Muutes skulptuurid voolavamaks ja andes paremini edasi emotsioone ning ilmeid Barokkajastut iseloomustab üleüldiselt tunded, teatraalsus, efektid, emotsioonide väljendus ja rikkalik dekoor. Apollon ja Daphne. Tehtud aastal 1625 ja valmistatud marmorist. Lugu ise on pärit iidsest Kreeka mütoloogiast, kus Apollo armub Daphnesse. Skulptuur kujutab röövimisstseeni. Apollo jahtis nii väga Daphnet, kuid neidu see ei rõõmustanud. Suures hädas Daphne appi emakese maa, kes muutis noore neiu loorberipuuks. Apollon oli lohutamatu oma armuvalus või haavumisest. Ta punus endale loorberipärja ning kandis seda leina märgiks. Loorbergipärg , millega tänini võitjaid pärjatakse on ühtlasi ka meenutus Apollo-suguse võitjatüübi kibedast kaotusest.
Tema esimesed tööd olid inspireeritud hellenismiaegsest skulptuurist. Ta tuntumad skulptuurid on antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega. Ta saigi kuulsaks a. 1625 kardinal Scipione Borghese ülesandel loodud Apollonit ja Daphnet kujutava grupiga Villa Borgheses Roomas.Apollon on järele jõudnud tema eest põgenevale nümfile Daphnele ja valmis teda haarama; Daphne palve peale muudab Zeus nümfi loorberipuuks, et päästa teda Apolloni käest: Daphne juurest kasvavad oksad ja lehed,keha hakkab kattuma koorega. (Apollon& Daphnet) Üleeuroopalise kuulsuse saavutas Lorenzo Bernini kelle käe all sai lõpliku lihvi Rooma Püha Peetri kirik. Tema kujundas kirikuesise väljaku, muutis tunduvalt renessanssmeistrite kavandatud hoonet ja teostas sisekujunduse. (Püha Peetri kirik) Kuldne ristlõige
Pythonile tema ema rüvetamise eest raseduse ajal "Ilias" Valguse jumala müüdi tulemus kujutab Olümpose valguse jumalate triumfi maapealse pimeduse jumalate üle Apollon Roomas Keerukas ja kesine mütoloogia Kreekast sai provints Olid oma jumalad Apollon hakkas rooma religioonis osa mängima Tänu Apollonile Ennustusjumalana Apollonit Roomas ei kummardatud, Apolloni armuiha Apolloni armuiha eest põgenev nümf Daphne muudeti ta enese palvel loorberipuuks. Apollon ei saanud Daphned endale naiseks. Tegi loorberipuu okstest pärja. Kroonis end sellega ning kandis justkui Daphned alati endaga kaasas. Kreeka mütoloogias on loorber Apolloni püha puu. Daphne ja Apollon Legend Apolloni sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui
noorest naiskütist, kes võrdles end neitsiliku jumalanna Dianaga. Daphnesse armus Apollon, valguse- ja tõejumal, ja hakkas kütitari taga ajama. Daphne põgenes. Kui neiu tundis oma kaelal tagaajaja hingeõhku, hüüdis ta appi oma isa, jõejumalat Peneiost. Kohe valdas Daphnet kangestav tuimus: jalad juurdusid maasse, keha kattus koorega, juuksed said painduvateks oksadeks. Daphne oli muutunud loorberipuuks. Iseenda lohutuseks valis Apollon loorberi oma pühaks puuks. Purskkaevud · ,,Triitoni purskkaev"- antiikmütoloogiline töö, mis asub Roomas. Skulptuuril on kujutatud Triitonit, kaks hiiglaslikku merekarpi ja neli telfiini. Purskkaev mõjub erinevate kunstiliikide kooslusena. · ,,Nelja Jõe purskkaev"(Fontana dei Quattro Fiumi) Arhitektuur Bernini planeeris mitmeid Rooma paleesid · ,,Palazzo Barberini"(töötas koos oma suurima rivaali Borrominiga)
Daphne põgenes. Ta oli väga hea jooksja, isegi Apollon pidi jõudu pingutama, et neiul kannul püsida. Jumala hääl ülalt püüdis küll neidu lohutada, veenda ja rahustada, aga Daphne jooksis hirmunult edasi. Kui neiu tundis oma kaelal tagaajaja hingeõhku, hüüdis ta appi oma isa, jõujumalat Peneiost. Kohe valdas Daphnet kangestav Tuimus, ta jalad juurdusid maasse ning ta keha kattus koorega, ta juuksed ja käed said painduvateks oksakesteks. Daphne oli muutunud oma soovil loorberipuuks. Iseenda lohutuseks valis Apollon loorberi oma pühaks puuks.(vaata pilt nr 5). Berninil on veel meistriteoseid, üks suuremaid neist on Peetri kiriku kolonaad, mis asub Roomas ja on teostatud aastatel 1657-1667. Kunstniku eluajal ülistati kõige rohkem tema dekorattiivset "Peetri tooli" Peetri kirikus. Louis XIV palkas Bernini Louvre'I ehitusele, ent pidi ta peagi väljavahetama oma kaasmaalase Claude Perrault'i vastu, kuna Bernini tekitas pahameelt
