esineb Eestis Väinameres ja vahemeres. · Skäärrannik- rtüüp, kus erkival laugrannikul paiknevad skäärid esineb Rootsis, Norras. · Fjordrannik-rtüüp, kus kõrget kaljust randa liigestavad pikad kitsad kaugele maismaasse ulatuvad sügavad lahed esineb Norras, Põhja-Iirimaal, Alaskal, Islandil 9. Millest toituvad Eesti jõed ja järved? Töölehed · Jõgi: sademed, põhjavesi, lumesulavesi · Järved: sademed, põhjavesi, lumesulavesi, jõgede sissevool 10. Jõe iseloomustamine: lähe, suue, langus, parempoolsed ja vasakpoolsed lisajõed, toitumine, vooluhulga iseloomustamine ja põhjendamine hüdrograafi ja atlase abil. Tööleht 11. Üleujutuste põhjused ning ärahoidmise võimalused. Tööleht Kiire lumesulamine, inimtegevus, merevee ootamatu tõus, metsade ulatuslik maharaiumine, intensiivsed vihmad. 12. Jõgi pinnamoe kujundajana kulutus ja kuhje, sootide teke, jõeorud erinevad. tööleht 13
Kuigi suvepäev on pikk, käib Päike madalalt ja soojendab maapinda vähe. Taimekasvu periood on ainult 50 - 60 päeva. Tihti sajab uduvihma ja puhub vinge tuul. Auramine on jahedal suvel väike ja nii on vett palju. Tundra mullad Kujunevad aeglaselt, on liigniisked. Õhukesed, õrnad ja väheviljakad (toitainetevaesed). Soostunud ja keltsmullad. Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tundra_risto.htm https://et.wikipedia.org/wiki/Tundrav%C3%B6%C3%B6nd http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/tundrakliima.htm TÄNAN KUULAMAST!
keemilise reaktsioonina süsihappe: CO2 + H2O = H2CO3. Nimetatud hape alandabki pH taset. Vee pH'd tõstab karbonaatne karedus ehk KH. Tänau KH'le omab vesi niinimetatud puhverdamisvõimet. Eeldusel, et CO2 tase on konstantne, siis mida kõrgem on KH, seda kõrgem on ka pH. [2] 7. VEE ANALÜÜS Analüüsin ja võrdlen kraanivett, lumesulavett ja akvaariumivett. 1. pH mõõtmine 1) pH meetri abil: 1. kraanivesi 7,95 2. lumesulavesi 6,77 3. akvaariumivesi 7,04 2) universaalindikaatori abil Süstlaga mõõdetakse katseklaasi 5,0ml uuritavat vett ning lisatakse universaalindikaatorit ning juhendis toodud tabeli järgi hinnatakse vee pH väärtust. 1. kraanivesi 7,0 2. lumesulavesi 5,2 3. akvaariumivesi 6,8 10 Vee pH mõõtmise tulemused [8] 2
-15º... -20º C. • Suvi: jahe, niiske, polaarpäev +10º... +15º C. • Sademeid: 150-400 mm. • Labradori hoovuse mõju kirdeosale. Labradori hoovus Igikelts • Maapind sügavalt läbi külmunud. • Kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks. • Suvel sulavad pealmised kihid, allpool jääb maapind külmunuks. • Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Mullad • Tundrates on keltsmullad • Keltsmullad on toit-ainetevaesed, õhukesed, liigniisked, turvastunud. • Keltsmullad on vähe viljakad ja seal on sellepärast suhteliselt lage maa väheste taimedega. Taimestik • Taimestik ei ole väga liigirikas • Taimed õitsevad kiiresti ning enamik taimi paljuneb vegetatiivselt. • Kasvavad paljud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad. Näiteks Tupp-villpea Kanarbik
Ehk jõe lõpp. PEAJÕGI on jõgi millesse suubuvad lisajõed. SÄLKORG on järskude veergudega ja V-kujulise ristlõikega org. LAMMORG EHK MOLDORG on suure tagase lammiga jõeorg. Tekib, kui kõrgusvahed on väiksed,jõgede lang on väike, voolukiirus on väike, jõed looklevad. JÕGE ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD: pikkus, laius,sügavus,lang,voolusängi kuju,vooluhulk,voolukiirus,veetaseme kõikumine,graafikud. JÕGEDE TOITUMINE: sademevesi (jõed on rikkad vihmaperioodil), lumesulavesi, liustikusulavesi,põhjavesi(neis jõgedes on veetaseme kõikumine väiksem) JÄRVEDE LIIGITAMINE: Sisse-ja väljavoolu järgi (umbjärv-ei voola sisse ega välja, sissevoolujärv, lähtejärv ehk väljavoolujärv,läbivoolujärv) Järvenõgude tekke järgi (rabalaukad,mandrijäätekkelised,rannajärved) Vee omaduste järgi (toitaine, soolsus, ph alusel) Suuruse ja sügavuse järgi. ARTEESIAVESI-surveline põhjavesi.(Pandivere krgustikus)
