· Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul,, · Pani aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele. · Jakobson oli üks eesti hariduse suurimaid arendajaid. · 1867. aastal ilmus temalt "Uus Aabitsaraamat, kust viiekümne päevaga lugema ja kirjutama võib õppida,, · Samal aastal andis Jakobson välja ka teise õpiku - "Kooli Lugemise raamatu" I osa · Tütarlastele koostas Jakobson eraldi lugemiku "Helmed" (1880), mis erines "Kooli Lugemise raamatutest" selle poolest, et ei andnud üldisi õpetusi, vaid keskendus neidudest oskuslike perenaiste, abikaasade ja emade kasvatamisele. · Õpikus arutles Jakobson õnneliku perekonnaelu, õige lastekasvatuse ja kodu korrashoiu üle; rohkesti ruumi oli jäetud ka luuletustele ja juttudele. · Kokkuvõttes oli Jakobson ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Tema auks on
postkontorisse ja tagasi oma esimese toetusraha kättesaamiseks: esimest korda elus saab ta oma laulude eest raha, palka! Oli ta ju varem küll laulnud paljudeski pulmades, kuid seal tasustati laulikut setu tava järgi ikka vaid natuuras, söögi-joogiga. [ERA II 145, 3/34 (1) 541 värssi]. Paulopriit Voolaine (1899 1985), Räpina kihelkonnast pärit Tartu Ülikooli filoloogia-üliõpilane oli 1921. a. oma õlgadele võtnud Akadeemilise Emakeele Seltsi poolt kavandatud "Seto lugemiku" koostamise. Lugemiku I osa sisaldab rohkem küll eesti kirjanike ja poeetide loomingu tõlkeid setu keelde, kuid lugemiku II osas on originaalmaterjal juba ülekaalus. Teaberohked ja nauditavad on A. O. Väisänen käsitlused setu laulikutest (koos tekstinäidetega tutvustatakse ka A. Vabarnat) ja setu rahvamuusikast. Samas leidus ka P. Voolaine enda eepika-katsetus "Palakõsõ' jutlast "Kuningas Seto"" [Fragmendid lugulaulust Kuningas Seto], mida kokkuvõttes tuleb kviteerida siiski
c) Inglismaal Valmis töö salvestada õpetaja arvutisse. Selline kustutamise variant vähenaeb mahakirjutamise võimalust. NB! Õigeid variante võib olla rohkem kui üks. II Teisi romantilisi luuletajaid 1. Näidata Heine, Petöfi ja Mickiewiczi portreid CD-lt Microsoft Encarta Encyclopedia 2000 2. Rühmatöö 1. rühm H. Heine a) Esitada ülevaade Heine elust ja loomingust õpiku lk 58-65 järgi b) Iseloomustada Heine luulet "Maailmakirjanduse lugemiku " lk 391- 399 põhjal 2. rühm S. Petöfi a) Esitada ülevaade S. Petöfi elust ja loomingust õpiku lk 56-58 järgi b) Iseloomusta tema luulet "Maailmakirjanduse lugemiku" lk500- 503 põhjal 3. rühm A. Mickiewicz a) esitada ülevaade tema elust ja loomingust õpik lk 52-56 b) iseloomustada tema luulet lugemiku lk 400 põhjal KODUS: H. Heine luuletus "..
Pärast rahulepingule allakirjutamist ütles Jaan Poska Eesti delegatsiooni liikmetele: "Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema 700-aastases ajaloos: täna esimest korda Eesti määrab ise oma tuleviku saatust." Jaan Poska side kirjandusega ajendas teda tõlkima. Ta tõlkis Aleksandr Puskini "Padaemanda" ja ühe raamatu Peeter Suurest. Need tööd andis ta välja Jaan Karu nime all. Samuti aitas ta üliõpilasena oma venda Mihklit Eesti algkoolidele vene lugemiku väljaandmisel. Jaan Poska suri 7. märtsil 1920. Tänan kuulamast!
