kuni lillakaspunased lehetuped. Paljunemine: Peamine on vegetatiivne levimine risoomi abil, kuid paljuneb ka seemnetega. Kasvukoht: Sega-, leht- ja okasmetsades, kadastikes, metsaservadel, jõekallastel. Puisniitudel, pärisniitudel, laanemetsades, lodumetsades, vähem loometsades, palumetsades ja salumetsades. Mürgistusnähud: oksendamine, kõhulahtisus, peapööritus, nõrkus, südamehäired, pulsi kiirenemine. Rasketel juhtudel teadvus kaob ja saabub surm. USSILAKK Paris quadrifolia Rahvapärased nimed: ussimari, hooramari, hundimari, kihvtimari, rabanduserohi, sinisevilirohi, villimari
TAMM Harilik tamm on üks meie võimsamaid ja tuntumaid lehtpuid. harilik tamm kasvab salumetsades,uhtlammimetsades, puisniitudel, loometsades, kuivades salumännikutes, aedades, parkides, puiesteedel jm. Tihedas puistus kasvavad tammed sirgetüvelised, püramiidja võraga ja kõrgelt laasunud tüvega. Lagedamal kasvavatel tammedel on kahar võra, mis algab madalalt ja tüvi on jändrik. Tamme kutsutakse puude kuningaks. tal on kuninglikult uhke kasv ja pikk iga. täisealise tamme juur ulatub kuni 10 m sügavusele maasse. Siit järelduvad kohe kaks tamme loomujoont - olles kindlalt ankrus, ei karda ta torme ja tungides sügavale
tema õites ei olegi nektarit. Taim kasutab ära asjaolu, et putukad tajuvad punaseid ja siniseid värvusi sarnastena. Olles saanud magusa suutäie sinistest kellukaõitest, loodavad putukad sama ka sarnastena tunduvatelt tolmpeaõitelt. Tolmpea viljad on püstised kuprad arvukate väikeste seemnetega. Kasvukohad Lubjalembese taimeliigina kasvab punane tolmpea Eestis peamiselt loometsades, aga ka põõsastikes, kuivades männikutes, mõnikord ka paeklibustel teeservadel. Taimed eelistavad poolvarju, lausa lagedal kohtab neid harva. Eestis võib punast tolmpead näha läänesaartel, Mandri-Eesti lääneosas ja Pandiveres. Selle liigi leviku põhjapiir pole meist kaugel -- Lõuna-Soomes kuulub ta juba väga haruldaste taimede hulka. Punase tolmpea taimed elavad aastakümnete vanuseks, kuid igal aastal ei pruugi otsija neid leida
Järelkasv Põõsarinne Alusmets Puhmarinne puhma-rohurinne Rohurinne Alustaimestu Sambla- (ja sambliku-) rinne Loometsad Loometsad kasvavad õhukestel (vähem kui 30 cm) huumusrikastel muldadel, mis põua ajal kergesti läbi kuivavad. Põhjavesi on neil aladel sügaval ning pole väikestele taimedele otseselt kättesaadav. Seepärast kasvavad loometsades ja -kadastikes kuiva- ja lubjalembesed taimed. Puurinne on hõre. Levik: Saaremaa, Loode- ja Põhja-Eesti paealad Puurinde moodustavad harilik mänd, harilikku kuusk, arukask. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik pihlakas, paakspuu, harilik kuslapuu, mage sõstar, kibuvitsad, põõsasmaran. Puhmarinne on liigivaene koosnedes peamiselt leesikast. Rohurinne on üsna liigirikas. Seal leidub kassikäppa, nõmm-liivateed, hobumadarat, verevat kurereha, longus helmikast,
