Keskkonnakaitse Looduskaitsest maailmas 1872 esimene rahvuspark Yellowstone USA 1972 Rooma klubi raport ,,Limits to Grow" (Kasvu piirid) järeldus maaailm ei pea vasu rahvaarvu, tööstustootmise ja reostuse kasvule. Ressursid ammenduvad. Vaja leida tasakaal ja arengut aeglustada. 1982 ÜRO Julgeolekunõukogu ,,Maailma Looduse Harta" 1983 Esimesed Rohelised Euroopas, Saksamaal 1985 Osooni kihi kaitse konvensioon 1992 ÜRO Rio de Janeiro Keskkonna ja Arengu Konverents. Kliima Muutmise Koostöö Konvensioon . Biodiversiteedi konvensioon. Agenda 21. 1997 Kioto protokoll 2001 Kioto protokoll jõustus Ökoloogia Keskkond vesi,õhk, ja maa ning nende vahelised seosed olusorganismidega Keskkonnakaitse tegevus millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ... Ökoloogia õpetus looduse vastastikustest mõjudest Ökoloogiat on mõjutanud loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus ja medi...
Keskkonna globaalprobleemi ja looduskaitse kordamine 1. Rahvastiku kasv ja sellega seonduvad negatiivsed tagajärjed: 1) Toidupuudus 2)Vaatamata meditsiini kõrgele arengutasemele surevad miljonid inimesed nakkushaigustesse 3)Õhu, vee ja mullastiku saastumine 4) Kasvuhooneefekti süvenemine 5) Osoonikihi hävimine 6) Jäätmete kogunemine 7) Looduse hävitamine uute elupaikade loomiseks 8) Ressursside pidev vähenemine 2. Urbanisatsioon ja selle 5 negatiivset tagajärge: 1) Slummistumine ning paljud satuvad neisse elama 2) Linnad ei suuda kõigile oma elanikele kindlustada vajalikke elutingimusi 3) Suuremad maa- alad teede, rööbaste ja sildade ehituseks -> heitgaasid 4)Enerigavarude liigne kulutamine 5) Õhusaastatuse ja mürataseme suurenemine 6) Jäätmete ladestamise probleem 7)Linnade pealetung looduskeskkonnale 8) Puhta vee tarbimine suureneb, puhta vee nappus arengumaades 3. Õhu saastega seotud 3 probleemi: 1) Kasvuhooneefekt: tingitud...
Raplamaa eluta loodusest ja elusloodusest, looduskaitsest 1. Otsusta, kas antud väide on tõene või väär. Vale väite korral paranda õigeks! a. Pajaka looduskaitseala on Raplamaa vanim kaitseala. b. Rapla maakonnas on 267 küla. c. Rapla maakonnas on 13 linna. d. Rapla maakonnas elab 50 000 elanikku. e. Rapla maakonna pindala on 2979,71 km2. f. Rapla vallas on 10 rüütlimõisa. g. Loone linnus on Raplamaa suurim linnus. h
Looduskaitse Eestis EESNIMI PEREKONNANIMI Looduskaitseseadus Looduskaitseseadus on käitumisreeglite kogu, mille eesmärk on hoida kodumaa elurikkust ja eluta looduse väärtusi ning pärandada need järgmistele põlvkondadele. Eesti esimene looduskaitse seadus võeti vastu 1935. aastal. Praegu kehtiv, kuues looduskaitseseadus on vastu võetud 2004. aastal, samal aastal kui Eesti astus Euroopa Liitu. Kahjuks kõik inimesed suured seaduste lugejad ei ole. Kuid seaduse nõudeid täitma peame ikkagi. Kaitsealad Kaitsealad on loodud selleks, et hoida seda mis on meie looduses ainulaadne. Nendel aladel piiratakse või suunatakse inimtegevust, et looduses püsiks tasakaalustatud areng. Looduskaitseseaduses eristatakse kolme tüüpi kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad. Seisuga 1. Jaanuar 2010 oli Eestis kokku 3543 kaitstavat loodusobjekti. Eesti lood...
