Peaksin tõesti väga tänulik olema Et olen jõudnud nii kaugele: kaks nädalata viimase koolipäevani uskumatu, et pole veel välja heidetud su silmakirjalikust ja hävitavast rüpest kui põhjuseta puudumisi alati olnud rohkem kui tohiks emotsionaalsust alati rohkem kui tohiks iseseisvat mõtlemist alati rohkem kui tohiks kuid mahakirjutamist ja pohhuismi pole kunagi olnud liiga palju Triin Tsuja Longin mööda lumiseid tänavaid longin mööda lumiseid tänavaid kurat see kooli ja see linn ja need tunnid ja raamatud ja lumi kurat see kõik ma longin mööda lumiseid tänavaid sihitult ja salaja mõned päevad on sellised kus mitte milleski ei muutu mitte midagi ja ma longin mööda lumiseid tänavaid sihitult ja mul on ükskõik nii paljudest tegemata jäetud tegudest sellest et ketsides on külm longin ja ei midagi muud ei helista sõbrale kes magab või töötab või õpib
väljasurnud, samas kui Kibo on puhkeseisundis ja võib uuesti pursata.Viimane suur purse dateeriti 360000 aastat tagasi, kuid viimase tegevus salvestati vaid 200 aastat tagasi. Ajalugu: Ei ole teada, kuidas täpselt on tulnud nimi Kilimanjaro.Sellega seoses on mitmeid teooriaid.Paljud neist teooriatest oletavad, et sõna on jagatud Kilima (suahiili keeles "mägi, väike mägi") ja Njaro, mis muistse suahiili keeles tähendas valget või vahuveini.Esimest korda mainiti neid lumiseid mäetippe II sajandil.5. oktoober 1889 jõuavad Saksa ronija Hans Meyeri ja Austria dirigent Ludwig Purtsheler esimest korda mäe tippu. Olukord: Aastal 2002 ennustasid paljud eksperdid, et liustiku täielik kadumine toimub 15 aasta pärast.Märtsis 2005 teatati, et tipp on peaaegu täiesti jäävaba esimest korda viimase 11 000 aasta jooksul. Usutakse, et see ei ole muutuste tõttu temperatuuris vaid et metsade hävitamisest eelmisel sajandil kahandab veeauru hulk Kilimanjarol.
POLAARREBANE ehk JÄÄREBANE Tutvustuseks Polaarrebane on väga hästi kohastunud eluks Arktika karmis kliimas. Tema tihe karvastik on talvel lumivalge, mistõttu muutub ta keset lumiseid lagendikke enamikule oma ohvritest märkamatuks. Kui päevad üha lühemaks muutuvad, tiheneb polaarrebase karvastik ning muudab järk-järgult oma värvust. Lühike hallikaspruuni värvusega karvastik muutub sabast alates kõigepealt halliks, hiljem talve saabudes aga lumivalgeks. Mõnedel loomadel on hallikassinise värvusega pikk talvekarvastik (nn sinirebased). Eluviis Suvel elutseb polaarrebane õõnsustes või urgudes, mida ta küngaste jalamile,
vulkaan (5610m) Mehhiko jalgpalli koosseis 1.2. GEOGRAAFILINE ASEND Riigi asetseb merele lähedal, peaaegu ümbritseb meri Mehhikot ümberringi. Mehhiko pinnamood on suhteliselt ebaühtlane ,kuna seal on palju mägesid ja vulkaane, siis mina ise seal elada ei tahaks, kuna kunagi ei tea kuna vulkaan purskama võib hakata kuigi sealne loodus ja ümbrus on väga ilus ja kliima soe. 1.3. HUVITAVAID FAKTE * Mehhiko kliima on väga mitmekesine, seal leidub lumiseid mäetippe, tulikuumi kõrbetasandikke ja lopsakaid vihmametsi. * Ligikaudu 60 % rahvastikust on mestiitsid ehk indiaanlaste ja hispaanlaste järeltulijad. * 1.jaanuarist on Mehhiko NAFTA ( Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni) liige. * Maalima suurim laht on Mehhiko laht. Mehhiko lahe pindala on 1 500 000 ruutkilomeetrit. * Mexico City taksod on kõik rohelist-valget värvi "põrnikad". * Tequilat toodetakse sinisest agaavist. * Guadalupe Neitsi on mehhiklaste kõige kuulsam pühak.
