LOODUSÕPETUS 5. KLASS Õppemaht 2 õppetundi nädalas, 70 õppetundi aastas Õppematerjal K.Jankovski, R. Kuresoo ,,Loodusõpetuse õpik ja töövihik 5. klassile" I, II osa. ,,Eesti looduse pildimapp" I-V osa. 1 Õpetamise eesmärgid Säilitada huvi ümbritseva looduse vastu, õpetada väärtustama elukeskkondi. Veekogu uurides rakendatakse loodusteaduslikku meetodit, kujundatakse uurimisoskusi, õpitakse vormistama ja esitama uurimistulemusi. Teema abil õpitakse tundma vee kui elukeskkonna põhiomadusi ja iseärasusi, vee aastaringset liikumist, sellest tulenevaid nähtusi, taimede ja loomade kohastumusi eluks veekeskkonnas, veeorganismide elu erinevatel aastaaegadel, Eesti mageveekogude tähtsamaid taime- ja loomaliike, hõljumi ja vetikate osa veekogus. Õpitakse koostama magevee-elustikus esinevat teoreetilist toiduvõrgustikku ja
vastastikku teineteiseks muunduda. 6.LEHT:Aeg ja selle roll fsikalises mp-s:aeg on nii tavakeeles kui ka paljudes teaduskeeltes kasutatav miste; aeg vimaldab vljendada sndmuste jrjestust, aga ka nende kestvust; aeg on ruumist sltumatu, kehade paiknemine ja liikumine ruumis ei avalda ajale mingisugust mju; aeg on homogeenne; 2 asja mtle ise! 7.LEHT:Eksperimendi ja teooria osa fsikalises maailmapildis:Loodusteaduses phinevad eeldusel, et loodus vastab meie ksimustele; fsikas kasutatakse loodusteaduslikku uurimismeetodit; eksperimenteerimine on loodusteadliku uurimismeetodi ks osa; eksperiment korraldatakse seleks, et saada uusi teaduslikke fakte ja olemasolevate seaduste ja teooriate kinnitamiseks, mber lkkamiseks vi kehtivuspiirkonna tpsustamiseks; teoorias tegeldakse vaid mudelitega; mtmine on prdumatu protsess, mille kigus muutub uuritava objekti olek; punktmassiks nim. keha, millel pole ruumala, kuid mass on vrdne keha massiga; punktlaenguks nim. laetud keha, mille mtmed on palju viksemad
muutumisest. Juba 1838 veendus ta, et liikide muutumise peamine tegur on looduslik valik. Esimesed visandid valikuteooria kohta kirjutas ta 1842 ja 1844 (postuumseks avaldamiseks, kui ta peaks ootamatult surema). Alles pärast 20-aastast uurimistööd avaldas Darwin evoultisooniteooria: 1859 ilmus tema peateos liikide tekkimisest loodusliku valiku teel (``On the irigin of species by means of natural selection``). See teos tähistas pööret bioloogia ajaloos ja muutis põhjalikult loodusteaduslikku maailmapilti evolutsioon sai üldtunnustatuks. Darwini õpetus leidis kõikjal nii poolehoidjaid kui ka ägedat vastuseisi. Hiljem avaldas ta ulatusliku teose loomade ja taimede muutumisest kodustamisel (``The variation of animals and plants under domestication``, 1868) ning inimese põlvnemisest ja sugulisest valikust (``The descent of man and selection in relation to sex``, 1871). Evolutsiooniideega seostuvad
põhimõtteliselt võimalik, et mateeria teatud korrastus ja dünaamika sünnitavad teadvuse. Teadvuse mõistatuslikkuse teesi pooldajate meelest ei saa sellele küsimusele vastata isegi juhul, kui kõik füsioloogilised ajuprotsessid on lõpuni ära seletatud. Pole selge, miks ei võiks inimene lihtsalt funktsioneerida, omamate teadvuslikke elamusi. Sellise olukorra kujutletavus näitab, et teadvuse fenomenile ei ole veel loodusteaduslikku seletust. Ja lõpuks on see probleem eriti raske sellepärast ,et pole selge, kuidas üldse selle lahendust ära tunda. Kui saate teadlikuks oma sõltuvustest ja tingitusest, siis mõistate oma teadvust tervikuna. Teadvus on kogu see väli, millest toimib mõtlemine ja eksisteerivad suhted. Selles väljas on kõik ajendid, kavatsused, ihad, naudingud, hirmud, inspiratsioonid, igatsused, lootused, mured ja rõõmud