.............................................. -8- 9.KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................. -9- 10. LISAD ............................................................................................................. -10- -2- SISSEJUHATUS Käesoleva töö on kokkupannud Laagri Kooli 9.klassi õpilane keskkonnakaitse kohta. Töö annab ülevaate keskkonnakaitsest, looduskaitsest jne. -3- KESKKONNAKAITSE Keskkkonnakaitse tegeleb meie keskkonda ohustavatele probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne) lahenduste leidmisega. Tähtsaks probleemiks on inimestele keskkonnaprobleemide teadvustamine, mis aitaks kõige paremini pidurdada elukeskkonna halvenemist ja tagaks meile ning tulevastele põlvedele võimalikult head elutingimused. -4-
tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. 5. keskkonna standard- Asja osaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reeglid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundi mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tulemust. 6.keskkonnakaitse- Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui kasitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu. Rahvusvahelised, riiklikud, poliitilisadministratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide (kooslused, kaitsealad) säilitamiseks, tänapäeva looduskaitse olulisim valdkond. 12. Ühenda paarid, märksõnad ja konventsioonid. 1.rannikumadalad ja pardid Ramsar1, (märgalade säilitamine ja veelinnud) 2
Müra: tuuakse sisse ülearuseid argumente, et muuta teema raskemini hoomatavaks. Sildistamine: paari vastase argumendi põhjal liigitatakse vastane mõnda tuntud koolkonda ja käitutakse, nagu vastane esitaks ka muus selle koolkonna põhitõdesid (näiteks: A: "minu arvates on tootmine inimese jaoks hädavajalik", B: liigitab A ultraparempoolseks ja sellest tulenevalt üdini destruktiivseks ning ebaausaks inimeseks ja hakkab talle rääkima monopolidest, looduskaitsest ja maksusüsteemist, võibolla veel üdini emotsionaalsel ja vihasel toonil, A: "ma tahan ainult öelda, et inimene peab sööma ja jooma ikkagi ju", B: jätkab oma teemat veel vihasemalt). Kui poriga pritsida, jääb midagi ikka külge. Levinud arusaam on, et kui kedagi süüdistatakse, siis küllap midagi ikka on. Siltide kleepimine sisaldab ka lihtsustamist
Nõudkogude Liidu okupatsiooni ajal. See on hea, et proovitakse tuvastada sündmused ja asjaolud, mis esinesid inimõiguste rikkumisi vaadeldaval perioodil. 3.2 Milliseid organisatsioone toetab Eesti Vabariigi President? Vali neist kaks ja põhjenda, miks on need olulised! Eesti Vabariigi President toeatb Rahvusvahelist metsa-aastat ja minuarust on see oluline seepärast, et siis inimesed on rohkem teadlikud säästlikust metsamajandusest, looduskaitsest ja eri metsatüüpide jätkusuutlikust majandamisest. Teine oluline organisatsioon on minu silmis Innovatsiooniaasta, sest inimesed saavad siis ise uusi mõtteid ja ideid tuua avalikuse ette ja mõningad neist on kindlasti ka väga head ja kindlasti on need kasulikud ka meie ühiskonnale. 3.3 Nimeta kaks riigivisiiti, mida 2011. aastal sooritatud Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Mis põhjustel neid riigivisiite peeti?
Demokraatliku kultuuri areng 80ndatel toimusid Ladina-Ameerika riikides revolutsioonid, mis siiski lõppesid mingit sorti totalitarismis. Ida-Euroopas Nõukogude Liidu lagunemine Poolas pakuti välja idee, et kuna ei julgetud poliitiliselt sõna võtta, siis lahendiks oli see, et ei tehtud poliitilisi nõudmisi, vaid nad tahtsid lihtsalt inimlikult elada ning seda ise korraldada. Turust polnud juttu. --> Poola solidaarsusliikumine Solidarnosc töölisliikumine. Eestis algas looduskaitsest fosforiidisõda. Kodanike aktiivsuse kasv. 90ndate aastate alguses oli see aga põhimõtteliselt olematu (samuti kõikides Ida-Euroopa riikides). Üheks põhjuseks raha tegemine, erastamine. Samal ajal oodati, et kodanike aktiivsusega saab mõjutada riiki ja turgu --> et süsteemi legitiimsus kasvaks. Kolmas tendents oli Lääne-Euroopas (aga ka Ameerikas), kus otsiti uusi kanaleid demokraatia liikumiseks