landschap, mis algselt tähendas ‘’piirkonnas, maatükk’’. Holland oli üks esimesi kohti, kus maastik muutus populaarseks maali teemal. Sel ajal tõusis protestantlik keskklass ilmaliku kunsti kodudest ja tekkis vajadus uute teemade kohta, et rahuldada erinevaid maitseid. Andreas Achenbach Aastaajad maalikunstis-lääne talv Talve loodusnähtuste kujutamine lääne kunstis algas 15. sajandil. Talviseid ja lumiseid maastike ei olnud nähtud varajases Euroopas alates sellest, kui enamus teemadest olid religioossed. Maalijad ignoreerisid maastikke ühel ja samal põhjusel. Esimene kujutus lumest algas 15. ja 16. sajandil. Maalid, mis kujutasid lund olid enamasti maastikud, isegi kui mõni töö kaasas religioosseid või fantaasiarikkaid maastikke. Enamik talve kujutavad maalid ajaloos olid kujutatud täielikult talve oludest, kasutades
Suusahüpped Suusahüpped on talispordiala. Suusahüpetes võisteldakse põhiliselt 3 mäel (trampliinil): keskmisel, suurel ja lennumäel. Iga sportlane sooritab 2 võistlushüpet, mille eest saadud punktid liidetakse. Punkte arvestatakse hüppe pikkuse ja stiili eest; viimast hindavad 5 kohtunikku. Lumelauasõit Lumelauandus on suurt populaarsust koguv talisport, mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Alates 1998. aastast on lumelauasõit taliolümpiamängude kavas. Lumelaua sõidustiilideks on freeride(vabasõit), freestyle(vabastiil) ning alpine(alpisõit). Vigursuusatamine Vigursuusatamine ehk freestyle on segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast ning sai spordialana alguse 1960. aastatel USA-s. 1994
Küll aga pidurdab meie majanduskasvu IT spetsialistide nappus. Kui infotehnoloogiat pidada meie suuremaks rikkuseks, siis kindlasti väljendub veel loodusrikkuse mõttes. Tuleb meil meeles hoida, et kõik meie metsad, rabad, rannad ja sood, mis nii igapäevased ja ehk isegi igavad tunduvad, on tegelikult haruldased ja väärtuslikud. Ometi on just vaba ja rikkumata loodus see, mille pärast tahetakse meie juurde tulla lähedalt ja kaugelt. Meil ei ole kõrgeid lumiseid mäetippe, laiu jõgesid, lainetavaid ookeane ega valgeid paradiisirandu. Ent meil ei ole ka orkaane, maavärinaid, laviine ega üleujutusi. Kuna Eesti loodus on iseloomulik tema paksude metsade poolest, siis puit ja puidutooted on Eesti peamisi ekspordiartikleid. Selle osatähtsus kogu Eesti ekspordis on viimastel aastatel olnud 15%. Tähtsuselt esimesel kohal olev loodusvara on põlevkivi, kuna see on meil peamiseks elektrienergia tootmis allikas
POLAARREBANE e. JÄÄREBANE Tutvustuseks Polaarrebane on väga hästi kohastunud eluks Arktika karmis kliimas. Tema tihe karvastik on talvel lumivalge, mistõttu muutub ta keset lumiseid lagendikke enamikule oma ohvritest märkamatuks. Kui päevad üha lühemaks muutuvad, tiheneb polaarrebase karvastik ning muudab järk-järgult oma värvust. Lühike hallikaspruuni värvusega karvastik muutub sabast alates kõigepealt halliks, hiljem talve saabudes aga lumivalgeks. Mõnedel loomadel on hallikassinise värvusega pikk talvekarvastik (nn sinirebased). Eluviis Jäärebase poolt asustavad alad kuuluvad meie planeedi kõige ebakülalislahkemate territooriumide hulka