B) Et näha, kui palju GM-maisi nad on suutelised kasvatama. C) Et võimalikult palju põllutükke GM-maisiga katta. D) Et kasvatada maisi võimalikult erinevates kasvutingimustes. http://www.ekk.edu.ee/valdkonnad/uldharidusvalishindamine Eesti õpilased PISA 2006 uuringus Eesti õpilased jagasid PISA 2006 uuringus 5. kohta Jaapani õpilastega Euroopa arvestus jäi Eesti 2., Soome järel PISA uuringu tulemused näitasid, et Eesti õpilased väärtustavad loodusteadusi ja toetavad loodusteaduslikku uurmismeetodit Edasised uuringud PISA 2009 keskendub taas lugemisoskusele, PISA 2012 matemaatikale ja PISA 2015 loodusteadustele Järgmistes uuringutes hinnatakse lisaks ka õpilaste võimet lugeda ja mõista elektroonilis tekste PISA tähtsus maailmas PISA on kõige nüüdisaegsem ja põhjalikum rahvusvaheline uuring, mis hindab õpilase sooritust ja kogub ühtlasi taustateavet õpilase, tema perekonna ja koolikorralduse kohta
Eetilised voorused tugi- nevad seejuures mõistuspärasele tegevusele, dianoeetilised voorused arukale mõtlemisele. Vooruslik elu eeldab tahtekasvatust. Riigi peaülesandeks pidas Aristoteles kodanike kõlbelist kasvatamist. Ainult omasugustega kokkupuutes võib inimene kui zoon politikon saavutada kõlbelise täiuslikkuse. Aristoteles oli orjapidajate ideoloog, ta õigustas sõnaselgelt klassierinevusi, kurnamist ning rõhumist. Ta kirjutas ka mitu olulist loodusteaduslikku uurimust. Hellenismiaja filosoofia (epikuurlased, stoikud, skeptikud) - Aristotelese järgsel ajajärgul toimusid sügavad ühiskondlikud muudatused. Kreeka linnriigid alistusid Makedoonia võimule ja said hiljem Rooma riigi osaks. Tugevad ühiskondlikud vapustused ja julmad sõjad muutsid kogu rahva ning ka üksikisiku elu ebakindlaks. Ateena minetas oma poliitilise tähtsuse. Seni poliitikas tegev linnakodanik tõmbus eraellu, polise iseseisvuse kadumine tekitas uue,
· oskab seletada veeringet ja teab vee tähtsust looduses; · teab, kuidas õhk mõjutab ilmastiku kujunemist, oskab seda põhjendada õhu omadustega; · teab, kuidas vesi mõjutab ilmastiku kujunemist, oskab seda põhjendada vee omadustega; · oskab tuua näiteid inimtegevuse mõjust keskkonnale; · oskab märgata õhu, vee ja mulla saastumist ja teab, kuidas neid kaitstakse saastamise eest; · tunneb kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme; · oskab analüüsida lihtsamat loodusteaduslikku teksti, teha järeldusi; · mõistab loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid; · väärtustab säästvat eluviisi. Õpetaja tutvub tasemetöö läbiviimis- ja hindamisjuhendiga 1 tund enne tasemetöö algust. Tasemetöö tegemiseks on aega 45 minutit. Tasemetöö on kahes variandis. Klassiruumi seintel ei tohi olla Eesti kaarti. Õpetaja juhendamisel täidetakse üldandmed õpilase ja kooli kohta. Ühiselt tutvutakse tasemetööga
Ka mudelite põhjal tehakse järeldusi, mida omakorda püütakse kontrollida katsetega. Kui katsetulemused ja mudelitest tehtud järeldused ei lange kokku, siis tuleb viia läbi üha uusi eksperimente, mis võimaldab luua aina täpsemaid mudeleid. Selline nähtuse või füüsikalise keha mudeli areng viib mudeli üha sarnasemaks looduses tegelikult eksisteerivaga. (näiteks aatomi mudel, Päikesesüsteemi mudel, aine siseehituse mudel jne.) Küsimused selle osa kohta: Kirjelda loodusteaduslikku meetodit. Too näide. Miks füüsikas räägitakse tihti mudelitest, mitte tegelikust olemusest? Miks mudelitest tehtud järeldusi tuleb alati kontrollida katsetega? Milleni kontrolli tulemused võivad eri juhtudel viia? IV tund: Mõõtmine ja mõõtetulemus.________________________________________ Mõõtmine on mõõdetava suuruse arvväärtuse kindlakstegemine (8.kl.- keha omaduse või nähtuse võrdlemine samanimelise ühikuks võetud suurusega).