Aegviidu Kesk- ja Kagu-Eesti Lõuna- ja Kagu-Eesti Harju lavamaa Saaremaa looderannik Viru lavamaa Järvenõod oma tekkelt 1. mandrijää tekkelised 2. rannajärved meretekkelised 3.sootekkelised 4. meteoriiditekkelised 5. inimtekkelised järved toituvad ehk saavad oma vee 1. sademed 2.lumesulavesi 3. jõed, kraavid ja ojad 4. põhjavesi tähtsus ja kasutus 1. vesi HEJ-le Narva veehoidla 2. tööstusele vesi Narva veehoidla 3. Kalakasvatus püük: võrts- ja peipsijärv 4. joogivesi 5. teadustöö Põhjavesi ...kujuneb sademete imbumisel pinnasesse. ...saab täiendust 1) soodest 2) järvedest 3) jõgedest. Vett läbilaskev kiht laseb vett läbi
9.kuidas sõltub liikide mitmekesisus vee soolsusest? Too näiteid! Mida suurem soolsus, seda suurem liikide mitmekesisus. N: läänemeri liigivaene, põhja ja lõuna ameerika läänerannik liigirikas. 10.kuidas mõjutab lainetus järk- ja kulutusrannikuid ning laugrannikuid? Järsk lained kulutavad ja tekitavad kulutusrandu. Kulutus rannajoon muutub sirgemaks ehk õgveneb, kulutav tegevus Laug lained kuhjavad kraami 11.nimeta jõgede toiteallikad Lumesulavesi, põhjavesi, sademed 12.kuidas muutub jõgedes vee äravool aasta jooksul. Igal aastal esineb suurvee periood ja madalvee periood, esineb ka kõrvalekaldeid Suurvesi ja madalvee periood erineb maakera eri piirkondades. 13.millistel põhjustel tekivad jõgede üleujutused? Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud tulvaga.- 14.kuidas saab kaitsta jõgede üleujutuse eest. Tuleb tamm ehitada, või veehoidla., 15.mida tuleb silmas pidada veehoidlate rajamisel?
10.geoloogilised protsessid- jõeorgude lammimullad, millele kannab üleujutus aineid juurde, ka laugetel mererandadel kannab vesi nt Na ja Cl. Organogeense tekkega on soomullad- kuj kõrge põhjavee tasemega veega küllastunud aladel, kus org aine ladestub min osa pinnale. Mulla degradatsioon- inimtegevuse poolt põhjustat mulla kahjustumine/hävimine. Jaotub 4ks: erosioon, deflatsioon, füüsikal ja keemil degradatsioon. Erosioon- pinnase ärakanne vooluvee poolt(tugev vihmasadu, lumesulavesi) kui vesi ei suuda maapinda imbuda, kallakpindadel, hõreda taimestikuga aladel. Deflatsioon e tuulekanne- stepi-ja kõrbevööndis mulla ärakanne tuule poolt, tasasel kuival, hõreda taimestikuga maal, tuul kannab ära huumusrikka ülaosa. Keemil degradatsioon- tööstuses tekkivad kahjul ained saastavad mulda(väävliheitmed, mis põhj happesademeid, muldades intensiivistub toitainete väljakanne ja raskemetallide liikuvus), ka üleväetamine
Vee üleküllus esineb siiski vaid suvel, talvel on väiksemad jõed ja järved põhjani külmunud. Tundravööndis, kus talv on pikk ja lumikate õhuke, on maapind sageli üsna sügavalt läbi külmunud. Suvel sulavad küll pealmised kihid, aga allpool jääb maapind külmunuks. Seda kestvalt külmunud kihti nimetatakse igikeltsaks. Mõnes piirkonnas võib igikelts ulatuda isegi mitmesaja meetri sügavuseni. Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Ainult kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks. Tundraid leidub Põhja-Ameerikas Kanadas,Euroopas Soomes ja Norras,Aasias Venemaal. 5 TUNDRA TAIMED Tundras ei kasva puid. Puudekasvu takistavad liiga jahe ja lühike suvi, hukutavad talvised tuisud ja viljatud vesised mullad. Tundraeluga on kohanenud
