Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Luulekava". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
oota, emakene, emadepäeva, luulekava, tunned, rõske, katki, kinnast, kuduma, tuduma, memmeke, feliks, tänan, sinule, loota, aitad, kuis, hoole, vaatad, astud, kukkuma, õpetanud, tõusma, hanna, pruuli, hellalt, armastan, leplandLuulekava emadepäevaks Kas emasüdant tunned sa? Nii õrn, nii kindel! Muutmata ta sinu rõõmust rõõmu näeb, su õnnetusest osa saab! "Ema süda" Lydia Koidula Kes viib mind sängi süles? kes äratab mind üles? Kes suudleb minu põske, kui põsk on nutust rõske? Kes parandab mu kleidi, kui kleit on katki veidi? Kes hakkab kinnast kuduma, kui kõik on läinud tuduma? Ei keegi muu kui tema, memmeke, mu ema! "Ema" Feliks Kotta Mu ema, sind tänan Oled olnud hea. Ja kinkinud mul elu, ilusa! "Mu ema" Marvi Vallaste Vaid teistele jagad, eales vastu ei oota, ka raskemal ajal saan Sinule loota. Kui enam minna ei jaksa, Sa aitad mind taas, kuis Su hoole kõik maksta ma tagasi saaks Sina mõistad ka siis kui kogu maailm on vastu,
Emadepäeva karusell AVAKÕNE: ,, Tere kallid emad, vanaemad,õed. Meil on väga hea meel näga, et teid on täna siia kogunenud nii palju. Meie rühma lapsed esitavad teile alustuseks ühe ilusa luuletuse." LASTE LUULETUS EMA Feliks Kotta Kes viib mind sängi süles? Kes äratab mind üles? Kes suudleb minu põske, kui põsk on nutust rõske? Kes parandab mu kleidi, kui kleit on katki veidi? Kes hakkab kinnast kuduma, kui kõik on läinud tuduma? Ei keegi muu kui tema, memmeke, mu ema! ( Emalaulud, 1972, 48) SISSEJUHATUS TÄNASESSE ÕHTUSSE: ,, Tänase peo kava on järgmine. Esmalt jagame me teid kõiki rühmadesse. Pärast seda saate te kaardi ( Lisa 1.) mille järgi hakkate koolimaja peal orjenteeruma. Iga grupp alustab sellest klassist mis on tema rühma numbri järgi. ( nt. 1 rühm number 1 juurest ehk muusika klassist jne). Palume kõikidel emadel, vanaemadel, õdedel ühte rivvi viirgu võtta. Kõik lapsed võivad oma
Noorkuu Kord olid niidud rohelust täis, pilv taevavõlvist vaid harva üle käis, Peegeldus päike jõe suveselges vees ... Niitude vahel siis kulges meie tee, niitude vahel, kus rõõm saatis meid. Niitudelt päike kadunud nüüd nukrana kaigub seal sügislinnu hüüd. Vingudes ruttab vaid vihur üle mäe ... ning ega meidki seal keegi enam näe kus on siis suvi ja kus on me arm? Ei ole sind ja tõesti ma ei tea, mille peale lootma või mõtlema nüüd pean. Sa katki kõik me unistused lõid, võtsid kogu õnne, mille kaasa tõid. Kuid siiski ma ootan kevadet uut, niitude haljust ja palju-palju muud. Aiman ju nüüdki, et ühel päeval siis lõplikult tuled, sest süda nõuab nii. Niitude rüpes meid rõõm leiab taas. Saaremaa valss Debora Vaarandi / Raimond Valgre Georg Ots Seal laupäevaõhtuselt lõhnavad kased, kui nendesse vajutad hõõguva näo, ja pühapäev hinges sind uskuda laseb, et õnne vaid kauguses kukuvad käod. Refr
IGATSUS: Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Kas sulle on vahel tundunud, et sa ei pääsegi enam talle lähemale, et sa saadki teda ainult kaugelt vaadata? Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Igatsen sind, sinu pilku, sinu imearmsat naeratust, su naerukaja, sinu häält, sinu hellust, sinu pikki pikki suudlusi. Lihtsalt, ma igatsen sind. Igatsus on see, mis mind jõuetuks teeb... Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni
Emad on toredad inimesed ja kui mina suureks saan, hakkan mina ka toredaks emaks. Ma hoolitsen oma laste eest samamoodi, kui minu vanemad minu eest hoolitsesid." Estelle Moreton · ,,Kui ema naeratas, siis muutus tema niigi ilus nägu võrreldamatult kaunimaks ja kõik ümberringi tundus säravam." Lev Tolstoi · ,,Üks paigake siin ilmas on kus varjul truudus, arm ja õnn. Kõik mis nii arv siin ilma pääl on pelgupaiga leidnud sääl. Kas ema südant tunned Sa? Nii õrn, nii kindel, muutmata! Ta Sinu rõõmust rõõmu näeb, Su õnnetusest osa saab." Lydia Koidula · ,,Ma arvan, et elu algas siis, kui ma ärkasin ja hakkasin oma ema nägu armastama." George Eliot (Mary Ann Evans) · ,,Teda ei asenda keegi. Mingil kombel tunnevad lapsed isegi ta riideid puudutades, et need erinevad kõigi teiste riietest." Katharine Butler Hathaway · ,,Minu ema käed on nagu sile ja pehme siid, kui ta mu põski hõõrub
* · Kui mind ükskord enam ei ole. Kui mind ükskord enam ei tule, ei näe sa mu nime ekraanil, ei kuule mu häält sulle vastamas, kui valid mu numbri ... Kui vaatad mu pilti ja see on tuhmunud ja silmad, mis seal vastu vaatavad, on kauged ja võõrad. Kui hüüad mu nime ja sellele ei reageeri keegi... Kui püüad meenutada möödunud tutvust, inimest kellele sa olid Nii tähtis, nii vajalik, niii kallis. Kui tunned hinges igatsust ja tühjust ise nüüd, siis tea, et mind siin enam pole. Olen läinud siit kaugele ära, kuhugi, kus pole enam seda valu, pole igatsust, sest sina ei tule sinna niipea järele, kuhugi, kus on palju minusuguseid, kes taga nutavad sinusuguseid... Olen läinud, olen läinud lihtsalt ära! · Ära enam kunagi ütle mulle seda, mida sa tegelikult päriselt ei mõtle! · You will never know how much I miss you. You wont see it in my face. You will never know
Üksainus roos võib oll minu aed... ...ja üksainus sõber minu maailm. Parimatest sõpradest saab isevalitud perekond. Kui kõik teised on lahkunud, saabub sõber. Sõprus on nagu niit, mis purunedes ja uuesti kokku sõlmides jätab vahele sõlme. Sõprus on nagu pärl, mis midagi ei maksa, kuid on palju väärt. Kerge on surra sõbra eest, aga raske leida sõpra, kelle eest surra. Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult Igatsust armsa sõbra järgi tunned alles siis, kui olete lahkunud. sõber on midagi toredaimat, mis sul võib olla, ja midagi parimat, mis sa võid olla. Tõelised sõbrad on nagu hommikud. Sa ei saa neid kogu päevaks, ent võid alati kindel olla, et nad on olemas, kui üles ärkad. Homme, järgmisel nädalal, järgmisel aastal, igavesti . Me olime parimad sõbrannad selle ajani, kui sa lahkusid poisiga, keda ma armastasin. Shes my best friend . Break her heart & i'll break your face . -.-
Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas. Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jän
Luuletuses "Üürikene" mõtiskleb ta elu sisust ja rikkusest. Koidula kirjutas ka armastusluulet. Kõige kuulsam armastusluuletus on kindlasti "Emasüda." Ka sellele luuletusele on tehtud viis. Üks paigake siin ilmas on, kus varjul truudus arm ja õnn; kõik, mis nii harv siin ilma peal, on peljupaika leidnud seal. Kas emasüdant tunned sa? Nii õrn, nii kindel! Muutmata ta sinu rõõmust rõõmu näeb, su õnnetusest osa saab! Kui inimeste liikuvat au, kiitust, sõprust tunda saad, kui kõik sind põlgavad, vihkavad kui usk ja arm sust langevad- Siis emasüda ilmsik läeb!