· oskab seletada veeringet ja teab vee tähtsust looduses; · teab, kuidas õhk mõjutab ilmastiku kujunemist, oskab seda põhjendada õhu omadustega; · teab, kuidas vesi mõjutab ilmastiku kujunemist, oskab seda põhjendada vee omadustega; · oskab tuua näiteid inimtegevuse mõjust keskkonnale; · oskab märgata õhu, vee ja mulla saastumist ja teab, kuidas neid kaitstakse saastamise eest; · tunneb kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme; · oskab analüüsida lihtsamat loodusteaduslikku teksti, teha järeldusi; · mõistab loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid; · väärtustab säästvat eluviisi. Õpetaja tutvub tasemetöö läbiviimis- ja hindamisjuhendiga 1 tund enne tasemetöö algust. Tasemetöö tegemiseks on aega 45 minutit. Tasemetöö on kahes variandis. Klassiruumi seintel ei tohi olla Eesti kaarti. Õpetaja juhendamisel täidetakse üldandmed õpilase ja kooli kohta. Ühiselt tutvutakse tasemetööga
See printsiip eeldab et kogu Universumi koostis on põhimõtteliselt üks ja seesama. See tähendab, et samu aineid Võib leida nii Päikesel, Päikesesüsteemi planeetidel kui ka teistes galaktikates. Teistest füüsikaseadustest on põhiprintsiipide kõrval erilisel kohal nn. jäävusseadused. NÜÜDISAEGNE FÜÜSIKALINE MAAILMAPILT Maailmapildi mõiste ja ajalooline areng Eristatakse üldteaduslikku, loodusteaduslikku, eriteaduslikku maailmapilti. Füüsikaline maailmapilt kuulub eriteadusliku maailmavaate hulka. Maailmapildi moodustavad maailmavaatelised teadmised, mis mõjutavad inimese taotlusi ja tegevust ning seovad need vaadeldaval etapil ühiskonnas omaks võetud normidega, väärtustega ja ideaalidega. Maailmavaateliste füüsikateadmiste omapäraks on nende kahene, dualistlik olemus 1)nad sisaldavad infot, 2)nad on aluseks teatud hoiaku kujunemisel loodusesse.