Third level Fourth level 162225 Fifth level Rooma, Borghese Galerii Bernini üleelusuurune meistriteos kujutab karsket nümfi Daphnet loorberipuuks muutmas kui päikesejumal Apollon teda tulutult jällitab Lorenzo Bernini (15981680) Püha Theresa ekstaas Click to edit Master text styles Marmor Second level Elusuurus Third level Fourth level
taga ajama. Daphne põgenes. Ta oli väga hea jooksja, isegi Apollon pidi jõudu pingutama, et neiul kannul püsida. Jumala hääl ülalt püüdis küll neidu lohutada, veenda ja rahustada, aga Daphne jooksis hirmunult edasi. Kui neiu tundis oma kaelal tagaajaja hingeõhku, hüüdis ta appi oma isa, jõejumalat Peneiost. Kohe valdas Daphnet kangestav tuimus: jalad juurdusid maasse, keha kattus koorega, juuksed said painduvateks oksadeks. Daphne oli muutunud loorberipuuks. Iseenda lohutuseks valis Apollon loorberi oma pühaks puuks. Diana rooma jahi-, kuu-, nõidusejumalanna. Kreeka usundis vastad Dianale Artemis. Artemis valitses ööd, võlutalitusi ning kaitses neitsilikku noorust. Ta oli Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Jumalate hulhas oli ta parim kütt. Artemisele olid pühendatud kõik metsloomad, peamiselt kujutatakse Artemist lühikeses rüüs, noolt ja oda käes hoidvana, saatjaiks hirv ja nümfid.
naised. Nõnda paljastati Leukippose saladus ja Daphne kaaslased kiskusid ta tükkideks. Ent sellest kavalusest ei olnud Apollonil kasu: meelitas ta Daphnet, mis ta meelitas, too hakkas karjuma juba ainuüksi Apollonit nähes. Et sarmist ei piisanud, otsustas Apollon neiu jõuga võtta. Suures hädas hüüdis Daphne appi emakest maad Gaiat, kelle preeestrinna ta oli. Ja Gaia aitas: ta muutis Daphne loorberipuuks: ,,...halvatuna tarduvad liikmed. Tema jalad juurduvad mulda, puukoor kammitseb tema valgeid reisi, oksad põimuvad ümber tema valgete käsivarte, tuul kiigutab käte vahel jõuetut, kel juusteks on lehtede sätendav haljus," kirjeldab rooma kirjanik Ovidius oma ,,Metamorfoosides" seda imepärast muundumist. Apollon oli lohutamatu armuvalust või ehk ka lihtsalt haavumisest. Ta punus endale loorberiokstest pärja ning kandis seda leina märgiks
väljaku koos kolonaadiga) Barokk skulptuur Skulptuuris viljeldi peamiselt dekoratiiv plastikat, mis pidi kaunistama hoonete fassaade,interjööre ja parke, Skulptuuris kasutati arhitektuurile omaseid detaile(järsud rakusrsid,põimumised, teravad valguse ja varjumängud. Lorenzo Bernini ,,Apollon ja Daphne" päikesejumal Apollon on järele jõudmas tema eest põgenevale nümfile e. Daphnele. Daphne palub peajumalt zeusilt abi, kus siis viimane muudab ta loorberipuuks. ,,Louis IV" ,,Nelja jõe purskkaev" Maalikunst 1. Soojad ja küpsed värvitoonid 2. sujuvad üleminekud( e. Puudus treav piirjoon) 3. hingelised, hoogsad teemad 4. ebatavalised poosid 5. tetraalsed näod 6. väga palju kujut. Hukkamist, võitlust ja röövimis stseene. Caravaggio(1573-1610; maalide sisu tegelikkusest elust, poolviltune valgus, tegevuspiak pimeduses, keldriluugi valgus,teda on kuulutatud maalikunsti anti-kristuseks ja mustade jalgade maalijaks) 9
skulptuur, mis asub Villa Borgheses Roomas. Skulptuur kujutab antiigiainelist röövimisstseeni valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega. 1625. aastal kardinal Scipione Borghese ülesandel loodud Apollonit ja Daphnet kujutav teos tõi autorile laiema kuulsuse. Apollon on tema eest põgenenud nümfile Daphnele järele jõudnud ja valmis teda haarama; Daphne palve peale muudab Zeus nümfi loorberipuuks, et ta Apolloni käest päästa: Daphne juurest kasvavad oksad ja lehed, keha hakkab kattuma koorega. Võrratu virtuoosne tehnika; suurepäraselt mõjub kontrast naise pehme, õrna keha ja kareda puukoore vahel. „Püha Teresa ekstaas“ Oma maaliliste, marmorist väljaraiutud pilvedega ning nagu tuule käes voogavates