· 60-150 cm · Õisikud tipmistes kännastes, rohke võrkja villaga. Õisikud 2-3 cm läbimõõduga · Õitseb juuli-september · Kasvab inimtegevusest mõjustatud aladel. Varretu ohakas Cirsium acaule · Perekond ohakas · 3-40 cm · Enamasti varretu või kuni 10 cm kõrguse varrega, ent vahel ka kõrgem. Taimele peale küll astuda ei taha: leht on otsekui ruumiline ja nõelteravate ogadega. · Õitseb juuli-september · Kasvab lubjarikastel niitudel, hõredates loometsades Tuliohakas Cirsium vulgare · Perekond ohakas · 20-110 cm · Väga ogaline taim, ogad pole mitte ainult lehe servadel, vaid isegi lehe pealmisel pinnal. Õisikud on 5-6 cm läbimõõduga, õitsedes päris dekoratiivsed. Lendkarvad sulgjalt harunenud nagu kõikidel ohakatel. · Õitseb juuni-september · Kasvab karjamaadel, rannikul, prahipaikadel, hoonete ümbruses. Seaohakas Cirsium oleraceum · Perekond ohakas · 60-170 cm · Õisikud valkjaskollased,
http://efloora.ut.ee/Aegna/species/9145.html Eesti taimede levikuatlas, 2005 Nõmmkannike-Viola rupestris F.W.Schmidt Iseloomulikud tunnused: Madalad, paljude rosetilehtedega, sageli murusalt kasvavad üleni lühikarvased (sageli hallikad) taimed. Vars lühike, õieraod kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Lehed 1,5-2,5 cm pikad ja 1,5 cm laiad, ümardunud. Õied 12-17 mm pikad, sinakaslillad, 2-5 cm pikkustel raagudel. Kõrgus 3-10 cm. Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, loometsades, liivastes kohtades. Tavaline. Õitseb mais, juunis http://efloora.ut.ee/Aegna/species/1816.html Eesti taimede levikuatlas 2005 Põldkannike-(Viola arvensis) käoorvik, annasilm, vaeselapsesilmavesi, põlluvõerasema Kõik tunnevad kindlasti kauneid lilli võõrasemasid, keda istutatakse sageli linnade haljasaladele, rõduservadele ja kalmistutele. Meie looduses leidub aga umbes paarkümmend liiki võõrasema sugulasi. Nad on küll väiksema õiega, kuid see õis
kupatamata. Kuuseriisikal on oranz või heleoranz kübar, mis vananedes muutub keskelt rohekaks. Kübara läbimõõt on 4-14 cm. Riisikas eritab oranzi piimmahla, mis värvub 15-30 minuti jooksul veinpunaseks. Eoslehekesed on hele-või tumeoranzid. Seenejalg on oranzi värvi. Kuuseriisikas levib Euroopas ja Põhja-Ameerikas kõikjal kus kasvavad kuused. Eestis esineb väga tihti. Seen kasvab sümbioosis kuusega ning levib arvukalt loometsades, palumetsades, sürjametsades, laane- ja salumetsades, kõige rohkem kuivendatud turbaaladel suurte magistraalkivide läheduses kõdusoometsades ja kuusenoorendikes. Kuuseriisika sugulasliik on porgandriisikas ning varem peeti neid üheks ja samaks liigiks. Neid kahte riisikaid saab eristada seenekübara järgi, mis kuuseriisikal on tavaliselt kahvatum, eriti vananedes, ja seenejala järgi, mis porgandriisikal on tihti laiguline. Vananenud
Pakri maastikuline eripära seisneb aluspõhja reljeefist ja õhukesest pinnakattest. Aluspõhja lubjakive katavad õhukesed huumusrikkad loomullad – rendsiinad. Looduslikult kasvasid siin kunagi lootammikud ja salukuusikud. Sajandite vältel asendusid need põllu-,heina – ja karjamaadega. Kujunesid puisniidud ja looniidud. Praegu on suurimad alad looniitude all, eriti paekalda lähedal. Metsadest on levinud salu – ja loometsad, aga ka pohla – ja mustika - männikud. Loometsades kasvad palju orhideelisi – kärbesõis (Ophrys insectifera) ja balti sõrmkäpp (Daactylorhiza baltica). Loometsade omapäraks on hästi rikkalikult kasvav laialeheline neiuvaip (Epipactis helleborine). Pakri poolsaare neemest kuni Kersaluni saab uudistada pangametsa, kus puurindes kasvab hall lepp, maapinnal sõnajalgtaimed, sinilill, võsaülane jt.Väga liigirikkad on poolsaare sõnajalgtaimed. Nii pangaaluses metsas kui ka poolsaare siseosas loometsas
