ArturAlliksaar 19231966 Artur Alliksaare looming on omapärane lehekülg eesti kirjanduse arenguloos. Kirjaniku eluajal jõudis lugejateni vaid näidend ,,Nimetu saar" (1966). Tema loomingu põhiosaluulenägi trükivalgust pärast autori surma. Artur Alliksaare loometeel on kõige olulisemad aastad 19601964, mil ta katkestas sidemed traditsioonilise luulega. Neid aastaid iseloomustab püüd luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnadega, saavutada täielik vabadus ja isikupära. Alliksaare varasemat luulet iseloomustavad klassikalised luulevormid(nt. sonett). Tema poeetiline kreedo väljendus eluarmastuses, vaimsete võlude tunnetamise püüus ning asjade ja nähtuste tuumani jõudmise ihas. Eksperimenteeriv
aprillil 1923.aastal. Ta õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbra Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Talle said osaks tolleaegsete võimu poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. Alliksaar suri 1966.aastal vähki. Alliksaare loometeel on kõige olulisemad aastad 1960-1964, mil ta katkestas sidemed traditsioonilise luulega. Neid aastaid iseloomustab kirjaniku püüd luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnaga, saavutada täielik vabadus ja isikupära. Autorile on oluline sõna, võimalus muuta sõnade tähendusvarjundeid või luua uusi sõnu (varin, ööklema, jubelema, kirekivi jne). Alliksaare luules moodustavad mosaiikseid elumustreid sõnakillud, mida hoiavad koos vabad
koosseis: koor, mõned solistid, 4klaverit, löökpillid O ettekannete juures näeb suurt vaatemängu, efektid, kostüümid, dekoratsioonid valgus- ja püroefektid Arvo Pärt (1935)(Eesti) Sündis Paides, muusikalise alghariduse omandas Rakvere muusikakoolis. Edasi Tallinna muusikakoolis H.Otsa ja V.Tormise kompositsiooniklassis. Tallinna riiklikus konservatooriumis H.Elleri kompositsiooniklassis Loometeel IV perioodi I Neoklassikaline hõlmab õpingute aja. Parimad teosed Solfedzo segakoorile, kantaat Aed, 2 sonatiini jm. II Dodekafooniline ja neoklassitsistlik, tuntuimad teosed: Tsellokontsert ,,Pro et contra", Collage BACH teemale(tähtnimed) sümfoonia no 1 ,,Polüfooniline" ,,Perpertum mobile", ,,Pari intervallo", ,,Credo". sel perioodil kasutas võtteid, mis iseloomulikud barokiajastule III Üleminekuperiood 1968-1976 uuris põhjalikult Gruusia rahvamuusikat, edasi huvitus
uusi ideid ja pealehakkamist et neid ka teoks teha. Muusikahariduse omandas ta Otsa-nimelises muusikakoolis flöödi erialal. Esimene pill mida ta Laste Muusikakoolis õppis oli aga akordion. Kuid Tuntuks sai kui saksofonist, klarnetist ja vibrafonimängija nind ansambli- ja orkestrijuht. Saksofoni ja vibrafoni õppis ta omal käel. Vajadusel võis ta mängida ka klaverit, löökpille ja kontrabassi. Jazz hakkas teda huvitama juba 12-aastaselt. Oma sisukal loometeel mängis ta muusikat väga erinevates stiilides. Vajadusest oma anamblite repertuaari avarada, hakkas ta arranzeerima. Helmut alustas oma muusikuteed 1960. aastal ansamblis ,,kevad". Kui Aniko ansambliga liitus, polnud tal saksofonimängust suuremat aimu, talle anti kätte noodid ning paluti lood selgeks õppida. Kuna noor Aniko oli kiire õppija mägis ta juba paari nädala pärast nagu proff. Helmut tegutses ka Viljandis legendaarse kultusgrupiga ,,The Breakers"
avaldamiseks, mõnikord oma abikaasa Linda Alamäe nime all. Alliksaare looming on omapärane eesti kirjanduse arenguloos. Ta lõi algupärase luulesüsteemi, millega avardas eesti luule arenguvõimalusi. Kirjaniku eluajal jõudis lugejateni vaid näidend "Nimetu saar" (1966). Tema loomingu põhiosa nägi trükivalgust pärast autori surma. Alliksaare kolm esimest luulekogu koostas käsikirjalise pärandi põhjal Paul-Eerik Rummo. Alliksaare loometeel on kõige olulisemad aastad 1960-1964, mil ta katkestas sidemed traditsioonilise luulega. Neid aastaid iseloomustab kirjaniku püüd luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnaga, saavutada täielik vabadus ja isikupära. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm (-ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja
Postimpressionism Termini ,,postimpressionim" lõi kriitik Roger Fry oma Londoni maalinäituse jaoks 1910- 1911. aastal, mille ta nimetas ,,Manet ja postimpressionism". Post tähendab ladina keeles pärast. Postimpressionistlikke kunstnikke ühendab vaid järjekindel, sageli sõjakas taotlus käia oma teed; igaüks neist oli omal kombel üksiklane, ühiskonda sobimatu või ühiskonnast väljaheidetu, kas siis omal tahtel või mitte. Nende kõigi loometeel oli olnud impressionistlik periood ja nende küpsed tööd lähtusid impressionistlikest algetest. Postimpressionism oli puhtprantsuslik nähtus, kuid mõju avaldas ta hiljem kogu Euroopa kunstile. Tuntumad kunstnikud on Paul Gaugin, Vincent van Gogh, Henri de Toulouse-Lautrec ja Paul Cézanne. Vincent van Gogh Vincent Willem van Gogh sündis 30.märtsil 1853. aastal Zundertis. Ta oli hollandi maalikunstnik ja tuntud postimpressionist
ehitustöödel ja raudteel. Tartus elas boheemlase elu, ta oli sunnitud lugema oma luuletusi ette ,,Werneri" kohvikus, sest tal ei lubatud oma luulet avaldada. Tegeles tõlketöödega ning avaldas neid oma abikaasa Linda Alamäe nime all. Maja kus Alliksaar oma perega elas põles maha ja ta pidi elama muldpõrandaga kuuris. Lisaks sellele kiusati teda võimude poolt taga. Abiks olid talle ainult sõbrad ja tuttavad. Poeedile sai saatuslikuks raske haigus vähk. Alliksaare loometeel on kõige olulisemad aastad 1960-1964, mil ta katkestas sidemed traditsioonilise luulega. Neid aastaid iseloomustab kirjaniku püüd luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnaga, saavutada täielik vabadus ja isikupära. Autorile on oluline sõna, võimalus muuta sõnade tähendusvarjundeid või luua uusi sõnu (varin, ööklema, jubelema, kirekivi jne). Alliksaare luules moodustavad mosaiikseid elumustreid sõnakillud,
kuulutamiseks. Kross kasutas "Söerikastajas" vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika. Luuletaja järgmine kogu oli "Kivist viiulite", mis ilmus 1964. aastal. Selle luulekogu häälestus oli juba optimistlik, sõjaõudusest ülesaanud maailm avanes taas. Kross luuletab teaduse plahvatuslikust arengust, alanud kosmoseajastust, koloniaalmaade ärkamisest ja vabadusliikumisest. Minevikule heideti nüüd humoristlik pilk. Murranguaastaks Jaan Krossi loometeel kujunes 1970, mil ilmusid "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" ning "Kolme katku vahel" I . Nendes pöördus Kross ajaloolise aine poole, millele truuks on ta siiani jäänud. Ta arendas välja omalaadse ajaloolise romaani, mille peategelasteks on reaalselt elanud Eesti aja- ja kultuuriloo tegelased ja milles taotletakse maksimaalset tõepära. 6 Romaan "Kolme katku vahel" kujutab XVI sajandil tegutsenud "Liivimaa kroonika" autori,
teenitult suure menu osaliseks. ''Georg Ots jõudis Jagona laulva näitleja kõrgeimasse meisterklassi. Saavutas muusika ja mängulise külje ning sisemise ja välise orgaanilise põimingu, kujundas rolli erakordse perspektiivitunde ja sihikindla jõudude rakendamisega.''(H. Tõnson, muusikateadlane) Suurepärane oskus mängida hääle tämbervarjunditega, viimistleda peenimaidki nüansse suhtlemises partneriga lõi karakterilt huvitaima lavakuju Otsa loometeel. H. Tõnsoni sõnade kohaselt oli Jago osalahendus tähtsaka etappiks mitte üksi Georg Otsa, vaid kogu eesti muusikateatri arengus. Ka ''Rigoletto'' osatäitmine kujunes suureks saavutuseks. Omanäolisust G. Verdi ooperikangelase tõlgendusel märgiti ära Eesti NSV Teatriühingu 1968/69 aasta hooajapreemiaga. Sama preemia anti Georg Otsale ka järgmisel 1970. aastal Colas Breugnoni osatäitmise eest D. Kabalevski samanimelises ooperis.