See ongi Darwinism ,ehk tema evolutsiooniteooria. (100 teadlast, kes muutsid maailma, Jon Balchin) . Esimesed visandid valikuteooria kohta kirjutas ta aastal 1842 ja 1844 postuumseks avaldamiseks, kui ta peaks ootamatult surema. Pärast 20-aastast uurimistööd avaldas Darwin oma evolutsiooniteoora. 1859 aastal avaldas ta oma peateose liikide tekkimisest loodusliku valiku teel (On the origin of species by means of natural selection). See raamat tähistas pööret bioloogia ajaloos ja muutis loodusteaduslikku maailmapilti. Evolutsioon said üldtunnustatuks. Darwinism leidis nii poolehoidjaod kui ka tugevat vastuseisu. Seda eriti kirikus. (Eesti nõukogude entsüklopeedia 2 ) Selline hüpotees lükkas ümber levinud arvamuse, et inimene on maailma valitseja, kelle jumal spetsiaalselt enda näo järgi lõi ning maa peale elama pani , nagu väidab 4 Piibel
1 Sõbralikkus Erinevused enese puhul: 1 Iseseisvus 1 Avar silmaring Erinevused teistel: 1 Stressivaba elu 1 Looduslähedust 3.loeng Kasvatusteadus laiemas plaanis - vaatleb inimest kasvatuslikust aspektist (kuidas nad kujunevad, kasvavad, arenevad; mis moodi toimuvad kasvatuse nimel loodud institutsioonid; jne Paradigma - teadusliku mõtlemise ajalooliselt väljakujunenud viis, mille aluseks on ühiskonnas tavaks saanud maailmast arusaamise alused · Loodusteaduslikku mõtteviisi esindavad paradigmad: lähtekohaks on aistingute ulatuses olev kindlatele seadustele alluv tegelikkus. Empirism, positivism, pragmatism, behaviorism Vaimuteaduslikud paradigmad: lähtekohaks tegelikkuse inimesepoolne läbielamine inimelu terviklikkuse kontekstis Fenomeniloogia, hermeneutika, eksistentsialism, kriitlis-emantsipatoorne paradigma. Kasvatusteadus · Uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid · Loob ise kasvatustegelikkust Kasvatusteaduse valdkonnad:
mõistab nende semantikat. Oskab analüüsida ja hinnata seaduse rakendatavust praktikas; saab aru mudelite abist ja tähtsusest loodusobjektide uurimisel ning mõistab mudelite paratamatut piiratust ja pideva arengu vajadust; seostab eksperimentaalses uurimistegevuses teoreetilisi teadmisi praktikaga, omandades kogemusi ja oskusi loodusteadusliku uurimismeetodi ning teadusliku järeldamise kohta. Teadvustab loodusteaduslikku meetodit kui ühte olulist teadmiste omandamise viisi; oskab planeerida lihtsaid katseid, koostada katseskeeme ja -seadmeid, kasutada mõõteriistu, fikseerida ja töödelda mõõtmistulemusi ning teha katsetulemuste põhjal järeldusi ja anda hinnanguid; lahendades elulisi probleemülesandeid arendab kriitilist mõtlemisoskust ja süsteemmõtlemist. Suudab koguda infot, otsustada selle usaldusväärsuse üle ja infot kasutada;
Tolleaegse üldise veendumuse kohaselt, mida jagas ka Kant, rahuldasid olemasolevatest teadustest neid tingimusi loogika, matemaatika ja uusaegne loodusteadus. Kuid loogika on puhtalt formaalne distsipliin, mis kirjeldab küll oma valkonna universaalseid ja paratamatuid suhteid, abstraheerub aga sellest, kas üldse leidub konkreetseid objekte, mis niisugustes suhetes asuksid. Seega peab Kant objektiivseks teadmiseks matemaatilist ja loodusteaduslikku teadmist. Uusaegne filosoofiline refleksioon selle üle, kas ja kuidas on võimalik nimetatud kriteeriumitele vastav teadmine, oli seni lähtunud küsimusest, millisest allikast võiks niisugune teadmine pärineda. Vastavalt sellele, kuidas nimetatud küsimusele vastati, on tavaks eristada kahte suunda tolleaegses filosoofias. Seisukohta, mille kohaselt teadmise allikaks ja tõesuse kriteeriumiks on meelte andmed, on kombeks nimetada empirismiks. Empiristlik suund kaldus taandama mõistus-