640 liiki) pms. troopiliste alade ronitaimi, neist viljeldakse rohkem kui 50 liiki nt. kurki, melonit, arbuusi, käsnkõrvitsat ja pudelkõrvitsat SUGUKOND: madaralised (Rubiaceae) Madaralised-Sugukonda kuulub 500 perekonda (u. 6000 liiki). Enamik on troopika puittaimed, rohtsaid liike kasvab parasvöötmes. Majanduslikult tähtsad on kohvipuu, kiinapuu, punavärvik, ilutaimena kasvatatakse gardeeniat. Eestis kasvavad mitmed madara liigid ja loometsades tavaline nt. värv-varjulill. SUGUKOND: vesihernelised (Lentibulariaceae) Vesihernelised-on putuktoiduliste õistaimede sugukond, kuhu kuulub 3 perekonda.Sugukonna suurim perekond on vesihernes (Utricularia), kuhu kuulub ka Eestis kasvav harilik vesihernes. Perekonnad võipätakas ja vesihernes Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Nelgilaadsed SUGUKOND: karelehelised (Boraginaceae)
mullakihiga pael, samuti õhukesel rähksel või klibumullal kasvavad, enamasti madala tootlikkusega ja omapärase kseromesofiilse alustaimestikuga metsad. Metsa tootlikkus on madal (III-V boniteet). Sagedamini esinevad männikud, harvem kuusikuid ja kaasikuid. Puistud halvakasvulised ja hõredad. Nende kasv oleneb peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja aluspae murenemisastmest. Ehkki huumushorisont on väga rikas toitainete poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike tüsedus ja põud. Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. Leesikaloo (ll) s.o. loometsade kõige kehvemate kasvukohatingimustega tüüp. Esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask. Puistu liitus on ebaühtlane. Puud halvasti laasunud. Boniteet V-Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm. Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse all. Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on
1. LOOMETSADE TÜÜBIRÜHM Loometsad kasvavad õhukestel huumusrikastel karbonaatsetel muldadel, mis on kuju- nenud massiivsel pael või selle murenemisel tekkinud rähal. Ehkki reljeefi nõgudes võib ajuti niiskust olla taimede kasvuks piisavalt, on sellised mullad põua ajal kergesti läbikuivavad. Seetõttu saavad siin kasvada taimed, mis taluvad suvist kuivaperioodi kahjustusteta. Hõre puurinne varjutab alustaimestikku vähe ning seetõttu leiame loometsades kõrvuti kasvamas kuivalembeseid taimi - leesikas, kassikäpp, nõmm-liivatee ja lubjalembeseid niidutaimi - lubikas, angerpist, hobumadar, nurmenukk, aga ka laialehiste viljakate muldadega metsade taimi - sinilill, ussilakk, longus helmikas, sulg-aruluste. Loometsad on Eestis levinud saartel, Loode- ja Põhja-Eesti paealadel. Eesti metsadest moodustavad loometsad 3%. Puistute tootlikkus on madal, III IV boniteet. Looduslikult kasvavad siin peamiselt männikud