abikaasa Ellen Niiduga reisiraamatu "Muld ja marmor". Luulekogu "Vihm teeb toredaid asju" (1969) märgib pöördumist lüürilise autorimina poole. Vihm teeb toredaid asju Vihm ajab õied vihmavarju ja vihmavarjud õide Vihm peseb vanade kiviraiujate näod puhtaks Vihm seob karvad mu paljal rinnal ükshaaval linnamüüri samblatuttide külge Jaan Krossi luule võtab kokku valikkogu "Voog ja kolmpii" (1971), mis sisaldab loomingut aastaist 1938- 1968. Murranguaastaks Jaan Krossi loometeel kujunes 1970, mil ilmusid "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" ning "Kolme katku vahel" I . Nendes pöördus Kross ajaloolise aine poole, millele truuks on ta siiani jäänud. Ta arendas välja omalaadse ajaloolise romaani, mille peategelasteks on reaalselt elanud Eesti aja- ja kultuuriloo tegelased ja milles taotletakse maksimaalset töepära. Romaan "Kolme katku vahel" kujutab XVI sajandil tegutsenud "Liivimaa kroonika" autori, Tallinna eestlasest pastori Balthasar Russowi elukäiku ja
(1989), Riigivapi I klassi teenetemärk (1996), Kultuurkapitali kirjanduspreemia (1998), Kultuurkapitali eesti rahvuskultuuri fondi elutööauhind (2004), Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest (2006). Kirjandus Kirjanduses alustas Jaan Kross luuletajana. Hiljem läks ta üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Murranguaastaks Jaan Krossi loometeel kujunes 1970, mil ilmusid ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" ning ,,Kolme katku vahel". 2003. aastal andis välja mälestusraamatu ,,Kallid kaasteelised", mille sisu algab lapsepõlvest ja lõpeb 1960. aastatega, käsitledes pikemalt heitlikke 40-ndaid, laagriaega Komimaal ja asumisaastaid Siberis. Autor kirjeldab sündmusi oma vaatenurgast ja isiklike mälupiltide kaudu. Jaan Krossi näol on tegemist omanäolise ja mitmekülgse sõnasepaga. On leitud, et Krossi
Pildil "Juudit" avaldub Vinci mõju: vaevalt märgatava naeratusvinega nägu on lähedane Leonardo naistüübile. Kuigi Juuditi kaunis siluett on seotud maastikuga, on esiplaanil siiski naine, kes surub võimukalt oma jala alla Olovernese pead. Legendi kohaselt olevat Giorgione võtnud tööle andeka õpilase Tiziani ja töötanud suure tellimuse kallal temaga koos. Kui meister Giorgionet õnnitleti õnnestunud Juuditi kuju eest ja öeldi see olevat parimaid saavutusi tema loometeel, salgas Giorgione maha, et tegelikult maalis Juuditi Tizian. Sestsaadik polevat Giorgione Tizianiga enam rääkinud. 5 Tizian Maaliõpinguid alustas ta juba 9-aastasena. Kümneaastasena alustas õpinguid Venezias Sebastian Zuccato juures. Viis aastat hiljem õppis ta Giovanni Bellini juures. Tema
kihistusi ja rikkust oma luules. Kokku on kirjandusmuuseumis sõnavaralisi otsinguid 2110 lehel. 1971. aastal ilmus uus luulekogu ,,Eluhelbed", mis ühendab eaka kirjaniku uusloomingut hoopis teises võtmes sündinud noorusluulega. Iseloomulik on sõnaline küllus ja mängud omamütoloogiaga. Kandvad põhitõed ja eluhoiakud on osavalt kodeeritud ja põimunud algupärastesse kujunditesse. Uued luuletused on hoogsad ja mängulised. Kokkuvõttev tähis loometeel oli koondkogu ,,Lendav linn" ilmumine 1979. aastal, mis hõlmab luuletusi aastatest 1931-1977. Kogu uute luuletuste stiil jätkab ,,Eluhelveste" iseloomulikku laadi. ,,Lendavale linnale" määrati 1980. aastal Juhan Smuuli nimeline kirjanduspreemia ja Nõukogude Eesti preemia. Nõukogude võimu suhtus Alver sügava irooniaga, kogu tema looming on kantud sisemisest vabadusest ja loomingulisest sõltumatusest. Elurütmi, mis kujunes välja Tähtveres, ei toonud olulisi muutusi ka 1980-ndad. 1981