Kirjandusuurimus sarnaneb loodusteadustega, tuleb tegeleda sellega, mis on mõõdetav, vaadeldav, kirjeldav. Kirjandus peab olema samuti faktipõhine. Positivism teeb seega biograafiast olulise uurimisvaldkonna, mis peaks aitama kirjaniku loomingut paremini mõista ja seletada. Selle keskne arusaam on laenatud loodusteaduste maailmast: tuleb jätta kõrvale metafüüsilised spekulatsioonid ja tegelda mõõdetava, vaadeldava jms osaga kirjandusest, kasutades maksimaalselt loodusteaduslikku mõtlemist ja meetodeid. Oluline on uurija objektiivsus ja erapooletus hinnangute ja preskriptiivsuse asemel. Oluline eesmärk on põhjussuhete otsimine ja kirjandusloost saab põhjuse-tagajärje suhete rida. Positivistliku lähenemise võime jagada kaheks: biograafiline ja võrdlev suund. Biograafilise suuna oluliseks keskmeks sai arusaam, et kirjandusteos on kirjaniku isiksuse ja ümbruse peegeldus. Ehk nagu pani selle kirja Hippolyte Taine: tähtsad on rass/tõug,
Harvemini telliti ladina-ja ingliskeelseid raamatuid. Kõige suurem osakaal lugemisvaras oli ajaloolisel, poliitilisel ja geograafilisel kirjandusel. Tunti huvi Göttingeni ajaloolaste, biograafiate vastu. Põltsamaa lugejaid köitis Prantsuse revolutsiooni sündmused. Suur huvi oli reisikirjelduste vastu. Filosoofiliste teoste arv oli suhteliselt väike. Suhteliselt suur oli teoloogilise kirjanduse osatähtsus. Uuriti ka loodusteaduslikku kirjandust. Tähtsad olid pedagoogilised teosed. Filoloogia valda esindasid peamiselt sõnaraamatud ja grammatikad. Suur oli ilukirjanduse osakaal. Ringles palju ajakirju ja ajalehti. Väike osatähtsus oli ka baltisaksa kirjandusel. Telliti ka noodikirjandust. Seltsi liikmed Põltsamaa lugemisseltsil oli 24 liiget. Sinna kuulusid aadlikud, pastorid, arstid, õigusteadlased, põllumehed. Viimaste alla kuulusid mitteaadlikest mõisnikud ja mõisarentnikud. Seltsi tegevuse lõpp
maailmapildi äärte puudumist, siis kasutatakse sageli maailmaga samas tähenduses mõistet Universum. Kerge on märgata, et Universumis esineb tasemeline struktureeritus. Ühe kindla struktuuritaseme moodustavad ligikaudu ühesuguste mõõtmetega ja sarnaselt käituvad objektid 3. Kuidas saab teada, mismoodi loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele. Neid loodusseadusi loovad loodusteadlased läbiviidud vaatluste põhjal. Selleks kasutatakse loodusteaduslikku meetodi. Loodusteadusliku meetodi all mõistetakse niisiis meetodit, mis seisneb vaatluste põhjal hüpoteeside püstitamises, nende põhjal ennustuste tegemises ja ennustuste paikapidavuse kontrollimises katsete (eksperimentide) läbiviimise teel. Loodusteadused on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi. Sõna teaduslik
loodusteadustes. 19. sajandi lõpus paistis, et loodusteadus, millele oli aluse rajanud Newtoni füüsika, on enam-vähem lõplikult valmis. Veel mõni üksik fundamentaalset tähendust omav probleem ootas lahendamist, aga teaduse aluspõhimõtted paistsid olevat lõplikult kindlakstehtud. Kahekümnenda sajandi alguskümnenditel selgus, et see arvamus oli läbinisti ekslik. Paari aastakümne vältel töötati välja uued loodusteaduslikud teooriad, mis sundisid kogu senist loodusteaduslikku teadmist ümber hindama. Oma artiklis tõstab Popper esile just Einsteini “kes tegi meile selgeks, et Newtoni teooriagi võib kõikjal saavutatud edu kiuste kergesti valeks osutuda.” [sealsamas, lk. 1848] Siit aga kerkivadki filosoofilised küsimused: kuidas võis juhtuda, et üks vaatlustes ja eksperimentides laialdast kinnitust leidnud teaduslik teooria osutus lõpuks ikkagi paljuski ekslikuks? Miks selle teooria piiratust mitme sajandi vältel ei avastatud, vaid ta
(hoiab suhtlemiskanalid avatud) Enesele suunatud rollid ehk segajad blokeerija (eitab kõike ja blokeerib kõik ära, mis ei ole seotud tema ideega), eemalseisjad (ise seavad end grupist väljapoole), agressor (agressiive õpilane, tülinorija), kloun, staar, kamandaja, jonnipunn, hädaldaja, allaandja, jutupaunikud. OLULISEMAD ÕPITEOORIAD Biheiviorism Inimkäitumise seletamisel eelistatakse loodusteaduslikku lähenemisviisi. Tähtsamad esindajad on B. F. Skinner, R. L. Thorndike, J. B. Watson. Enamik nende avastatud seaduspärasusi ja praktilisi soovitusi põhineb loomkatsetel. Õppimise lahtimõtestamisel lähtutakse põhiskeemist stiimul-reaktsioon. Biheiviorismi põhiküsimus: kas ja kuidas on käitumine mõutatav? Tuntumaid märksõnu on õpitehnoloogia, mis hõlmab 4 põhiküsimust: Kuidas kutsuda õpetamisel esile soovitavaid muutusi inimkäitumises?