retsitatiiviks. Retsitatiivi tekkimisega tärkas võimalus proovida taasluua antiikteatri etendusi. Helilooja ja laulja Jakopo Peri kirjutas tolle aja tuntud poeedi Ottavio Rinuccini tekstile esimese uues stiilis ooperi "Daphne", mis lavastati 1597-1598. aastal ühe jõuka firenzelase majas. Kuna autorid järgisid antiikteatri eeskuju, oli teose süzee pärit antiikmütoloogiast (metsanümf Daphne, kes selleks, et pääseda pakku teda jälitava jumala Apolloni eest, muudab end loorberipuuks). Voolavad ja elegantsed värsid, liigutav muusika ning Peri hea osatäitmine kindlustasid etendusele suure menu ja seda korrati järgnenud aastail veel mitmel korral. Mitte väiksem edu polnud ka teisel uues stiilis loodud teosel, ooperil "Eurydike", mille autoreiks on Jacopo Peri ja Giulio Caccini (Rinuccini libreto). Lavastati 1600. aastal Maria Medici pulmade puhul ja selle edu leidis laia vastukaja, mistõttu selle teose kohta on meil ka rohkem
Zeus tänas Delost viljaka maapinnaga ning kindla asukohaga. Kuna Apollon oli valgus- ja päikesejumal, peeti teda ka ennustusjumlaks. Talle oli igal pool üle Kreeka püstitatud oraakleid, millest kõige tuntum asus Delfis. Erinevalt isast oli Apollonil armuelu valdkonnas tihti olnud ka ebaedu. Näiteks armus Apollon nümf Daphnesse, kuid kui neiu märkas Apolloni kurje kavatsusi, põgenes ta tema eest mägedesse ning hüüdis appi oma isa, kes Daphne esimese puudutusega loorberipuuks moondas. Apollonil oli ka väga palju sõpru, kuid kahjuks peaaegu kõik neist kas surid ära või siis mingi kurva sündmuse tõttu langesid masendusse, mistõttu ei saanud Apollon nendega sõprutsemist jätkata. Jahijumalanna Artemis ei olnud nii aktiivne nagu tema vend Apollon, kuna Artemis otsustas neitsiks jääda, pole tal üldse huvitavaid armuseiklusi. Ühe müüdi järgi oli ta sündinud mõni
ning adonis ei võtnud aprhodite nõu kuulda ning suri metssea rünnaku tõttu Leto kandis zeusi kahte last (apollonit ja artemist, sünnitas need Deelose saarel, apollon tappis pytoni ja ehitas koletise haua kohale templi ja oraakli, mis kandis nime delfi püha oraakel ja see ilmutas inimestele kõik võimsa zeusi ja apolloni otsused Daphne apolloni armastatu, kuid ta põgenes apolloni eest ja sai puuks, loorberipuuks, mille pärga apollon tihti peas kannab Apolloni lapsed: Paan sokujalgne metsajumal Askleipos tuntud arst, kelle ema oli Tessaalia kuninga tütar Koronis, ta suri sünnitusel, arst oskas ellu äratada surnud, zeusile see ei meeldinud ja ta saatis ta Hadese riiki Askleiposel oli ka kaks tütart: Hygeia kandis hoolt, et inimesed elaksid tervislikult, Panakeia - imerohu valmistaja Hermes zeusi ja maia poeg, kaval, sündis arkaadias, varastas apollonilt 50 lehma
Jumalate poolt armastatud inimene võidi pärast surma sellisesse puusse vastu võtta – rõõmuks jumalale ja igaveseks olemiseks inimesele. Nii muudeti Philemon ja Baukis tammeks (Zeusi puu) ja pärnaks (Hermese puu), kuna mõlemaid jumalaid oli varem vanakeste kodus võõrustatud. Aphrodite andis oma armastatud preestrinnale Myrrhale, kes tema isast rase oli mürripuu kuju, ja sellena sünnitas ta ilusa Adonise. Tuntud on ka Daphne lugu, kelle tema isa loorberipuuks muutis, et säästa tütart Apolloni armuiha ja jälitamise eest. Loorberist sai Apolloni püha puu ja et Daphnet edasi austada, kaunistas ta end alati loorberiokstega. Mängud ja kehakultuuripausid “Puu elu” Mängujuht võlub kõik mängijad puudeks, kes ei saa asukohta vahetada. Mängijad jäljendavad puu elutegevust. Mängujuhi tekst: On sügis: tuul lõõtsub ja vilistab ning rebib puudelt lehti. (mängijad õõtsutavad end tuule käes).