1867. aastal ilmus temalt "Uus Aabitsaraamat". Jakobson andis välja ka teise õpiku samal aastal mille nimeks oli - "Kooli Lugemise raamatu" 1. osa, sellele järgnesid ka 2. ja 3. osa. Lugemikes püüdis ta õpilasele luua "tervet ja korralist pilti kõigest maailma elust ja olemisest". Need sisaldasid näiteid rahvaluulest ja eesti kirjandusest, lugusid eri maade loodusest, geograafiast, kodu- ja ajaloost ning poliitikast. Tütarlastele koostas Jakobson eraldi lugemiku "Helmed" (1880), mis erines "Kooli Lugemise raamatutest" selle poolest, et ei andnud üldisi õpetusi, vaid keskendus neidudest oskuslike perenaiste, abikaasade ja emade kasvatamisele. Õpikus arutles Jakobson õnneliku perekonnaelu, õige lastekasvatuse ja kodu korrashoiu üle; rohkesti ruumi oli jäetud ka luuletustele ja juttudele. Ta kirjutas veel teisigi kooliraamatuid: "Veikene Geograafia" (1868), "Saksakeele õppimise raamat koolidele" (1878), aga ka noodikogusid ja veel mitmeid õpikuid
kõnedega, siis tuleb kaasaegne nõukogude kirjandus,ei mingitki vihjet isegi Pu_kinile, vaid Gorki, A.Tolstoi, Ostrovski, Fadejev, kuid selle jäerel tuleb hea eesti klassika, mille väärtust isegi ploiitiline suunitlus ei muuda: Kalevipoeg, Koidula, Bornhöhe, Vilde, Tammsaare, Tuglas,Luts, ka Madarik, Jakobson, Keerd. Sees on ka Suits ja Under, see jääb viimaseks korraks enne väga pikka aega, kui neid jälle kooliraamatusse lubati. Tähelepanu väärib ka lugemiku illustreerinud kunstnike nimistu: Bach, Sagrits, Okas, Jensen, Kollom, Luhtein jt. Kuid pildid ise on selgelt ühese ülesandega: suurendada viha N.Liidu vaenlaste vastu, kelleks on eeskätt sakslane, ka minevikusakslane. Räigeim pala lugemikus on P.Keerdo Lapsetapp, kuid A. Jakobsoni Väike kangelane (Hugolt või Dostojevskilt laenatud pealkiri) läheneb samuti talutavuse piirile. On arusaamatu, kuidas võis lastele kättesaadavas materjalis olla niisuguseid lõike ja eriti niisuguseid pilte
õppida". Samal aastal andis Jakobson välja ka teise õpiku - "Kooli Lugemise raamatu" I osa (II osa 1875, III osa 1876). See ilmus 40 aasta jooksul trükis tervelt 15 korda! Lugemikes püüdis ta õpilasele luua "tervet ja korralist pilti kõigest maailma elust ja olemisest". Need sisaldasid näiteid rahvaluulest ja eesti kirjandusest, lugusid eri maade loodusest, geograafiast, kodu- ja ajaloost ning poliitikast. Tütarlastele koostas Jakobson eraldi lugemiku "Helmed" (1880), mis erines "Kooli Lugemise raamatutest" selle poolest, et ei andnud üldisi õpetusi, vaid 7 keskendus neidudest oskuslike perenaiste, abikaasade ja emade kasvatamisele. Õpikus arutles Jakobson õnneliku perekonnaelu, õige lastekasvatuse ja kodu korrashoiu üle; rohkesti ruumi oli jäetud ka luuletustele ja juttudele. Ta kirjutas veel teisigi kooliraamatuid: "Veikene Geograafia" (1868), "Saksakeele õppimise raamat