võimalikku kahju. Saastetasu makstakse saasteainete või jäätmete keskkonda viimisel. Saastetasu rakendatakse mis tahes jäätmete keskkonda viimisel. LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE ÜLDKÜSIMUSED Looduskaitse - abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks. Keskkonnakaitse - väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri. Võib suuresti käsitleda inimese kaitsena. Rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine - Kaitsealune liik, kivistis või mineraal, mis on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist,
abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne). Mõisted ja omavaheline seos 2. Looduskaitse ajalugu (igas etapis paar olulist aastaarvu!) a. I ettevalmistav etapp (looduskaitsest ei teatud midagi; ressursi kaitseks; 1297 – Eesti looduskaitse algus ehk metsaraie ohjeldus Eesti saartel; Rootsi metsaseadus laienes eestisse) b. II kujunemise etapp (Teadus tungib looduskaitsesse; jaht muutus rek. harrastuseks, linnuvaatlus) c. III laienemise etapp (Teaduse osatähtsuse tõus looduskaitses; RP moodustamise algus; tõuseb riigi osakaal looduskaitse korraldamisel) d
Rakendamisvõimaluste uurimine 28. Mida tähendab projekti ajaldatud väärtus? Projekti kõikide tulude-kulude summa nüüdisväärtus 29. Miks on vaja tasuvusanalüüsi tulusid ja kulusid ajaldada? Et projekte omavahel paremini võrrelda. Kuna alternatiivid võivad olla erineva pikkusega, siis ajaldatud väärtus annab võimaluse projektide kulusid ja tulusid täpselt võrrelda. 30. Looduskaitse. Ajalooline ülevaade Eesti looduskaitsest. Eesti looduskaitset iseloomustab järjepidevus, mis seisneb nii kaitsealuste territooriumide, liigikaitse, looduse üksikobjektide kaitse, kui ka paljude kaitsepõhimõtete võrdlemisi järjekindlas arengus vähesõltuvalt valitsevast riigikorrast. Kuni enne I maailmasõda 1879 rändrahnude säilitamine 1910 Vaika linnukaitseala 1918-1940 Võeti vastu looduskaitseseadus (1935) ja loodushoiu seadus (1938)
Rakendamisvõimaluste uurimine 28. Mida tähendab projekti ajaldatud väärtus? Projekti kõikide tulude-kulude summa nüüdisväärtus 29. Miks on vaja tasuvusanalüüsi tulusid ja kulusid ajaldada? Et projekte omavahel paremini võrrelda. Kuna alternatiivid võivad olla erineva pikkusega, siis ajaldatud väärtus annab võimaluse projektide kulusid ja tulusid täpselt võrrelda. 30. Looduskaitse. Ajalooline ülevaade Eesti looduskaitsest. Eesti looduskaitset iseloomustab järjepidevus, mis seisneb nii kaitsealuste territooriumide, liigikaitse, looduse üksikobjektide kaitse, kui ka paljude kaitsepõhimõtete võrdlemisi järjekindlas arengus vähesõltuvalt valitsevast riigikorrast. Kuni enne I maailmasõda 1879 – rändrahnude säilitamine 1910 – Vaika linnukaitseala 1918-1940 Võeti vastu looduskaitseseadus (1935) ja loodushoiu seadus (1938)
Keskkonnakaitse on aga riiklike ja ühiskondlike abinõude süsteem, mis peab tagama elu keskkonnale inimese poolt tekitatud kahjulike mõjude ennetamise ja likvideerimise. Eesmärk: on eelkõige inimese enda ja kogu eluslooduse kaitse inimese saastava tegevuse eest. Seega on keskkonnakaitse igasuguse saastamise ja reostamise ärahoidmine või kaitse nende eest. Keskkonnakaitse on üks osa üldisest looduskaitsest. Elukeskkonna moodustavad: õhk, vesi, muld, maapõu ja nende kaitsega tegeleb keskkonnakaitse. Looduskaitses 4 põhisuunda: 1. Loodusharulduste ja loodusliku mitmekesisuse säilitamine (klassikaline looduskaitse). 2. Loodusvarade otstarbekas ja säästlik kasutamine ressursuloogiline looduskaitse e. Looduskasutus). 3. Inimesele soodsa elukeskkonna tegemine? (Tagamine). (s.o. kahjulike mõjude ennetamine, vältimine KESKKONNAKAITSE). 4. Kultuurmaastike kujundamine maastikuhooldus.