märgitud alad on soojad. Roheline on tavaline, ehk siis kohad, kus toimub põlluharimine. Pinnamood Kelly Talimaa 11S 2016a Mehhiko maastik on äärmiselt mitmekesine. Seal leidub nii lumiseid mäetippe, tulikuumi kõrbetasandikke, aga ka lopsakaid vihmametsi. Enamik Mehhiko pindalast, on kaetud mägiste aladega. Tasane pinnamood on Mehhiko ida ja kirde ranniku osas. Mehhikos on aastajati niisked metsad ja rohtlad. Mehhikos on ka arvukalt vulkaane. Tänu vulkaanidele, on sealsed alad viljakamad. Tasane pinnamood on kõige parem põlluhairimiseks. Selle jaoks ei ole vaja muid abiõusid, nagu on vaja mägistel aladel. Mägistel aladel on üsna külm, sest mäetipud on
MEHHIKO Kursusetöö 1 Anna Popova HM13 ja Reelika Vihvelin MEHHIKOST Mehhiko on riik, mis paelub eelkõige oma kaunite Kariibimere randadega, aga samapalju ka põneva ajaloo - maiade, asteekide kultuuriga. Seal elab 112 miljonit inimest, kelle riigikeeleks on hispaania keel ja rahaühikuks peeso. Mehhiko maastik ja kliima on väga mitmekesised. Seal leidub nii lumiseid mäetippe, tulikuumi kõrbetasandikke, aga ka lopsakaid vihmametsi. Kliima muutub lisaks maapinna kõrgusele ka põhja-lõuna suunaliselt. Mehhiko on väga ebatasane maa, seal on arvukalt vulkaane ning seda läbivad mäestikud. Mehhiko on suur maa, millel on tuhandeid kilomeetreid rannikualasid kahe ookeani ääres. Maa põhjaosas on kõrbealasid, karjakasvatusi ja hiigelsuuri viinamarjakasvatuspiirkondi. Lõunaosa moodustavad
rohkem). Kahevõistlus: Kahevõistlus on põhja suusaalade kahevõistlus, mis koosneb suusahüpetest ja murdmaasuusatamisest. Suusakahevõistlus sai alguse 1880. Aastatel Norrast. Vigursuusatamine: Vigursuusatamine ehk freestyle on segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast. See sai spordialana alguse´1960. aastatel USA-s. Lumelauasõit: Lumelauasõit on talispordiala, mille harrastajad kinnitavad jalgade külge puust (lumelaua) ja sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Riietus Riietus on optimaalne, kui kogu harjutuskorra vältel tunnete end mugavalt. Kõige parem moodus liigesest soojusest vabanemiseks on higistamine, kuna higi aurustumisel neeldub suhteliselt rohkem energiat. Siit järeldus – riietus peaks olema selline, mis kaitseb küll tuule eest, kuid laseb niiskust läbi. Sageli võib rajal näha suhteliselt paksult riietatud ja higist nõretavaid suusatajaid, kes
Lumelauasõit Mis see on? Lumelauandus on populaarsust koguv talisport. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Sõidustiilid Freeride ehk vabasõit Freestyle ehk vabastiil Alpine e. Alpisõit Freeride ehk vabasõit Vabasõidu eesmärgiks on lihtsalt lõbu pärast mäest alla sõites lõbustada. Enamik lumelaudureid ongi jäänud selle stiili juurde. Vabasõidust on arenenud Extreme Snowboarding ehk Ekstreemlumelauandus.