Vee üleküllus esineb siiski vaid suvel, talvel on väiksemad jõed ja järved põhjani külmunud. Tundravööndis, kus talv on pikk ja lumikate õhuke, on maapind sageli üsna sügavalt läbi külmunud. Suvel sulavad küll pealmised kihid, aga allpool jääb maapind külmunuks. Seda kestvalt külmunud kihti nimetatakse igikeltsaks. Mõnes piirkonnas võib igikelts ulatuda isegi mitmesaja meetri sügavuseni. Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Ainult kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks. Kuidas kliima mõjutab tundra nägu? Külma kliima tõttu on: ülekaalus füüsikaline murenemine. Sageli esineb suurtest kivirahnudest kivikülvisid - murenemine pole kive veel peenendada jõudnud. taimekasvuks ebasobivad tingimused - liigniiske ja halvasti lagunenud turbane pinnas. Mullad kujunevad aeglaselt, on
Pühajärv. Rannajärved /tekkinud maakerke tagajärjel/ - Sutlepa meri, Mullutu Suurlaht. Rabalaukad Soodid /tekkinud jõesängist eraldudes/ Paisjärved Veehoidlad /inimtekkelised/ - Narva vh, Soodla vh Meteoriidikraatrisse tekkinud /tekkinud kosmogeenselt/ - Kaali järv. IV PÕHJAVESI Põhjavesi on maa sees olevate kivimite ja setete poorides ning tühimikes olev vesi. Põhjavesi tekib, kui sademete või lumesulavesi imendub maa sisse läbi vett läbilaskvate kivimite kuni vett pidava kihini. V MÄRGALAD Ala, mille pinnas on liigniiskusega küllastunud (nt sood, madalad veekogud, jõeluhad, üleujutusalad). Soo tekib maismaa soostumisel põhjavee taseme tõustes või veekogude kinnikasvamisel. Kõige rohkem on Euroopas soid Põhja-Euroopas, kus sademete hulk on suurem, kui aurumine. Kesk- ja Lõuna-Euroopas on soid väga vähe alles (neid on kuivendatud). Eesti ja Euroopa majandus Majandussektorid:
Avamaal on selleks õige aeg pärast öökülmade möödumist, seega juunis. Kütteta kasvuhoonesse saab istutada kuu aega varem, mais. Hooldatud aiamulda võib viinapuu istutada ilma mulda eriliselt ettevalmistamata. Veidi komposti või kõdusõnnikut võib istutusmulla sekka ikka lisada. Kasvuhoone või toatingimustega harjunud istikut tuleb aegamööda harjutada väliste oludega. Sügisel hangitud lehtedeta istikud võib talveks aias, kõrgemas kohas, kuhu ei kogune lumesulavesi, üleni maasse kaevata. Novembri alguses, pärast lehestiku kadumist, lõigatakse ära korgistumata võrseosad. Istikud võib panna mulda koos istutusnõuga. Need asetatakse kraavi kaldu nii, et maapealne osa üleni mulda jääks. Muldapaneku koht tähistatakse nt.pulgaga, ning soojustatakse 20cm paksuselt puulehtede või aiaprahiga. Kevadel istutatakse taimed kasvukohale esimesel võimalusel, kui muld seda lubab (aprilli lõpus või mai alguses)
San Juan 500 56 Mendoza jõgi 400 50 Chubut jõgi 810 48 Salado del Norte jõgi 2,000 15 Desaguadero jõgi-Salado jõgi 1,200 14 Mis on jõgede peamisteks toiteallikateks? Jõgede peamiseks toiteallikaks on Andide mäestiku lumesulavesi ning ümberringi asuvad kõrgendikud.Vähesel määral toituvad jõed-järved ka sademetest ning põhjaveest. Milline võiks olla jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt kliimast? Veetaseme kõikumine jõgedes on suur,sest veetase erineb aastaaegade vaheldumisega väga palju. Kevadel on suuretatel jõgedel katastroofilised üleujutused ning suveperioodil,kus temperatuurid on laes,kannatavad piirkonnad,mis vaevlesid kevadel üleujutuste käes tõsist põuda.