õhukesel rähksel või klibumullal kasvavad, enamasti madala tootlikkusega ja omapärase kseromesofiilse alustaimestikuga metsad. Metsa tootlikkus on madal (III-V boniteet). Sagedamini esinevad männikud, harvem kuusikuid ja kaasikuid. Puistud halvakasvulised ja hõredad, nende kasv oleneb peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja aluspae murenemisastmest. Ehkki huumushorisont on väga rikas toitainete poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike tüsedus ja sellest tingitud põud. Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest ligikaudu 3%. Leesikaloo (ll) s.o. loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp. Esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask. Puistu liitus on ebaühtlane. Puud halvasti laasunud, boniteet V-Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm (väga õhukesed paepealsed mullad (Kh’). Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse all
Vabalt kasvades algavad oksad võrdlemisi maapinna lähedalt ja võra läbimõõt ulatub sageli 15-20 meetrini. Ümbermõõt keskmiselt 14 m, suurim vanus umbes 2000 aastat. Eestis loetakse vanimate tammede elueaks umbes 500-600 aastat. Hariliku tamme levilaks võib pidada Euroopat, kuigi tammede perekond on pärit troopilistelt aladelt, kus suurem osa maailma ligi 450 tammeliigist elab tänaseni. Kasvab tavaliselt leht- ja segametsades, kuid leidub ka puisniitudel, loometsades, kuivades salumännikutes, haljasaladel. Ta on tavaline kõikjal Eestis, kuid moodustab kõigist Eesti metsadest kokku ainult umbes 0,3%. Suurimad tammikud paiknevad Lääne- ja Põhja- Eestis. Koor on 30.-40. aastani sile ja oliivipruun, hiljem hallikaspruun, peaaegu must. Vanemas eas on aga koor paks (kuni 10 cm), küllalt sügavate pikilõhedega (krobeline). Noored võrsed on punakaspruunid, heledate lõvedega. Võrseid kasvatab tamm 2-3 korda aasta jooksul
on neid 5. Õitseb mais ja juunis, sageli üle kolme nädala, üksik õis 6...15 päeva. Lehed karvased. Juurmiseid lehti 2...6, pikarootsulised, laba sõrmjalt 3...5-jagune, lehelaba osad rombjad, lõhised kuni jagused, teravahambuliste tipmetega. Varrelehti 3, rootsulised, kolmejagused, sarnased juurmistega, kinnituvad õierao keskkohast veidi kõrgemal. Lehestik kolletub alles juulis. Vars tihedalt karvane. • Kasvab kuivadel pärisniitudel, looniitudel, loometsades vallseljakutel, võsastikes, puisniitudel ja paekaldal. Eelistab huumus- ja lubjarikkaid muldi. Kasvab nii täis- kui ARTEMISIA ABROTANUM - SIDRUNPUJU • pooligihaljas põõsas. Eelistab viljakat, vett läbilaskvat pinnast. Kõrgus 90 cm kuni 2 meetrit. Sidrunpujul on mitu ühesuurust vart, millest vaid mõned lõppevad õisikutega. Vartel sageli tugevad külgharud. Hallikasrohelised lehed õrnade niitjate hõlmadega. Sidrunpuju lehed on tugeva
tingimused. Temperatuuri ajaline kõikumine suureneb, samuti suureneb hiliskülmade oht, mis mõjutab metsa uuenemise kiirust. Taimestikus hakkavad vohama kõrrelised (niidustumine, stepistumine, väga kuivades tingimustes nõmmestumine). Liigniisketes paikades intensiivistub soostumine. Hakkavad domineerima need liigid, mis enne kasvasid seal allasurututena. Juurde tulevad mitmed lämmastikulembelised liigid. Äärmuslikes kasvukohtades on muutused väiksemad. Loometsades toimub raie tagajärjel niidustumine. Kuna seal on liiga kuiv ja valge, on äärmiselt raske uuesti metsastada. Nõmmemetsades suureneb kanarbiku ja kõrreliste osatähtsus. Palumetsades - kuivemates, pohla kkt. suureneb liikide arv tunduvalt juurde tulevad põdrakanep, kilpjalg. Kõrrelised jäneskastik ja võnkvars raskendavad oluliselt metsa uuenemist. Mustika kkt.-s hakkavad vohama pohl, põdrakanep ja kõrrelised, jäneskastik ja võnkvars.