Selle eripärase meelelahutuse tarvis on siia püstitatud 350 amfiteatrit. Härjavõitluse pealinnaks maailmas peetakse Sevillat. Hispaania on väga mitmekesine maa igal regioonil on siin oma nägu, omad iseärasused. Hispaanias reisimine on justkui matkamine mööda maailma erinevaid maid siin on eriilmeline loodus ja isesugune toit, eri piirkondade elanikel on isemoodi kombed ja eripalgeline iseloom. Sellel maal on kõike nii lumiseid mägesid kui ka liivaseid mererandu, kõrvetavat päikest kui ka lund ja vihma, pisikesi metsasalusid ja viljakaid või tühje tasandikke. Ka hispaanlased ise rõhutavad, et puhkus nende juures ei ole ainult ,,sun, sand and sangria". Rannikult sisemaale minnes leiab fantastilised väikelinnad, keskaegsed kirikud ja kindlused, suurejoonelised veiniaiad ja palju muud huvitavat. Kokkuvõte
Hüppesuusad on murdmaasuuskadest pikemad (240255 cm), laiemad ja raskemad (koos sidemetega 78 kg) ning neil on 25 soont 5. Kahevõistlus- koosneb suusahüpetest ja murdmaasuusatamisest. 6. Vigursuusatamine- segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast. See sai spordialana alguse 1960. aastatel USA-s. 7. Lumelauasõit- harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Treeningmahud 1. KULDREEGEL- pigem treeni 10% vähem kui 3% üle võimete. 2. Ülimalt kerge on üle pingutada rühmaga treenides- see on iseloomulik nii tippudel kui harrastajatel. 3. Tähtsaim on- regulaarsus, pausideta treenimine- kas või aktiivselt liikuda kui pole teatud oludes võimalik treenida. 4
.......................................... ...............7 Kasutatud materjalid................................................................................................... ......8 Ülevaade Peruu on tuntud oma vanade kultuuride poolest. Eelkõige teatakse Machu Picchu asulat ja Nazca geoglüüfe, kuid lisaks neile on Peruus veel mitmeid põnevaid kultuurimälestisi. Omapärane ja mitmekesine on ka Peruu loodus. Ühe riigi piires on võimalik näha rannikukõrbe, lumiseid mäetippe, kõrgplatoosid ja Amazonase madaliku vihmametsi. Mõnes mõttes on Peruu nagu kogu Lõuna-Ameerika vähendatud mudel. Eesti kodanikud võivad Peruus viibida viisavabalt kuni 90 päeva poole aasta jooksul. Ajalugu Sündmuste lühikokkuvõte: · IX aastatuhat e.Kr. asustati Peruu ranniku ja kõrgmaa · III aastatuhat e.Kr. hakati kasvatama kõrvitsat ja aeduba ning aretama guanakost kodulaamat · II aastatuhat e.Kr
Selle eripärase meelelahutuse tarvis on siia püstitatud 350 amfiteatrit. Härjavõitluse pealinnaks maailmas peetakse Sevillat. Hispaania on väga mitmekesine maa igal regioonil on siin oma nägu, omad iseärasused. Hispaanias reisimine on justkui matkamine mööda maailma erinevaid maid siin on eriilmeline loodus ja isesugune toit, eri piirkondade elanikel on isemoodi kombed ja eripalgeline iseloom. Sellel maal on kõike nii lumiseid mägesid kui ka liivaseid mererandu, kõrvetavat päikest kui ka lund ja vihma, pisikesi metsasalusid ja viljakaid või tühje tasandikke. Ka hispaanlased ise rõhutavad, et puhkus nende juures ei ole ainult ,,sun, sand and sangria". Rannikult sisemaale minnes leiab fantastilised väikelinnad, keskaegsed kirikud ja kindlused, suurejoonelised veiniaiad ja palju muud huvitavat. Kokkuvõte Hispaania on suur riik ,seal on suurepärane loodus ja väga omapärased festivalid, seal riigis on nii
