleemid, nimelt tekitab see saastet, mis on toodud välja alljärgnevas loetelus: · Põhjavee saastumine: kaevandusest välja pumbataval põhjaveel, olenemata selle puha...
Tasakaalu kaotuse ja varisemise võib põhjustada nõlva koormamine ehitise või ehitusmasinate kaaluga, pinnasetäitega jne (joonis 9.20a). Lisakoormuse tõttu suureneb lihkumist põhjustav jõud (või moment) rohkem kui kinnihoidev jõud (või moment). Kaevetööd nõlva jalamil või nõlva peal (joonis 9.20b) võivad mõjuda nõlva püsivust vähendavalt. Dünaamilised koormused nõlva läheduses (vibratsioonid ehitusmasinatest või transpordist, vaiade rammimine, lõhketööd jne) põhjustavad perioodilise pinnase tugevuse vähenemise ja võivad viia nõlva purunemisele (joonis 9.20c) Hüdrodünaamilise surve suurenemine nõlvas, näiteks kiirel veetaseme alanemisel nõlva ees veekogus, põhjustab vee liikumise suunalise jõu suurenemise ja nõlva varisemise (joonis 9.20d). Suure gradiendi korral võib toimuda nõlva jalamil pinnase veeldumine. Sadevete voolamine mõõda nõlva ja eriti lainetuse mõju võib põhjustada pindmist
Tasakaalu kaotuse ja varisemise võib põhjustada nõlva koormamine ehitise või ehitusmasinate kaaluga, pinnasetäitega jne (joonis 9.20a). Lisakoormuse tõttu suureneb lih kumist põhjustav jõud (või moment) rohkem kui kinnihoidev jõud (või moment). Kaevetööd nõlva jalamil või nõlva peal (joonis 9.20b) võivad mõjuda nõlva püsivust vähendavalt. Dünaamilised koormused nõlva läheduses (vibratsioonid ehitusmasinatest või transpordist, vaiade rammimine, lõhketööd jne) põhjustavad perioodilise pinnase tugevuse vähenemise ja võivad viia nõlva purunemisele (joonis 9.20c) Hüdrodünaamilise surve suurenemine nõlvas, näiteks kiirel veetaseme alanemisel nõlva ees veekogus, põhjustab vee liikumise suunalise jõu suurenemise ja nõlva varisemise (joonis 9.20d). Suure gradiendi korral võib toimuda nõlva jalamil pinnase veeldumine. Sadevete voolamine mõõda nõlva ja eriti lainetuse mõju võib põhjustada pindmist erosi ooni
www.eaei-ttu.extra.hu Lk 1. esimene pool Sissejuhatus Ehituseelarvestamisse kulu (kulutus) -hind -maksumus Kulu- rahasumma, mis on juba kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest, mujale või teenuse pakkujale nt, ehitajale on lubatus ehitusplatsile tulnud ning eest tasumine. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuma küsib kauba või teenuse eest, kus juures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle ...