Värvuselt on õiekattelehed rohekad või kollakad. Tolmukaid 4, emakaid 1. Õitsevad juunis ja juulis, ka augustis. Liigi eritunnused: See ei ole tegelikkuses eraldi liik vaid üldnimetus, kõigi Eestis kasvava 23 liigi kohta, kuna nad on välimuselt nii sarnased, et ka botaanikutel on raske neid eristada. Kasvukoha nõuded: Neil ei ole erilis nõudmisi, kasvavad nii kuivadel kui niisketel pärisniitudel, puisniitudel, loo- ja lamminiitudel, hõredates loometsades, võsastikes, parkides, tee- ja põlluservadel. Kasutamine haljastuses: pinnakattes ja kiviktaimlates. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kortsl2.htm 1.2 Ülane (Anemone) Konkreetne liik: hubei ülane (Anemone hupehensis) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 40-100 cm, laius 60-90 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuv puhmas. Lehed: karmid ja krobelised, värvuselt tumerohelised. Õied või õisikud: suured, värvuselt valged või erinevates roosades toonides
pael, samuti õhukesel rähksel või klibumullal kasvavad, enamasti madala tootlikkusega ja omapärase kseromesofiilse alustaimestikuga metsad. Metsa tootlikkus on madal (III-V boniteet). Sagedamini esinevad männikud, harvem kuusikuid ja kaasikuid. Puistud halvakasvulised ja hõredad. Nende kasv oleneb peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja aluspae murenemisastmest. Ehkki huumushorisont on väga rikas toitainete poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike tüsedus ja põud. Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. 61. Palumetsade rühma üldiseloomustus. Võrreldes nõmmemetsadega, kasvavad palumetsad viljakamatel ja parema niiskusreziimiga muldadel. Metsakõdu on kuni 10 cm tüsedune, sellele järgneb õhukehuumushorisont. Enamasti I-III bon. männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk, kas II või isegi I rindes. Samblarinne on liigirikas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas.
tüsedune. Domineerivad kuusikud, olenevalt Ehkki huumushorisont on väga rikas toitainete Puistutest esinevad hõredad puhtmännikud - IV-V metsade majandamisest võivad esineda ka poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike bon. kaasikud ja haavikud. Metsad kõrge tootlikkusega, tüsedus ja sellest tingitud põud. Loometsades on E. Alusmets puudub või esineb üksikuid kadakaid. Ia-II bon. Lõhmuse järgi 2 Alustaimestik on liigivaene, rohkesti kanarbikku, 1.4 Laanemetsad kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. eriti kohtades, kus valgust on Laanemetsade hulka kuuluvad sinilille ja
mullakihiga pael, samuti õhukesel rähksel või klibumullal kasvavad, enamasti madala tootlikkusega ja omapärase kseromesofiilse alustaimestikuga metsad. Metsa tootlikkus on madal (III-V boniteet). Sagedamini esinevad männikud, harvem kuusikuid ja kaasikuid. Puistud halvakasvulised ja hõredad. Nende kasv oleneb peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja aluspae murenemisastmest. Ehkki huumushorisont on väga rikas toitainete poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike tüsedus ja põud. Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. Leesikaloo (ll) s.o. loometsade kõige kehvemate kasvukohatingimustega tüüp. Esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask. Puistu liitus on ebaühtlane. Puud halvasti laasunud. Boniteet V-Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm. Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse all. Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on
tüved tihti kaetud samblikega, paksukorbalised (Ks ,Mä). Kuused on tihti kahjustatud juurepessust, puistud tormihellad. Puistute kasv oleneb peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja aluspae murenemisastmest. Ehkki huumushorisont on väga rikas toitainete poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike tüsedus ja põud. Põhjavesi asub sügaval. Väikese peenesesisalduse tõttu on mulla poolt kinnipeetava vee hulk väike ning puud kannatavad enamasti niiskusepuuduse käes. Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo, lisaks fragmentaarselt esinev lubikaloo. Leesikaloo kasvukohatüüp (ll) Loometsade kõige kehvemate kasvukohatingimustega tüüp. Mullaks on väga õhuke huumuskarbonaatmuld (Kh'), lõimiselt enamasti liivsavi (harvem saviliiv või ka liiv). Puistutest esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask. Puistu liitus on ebaühtlane, esineb palju häilusid seal, kus paas ulatub maapinnale. Puud halvasti
annaabi.ee 