Ma ei pruugi olla uhke mõningate asjade üle, mida ma olen teinud varem, kuid ma olen uhke selle üle, kes ma olen täna. Ma ei ole täiuslik, kuid muutma mind ei pea. Võtke mind sellisena nagu ma olen või vaadake, kui jalutan ära. Külmunud süda ei tähenda viha. See on periood, kus sa oled saanud üle kõigest, sa ei taha midagi enam tagasi, ei taha kedagi tagasi. On need, kes on. Ja nende jaoks jääb süda alati soojaks ja hoolivaks. Külmununa tunned, et ei taha lasta kedagi endale ligi. Ei taha lihtsalt jälle usaldada ja pettuda. Kuid ükskord tuleb see päev, kui meie juurde tullakse ja ollakse meie kõrval. Lihtsalt igal sammul ollakse meiega. Võibolla see aitab? Ehk. Ma oskan naeratada,ma oskan nutta,ma oskan hinnata seda mis mul on ja seda kes mul on,ma oskan hinnata sõpruse tähendust ja oskan hinnata elu.Sellepärast ma naudin igathetke oma elust ja ei virise aegade üle mis kunagi olid vaid lähen eluga edasi..
RIHM KOHTU POOLE ASTUS RIHM VIHAST VIMMAS, SELJAS KÜHM ÜLEKOHUS RIHMA VAEVAS NEEDIS MAAD JA NEEDIS TAEVAST: KUI LAPS ON TEINUD PAHANDUST, KES ANNAB VASTUST? MINA?!! – JUST! MIDA HALBA TEINUD MA, ET PEAN SEDA TALUMA – VASTU LAPSE TAGUMIKKU PEKSTAKSE MIND OTSE NÄKKU. 2000-09-14 VÄIKE MAAILM VÄIKE MAAILM ÄRKAS ILMA - VAIKUS, RAHU, KAUGE KUMA MISKIT AIMATAVAT SILMA JÄI JA SIIS KUSTUS JUBA JÄLLE PIMEDUS EI TEA KUI KAUA NING SIIS ADUD, TUNNED MEELT LÄHEDAL KUI OLEKS KEEGI TAJUD TEDA, KUID EI NÄE RAHUTUSE JÄIGAD HAARMED REBIVAD, SU HUKKU VIIVAD SIIS, UDULOORINA ÜKS HETK 6 7 SIND PUUDUTAB JA ANNAB TIIVAD JA JÄLLE TUNNED SA TEMA KAITSVAT LÄHEDUST. AEG AJA VIIB, LUUES UUSI AEGU SA TEDA TUNDMA ÕPID JA PEAAEGU OLEMUSE TABAD NING SIIS SA TEAD – TA SU ILMA TÕI KALAÕNG KALA JÕEST JA KALAMEES KOHTUSID KORD KOHTU SEES KALALE EI MAHTUND HINGE -
Seda ma sulle ütlen, Elsa, et sa selle Jõepära Aadu rahule jätad! Kui sa mu sõna ei kuula, siis ma taskuraha sulle enam ei anna ning Dolce & Gabbabad, Naadad ja Guccid ja Muccid võid ka ära unustada. Su päranduse annan ma vaestele ja santidele ja kasvõi keskerakonnale ja kui vaja siis ka reformierakonnale . Siis müün ma oma Metsa talu maha ja lähen ise ära Saaremaale elama. Ela ja ole siis! Orja teist meest vaesuses ja viletuses . (LÄHEB) ELSA: Isa oota nüüd veel natukenegi... PRIIDU: Küll Aadu sind ootab! 3.etendus ELSA: Aadu on mu armastus. Alles eile õhtul ütles ta , et ta ei jätaks mind maha, kui ma ka Soomesse koliksin. Ja mina ütlen ka omalt poolt: Sind ma ei jäta, Aadu, kui ma ka sellepärast Metsa vara ja rikkuse peaksin kaotama! Ma teeks ennem Jõepäral orjana tööd ja oleksin Aadu perenaine, kui ma Metsa külluses ja kurbuses elaksin. Tuleks ometi üks hea vaim mulle ja Aadule appi.