pakuvad talle varjualust Saarmas on ettevaatlik loom. Ta on aktiivne peamiselt öösiti. Kui saarmas otsib toitu, võib ta teekonnal langeda teiste loomade saagiks. Saarmate jahipiirkond on suur territoorium. See on hea ka eraklikus eluviisiks. Saarma üks öine harjumus on see, et ta märgistab oma territooriumi väljaheidetega. Emaste ja poegade käsutuses on väiksem ala, mis asub isase territooriumil. Saarmas on suhteliselt mänguhimuline loom. Talvel meeldib talle mööda lumiseid nõlvu alla liuelda. Suvel on talle meelepärane tuua veepõhjast kivikesi välja või mütata mõne puunotiga vees. Saarma põhitoiduks on kalad. Ta sööb põhiliselt kergesti kättesaadavaid kalu. Eriti meeldivad talle angerjad. Kuid saarmas sööb ka vähke, veeputukaid, linde, konni ja võimaluse korral ka jänesepoegi. Saarmad, kes elutsevad mererannal, toituvad ka krabidest ja kaladest. Saarmas saab vees väga osavalt liikuda
Edasi siirdus Sigrid Ameerikasse. Side kodumaaga oli nõrk, Svarstadi surmast sai ta teada alles palju hiljem. 1945. aastal võis Sigrid lõpuks ometi tagasi Norrasse sõita. Ent ta tundis, et jõud ja ka loomejõud ütleb üles. 1948. aastal, kuuekümne kuue aastasena, heitis ta haigevoodisse, ja järgmisel aastal suri Sigrid Undset Lillehammeri kloostrihaiglas. Surres oli ta üksinda. Oli kevad ja läbi lahtise toaakna nägi ta veel õitsvaid viljapuid ja lumiseid mägesid, mida ta oli alati nii väga armastanud. Teosed eesti keeles · "Kevad" (romaan). Tõlkinud Ernst Raudsepp. Sari Looduse kroonine romaan, nr. 14, Tartu 1930 · "Kristiina Lauritsatütar" I-III (romaan), tõlkinud Ernst Raudsepp (I-II) ja August Hanko (III, raamatus ekslikult tõlkijaks märgitud Ernst Raudsepp), sari Nobeli laureaadid, kirjastus Loodus. I köide: "Pärg", eessõna Per Wieselgren, Tartu 1935; II köide "Emand" ja III köide "Rist"
sattumist randadele ja rannikualadele, mis vaalade teele ette jäävad. Maa magnetvälja abil orienteerumist kasutavad kõige sagedamini siiski ilmselt linnud. Pimedatel öödel pilvise taevaga, kui pole näha ei tähti ega maapealseid optilisi orientiire (näiteks mäestikke või jõgesid) ning ükski valgus neile teed ei näita, on nad siiski suutelised leidma ja püsima õigel suunal. Keiserpingviinide paar läheb toitu hankides lahku ning rändab mööda lumiseid alasid ilma ühegi orientiirita kaugele, ent mõlemad linnud jõuavad lõpuks välja ühte ja samasse kohta. Kui aga nende ligiduses tekib kunstlik magnetväli, on nad eksinud ja segaduses. Kõige põhjalikumalt on uuritud postituvide käitumist, kes on tuntud oma suurepärase orientatsiooni ja kodutee leidmise poolest isegi pika vahemaa tagant. Tuvide ajust on leitud rauda sisaldavaid hematiidikristalle, mis tõenäoliselt reageerivad Maa magnetväljale.
madalaim Vaikne Ookean 0 m . Hea geograafilise paiknemise tõttu võimaldab Columbia sealsetele elanikele tegeleda erinevate majandusharudega,kalastamisest kullakaevandamiseni. Geograafilised koordinaadid: 4 00 N, 72 00 W Colombia asukoht Lõuna-ameerika põhjaosas 1.3 Kliima Colombia kliima määrab ekvaatori lähedus kus peamiselt domineerib troopiline kliimaTemperatuur sõltub altituudist,mis väheneb 2 °C iga 300m järel üle merepiiri,mille tõttu leidub ka lumiseid mäetippe.Sadu on jällegi igalpool erinev ning esineb kaks aastaaega(kaks kuiva ja kaks vihmast).Colombias on kõige rohkem sademeid Vaikse ookeani piirkonnas.Sademed Guijara poolsaare regioonis on ca.75cm aastas.Edela Colombias on ,aga sademeidd rohkem kui 500cm aastas Altituud mitte ainult ei mõjuta temperatuuri vaid ka vegetatsiooni perioodi.Tegelikult ,altituud on üks tähtsamaid mõjutajaid vegetatsiooni perioodis Colombias.Riigi mägiseid