Tema ümber oli kogunenud kaaskond, mis koosnes peamiselt nümfidest, aga nende seas oli ka surelikke. See oli puhtalt naistest koosnev seltskond, kus mehi ei sallitud. Kogu Diana kaaskond oli üldjuhul andnud vande, et ei käi meestega läbi, ei abiellu ega saa lapsi. Diana kaitses oma kaaskondlasi, tehes seda vahel viisil, mis tänapäeval kummastav tundub. Kui Apollo hakkas jälitama Daphnet ja too Dianat appi kutsus, moondas Diana Daphne loorberipuuks. Analoogiliselt moondas Diana Arethusa, keda jälitas jõejumal Alpheus, allikaks ja viis selle ühtlasi Kreekast Sitsiilias Sürakuusas olevale Ortygia saarele[5]. Hephaistos 1 ÜLESANDED Hephaistos on vanakreeka mütoloogias sepatöö, vulkaanilise tegevuse ja tulejumal. Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke, rahuarmastav ja töökas tulejumal - jumalate kujutamine töötavana oli Kreekas haruldane. 2 TÄHTSAMAD TEOD
maaema Gaia laps ja elas Parnassose koopas. Pärast kaljumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu, kus preestitar Pythia ennustas temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Enne aga pidi Apollon oma tegu kahetsema ja Zeus sundise teda kuriteo hüvitamiseks kahel sureliku inimese orjaks hakkama. Apolloni armuiha alla kuulus nümf Daphne, kes selle eest põgenes. Suutes enam mitte põgeneda olevat ta ennast loorberipuuks lasknud muuta. Sellest alates on kreeka mütoloogias loorber Apolloni püha puu. Apollon ei saanud Daphned endale naiseks, kuid tegi loorberipuu oksest pärja. Ta kroonis end sellega ja niiviisi justkui kandis Daphned alati endaga kaasas. Aphrodite Aphrodite oli kreeka armastus- ja ilujumalanna, Homerose järgi Zeusi ja Dione tütar. Ta sündis merre kukkunud Uranuse tükist ja merevahust. Aphroditega kaasnes ilu. Kõige sagedamini kujutati
Retsitatiivi tekkimisega tärkas võimalus proovida taasluua antiikteatri etendusi. Helilooja ja laulja Jakopo Peri kirjutas tolle aja tuntud poeedi Ottavio Rinuccini tekstile esimese uues stiilis ooperi "Daphne", mis lavastati 1597-1598. aastal ühe jõuka firenzelase majas. Kuna autorid järgisid antiikteatri eeskuju, oli teose süzee pärit antiikmütoloogiast (metsanümf Daphne, kes selleks, et pääseda pakku teda jälitava jumala Apolloni eest, muudab end loorberipuuks). Voolavad ja elegantsed värsid, liigutav muus. ning Peri hea osatäitmine kindlustasid etendusele suure menu ja seda korrati järgnenud aastail veel mitmel korral. Mitte väiksem edu polnud ka teisel uues stiilis loodud teosel, ooperil "Eurydike", mille autoreiks on Jacopo Peri ja Giulio Caccini(Rinuccini libreto). Lavastati 1600. aastal Maria Medici pulmade puhul ja selle edu leidis laia vastukaja, mistõttu selle teose kohta on meil ka
maaliline. Skulptuuride valmistamisel eelistati eelkõige maalilisust. See saavutati rohkete detailide, järskude rakursside, arvukate põimumiste, teravate valguse ja varju kontrastidega. Tüüpiliseks itaalia barokkskulptuuri näiteks on GIOVANNI LORENZO BERNINI (1598-1680) "Apollon ja Daphne" (1625). Päikesejumal Apollon on jälitamas tema eest põgenevat nümfi. Apolloni riided lehvivad tuules, ta jalad puudutavad vaevalt maad. Daphne palub peajumal Zeusilt abi. Viimane muudab ta loorberipuuks. Daphne juuksed moonduvad loorberilehtedeks ja keha kattub puukoorega (suur dünaamika, diagonaalne kompositsioon, detailide rohkus). Teiseks kuulsamaks Bernini teoseks võib nimetada skulptuurigrupi "Püha Teresa ekstaas". Bernini on loonud mütoloogiliste teemade kõrval ka hulgaliselt portreebüste. Neile on iseloomulikud energiline peapööre, lehvivad draperiid ja võimsad parukad - ühesõnaga pidev liikumine ja muutumine.