einet, vaatab ringi. Vaatab vannituppa. Iket ei ole. Kioko läheb pudeliga diivanile. Ta teeb veini lahti ja uksele kõlab koputus. Kioko läheb ukse peale, ukse taga on Ike. 16 IKE Ma nägin su aknas valgust. Kioko jätab ukse lahti, kõnnib eemale. Ike astub sisse. IKE Mis su uksekellaga juhtus? KIOKO See läks katki. IKE Ma võin ära parandada, kui sa tahad. KIOKO Ei. Ma ei kannataks seda enam välja. Mulle sobivad ainult vaiksed asjad. Ike põrnitseb Kiokot. KIOKO Mis sul ütlemata jäi? IKE Et ma lähen ära. Kioko ei ütle midagi. KIOKO Kas sa ütled mulle enne, miks sa
Adeele Danielle rikas sõbratar, upsakas Alexa noor ja elurõõmus vaese taluniku tütar, väga helge Marc Alexa vanem vend, kütkestav ja rüütellik Esme vana naine, ennustaja Eino Alexa isa, igavene toriseja ! Remargid on tekstis alla joonitud ! Eelmäng Alexa ja Marc istuvad keset põrandat, mängivad kaarte. Riided talulikud ja võimalikult vaesed. Laval on kardinad ees, tegevus toimub kardinaid avamata. Alexa: Hah! Näe jälle minu võit! Marc: Oota, oota, Alexa, veel pole lõpp! Möödub mängides paar sekundit Alexa: Viskab kaardid hõisates käest Ja mis ma sulle ütlesin? Ah? No näed sa, kellel täna pidupäev on! Jälle minu võit! Marc: Tusaselt enda ette pomisedes Jaa, jaa...on küll sinu võit...jälle... Alexa: Lööb vennale patsu õlale Aga ära meelt heida, venna! Tead ju küll seda vanasõna, et kellel kaartides ei vea, eks sellel veab siis armastuses...või oli see õnnes? Igatahes midagi taolist küll!
WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses, on mõistlikum meil võita loomusund ning, kuigi tundes kurbust kadunust, meil tuleb mõelda elavailegi. Seepärast senise me õe ja nüüd me k
tunnistada ei julgenud. Vaikselt hakkas Su huvi minu vastu vähenema. Minu huvi Sinu vastu aga kasvas ja kasvas ning kasvab ka praegu. Aga ma ei julgenud seda Sulle ikkagi tunnistada. Ma kartsin , et Sa ei ole minust huvitatud , ütled "Ei." ja naerad mu üle. Seega jätsin selle enda teada. Mul hakkas juba lootus kaduma , aga ma ei suutnud Sinust lahti lasta... Siis said sa lõpuks teada mu tunnetest. Ma ei tahtnud Sind enam näha ega tunda , kuna mina ei teadnud mida Sina tunned või mõtled. Aga siis juhtus see , mis juhtuma pidi , ma nägin Sind jälle. Sa ei vältinud mind , ega naernud mu üle. Sa olid selline nagu ikka - tore , sõbralik ja naeratav. Tekkis uuesti lootus , et äkki meeldin mina Sullegi. Läks aega mööda , aga ikka olin ma arg ega julgenud sulle tunnistada , et Sa mulle niii väga meeldid. Ja siis käis põmm. Sul on nüüd oma tüdruk ja oma arguse pärast ma ei saanudki teada , et mida Sina tundsid. Ma armastan Sind ikka veel..