3 1. Mehhiko tutvustus Go Travel räägib meile, et Mehhiko on riik, mis paelub eelkõige oma kaunite Kariibimere randadega, aga samapalju ka põneva ajaloo - maiade, asteekide kultuuriga. Seal elab 112 miljonit inimest, kelle riigikeeleks on hispaania keel ja rahaühikuks peeso. Mehhiko maastik ja kliima on väga mitmekesised. Seal leidub nii lumiseid mäetippe, tulikuumi kõrbetasandikke, aga ka lopsakaid vihmametsi. Kliima muutub lisaks maapinna kõrgusele ka põhja-lõuna suunaliselt. Mehhiko on väga ebatasane maa, seal on arvukalt vulkaane ning seda läbivad mäestikud. Mehhiko on suur maa, millel on tuhandeid kilomeetreid rannikualasid kahe ookeani ääres. Maa põhjaosas on kõrbealasid, karjakasvatusi ja hiigelsuuri viinamarjakasvatuspiirkondi. Lõunaosa moodustavad kõrgendikud, kus valitseb jahe kliima,
Tagajalaste pikkus (cm) 115 127 Jalaste laius (mm) 8 12 Jalaste vahe (cm) 67 67 Bobi kaal (kg) 175 230 Mehitatud kaal (kg) 375 630 Lumelauasõit Lumelauandus on suurt populaarsust koguv talisport, mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Alates 1998. aastast on lumelauasõit taliolümpiamängude kavas. Sõitmine jagatakse alastiilideks, millest igaühele sobib veidi erinev laua disain. Freeride ehk vabasõit Vabasõidu eesmärgiks on lihtsalt lõbu pärast mäest alla sõites lõbustada. Enamik lumelaudureid ongi jäänud selle stiili juurde. Vabasõidust on arenenud Extreme
Liideti Hawaiilt pärit lainelaud ja rula. Esimesed harrastajad olid koolipoisid. Suusakuurortides suhtuti neisse nii tõrjuvalt, et neid ei lubatud suusaliftide lähedalegi. Ametlikult sündis lumelaud 1965 Ameerika Ühendriikides. Esimene lumelaud valmistati suusapaarist ning sai nimeks SNURFER. Lumelauandus on suurt populaarsust koguv talisport, mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Alates 1998. aastast on lumelauasõit taliolümpiamängude kavas. Ajalugu Konkreetset lumelaua leiutamise au kellelegi ei omistata. Kelgutaolise esemega mäest alla sõitmine on tegelikult asi, mille võis igaüks välja mõelda. Seepärast poleks aus mõnda üksikut inimest esile tõsta.
1992. aastal Albertville'i olümpial olid kavas samad alad. Ballett ja akrobaatilised hüpped kuulusid endiselt näidisalade hulka, mogulis aga selgus esimene olümpiavõitja. Esimesteks olümpiavõitjateks tulid ameeriklanna Donna Weinbrecht ja prantslane Edgar Grospiron. Lillehammeris 1994. aastal lisandusid olümpiamängude kavva vigurhüpped. Lumelauasõit Lumelauandus on talispordiala, mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Alates 1998. aastast on lumelauasõit taliolümpiamängude kavas. Sõidustiilid Sõitmine jagatakse alastiilideks, millest igaühele sobib veidi erinev laua disain. Freeride ehk vabasõit Vabasõidu eesmärgiks on lihtsalt lõbu pärast mäest alla sõites lõbustada. Enamik lumelaudureid ongi jäänud selle stiili juurde
Raamatukogu taga oli tiik ning kui ühel päeval poiss äkki kadunud oli, kartis vanaema halvimat. Tiigi ääres ei märganud vanaema midagi, kuid kuulis ühel hetkel saalist klaverimängu. Mängijateks olid neljal käel Urmas ja kahekümneaastane tütarlaps Viive, kes poisi väga head muusikalist kuulmist kiitis. (Kahro 2000, lk 13-14) Varsti koliti isa juurde Keila-Joale Meremõisa mesilasse. Seal õppis Urmas loodust jälgima hulkus ringi, uuris pilvi, veetis koos kasuisaga lumiseid öid metsas lõkke ääres, kus nad koos puude langetamisest maha jäänud metsarisu põletasid. Urmas õppis seal ka suusatama ja jalgrattaga sõitma. Ühel vihmasel päeval tuli külla vanaema. Urmas pani ühe maas vedelevatest plekitükkidest räästa alla, nii et vihmapiisad sellele kukkusid, ning sõnas vanaemale: ,,Vanaema, kuula! Kuula, kui ilus muusika!" Samamoodi pööras ta vanaema tähelepanu kaunitele helidele ka hiljem, näiteks bussi
annaabi.ee 