veehulgalt kolm korda suurem. See jõgi veestab Lõuna-Hiinat. Teised tähtsamad jõed Hiinas on Jiangxi, Tong Jiang, Pe Jiang ja Heilong Jiang ("musta draakoni jõgi"). · Mis on jõgede peamisteks toiteallikateks? Hiina jõgede peamisteks toiteallikateks on enamasti mäestikud, kus lumesulavesi kevadeti on peamine veeallikas ja ka veel Tiibeti jõest, millest algavad jõed on talvel veevaesed, kuid suvel muutuvad need suurest vihmast tulvavooludeks. Jõed läbivad nii avaraid viljakaid kui ka kitsaid ja sügavaid orge moodustades tihti kõrgeid astmelisi veejugasid. · Milline võiks olla jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt kliimast? Jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt kliimast on suhteliselt suur. Kevadeti, tulvavete ajal
suur oluline osa põllumaadel ja seal moodustunud põhjavee kvaliteedil. 3 Joonis 3 Netoinfiltratsioon ja põhjavee äravool jõevõrku peegeldavad põhjavee toitumist Joonis 4 Põhjavee toitumise aastasisene jaotus, oktoober 1994 kuni september 1995 Intensiivne infiltratsioon põhjavette toimub kevadel, sügisvihmade ja talviste sulade ajal, enim kui külmunud pinnas sulab ning lumesulavesi imbub läbi pinnakatte ning jõuab maapinnalähedase põhjaveeni. Hiliskevadelsuvel ning talvel võib 4 hoolimata sademetest põhjavee toitumine olla väike (joonis 4), enamik sademeveest suveperioodil aurub, talvel aga jääb lumena külmunud pinnasele. Põhjavee keemiline koostis Sademete osa põhjavee koostise kujunemisel. Vihm ja lumi sisaldavad samu ioone, mis esinevad
samuti põua mõju suurendada. Põud iseenesest ei ole looduskatastroof. Eristatakse põhiliselt nelja põua aspekti: meteoroloogilist, agrometeoroloogilist, hüdroloogilist ja sotsiaalökonoomilist . Kolm esimest sisaldavad endas ka võimalust mõõta põuda kui füüsilist nähtust. Maailma meteoroloogia organisatsioon WMO (World Meteorological Organization) nimetab loodusõnnetuste loetelus üleujutuseks või uputuseks olukorda, kui saju- või lumesulavesi akumuleerub kiiremini, kui mullad suudavad neid adsorbeerida või jõed ära kanda. Üleujutust võivad tingida mitmesugused ilmastikunähtused: troopilised tsüklonid ja vihmaperioodid ehk mussoonid, keskmistel geograafilistel laiustel pikaaegsed vihmad, tormid ja äikesevihmad. Lihtsamalt öeldes tähendab veeuputus seda, et liigne vesi on seal, kus teda ei peaks olema: põllul, linnas, tänaval, maja keldris või mujal. Kõige sagedasem põhjus on aga see, et vihma
Vee üleküllus esineb siiski vaid suvel, talvel on väiksemad jõed ja järved põhjani külmunud. Tundravööndis, kus talv on pikk ja lumikate õhuke, on maapind sageli üsna sügavalt läbi külmunud. Suvel sulavad küll pealmised kihid, aga allpool jääb maapind külmunuks. Seda kestvalt külmunud kihti nimetatakse igikeltsaks. Mõnes piirkonnas võib igikelts ulatuda isegi mitmesaja meetri sügavuseni. Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Ainult kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks. Kuidas kliima mõjutab tundra nägu? · Külma kliima tõttu on: · ülekaalus füüsikaline murenemine. Sageli esineb suurtest kivirahnudest kivikülvisid - murenemine pole kive veel peenendada jõudnud. · taimekasvuks ebasobivad tingimused - liigniiske ja halvasti lagunenud turbane pinnas. Mullad kujunevad aeglaselt, on toitainetevaesed ja