Charon paadimees, viib surnud Hadeses üle Acheroni jõe. Daidalos kunstnik, ehitusmeister, käsitööline, leiutaja. Põgenes Kreeta saarele, kuhu ehotas labürindi, kus hoiti Minotaurust. Tahtis saarelt põgeneda ning ehitas tiivad. Lendasid koos pojaga nendega minema. Mete kohal aga poeg kukkus vette ja hukkus. Danae - Peloponnesosel asuva Argose kuninga Akrisiose tütar ja ainus laps. Ta sai Zeusilt poja Perseuse. Daphne nümf, neitsilik kütt. Jõejumal Peneuse tütar. Muutus loorberipuuks ja pärast seda hakati võitjaid pärjama loorberipärjadega. Delfi Vana-kreeka linn Phokises. Seal asus Apolloni pühamu, kus tegutses delfi oraakel. Demeter viljajumalanna. Kronose ja Rhea tütar. Pühitses viljapõlde, tema templid olid põld ja rehealune. Diana jahijumalanna. Loomade kaitsja. Nautis tantsimist, laulmist. Valvas laste sünnitamiste üle. Dionysos veini-,ekstaasi- ja taimekasvujumal. Karistas neid, keda ta ei kummardanud. Zeusi ja Semele poeg
Apollon oli noor väga sportlik mees. Tal oli imeilus kehaehitus. Tema naeratus laseb uskuda, et ta võib olla julm. Teiselt poolt on ta aga kiindunud muusadesse ja on suurepärane muusik. Nii on Apollon olnud lääne meheideaal 2500 aastat. Apollon oli väga kõvasti kiindunud Daphnesse- Gaia preestrinnasse. Kuid Daphnes oli armunud Leukipposesse ja polnud Apollonist huvitatud. Apollon küll tappis kavaluseda Leukippuse kuid naise südant ta ei võitnud ja nii muutis Gaia ta loorberipuuks. Apolloni armuvalu oli lohutamatu. Ta punus endale loorberiokstest pärja ja kandis seda leina märgiks. Ka tänapeäval kroonitakse võitjaid loorberipärjaga. APHRODITE (Venus) 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Sümboliteks olid tuvi ja mürt
kunst maaliline. Skulptuuride valmistamisel eelistati eelkõige maalilisust. See saavutati rohkete detailide, järskude rakursside, arvukate põimumiste, teravate valguse ja varju kontrastidega. Tüüpiliseks itaalia barokkskulptuuri näiteks on GIOVANNI LORENZO BERNINI (1598-1680) "Apollon ja Daphne" (1625). Päikesejumal Apollon on jälitamas tema eest põgenevat nümfi. Apolloni riided lehvivad tuules, ta jalad puudutavad vaevalt maad. Daphne palub peajumal Zeusilt abi. Viimane muudab ta loorberipuuks. Daphne juuksed moonduvad loorberilehtedeks ja keha kattub puukoorega (suur dünaamika, diagonaalne kompositsioon, detailide rohkus). Teiseks kuulsamaks Bernini teoseks võib nimetada skulptuurigrupi "Püha Teresa ekstaas". Bernini on loonud mütoloogiliste teemade kõrval ka hulgaliselt portreebüste. Neile on iseloomulikud energiline peapööre, lehvivad draperiid ja võimsad parukad - ühesõnaga pidev liikumine ja muutumine.