Ka mudelite põhjal tehakse järeldusi, mida omakorda püütakse kontrollida katsetega. Kui katsetulemused ja mudelitest tehtud järeldused ei lange kokku, siis tuleb viia läbi üha uusi eksperimente, mis võimaldab luua aina täpsemaid mudeleid. Selline nähtuse või füüsikalise keha mudeli areng viib mudeli üha sarnasemaks looduses tegelikult eksisteerivaga. (näiteks aatomi mudel, Päikesesüsteemi mudel, aine siseehituse mudel jne.) Küsimused selle osa kohta: ● Kirjelda loodusteaduslikku meetodit. Too näide. ● Miks füüsikas räägitakse tihti mudelitest, mitte tegelikust olemusest? ● Miks mudelitest tehtud järeldusi tuleb alati kontrollida katsetega? Milleni kontrolli tulemused võivad eri juhtudel viia? Mõõtmine ja mõõtetulemus.________________________________________ Mõõtmine on mõõdetava suuruse arvväärtuse kindlakstegemine (8.kl.- keha omaduse või nähtuse võrdlemine samanimelise ühikuks võetud suurusega).
oskused sõnastada uurimisküsimust, kavandada ja läbi viia eksperimenti, mõõta füüsikalisi suurusi, töödelda katseandmeid, teha järeldusi hüpoteeside kehtivuse kohta, lahendada arvu- tusülesandeid, leida infot käsiraamatutest ja tabelitest ning kasutada seda ülesannete lahenda- misel, käsitseda mõõteriistu ennast ohustamata ja mõõteriista säästvalt, eksperimentaalses uurimistegevuses seostab teoreetilisi teadmisi praktikaga, teadvustada loodusteaduslikku mee- todit kui ühte olulist teadmiste omandamise viisi, planeerida lihtsaid katseid, koostada katse- skeeme ja -seadmeid, fikseerida ja töödelda mõõtmistulemusi ning teha katsetulemuste põhjal järeldusi ja anda hinnanguid, arendada kriitilist mõtlemisoskust ja süsteemmõtlemist eluliste probleemülesannete lahendamisel, koguda ja kasutada infot, otsustada selle usaldusväärsuse üle. Geograafia teab vee ja veekogude tähtsust looduses ja inimtegevuses, peamiste loodusvöön-
Ei ole ligemat kohta tiibadeta kahejalgsete tõsiloomuse paljastamiseks, nende vajaduste ja hädade alastikiskumiseks kui ühiskonna põhjas. Sellele suunale olid eesti kirjanduseski teed avanud Ed. Wilde ,,Külmale maale" ja E. Petersoni ,,Paised". Ei puudunud ehtimatule elutõele kutsuva mõtteradikalismi otsematki propagandat Tartu-Jurjevi ülikoolilinnas. Eesti rahvusliku ärkamise aadete lippu uuesti kergitava ,,Postimehe" kõrval püüdis siin omamaalaste keskel loodusteaduslikku ilmavaadet levitada, ühiskonna majanduslikke aluseid selgitada ja ideloogilisi pealeehitusi ümber hinnata liiatigi see pahempoolsete eesti intelligentide ja üliõpilaste ring, mis 1900-1901 välja andis Hermannilt ülevõetud ,,Rahva Lõbulehte". Mitmed selle ringi tegelastest olid endised treffneristid ja andsid samas koolis õpetust (J. L. Jürgens, J. W. Weski j. t.). Uue proosavaimu omandamiseks oli Treffneri eragümnaasiumi õppiv noorus üldse vastuvõtlikum kui