(1854). Viimaseks arstiraamatuks on elu lõpul koostatud "Kodutohter" (1879). Neljandaks on Kreutzwaldil suur roll 19. sajandi eesti kirjakeele arendajana. Alates 1852 aastast hakkas ta järjekindlalt oma ilukirjanduslikes ja rahvavalgustuslikes kirjutistes kasutama uut, soome keele aaskujudele toetuvat eesti kirjakeelt. Ta tõi eesti kirjakeelde mitmeid tänaseni kasutatavaid sõnu (palavik, organ, reuma, kilpkonn, kristlane jt). 1863 andis ta välja tallinnakeelse aabitsa ja lugemiku "Uus Tallinna maakeele ABD ja lugemise raamat lastele". Alates 1861 oli Kreutzwald olnud keelenõuandjana abiks J. W. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamatu" koostamisel (1869). Kokku üle 20 aasta (184659, 186474) toimetas Kreutzwald 19. sajandil ülipopulaarse H. Laakmanni "Kasulise Kalendri" kirjanduslisa, mis kujunes ka tema enda loomingu esmaseks avaldamispaigaks. Kõige populaarsemateks Kreutzwaldi kalendrisarjadeks olid lood "Reinuvader
Carl Robert Jakobson sai taluomanikuks 1874.aastal.Tema sooviks oli olla eeskujuks ning õpetajaks ja kavatses rajada Kurgjale näidistalu. Carl Robert Jakobson sündis Tartus.Ta aastad möödusid Torma kihelkonnakoolis ning pärast oli ta seal samas koolis ka õpetaja. Jakobson arendas edasi ajakirjandust ja poliitilist mõtet.tema õpikuid kasutati veel selle sajandi algulgi,need olid ühed kõige pikemat kasutamist leidnud õpperaamatud Eesti koolis. Tütarlastele koostas jakobson eraldi lugemiku ,,Helmed" (1880),mis erines ,,Kooli lugemise raamatutest",selle poolest et ei andnud üldisi õpetusi,vaid keskendus neidudest,oskuslike perenaiste,abikaasade ja emade kasvatamisele. Kokkuvõtteks oli Jakobson ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane,publistist,kirjanik ja pedagoog.Tema auks on nimetatud Torma kool ja C.R Jakobsoni gümnaasium C.R Jakobsoni 115 sünniaastapäeval 1956. aastal anti tollasele Viljandi esimesele keskkoolile C.R Jakobsoni nimi.
söönud ja Widrik koolis kasulikke teadmisi õppinud. Jutustusele järgneb kohe teine lugu "Õunapuu kool," kus õpetatakse piltlikult õunapuude pookimist. Jakobson nimetab selles loos mõisa kärnerit ,,õunapuu koolmeistriks." Sellest järmine lugu ,,Õunapuude waenlased" on kooliraamatu kohta väga põhjalik, nimetades ära kahjurid koguni ladinakeelsete nimetustega. Kirjastuselt ,,Eesti Raamat" ilmus 1981 aastal ,,Lugemisraamat loodusest," mille koostas august Mikk ja lugemiku lood on kõik Jakobsoni lugemikest, kuid õunaseemne ja õunapuu kasvatamise jutud on välja jäetud, ilmunud on vaid ,,Õunapuu vaenlased." Õunaseemned eepikas. Õunaseemne motiive kohtame mitmesugustes rahvajuttudes ja kunstmuinasjuttudes, mõned on tõlked ja mõned eesti päritolu. Neis muinasjuttudes on õunaseeme kui imeseeme, neist kasvavad imeõunapuud või kuldõunapuud või kuldsetest õuntest. Itaalia muinasjutus näiteks kasvab õuna sees seemnest tüdruk