Retsitatiivi tekkimisega tärkas võimalus proovida taasluua antiikteatri etendusi. Helilooja ja laulja Jakopo Peri kirjutas tolle aja tuntud poeedi Ottavio Rinuccini tekstile esimese uues stiilis ooperi "Daphne", mis lavastati 1597-1598. aastal ühe jõuka firenzelase majas. Kuna autorid järgisid antiikteatri eeskuju, oli teose süzee pärit antiikmütoloogiast (metsanümf Daphne, kes selleks, et pääseda pakku teda jälitava jumala Apolloni eest, muudab end loorberipuuks). Voolavad ja elegantsed värsid, liigutav muus. ning Peri hea osatäitmine kindlustasid etendusele suure menu ja seda korrati järgnenud aastail veel mitmel korral. Mitte väiksem edu polnud ka teisel uues stiilis loodud teosel, ooperil "Eurydike", mille autoreiks on Jacopo Peri ja Giulio Caccini(Rinuccini libreto). Lavastati 1600. aastal Maria Medici pulmade puhul
· Giacomo da Vignola, Roomas u. 1575a. · San Carlo alle Quattre Fontane kirik Roomas, 1667a. ovaalne medaljon maja krooniks, kasutatud korintose sambaid. interjöör on eriline kassettlae tõttu, mis on uue kuju saanud · Francesco Borromini arhitekt. · Lorenzo Bernini (1598-1680) - Püha Peetri kiriku kolonnaad (sammaste ring). kuulsaim kuju on Püha Theresa ekstaas asub kirikus Roomas, 1655 "Apollon ja Daphne" 1625 Daphne muutub justkui loorberipuuks. Apolloni riietus lehvib tuules. Keerulised kursid on barokkskulptuuri tähtsaim omadus "Luois IV" "Nelja jõe purskkaev" BAROKK maalikunst ITAALIAS · üldised iseloomutunnused : soe koloriit, · "Leukippose tütarde röövimine" 9. peatükk. Barokkmaal Hispaanias Diego Velazques 1599-1660 · tõetruud tööd · armastas noorena maalida olustikumaale · hiljem Filippe II isiklik maalija , maalis tema perekonda, õukonna liikmeid.
Skulptuur *populaarsed võitlused,röövimised,pühakute kannatused-teemad,mis eeldasid dünaamikat ja äärmuslikke tundeseisundeid(raev,ekstaas,valu,naer) *ka portreede puhul kasut ilmekaid ja efektseid,teatraalseid poose-silmad suunatud taeva poole ja käed laiali. Rahutust lisas sügavate voltidega riietus. *Lorenzo Bernini-,,Apollon ja Daphne"(PILT 1)- süzeeks on lugu sellest,kuidas A ajab taga nümf D, kes palub viimases hädas oma isa et too päästaks ta himura mehe käest ja muudaks loorberipuuks. Skulptuuris kuj kõige konfliksemat momenti: A puudutamas D, kes on surmani ehmunud ja juba puuks muutumas. D juuste asemel on oksad, varvaste asemel juured. Kõik barokne: tagaajamine, D pärani suu, üleminek ühest olekust teise, õrna naise ilu vastandamine puukoorele, lehvivad riided A niuete ümber. Igas küljest huvitav. *"Taavet"- dünaamika (PILT 2) ROKOKOO
V.a. Ephesose tempel, mis oli keskne tempel, olles hiiglasuur ja tähtis. Ta seondus selgelt nümfidega. Nymphe- kr k pruut. Ta oli nymphagogos- nümfijuht. Tantsid nendega ringtantse, kujutatud öises keskkonnas. Karyai- seal oli Artemise preestrinna, kes armastas Dionyses. See oli hukatuslik, kui preestrinna tantsis oma ringtantsu, muutus ta nümfidega pähklipuudeks, edaspidi kujutati neid sammastena, nimetati karüatiidideks. Leukippos armastas Daphnet, kes hiljem muutus loorberipuuks. Leukippos riietas end poisid ja kui suplema minnes avastatsi, et ta ta on poiss, tapeti ta ära.. Mõnel puhul Artemise kultuse juurde kuulusid tüdrukutel ka fallosed. Motiiv- poiste riietumine tüdrukuteks. Artemist kujutati ka kuujumalannana, vahel samastatav Selenega. Kuna tema mütoloogias muutusid tüdrukud tihti puudeks, oli ka tema suht puudega seotud. Kultused- riietatud Artemis, üles poodud ehk puuotsa riputatud Artemis (mingid lapsed poosid Artemise kuju üles, nad loobiti
annaabi.ee 