Seda maailma struktureerivaid programme käivi- tanud (ja kontrollivat) infoallikat nimetatakse religioossetes tekstides Jumalaks. Ateistliku maailmapildi aluseks on usk sellesse, et maailma mitmekesisus ja korrapära on isetekkelised ning maailma struktureerivad programmid kujunevad välja spontaanselt. Keskset tahtelist infoallikat (Jumalat) ei ole olemas. Religioosne ja ateistlik maailmapilt välistavad teineteist, kuid mitte kumbki neist ei välista loodusteaduslikku (ega ka mütoloogilist) maailmapilti (ja ka vastupidi). Teaduse meetod: olemasoleva teabe põhjal püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla), seejärel korraldatakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (katse) ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehtivuse kohta. Eksperiment on küsimus Loodusele (Loojale). Asjaliku vastuse saamiseks tuleb see küsimus esitada selgelt
Seda maailma struktureerivaid programme käivi- tanud (ja kontrollivat) infoallikat nimetatakse religioossetes tekstides Jumalaks. Ateistliku maailmapildi aluseks on usk sellesse, et maailma mitmekesisus ja korrapära on isetekkelised ning maailma struktureerivad programmid kujunevad välja spontaanselt. Keskset tahtelist infoallikat (Jumalat) ei ole olemas. Religioosne ja ateistlik maailmapilt välistavad teineteist, kuid mitte kumbki neist ei välista loodusteaduslikku (ega ka mütoloogilist) maailmapilti (ja ka vastupidi). 2 Teaduse meetod: olemasoleva teabe põhjal püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla), seejärel korral- datakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (katse) ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehti- vuse kohta. Eksperiment on küsimus Loodusele (Loojale). Asjaliku vastuse saamiseks tuleb see küsimus esitada selgelt
Seda maailma struktureerivaid programme käivi- tanud (ja kontrollivat) infoallikat nimetatakse religioossetes tekstides Jumalaks. Ateistliku maailmapildi aluseks on usk sellesse, et maailma mitmekesisus ja korrapära on isetekkelised ning maailma struktureerivad programmid kujunevad välja spontaanselt. Keskset tahtelist infoallikat (Jumalat) ei ole olemas. Religioosne ja ateistlik maailmapilt välistavad teineteist, kuid mitte kumbki neist ei välista loodusteaduslikku (ega ka mütoloogilist) maailmapilti (ja ka vastupidi). Loodusteaduslik meetod (ka: teaduse meetod): olemasoleva teabe põhjal püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla), seejärel korraldatakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (katse) ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehtivuse kohta. Eksperiment on küsimus Loodusele (Loojale). Küsimus peab olema selge ja ühemõtteline. (Albert Einstein: Jumal on rafineeritult kaval, aga pahatahtlik Ta ei ole)
Laske lastel kasvada, igasugune sekkumine võib pöördumatult kahjustada lapse iseregulatiivset arengut, loogem soodsad keskkonnatingimused see on kõik, mis meilt nõutakse, sest iga laps sirgub omaenda rütmis ja küpseb omaenda eelduste kohaselt nagu taimed looduses. Kobestage mulda, kastke ja väetage ning laske päikesel hellitada - piltlikult öeldes vajab sedasama inimlapski, sest kõik vajalik on tal sünnipäraselt olemas. Sarnast loodusteaduslikku lähenemist inimesele pooldab ka nüüdisaegne eksperimentaalpsühholoogia. Jüri Allik (2009) on ühes usutluses öelnud, et teadusrahade liikumist arvestades võib väita, et psühholoogia liigub loodusteaduste suunas. Tema arvates on kasvatuse ja perekonna osa isiksuse põhisuundumuste kujunemisel kas minimaalne või lausa olematu. Peamised isiksuseomadused seadumused - on pigem mingid ajusisesed