” Steve“ Mis me siis nüüd peale hakkame?” Sofia: “ Näe, ma tegin siia teleka tuppa meile ühe istumiskoha, kus saame hakata näksima ja filmi vaatama.”Steve: “ Kas see on okei, et me nii lähedal teineteisele oleme?” Sofia: “ Jah!” Nad istuvad asemele, mille Sofia teinud oli. Nad lähenevad teineteisele ning suudlevad. Sofia: “ Ma soovin südamest, et see oleks alati nii.” Steve: “ Oled sa kindel, et sa end hästi tunned?” Sofia: “ Paremini, kui kunagi varem.” Nad istuvad rahulikult teineteise kaisus ning vaatavad Nicolas Sparksi filmi “ The Longest Ride.” Sofia:” See film on mulle alati südamelähedane olnud.” Steve :” Päris kurva lõpuga film, kuid mõtlema panev.” Film vaadatud, õhtusöök söödud otsustasid Steveja Sofia piiluda loodusesse. Sofia väljus oma koduuksest esimest korda 5 aasta jooksul. Esimese asjana ta hingas ja tundis
aga kraavis voolab vett -- õhus tundub kevadet... Varane kuldnokk Õues nutab leinakask, sajab lund, ja tal on vilu, puudub kevadine ilu, laanes luusib tuulispask. Kase küljes pesakast -- sääl on kuldnokk-linnukene külmetamas tillukene, ta ei väsi ootamast. Kuldnokk, väike kevadlind, lendas siia, lendas sinna, polnud kuhugi tal minna -- lume all veel mullapind. Sajab lund ja sajab lund, aga linnukene väike ootab, millal tuleb päike, ainult päikesest näeb und. Oota, oota, väike lind, küllap peagi päike tuleb, talvetaadi silmad suleb, tõttab rõõmustama sind! Märts Pajuurvad, lepaurvad. Päike paitab lumest vee. Hommikud ei ole kurvad, õhtuehal kuldne tee. Pehmeid tuuli, lõunatuuli leelutamas metsades, pilvi väikesi ja suuri ujub hõbevalguses. Ei ma püsi, ei ma püsi enam toas sumedas! Vares pesa kallal rüsib kuuseladvas tumedas. Räästas tilgub, räästas tilgub kevadkääbus peksab reht. Õhtul heledamalt vilgub kevadrõõmus ehatäht.
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi..
Viis peatükki on... - viis peatükki. Need peavad peas olema, neid nõutakse. Muidu ei võeta pea-kooli ega armulauale. MANN (mõtlikult). Jaa, aga... PERENAINE. Ah, latseke, mis sa nõnda palju küsid! (Sõtkub voki jälle vurama. Margus on selle aja sees vokiratta külge tulise söe kinnitanud, tuline rõngas lööb helendama.) MANN (kilgates ja savikult maha karates). Oh, kui ilus! Näin, vaata, kui ilus! PERENAINE (pahaselt). Oi sina vallatu, kas ei ole käest ara! No oota, kui isa 2 koju tuleb! VANAEMA (60-70-aastane poolpime eideke, vana paljas kasukas seljas, kobab kõndides enese ette, - astub tagakambrist sisse ja jääb kuulatama). Kellega sa tõreled? PERENAINE. Margusega! Tulise söepanivokiratta vahele! VANAEMA. Ara tee pojake - süsi kargab kaugele, Laurits lendab lakke. (Kobab oma voodi ääre peale?) Mis sa's ka pühapäeva õhtul selle vokiga jahid!
aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadest ja siis on meil mida mäletada. Sõna armastus - tõelise tähenduse saad teada alles siis, kui oled seda ISE kogenud. Keegi ei taha olla nagu teised, aga miks siis nimetatakse inimest, kes julgeb teistest erineda, imelikuks? Pole olemas kättesaamatuid tüdrukuid, on vaid saamatud poisid, kes ei tea kuidas tüdrukut endale võita. Some days some ways. Sõprus on nagu püksi pissimine. Kõik näevad seda, aga ainult sina tunned selle soojust. Tõeline sõber ei naera kui sa püksi pissid, vaid pissib koos sinuga. Kas sulle on vahel tundunud, et sa ei pääsegi talle enam lähemale, et sa saadki teda ainult kaugelt vaadata? Öeldakse, et keegi pole täiuslik, kuid miks siis täiuslikkust kogu aeg taga aetakse? Mulle on küll lihtne haiget teha, aga vähemalt pole ma nii tundetu, et ei saagi haiget. See, et sa pisaraid ei näe ei tähenda, et neid pole.
ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu midagi. Roland väljub.) OSVALD: (Laurale) Istu. Võta saapad ära. (Osvald paneb saapad kuivama, võtab villased sokid.) Siin on mõned augud sees. Kas ma teen teed või kohvi? Ma teeksin midagi sooja juua? Aknad on mitu aastat toppimata. Peeglit ei ole mul siin kunagi olnud. Eile alles panin 100 vatise pirni sisse. Eile oli päris mitu toimetamist. (Variseb jälle põrandale. Laura hakkab saapaid võtma.) OSVALD: Oota! Kas sa ei saa midagi aru? LAURA: Ma ei saa mitte midagi aru! Ma tahaksin küsida... OSVALD: Väga hea! Teeme nii, et sina küsid minu käest ja mina vastan sulle. 5 6 LAURA: Jah, ma ei saagi aru, et miks te nii väga... OSVALD: Mina räägin ju "sina". Ma olen sulle algusest peale "sina" ütelnud! Kas sa nüüd hakkad taipama? Mõtle ka ikka natuke!
midagi sooja juua? Aknad on mitu aastat (Paus.) toppimata. Peeglit ei ole mul siin kunagi LAURA: Te ei tea temast midagi. Ta on olnud. Eile alles panin 100-vatise pirni sisse. väga tore inimene. Ma olen väga õnnelik. Ta Eile oli päris mitu toimetamist. (Variseb on kõige parem. jälle põrandale. Laura hakkab saapaid jalast (Paus.) võtma.) OSVALD: Hakkame otsast peale. Püüa aru OSVALD: Oota! Kas sa ei saa midagi aru? saada, mis toimub. 4 5 LAURA: Mitte midagi ei toimu! Ma lihtsalt hakkama sind ise otsima. See oleks mu ei saa aru. närvid seest söönud. Ma olen suur pabistaja. OSVALD: Kas sa tead, et sa oled juba kuu LAURA: Ma ei saa aru, mida te olete endale aega selles toas elanud
Võõral pinnal närtsib sinu Varjul sirgund kodutaim! Emasüda Mu isamaa on minu arm Üks paigake siin ilmas on, Mu isamaa on minu arm, kus varjul truudus arm ja õnn; kel südant annud ma, kõik, mis nii harv siin ilma peal, sul laulan ma, mu ülem õnn, on peljupaika leidnud seal. mu õitsev Eestimaa! Su valu südames mul keeb, Kas emasüdant tunned sa? su õnn ja rõõm mind rõõmsaks Nii õrn, nii kindel! Muutmata teeb, mu isamaa! ta sinu rõõmust rõõmu näeb, su õnnetustest osa saab! Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, Kui inimeste liikuvat ja peaks sada surma ma au, kiitust, sõprust tunda saad, seepärast surema! kui kõik sind põlgavad, vihkavad Kas laimab võõra kadedus,
FELIX Lase parem jalga. KAREEN Ann, mind visatakse kohe välja. FELIX Hakka astuma. KAREEN Mis sul viga on? FELIX Välja! KAREEN Ann, max viis minutit. Kuulsid? Viis minutit. ANN Jaa, ma olen kohe valmis. FELIX Kõtt! Kareen tormab välja. Ann elutuppa. FELIX Sa lähed jälle? ANN Jälle. FELIX Ja tuled hilja? ANN Hilja. FELIX Ma siis ei oota? ANN Parem mitte. FELIX Ma ikkagi ootan. ANN Felix! Ann seisab peegli ees. ANN Kuidas ma välja näen? FELIX Ma ei taha et sa lähed. ANN Mul pole isegi väga viga. FELIX Ära mine... 11 ANN Ma... FELIX Palun... Autosignaal. ANN Ma olengi juba läinud... Ann lahkub. Felix karjub talle järgi.