TOIT Toit ja vesi on eksisteerimiseks hädavajalikud. Inimene vajab päevas keskmiselt 2,5l vett. Higistades tunduvalt rohkem , sest veekadu tuleb tasandada. 3% veekaotus vähendab jõudu 20 %. Vältige janu kustutamist lumesöömisega. Pidage meeles, et higistades kaotate ka soolasid. Lumesulavesi ei sisalda sooli, mis on tavalises joogivees, seega tuleb leida lahendus soolade taastamiseks organismis. Higistamise vältimiseks riietuge nii, et saaksite liikumisel vastavalt vajadusele riideid lisada või vähendada kerge vaevaga. Loodusest võetud joogivett tuleb puhastada. Korralik toit tugevdab organismija kosutab jõuvarusid, ning aitab toime tulla raskete vintsutustega. Sooja toitu söö ka siis , kui pole isu. Ei või kunagi teada kuna saad sooja toitu järgmine kord
Punktist avaneb väike piiratud vaade lagedale jõele ja üle jõe asuvatele metsastele küngastele. Punkti tekst on õpetlik, aga võibolla liiga pikk et hoida näiteks laste tähelepanu. 6. Soolapid. Kohates ootamatult kuiva pinnasega mõhnade ja vallseljakute vahele jäävas suletud lohus soolappe, on üllatus suur. Lohu põhjas oleks tegu justkui väikese madalsooga, kus esineb rohkesti turbasammalt ja teisi samblaid. Siia lohku koguneb kevadine lumesulavesi, mille tulemusena on tekkinud nii omapärane ja ootamatu kooslus turbasambla ja kattekolla padjanditega. Soolapid on punktist näha. Tekst on lihtne ja selgitav. 7. Ristikuused asusid varem Tõravere - Peedu maantee ääres ja olid meie esivanemate puukultuse märkideks. Matuserongi möödumisel lõigati kuuse sisse kadunu mälestuseks, mõnel pool ka selleks, et kadunu ei pääseks koju käima, rist. Kahjuks on
ELLUJÄÄMIN E Põhiteadmised ellujäämisest 2016 TOIT Toit ja vesi on eksisteerimiseks hädavajalikud. Inimene vajab päevas keskmiselt 2,5l vett. Higistades tunduvalt rohkem , sest veekadu tuleb tasandada. 3% veekaotus vähendab jõudu 20 %. Vältige janu kustutamist lumesöömisega. Pidage meeles, et higistades kaotate ka soolasid. Lumesulavesi ei sisalda sooli, mis on tavalises joogivees, seega tuleb leida lahendus soolade taastamiseks organismis. Higistamise vältimiseks riietuge nii, et saaksite liikumisel vastavalt vajadusele riideid lisada või vähendada kerge vaevaga. Loodusest võetud joogivett tuleb puhastada. Korralik toit tugevdab organismija kosutab jõuvarusid, ning aitab toime tulla raskete vintsutustega. Sooja toitu söö ka siis , kui pole isu
Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub looduslikest tingimustest, seda kajastab veereziim- jõe veetaseme kõikumine aasta jooksul, väljendatakse hüdrograafi joonisel. Suurvesi- aasta-aastalt toimuv korduv veetaseme tõus. Madavesi- aasta-aastalt toimuv korduv veetaseme langus. Tulvavesi e. kõrgvesi- erandlik veetaseme tõus, ei esine korrapäraselt. Põhjustajateks on hoogvihmad, ilma järsk soojenemine. Parasvöötme jõed lumesulavesi talvel; sademed aga suvel. Kõrgmäestikud: suvel. Vahemereline kliima talvel. Mussoonkliima suvi. Troopiline aastaläbi kuiv. Ekvatroiaalne- aastaläbi veerohke. Kahe suurveeperioodiga piirkonnad: on suvise-tingib sademetehulga vähenemine ja auramine, toiteallikaks on põhjavesi- ja talvise-maapinna külmumisel kaasnev pindmise toitumise lakkamine, peamine toiteallikas põhjavesi- madalveeperioodiga. ÜLEUJUTUSED
kvaliteedil. Joonis 3 Netoinfiltratsioon ja põhjavee äravool jõevõrku peegeldavad põhjavee toitumist 6 Joonis 4 Põhjavee toitumise aastasisene jaotus, oktoober 1994 kuni september 1995 Intensiivne infiltratsioon põhjavette toimub kevadel, sügisvihmade ja talviste sulade ajal, enim kui külmunud pinnas sulab ning lumesulavesi imbub läbi pinnakatte ning jõuab maapinnalähedase põhjaveeni. Hiliskevadelsuvel ning talvel võib hoolimata sademetest põhjavee toitumine olla väike (joonis 4), enamik sademeveest suveperioodil aurub, talvel aga jääb lumena külmunud pinnasele. Põhjaveetaseme sesoonse kõikumise muutused ei ületa harilikult 2 m, kuid kõrgustikel ja karstialadel võib amplituud olla suurem. Põhjavesi voolab välja madalamatel aladel, nagu kõrgendike nõlvad ja jõgede orud