Samal aastal andis Jakobson välja ka teise õpiku ,,Kooli Lugemise raamatu" I osa (II osa 1875, III osa 1876). See ilmus 40 aasta jooksul trükis tervelt 15 korda. Lugemikes püüdis ta õpilasele luua ,,tervet ja korralist pilti kõigest maailma elust ja olemisest". Need sisaldasid näiteid rahvaluulest ja eesti kirjandusest, lugusid eri maade loodusest, geograafiast, kodu- ja ajaloost ning poliitikast. Tütarlastele koostas Jakobson eraldi lugemiku ,,Helmed" (1880), mis erines ,,Kooli Lugemise raamatutest" selle poolest, et ei andnud üldisi õpetusi, vaid keskendus neidudest oskuslike perenaiste, abikaasade ja emade kasvatamisele. Õpikus arutles Jakobson õnneliku perekonnaelu, õige lastekasvatuse ja kodu korrashoiu üle; rohkesti ruumi oli jäetud ka luuletustele ja juttudele. Ta kirjutas veel teisigi kooliraamatuid: ,,Veikene Geograafia" (1868), ,,Saksakeele õppimise raamat koolidele" (1878), aga ka noodikogusid. Taotledes eesti
peagi õppis ta keele vajalikul tasemel ära. Ta suhtles kõige enam õigeusu vaimulike ja eesti isamaalastega, kes tundsid Poskas poolehoidu vene kultuurile. Jaan Poska side kirjandusega ajendas teda ülikooli kõrvalt tõlkima. Ta tõlkis Aleksandr Puskini "Padaemanda" ja ühe raamatu Peeter Suurest. Need tööd andis ta välja Jaan Karu nime all, et vältida probleeme keiserliku valitsusega. Samuti aitas ta üliõpilasena oma venda Mihklit Eesti algkoolidele vene lugemiku väljaandmisel. Jaan Poska lõpetas ülikooli aastal 1890 ning asus seejärel elama Tallinnas, kus võimalusi kõrgema poliitikaga tegeleda rohkem. 5 4 http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%C3%9Clikool 5 "Eesti ajalugu elulugudes" lk 101 5 Advokaadina Tallinnas oli Jaan esimene eestlasest advokaat ja ilmselt ka esimene eestlasest kõrgharidusega jurist. Oma karjääri alguses jättis Poska oma kolleegidele valge varese mulje.
Neid nimesid tuntakse, sest nad on kuulsamad estofiilid. Nende liikumine väljendus aga 19. sajandi esimesel poolel eesti keele ja rahvakultuuri vastu kasvavas huvis. Rosenpläter soovis, et mitte ainult pastorid, vaid kõik eestlaste keskel elavad ja nendega kokkupuutuvad sakslased peaksid rahva keele selgeks õppima. Selleks pidas ta vajalikuks eesti keele õpetuse sisseseadmist gümnaasiumides ning koostas 1817. aastal ilmunud esimese gümnaasiumidele mõeldud eesti keele lugemiku (Laur, 2003). Eesti keele eluõiguse ja arenguvõime tõestamise kõrval kujunes ajakirja keskseks teemaks ühise kirjakeele võimalus ja selle saavutamise teed. Rosenpläter asus seisukohale, et lõunaeesti keel peab väiksema leviku tõttu taanduma. Ka Põhja-Eestist pärist Otto Wilhelm Masing sõdis nii trükiteid kasutades, erakirjavajetuses kui ka 11 ametlikke teid kasutades tartu keele vastu ning püüdis igati takistada 1819. aasta
· ahi, hudi, kali, kiri, kosjad, lubi, veli, osi, puri, rübi, tühi, vali, väli VORMISTIKUST: · puri: purje: purje: üurjesse e purje: purjede: purjesid: purjedesse · purjesid, veljesid, purjedesse, veljedesse, purjedes, veljedes · sõnast veli on kasutusel ka teine tüvevariant velle:velle: vellesse · i-mitmus on kasutusel ainult üksikuis käändeis asjus, kabjul, kurjel, marjule, ohjes, padjul, tühjes PÕHITÜÜP LUGEMIK · lugemiku, lugemikku, lugemikusse e lugemikku, lugemike e lugemikkude, lugemikke, lugemikesse e lugemikkudesse. · Vältevaheldusliku ik- (dik-, ik-, lik-, mik-, ndik-, nik-, rik-, stik-, vik-) liitega sõnad (alevik, elanik, helistik, juhuslik, kõrgendik, leidlik, meeskondlik, nurklik, omanik, probleemistik, pugerik, rahvastik, sigadik, tühimik · 3-6 silbilised sõnad · Võõrsõnad bolsevik, mensevik, trudovik VORMISTIKUST:
1 Kooliõpikud CRJ on välja andunud mitmeid pedagoogikale tuginevaid õpperaamatuid: aabits, emakeele lugemik, geograafia- ja saksa keele õpik need laiendasid õpilaste teadmisi ning vähendasid kirikliku õpetuse mõju. Üheaegselt ajakirjandusliku tegevuse algusega hakkas Jakobson töötama koolikirjanduse alal. Juba varasemad aastad oli ta kogunud materjali eestikeelse kooliõpiku jaoks. 1866. aasta juunis pöörduti tema poole (arvatavasti J. V. Jannseni) tellimusega koostada õpik. Lugemiku koostamise käigus algas Jakobsoni tutvumine Fr. R. Kreutzwaldi, J. Hurda, L. Koidula ja mitmete teistega, samuti elustusid suhted koolivendade, kolleegide ja sõprade J. Kapi, H. Wühneri, G. Rosenbergi, J. Egloni ja J. Weitzenbergiga. C. R. Jakobson tundis koolis puudust väärtuslikust kooliraamatust ja emakeelsest lugemikust. Tema artiklid ,,Eesti Postimehes" käsitlesid koolide, kirjanduse ja õigekeelsuse küsimusi. Maikuus 1867 lõpetas ta oma ,,Koolide Lugemise raamatu"
lugemik keskkoolidele, ilmunud Moskva Võõrkeelse Kirjanduse Kirjastuse poolt (1943), autorid Andersen ja Seilenthal. Lugemik algab seltsimees Stalini raadiokõnega nn Suure Isamaasõja alguse päeval, järgneb hea eesti klassika, mille väärtust isegi poliitiline suunitlus ei muuda: Kalevipoeg, Koidula, Bornhöhe, Vilde, Tammsaare, Tuglas ja Luts- see jääb viimaseks korraks enne pikka aega, kui neid jälle kooliraamatutesse lubatakse. Lugemiku illustratsioonid on selgelt ühe suunitlusega- suurendada viha ENSV vaenlaste vastu, kelleks on eeskätt sakslane, ka minevikusakslane. Räigeim pala lugemikus on A. Jakobsoni "Väike kangelane" (Hugolt või Dostojevskilt laenatud pealkiri). On arusaamatu, kuidas võis lastele kättesaadavas materjalis leiduda niisuguseid taluvuse piire ületavaid lõike. ..."Nad muljusid teda, väänasid ta jäsemeid ja peksid teda kõhukoopasse...Siis murdis keegi ta sõrmi..
Juba järgmisel ja ülejärgmisel aastal pärast Liivimaa " Maakoolide õpetuse plaanide" ilmumist andis ta välja " Kooli Lugemise raamatu " II ja III jao. Teises jaos leiab laialdast käsitlemist eestlaste vabadusvõitlus ristirüütlite vastu ja kodulooline teema " Eesti kodumaa". Õpiku lisas esitati " Lühikene Eesti Grammatika". III jaos kasvas ajaloo osakaal veelgi. Rohkem kui eelmistes osades leiavad käsitlemist Venemaa ja üldajalugu. Kohe pärast lugemiku I jao trükkimist andis Jakobson välja 1868. a. " Veikese Geograafia". 1873. aastal ilmus veel " Kooli- atlas" ja viis aastat hiljem " Saksa keele õppimise raamat koolidele" 1880. aastal ilmus Eesti Kirjameeste Seltsi toimetiste sarjas tütarlaste kihelkonnakoolile " Helmed". Õpik räägib külbelisest ja esteetilisest kasvatusest. 8. Venestamine (1885-1917) 1880. aastate teisel poolel algas eesti kooli ajaloos venestamise ajajärk.