Populaarteaduse, selle hulgas looduskirjanduse mõtestamisega on seni kõige väljapaistvamalt tegelenud professor Viktor Masing, seda nii vas- tava valdkonna teoreetilise käsitlemise kui raamatute arvustamise kaudu Eesti Looduse jt ajakirjade veergudel (Masing 1970a; 1970b; 1982; 1987). 20. sajandi olulisemaid ülevaateallikaid looduskirjanduse kohta on looduskaitsetegelase ja kodu-uurija Jaan Eilarti raamat "Inimene, öko- süsteem ja kultuur. Peatükke looduskaitsest Eestis" (Eilart 1976). Raamatu sissejuhatavas peatükis "Eesti looduskaitse kujunemisteelt" on suurt rõhku pandud looduskaitseaadete levitamise ajaloole trükisõna vahendusel. Eilarti käsitlus on ajaloolist perspektiivi järgiv; teoste klassifitseerimist esineb sedavõrd, et on eristatud puhtalt ilukirjanduslikud teosed ja need, mis on edendanud looduskirjandust rahvavalgustuslikust seisukohast. Eesti looduskirjanduse teoreetilise määratlemise katseid on niisiis
Herbivooride ökoloogiline efektiivsus: , kus n energia, mis voolab ajaühikus troofilisele tasemele ja n-1 energia, mis voolab sealt järgmisele troofilisele tasemele. Primaarsete kiskjate ökoloogiline efektiivsus: . Mõlemas valemis on kasutatud üldprojektsiooni. 16/11/10 LOODUSKAITSEST Lehekülg 13 Maailma elanikkonna kasv on aeglustunud viimase kolmekümne aasta jooksul. Mõned riigid on suutnud iivet lühikese ajaga märkimisväärselt alandada: Costa Rica, Kuuba, Mehhiko, Venezuela, Taimaa, enamus Euroopa riike (GER, HUN, EST, LAT jne). Looduskaitse bioloogia kasutab teadmisi ökoloogiast, biogeograafiast, rahvastikugeneetikast,
Eesti Looduskaitse Selts TA Looduskaitse komisjon Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKAR) Roheline liikumine jne jne Säästva Eesti Instituut (SEI-Tallinn) 6 Balti Keskkonnafoorum SA REC Estonia Eesti Ornitoloogiaühing Iseloomusta ühte VVOd: Eesti Looduskaitse Selts- mittetulundusühing, mis ühendab loodusest ja looduskaitsest huvituvaid juriidilisi ja üksikisikuid. Ülesandeks on arendada ühiskondlikku ja teaduslikku tegevust ning haridustööd Eestis. Seltsi püüe on viia ühiskonnani arusaam loodushoiust kui säästva arengu vältimatust eeldusest ning ühiskonna toimimise ja igaühe käitumisharjumuste kohandamine selle arusaamaga. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK): Eesmärgid: 1. loodusvarade kasutamisega seotud keskkonnakahjustuste likvideerimine; 2. keskkonnaseisundi taastamine; 3
Eesti Looduskaitse Selts TA Looduskaitse komisjon Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKAR) Roheline liikumine jne jne Säästva Eesti Instituut (SEI-Tallinn) 6 Balti Keskkonnafoorum SA REC Estonia Eesti Ornitoloogiaühing Iseloomusta ühte VVOd: Eesti Looduskaitse Selts- mittetulundusühing, mis ühendab loodusest ja looduskaitsest huvituvaid juriidilisi ja üksikisikuid. Ülesandeks on arendada ühiskondlikku ja teaduslikku tegevust ning haridustööd Eestis. Seltsi püüe on viia ühiskonnani arusaam loodushoiust kui säästva arengu vältimatust eeldusest ning ühiskonna toimimise ja igaühe käitumisharjumuste kohandamine selle arusaamaga. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK): Eesmärgid: 1. loodusvarade kasutamisega seotud keskkonnakahjustuste likvideerimine; 2. keskkonnaseisundi taastamine; 3
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2008. AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu. Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Looduskaitseväärtus. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Summaarne looduskaitseväärtus. liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1
looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks.“ keskkonnakaitse mõiste käsitlused: o Reino Rinne: „Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu.“ o Ahto Oja: „Keskkonnakaitset võib suuresti käsitleda inimese kaitsena.“ o Ökoloogialeksikon: „Rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide (kooslused, kaitsealad) säilitamiseks, tänapäeva looduskaitse olulisim valdkond.“