Ta on vaikselt, kui sul on valus, sest ta oskab sinu valu jagada. Tema jaoks on sinu valu sama hea, kui tema enda valu. Ta on alati valmis rõõmustama koos sinuga, kui sul vähegi milleski hästi läheb. Ei, ta pole kade. Ta annab oma parima, et sul oleks hea. Sa tead, et võid talle alati helistada - isegi öösel. Ta on alati nõus sind kuulama, kui kiire tal ka parasjagu poleks. Sina oled tema jaoks palju tähtsam. Tunned temast sageli puudust. Tema kallistused on soojad ja armastust täis. Igatsed isegi tema nääklemisi ja kiusamist. Vahel juhtub, et lähete tülli. Loodad, et ta helistaks, kuid telefon on tumm. Võtad ise meeleheitlikult telefoni ja valid ta numbri, et öelda: Palun andesta! Mitte mingi probleem ei ole teie jaoks raskus, sest sa tead, et koos tulete te alati sellest välja. Mis ka ei juhtuks. Sinu jaoks on ta ainulaadne - eriline! Armastad teda just sellisena nagu ta on. Vahel tunned, et
Kes neile ütles, et ma tema – –? (Ähvardades.) Kes mulle võib ütelda, et ma tema maha raiusin? Tulgu, küll ma tahan temale näidata! – Paganaväärt – julges ta mulle kõik mu kosjakäigud kätte lugeda, nagu sõrme otsast? Sina–! Seda ma Ennu plaan temale ei kingi! Oot, oot! Küll ma sulle kätte kätte maksta tasun, mis ma täna sinu suust pidin kuulma, oota, kassipoeg! Kuidas ma võrku vean, aga? monoloog - Kui ta mitte nii sõimuväärt ilus ei oleks, küll ma tegelase temaga nõu leiaksin? Aga mul ei täi teda sisekõne, mõnele teisele jätta. Sa ei TAHA mind, tavaolukorras paikene? No siis võtan ma sind sinu tahtmata!
.. Armas taevas, palun anna hingamisepause, pausikuristiku põhja, vaikusele pikkust, vaikimiseruumi tühja, --- hinge tänulikkust. Kõik läheb omasoodu Juhan Viiding Kõik läheb omasoodu. Nii on määratud. Kõik võivad ümbersündi oodata ja loota. Sa vääratud vaid siis, kui oli, millelt. ma küsin hingamiselt, vaikuselt ja lillelt. Ma kuulen: hinga, ole, vaata, kuula, oota. Kõik läheb omasoodu. Nii on määratud. Me sees on võimalused --- nad on määratud. 26 Olen juba koolilaps Heljo Mänd Täna mina kooli lähen, sulle, lasteaed, aidaa! Praegu selged on vaid tähed, aga varsti targaks saan. Pesin kaela, näo ja kõrvad, enam ei saa laita mind. Sammi keksib minu kõrval, omateada aitab mind. Sabaga mu saapad harjab veelgi rohkem läikima,
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
Metsavennad hakkavad mootorratast üles tõmbama PIKK FELIX Tulevad! ANTS Tulevadki! HEESKA Kes? ANTS Inglased. PIKK FELIX Korras, inglased tulevad, mehed – me saame jälle vabaks Ta kuuleb kaugusest Briti armee marssi - The Army, the Navy and the Air Force Laulab kaasa, siis tõmmatakse motikas lae alla HEESKA No kus ta on? ANTS Eks ta kohe jõuab. HEESKA Kauaks jääb. Tea, kas hakkas plikadega lobisema või… ANTS Vaevalt. HEESKA Äkki läks ratta kumm katki? ANTS Lõpeta oma naljad! HEESKA Mis naljad? ANTS Ei midagi. ANTS Kurat, Felix, sulle ikka viirastuvad imelikud asjad. HEESKA Kas sa, Felix, oled oma kotid kokku pakkinud? PIKK FELIX Mis rotid? HEESKA Kotid! PIKK FELIX Mutid? HEESKA Ei, kotid. PIKK FELIX 4 Aa – notid, ei need ma lõhkusin ära. HEESKA Täitsa loll! HIRMUS ANTS Mis sa norid! Ta sai ju organites peksa. PIKK FELIX Varsti on siis minek. HEESKA