saa keelelist ilmekust muidugi esmaseks kriteeriumiks seada, kuid Jakobsoni looma- ja looduskirjelduste vastupidavus ajale osutab, et elav ja emotsionaalselt mõjuv esitus ei ole siinjuures sugugi vähetähtis aspekt. Looduse tundmisele liitub Jakobsonil looduse kaitse ning seeläbi üldisemalt kõlblusõpetuslik temaatika. Looduse, eriti loomade kaitsmise peamiseks argumendiks tuuakse nende kasulikkus, kuid lugejat õpeta- takse tähele panema ja hindama ka ümbritseva looduse ilu. Ka lugemiku ülesehitusest nähtub taotlus, et õpilane hakkaks märkama esmalt just talle tuntud asjade esteetilist ja teaduslikku mõõdet (koduloomi, putu- kaid, metsloomi ja linde käsitlevad lugemispalad), edasi vaadeldakse eluta loodust ja selle ilminguid (ilm, aastaajad), selle kaudu jõutakse 246 Kadri Tüür, Timo Maran sujuvalt õpetusteni praktilise looduskasutuse vallast (aian- dus, mesindus, põllundus), sealt edasi juba laia maailma
aastat), neid loodi piisava ettevalmistusega, et nad suudavad vallakoolide lapsi õpetada. 1830ndatest aastast hakati rajama spetsiaalseid seminare talurahva kooliõpetajate ettevalmistamiseks. Hiljem selliseid seminare hakati rajama Liivimaa kubermangus. Carl Robert Jakobson oli kooliõpetaja, esialgu ta oli kooliõpetaja Torma kihelkonnas, hiljem vene aladel Jamburgis ja Peterburgis. Ta kirjutas mitmeid õpikuid. Kõige olulisemad õpikud on: aabits ja lugemik. Jakobsoni lugemiku kasutati emakeele tundides ning tõrjus välja vaimuliku kirjanduse. Keskhariduskoolid: Enne venestamisreforme keskharidus Balti provintsides oli saksakeelne. 1820. aastaga olid kõik gümnaasiumid muudetud kolmeklassilistest viieklassilisteks. Keskhariduskoolide võrk hakkas jõudsamalt laienema 19. sajandi keskpaigast. Erakoolide tase oli väga erinev ega vastanud avalike koolide klassikursusele (Erakoolidest pääses ülikooli). Õppekava pidi sisaldama usuõpetust ja vene keelt. 1820
õpetaja kohta tema pojale), kuid lahkus vastuolude tõttu kohaliku pastori ja mõisnikuga. Töötas Jamburis (Kingissepp) õpetajana saksa kolonistide koolis, seejärel asus Peterburi, kus pidas samuti koolmeistri ametit (õiendas saksa keele ja kirjanduse õpetaja eksami). 1871-72 elas Tallinnas, oodates ajalehe asutamise luba, loobudes teistest tööpakkumistest, 1872-74 oli Vändras vallakirjutaja, siis ostis Pärnu jõe kaldal asuva Kurgja metsatalu, müües H. Laakmannile oma lugemiku kolme osa kirjastamise õigused. 1874. a sügisel abiellus Kirbla köstri tütre Julie Thaliga. Sakala ilmumahakkamine tõmbas Jakobsoni uuesti ühiskondlikku tegevusse, Kurgja juhtimine jäi naise õlule, kuid siingi jõudis J ehitada uusi maju ning palkas talupidamiseks tööjõudu. J luuletajanimi oli Linnutaja. Peale selle koostas J näiteks meeskoorilaulude kogu. Koostas õpikuid, organiseeris Eesti Aleksandrikooli ja Eesti Kirjameeste Seltsi.
annaabi.ee 