seda kajastab veereziim- jõe veetaseme kõikumine aasta jooksul, väljendatakse hüdrograafi joonisel. · Suurvesi- aasta-aastalt toimuv korduv veetaseme tõus. Madavesi- aasta-aastalt toimuv korduv veetaseme langus. · Tulvavesi e. kõrgvesi- erandlik veetaseme tõus, ei esine korrapäraselt. Põhjustajateks on hoogvihmad, ilma järsk soojenemine. · Parasvöötme jõed lumesulavesi talvel; sademed aga suvel. Kõrgmäestikud: suvel. Vahemereline kliima talvel. Mussoonkliima suvi. Troopiline aastaläbi kuiv. Ekvatroiaaln- aastaläbi veerohke. · Kahe suurveeperioodiga piirkonnad: on suvise-tingib sademetehulga vähenemine ja auramine, toiteallikaks on põhjavesi- ja talvise-maapinna külmumisel kaasnev pindmise toitumise lakkamine, peamine toiteallikas põhjavesi- madalveeperioodiga. ÜLEUJUTUSED
inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 28 31.Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikud põhjused, tagajärjed ning majanduslik mõju; Jõgede toitumine: · VIHMAVESI Vastavalt vihmaperioodile · LUMESULAVESI Kevadel · LIUSTIKUVESI Suvel · PÕHJAVESI Aastaringselt Jõgede tegevus: · KULUTAVAD Jõeorud, kärestikud, joad · TRANSPORDIVAD Kulutatud materjali ärakanne · KUHJAVAD Kulutatud materjali kuhjamine tasandike ja deltade teke Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed (vihmaperioodil) · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine (kevadel), liustike sulamine (suvel) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine
settimist ei toimu keskjooks vool rahulikum uuristav tegevus nõrk eelkõige uhtainete transportiv tegevus alamjooks vesi voolab aeglaselt vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades jõesette kuhjed ja delta vk Jõestik on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Jõgede toitumine: · VIHMAVESI Vastavalt vihmaperioodile · LUMESULAVESI Kevadel · LIUSTIKUVESI Suvel · PÕHJAVESI Aastaringselt Jõgede tegevus: · KULUTAVAD Jõeorud, kärestikud, joad · TRANSPORDIVAD Kulutatud materjali ärakanne · KUHJAVAD Kulutatud materjali kuhjamine tasandike ja deltade teke Mõisted Lähe - koht, kus jõgi saab alguse. Suue - koht, kuhu jõgi suubub. Lisajõgi - jõgi, mis toob oma vee peajõkke. Harujõgi - jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu
Vundamentide vajumine on peamiselt aluspinnase geoloogilistest tingimustest tulenev probleem. Joonis 2.28. Hoone on ebaühtlaselt vajunud Välisseinte kahjustuste peamiseks põhjustajaks on liigne vesi, mis võib olla: seinale voolav vesi (katuselt, varikatuselt, aknalt, vihmavee torust, üle katuseääre olevad antennikaablid, seina poole kaldu olevad elektrikaablid), vt. Joonis 2.30 ülal; läbi katuse seinale valguv vesi (sh. lumesulavesi), vt. Joonis 2.30 all vasakul; madalast soklist põhjustatud maapinnalt seinale pritsiv vesi, vt. Joonis 2.29 paremal; või seina äärde kuhjunud lume sulamisest seina valguv vesi, vt. Joonis 2.30 all paremal; pinnasest, soklist või vundamendist seina imenduv vesi. Akna veelauad ja -plekid peavad kaitsma liigvee tungimise eest kande-konstrukt- sioonidesse ning on seetõttu väga olulise tähtsusega. Uuritud hoonetest olid aknaplekid
annaabi.ee 