kuid hinge tuhmumatu aknaruut, mis kiiva täitumatusega kattus, taas peegeldab su leegitsevat suud, kui sirutad end janus lõppematus ja suudlusvalmilt ootad nagu pruut. Kui palju päevi nördimuses põetud ja nähtud öid, mis tähitud ja tõetud, saab armsaks ulma ohtlikem marsruut. Kui lõhe kaljus avaneb su umbsus. Kas hirm või julgus, laulma paiskub kumb sus? Või mõlemate piinav kokkupuut. 3. Nüüd pean ma pihtima, et janus keen. On kõik mu maskid lõpuks kistud katki. Suur tulelõõm on iga poor ja veen. Ei hullemini laastada või katkki. On kõige siiram kõigest, mis ma teen, et aplalt vaatan rõõmu lihtsaimatki. Mu üksindussüsteem on ülipeen ja -julm ja käskiv nagu mõni pattki. Kesk meelde hädakella raudset sära ei leia mugandust ja meelpära. Kuiv puu küll olen, kuid ei võta tuld. Ja kuidas kibelekski keelepära, jääb mõttepeitu tunde aardesära. Ma olen vaikselt õitest tühjuv muld. ("Päikesepillaja") 4.
brought me to you and in the end thats all I ever wanted. 165. Never leave the one youlove for the person you like, because the one you like will leave you for the person they love. 166. Always say what you need to say, because one day you might not have a chance to. 167. Elu esimene pool möödub teise poole järele igatsedes, teine aga esimest kahetsedes. 168. Pahatihti me kahetseme just neid sõnu, mida me ütleme vihasena. 169. Naera ning tunned ennast õnnelikuna, üksindus aga teeb su kurvaks. 170. Ela oma elu julgelt, sest elu on liiga lühike, et hirmu tunda. 171. Ükskõiksus on kõige hullem variant. 172. Vahepeal on raske eristada tõde perfektsest valest. 173. Kõik inimesed on erilised, kuid mitte täiuslikud, aga kõik otsivad täislikkust ja nad peavad hiljem pettuma, kuid kellegile ei tule pähe just selle inimese erilisus. 174. I'm the one who's always forgotten, but who never forgets.. 175
311. Elu on lill kõrvenõges 312. Naised andestavad, aga ei unusta, mehed unustavad, aga ei andesta 313. Elu on nagu sibul, mida kooritakse nuttes 314. Aeg on täis valusaid pisaraid ja andeksandmatuid pettumusi,kuid on ka täis hetki, mis iial ei unune ja säravad aastate pärast ning hüüavad tasa... oli kord... 315. tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi 316. Armastus on siis, kui näed kedagi,aga tunned seda kõhus 317. me ei näe maailma mitte sellisena nagu see on, vaid sellisena, nagu oleme seda meie 318. Sõbra ustavus on vajalik ka õnnes,kuid õnnetuses on see täiest hädavajalik 319. Ära kuluta aega inimese peale, kes ei püüdle selle poole, et seda sinuga veeta 320. Minevik on mälestused, tulevik unistused 321. Aeg on väärtus, mis kaob ka kulutamata 322. Hetk on alati uus 323. Inimese kujutlusvõime ei ole kõikvõimas igavik ja lõpmatus ei mahu sinna sisse 324
annaabi.ee 