kultuurilisest tasemest. Kõigest sellest järeldubki see, et laiali hargnenud inimkonnale annab Jumal tegelikult ühtesid ja samasid õpetusi ühtsusest, armastusest ja vendlusest erinevatesse paikadesse ja erinevatel aegadel, kuid need on erinevate usundisüsteemide vahel ära teisenenud. Religiooni ( näiteks mõne usundi ) võib jaotada suurteks osadeks. Seda osa usundites, mis käsit- leb maailma loomist või üldse looduse päritolu, võib käsitleda usuteaduses loodusteaduslikku osa- na ( nagu loodusseadusi teaduses ). Kuid see osa religioonides, mis hõlmab moraali, eetikat, õigust, vaimseid väärtusi ja filosoofiat, võib vaadelda humanitaar sotsiaalteaduslikku osana ( nagu inim- ühiskonna seaduspärasusi teaduses ). Imelisi tervenemisi ja imearstide tegevusi võib liigitada reli- gioonis valdkonda, mida võib vaadelda ( nagu ravitsemise-teadused teaduses ) meditsiini valdkon- nana. Meditsiin liigitatakse teaduses rakendus(loodus)teaduste alla
kultuurilisest tasemest. Kõigest sellest järeldubki see, et laiali hargnenud inimkonnale annab Jumal tegelikult ühtesid ja samasid õpetusi ühtsusest, armastusest ja vendlusest erinevatesse paikadesse ja erinevatel aegadel, kuid need on erinevate usundisüsteemide vahel ära teisenenud. Religiooni ( näiteks mõne usundi ) võib jaotada suurteks osadeks. Seda osa usundites, mis käsit- leb maailma loomist või üldse looduse päritolu, võib käsitleda usuteaduses loodusteaduslikku osa- na ( nagu loodusseadusi teaduses ). Kuid see osa religioonides, mis hõlmab moraali, eetikat, õigust, vaimseid väärtusi ja filosoofiat, võib vaadelda humanitaar sotsiaalteaduslikku osana ( nagu inim- ühiskonna seaduspärasusi teaduses ). Imelisi tervenemisi ja imearstide tegevusi võib liigitada reli- gioonis valdkonda, mida võib vaadelda ( nagu ravitsemise-teadused teaduses ) meditsiini valdkon- nana. Meditsiin liigitatakse teaduses rakendus(loodus)teaduste alla
kultuurilisest tasemest. Kõigest sellest järeldubki see, et laiali hargnenud inimkonnale annab Jumal tegelikult ühtesid ja samasid õpetusi ühtsusest, armastusest ja vendlusest erinevatesse paikadesse ja erinevatel aegadel, kuid need on erinevate usundisüsteemide vahel ära teisenenud. Religiooni ( näiteks mõne usundi ) võib jaotada suurteks osadeks. Seda osa usundites, mis käsit- leb maailma loomist või üldse looduse päritolu, võib käsitleda usuteaduses loodusteaduslikku osa- na ( nagu loodusseadusi teaduses ). Kuid see osa religioonides, mis hõlmab moraali, eetikat, õigust, vaimseid väärtusi ja filosoofiat, võib vaadelda humanitaar – sotsiaalteaduslikku osana ( nagu inim- ühiskonna seaduspärasusi teaduses ). Imelisi tervenemisi ja imearstide tegevusi võib liigitada reli- gioonis valdkonda, mida võib vaadelda ( nagu ravitsemise-teadused teaduses ) meditsiini valdkon- nana. Meditsiin liigitatakse teaduses rakendus(loodus)teaduste alla
annaabi.ee 