Estonia Talveaias (Kaldmaa, 2006). Vaata ,,Lisa 2" ja ,,Lisa 3". (Allee, 2014) 3. 2 Trükised Jüri Arrak on kirjutanud kaks raamatut (,,Võsa, aas ja mägi" (aasta 2014) ja ,,Panga-Rehe jutud"(aasta 1975)) ning temast on kirjutatud kolm raamatut. Raamat ,,Võsa, aas ja mägi" räägib kunstist ja kunstniku rollist ning nende väärtustamisest ühiskonnas. Kogumiku pealkirjas sisalduvad võsa, aas ja mägi sümboliseerivad erinevaid etappe kunstniku kui ränduri elu- ja loometeel. Religiooni ja eetika mäeni jõudmine peaks autori sõnul olema kunstniku kõige tagasihoidlikum eesmärk. Raamatus on Jüri Arraku kirjatööd, mis artiklitena varem siin-seal ajakirjanduses avaldatud ja niimoodi ühtekokku panduna toovad selgesti välja autori kreedo kunstniku ja inimesena. (Raamat "Võsa, aas ja mägi", teema: Kunst, 2014) Teine Jüri Arraku raamat ,,Panga-Rehe jutud" on mõeldud lugemiseks lastele, see kirjeldab üksikus maakohas suvepuhkusel olnud Arraku unenägusi
Vihm teeb plekk- katustest klavereid Vihm teeb kurvad kurvemaks kurjad ja veetorudest flööte kurjemaks Vihm ei pelga kirikuid Vihm teeb inimesed luuletajate jaoks Vihm sosistab murule kõik ära tsss... riidest lahti. ja naerab asfaldile laginal Jaan Krossi luule võtab kokku valikkogu "Voog ja kolmpii" (1971), mis sisaldab loomingut aastaist 1938- 1968. Murranguaastaks Jaan Krossi loometeel kujunes 1970, mil ilmusid "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" ning "Kolme katku vahel" I . Nendes pöördus Kross ajaloolise aine poole, millele truuks on ta siiani jäänud. Ta arendas välja omalaadse ajaloolise romaani, mille peategelasteks on reaalselt elanud Eesti aja- ja kultuuriloo tegelased ja milles taotletakse maksimaalset töepära. Romaan "Kolme katku vahel" kujutab XVI sajandil tegutsenud "Liivimaa kroonika" autori,
vormist, mille ta oma peas muusikana kõigepealt täiuslikuks lihvis ja alles seejärel sisuga täitma hakkas. Woolfi läbinägemisvõime oma tegelaste kujutamisel on usutav ja uskumatu. Ta jõuab inimmeelte ookeanis mitme kilomeetri sügavusele ning tema raamatutel on omapärane omadus kasvatada arusaamispüüdu, tasakaalutunnet ja sallivust. Need raamatud teevad inimese paremaks. Olulisemad teosed Tähtteosena võiks Virginia Woolfi loometeel välja tuua ,,Lained" (1931); ,,Mrs Dalloway" (1925) ; ,,Orlando" (1928) ja ,,Tuletorni juurde" (1927). Allikad autori kohta: http://www.epl.ee/artikkel/304992 http://et.wikipedia.org/wiki/Virginia_Woolf http://www.virginiawoolfsociety.co.uk/vw_res.biography.htm V. Woolf ,,Tuletorni juurde", raamatu järelsõna
siin vanatestamentlikku kirjutusstiili, mis hiljem tuleb selgelt esile tema kunstmuinasjuttudes ja miniatuurides, kuid on mingil määral omane ka nt "Tõe ja õiguse" stiilile ja üldse Tammsaare kirjutamismaneerile. See esimene periood aastani 1907 on eelkõige katsetuste aeg, millest aga "Vanad ja noored", "Kaks paari ja üksainus" ning "Mäetaguse vanad" eesti kirjanduskaanonisse jõudsid. Teatus üleminekuperioodi kirjaniku loometeel tähistab kriminaaljutustus "Uurimisel", mis ilmus samuti 1907. aastal. 1907. aastal kolib Tammsaare Tartusse ning hakkab õppima Tartu Ülikoolis ning see tähistab ka tema järgmise n.ö loominguperioodi temaatika, milleks on eelkõige üliõpilasnovellid. Need lood kirjutas Tammsaare Tartus ülikoolis õppimise ajal. Märksõnadeks on siin eelkõige
Need on tumepunasest tellisest seinte ja vasest katustega hooned ning hoolimata välimuse pinnapealsest rahust on nad rabavalt originaalsed ehitused. Kompositsiooniliselt saab valitsevaks ühine kontseptsioon, mis tuleneb antiikarhitektuurist mahtude grupeerimine kord väiksema, kord suurema osaliselt avatud siseõue ümber. Tundub, et iga uue hoone lõi meister hoopis uute põhimõtete aluse l. 60. aastatel algas Aalto loometeel uus etapp, mille spetsiifilised jooned ilmnevad täie selgusega Senäjoki (195868) ja Rovaniemi (1963 67) raamatukogu hoonetes ja Vuoksenniska kirikus (195658). Nende hoonete krohvitud seinte valgus, mida rõhutab katuste vaikne tumedus, aga samuti kontrastsete vormide kombineerimine, erinesid järsult "punase perioodi" ehituste soojusest ja küllastunud värvi plastilisusest
annaabi.ee 