Kaardilt * loe läbi igaüheõigus, see on selges sõnastuses käitumisjuhis looduses liikujale; selgub, et TallinnaTartu maantee ääres Kärevere sillast kirdes on kaitstav ala, millel võivad olla piirangud inimtegevusele. Kaardi metaandmetes on toodud link keskkonnaregistri kodulehele, kust * planeeri retki looduses nii, et sa ei satuks looduskaitsest tuleneva liikumispiiranguga aladele; leiame andmed piirangute kohta: selgub, et Kärevere looduskaitseala Luha sihtkaitsevööndisse ei planeerimisel leiad tõhusat abi maa-ameti geoportaalist; tohi minna 10. aprillist 10. juulini. * kui internetist pole abi, siis küsi nõu keskkonnameti kohalikust esindusest või riigimetsa majandamise keskuse (RMK) teabepunktist;
madalam. Turba akumuleerumise tulemusena tuhandete aastate jooksul on lasundi pealispind küll kõrgem, kuid pinnakihilise kaevandamise tulemusena pind alaneb ning jõutakse olukorrani kus isevoolne äravool pole võimalik. Ka siis tuleb kuivendussüsteem ümber ehitada poldriks. Jõgede- ja väikeste järvede äärsetele aladele oleks võimalik luua normaalseid äravoolutingimusi ka jõe süvendamise või järve veetaseme alandamisega, see ei ole aga kooskõlas tänapäeva arusaamadega looduskaitsest ja maastikuhoolest. Jõgede süvendamist tehti Eestis 19 . sajandi lõpus 20.sajandi I pooles. Poldri projekteerimisel peab arvestama kõigi ehitusega kaasnevate võimalike negatiivsete teguritega, mis halvendavad looduskeskkonna seisundit (veelindude pesitsusalade ja kalade kudemispaikade hävinemine) ning suubla veerežiimi. 6. Poldri elemendid: 1 - poldritamm; 2 - poldri piirdekraav; 3 - kuivendusvõrgu kogujakraavid; 4 – pumbajaama juurde voolukanal; 5 - pumbajaam; 6 - poldriväline
Samal ajal võib jahinduse arendajatele olla vastukarva mõne sooala range kaitse. Marjade ja seente korjajatele on sood läbi aegade olnud tähtsad koriluspaigad. Seetõttu ollakse huvitatud korjemaade püsimisest ka edaspidi. Kuid korilasi häirivad väga ranged looduskaitsepiirangud. Turismile, eeskätt loodusturismile, on märgalad oluline ressurss, mille heast seisundist ollakse huvitatud. Küll aga riivavad turismiarendajate lähihuve looduskaitsest tulenevad kohatised liikumispiirangud. Riigikaitse seisukohast seostuvad märgalad kohaliku elanikkonna vastupanuga. Seal, kus puudub võimalus varjuda mägedes, on alati leitud pelgupaik soodest. Haridusele ja teadusele on märgalad sama vajalikud kui looduskaitsele. Lisandub märgalade, eelkõige rabade tähtsus looduse arhiivina, mis tuleneb turba ladestumisest ja selle konserveerivatest omadustest (Lotman, 2001). Sooteadus
t. kuni täieliku lagunemiseni on haab kasvu- ja toidusubstraadiks ligikaudu 2000 liigile (järgneb tamm). · Elurikkus metsas oleneb otseselt kõduneva puidu mahust, alles alates 25 tm/ha kohta pidurdub liigirikkuse kasv, s.t. enamus sinna "mahtuvaid" liike on kohal. · Kuivanud ja kõduneva puidu mahu arvutamisel on oluline alles jämedam kui 10 cm diameetriga puit, paljudele liikidele sobib alles >20 cm läbimõõduga puit. Kui räägitakse põlismetsade looduskaitsest, siis... · Puu sureb, aga mets ei sure. · Surnud puu on metsa loomulik koostisosa, teiste liikide toit ning substraat. · Mets on ökosüsteem, maastikul pidevas arenguprotsessis olev nähtus. · Metsa looduskaitse algab enamasti sealt, kus metsamajandus lõpetada tahab: alles maksimaalse kasvukiiruse minetanud vananevad puud on väärtuseks. Seega mets on maastik, kus laiguti erinevad .... · ... keskkonnatingimused mullastik, reljeef, veestik, ekspositsioon; · ..
kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Keskkonnarisk – on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus. Keskkonnaoht – on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Traditsiooniline e klassikaline looduskaitse. See osa looduskaitsest,millega inimkond alustas 19. sajandil. 20. sajandi alguses. Võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldasi puid, salusid, rändrahne, harvaks jäänud taime- ja loomaliike või unikaalseid ja kauneid maastikuvorme (mäed,astangud,allikad,kosed, koopad). Looduskaitse mõiste Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Üks võimalus määratleda keskkonnakaitset ja looduskaitset on võtta aluseks suhtumine
annaabi.ee 