Ameerika laam ja Vaikse ookeani laam) Maavärinad Maavärinaks nimetatakse maakoore vappumisi ja maapinna järske suhteliselt lühiaegseid kõikumisi. Maavärinaid võivad esile kutsuda väga erinevad nähtused. Seismograaf on aparaat mida kasutatakse maavärina tekitatud maapinna võngete registreerimiseks. - Maa vahevöös või maakoores esinevad sisepinged - kaasnemine vulkaanipursetega - suurte koobaste sissevarisemine - inimese tegevus, näiteks pommiplahvatused, lõhketööd jms - peale selle võivad maavärina põhjustada suure meteoriidi langemine, lumelaviin jms Enamiku maavärinate põhjusteks on maakoore teatud piirkondades aeglaselt tekkinud pingete järsk vabanemine, mis põhjustavad suurte kivimiplokkide lõhestumist ja nihkumist. Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamideks. Vulkaanid · Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu
42. Mida tähendab ruumiprogramm Ruumiprogramm- ruumide paigutus hoones. Ruumiprogrammis on ära toodud hoone ruumid korruste kaupa ning nende väike lühitutvustus, mis antud ruumi puhul teha tuleks ja millega arvestama peaks. Ruumirogrammi kasutatakse hoonete ehituskulude prognoosimiseks projekti arengu varases staadiumis. 43. Millised tööd ehituses kuuluvad ettevalmistööde hulka. Nende mõõtmisreeglid Kuuluvad: Ehitusplatsil toimuvad ettevalmistustööd, kaevatööd, lõhketööd, vaiatööd, pinnase tugevdamine, täitetööd, õuevõrkude ehitustööd, õueala pinnakattetööd, õueinventaritööd. Ettevalmistustööd- käsitleb ehitusplatsi ettevalmistamist ja raadamist, ehitiste ja taimestiku kaitsmist, tarbepuidu kogumist ja äravedu Mõõtmisreeglid: Ettevalmistustööd Ettevalmistus- ja raadamistööd (m2): Mahud rühmitatakse raadamistööde raskusastme ja maapinna tasasuse järgi
maavärinateks. Maavärinad jagunevad: Tektoonilised maavärinad mida põhjustavad Maa vahevöös ja maakoores esinevad sisepinged. Aeglaselt tekkinud pingete järsud lahendused, mis realiseeruvad kivimplokkide lõhestumise ja nihkumisega. Need moodustavad 95% maavärinatest.Vulkaanilised maavärinad kaasnevad vulkaanipursetega. Langatusvärinad suurte koobaste sisevarisemine. Tehnogeensed maavärinad tekitab inimtegevus pommiplahvatused, lõhketööd jm. Pikilained (kuni 13,6 km/s) tekivad keskkonna mahu järsu muutumise tagajärjel. Läbivad kogu maakera. Need on kõrge sageduse ja lühikese lainepikkusega pikilained, mis saavad levida nii tahkes kehas kui ka vedelikes. Maapind võngub edasi-tagasi, nagu näidatud animatsioonis. Seismilised pikilained tekitavad maapinnas väikeseid muutusi. Ristlained (kuni 7 km/s) tekivad maakoore või vahevöö aineosakeste asendi muutumise tagajärjel. Ei levi
võib 1-2km valmispikkusi paigaldada. Pikkades vedudes tuleb tihti olukordi, kus on kiusatus ülisuurteks tõmbejõududeks. Kaabel võib tõenäoliselts ilma katkemata ja sumbuvuseta. Kuid tekivad praod ja jäävpinge võivad põhjustada katkeid hiljem. Nõnda ei tohi kunagi lubatud veojõudu ületada. Maakaablitel peab silmas pidama: * leida tehnilisi maapanduslikult parim rada. * selgitada ehituskäigus. * maa releefi uuringud ( kobedus, masin ja käsi kaeve, lõhketööd ja torutamine. * paigaldussügavus. * muude maa-aluste juhtmete ja ehitiste asukoht. * töömasinate valik. 41 * kaabli ehitus. * kaabli mehhaanilised piirid (veojõud,painderaadius,muljumiskestvus,närilised). * rasvtäide või eelsurvestatud kaabel. * jätkude asukoht. * mud juhtmed samas rajas. * kuhu paigaldada toru-sid tulevikus. * kas vajatakse kivivaba, liiva esitäiteks.
Tasakaalu kaotuse ja varisemise võib põhjustada nõlva koormamine ehitise või ehitusmasinate kaaluga, pinnasetäitega jne (joonis 9.20a). Lisakoormuse tõttu suureneb lihkumist põhjustav jõud (või moment) rohkem kui kinnihoidev jõud (või moment). Kaevetööd nõlva jalamil või nõlva peal (joonis 9.20b) võivad mõjuda nõlva püsivust vähendavalt. Dünaamilised koormused nõlva läheduses (vibratsioonid ehitusmasinatest või transpordist, vaiade rammimine, lõhketööd jne) põhjustavad perioodilise pinnase tugevuse vähenemise ja võivad viia nõlva purunemisele (joonis 9.20c) Hüdrodünaamilise surve suurenemine nõlvas, näiteks kiirel veetaseme alanemisel nõlva ees veekogus, põhjustab vee liikumise suunalise jõu suurenemise ja nõlva varisemise (joonis 9.20d). Suure gradiendi korral võib toimuda nõlva jalamil pinnase veeldumine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
