Võrgurakenduste kontrolltöö
1.HTML ja CSS: 10+20+20+20=70p
A)Märgi õige variant: teksti sisendvälja tag.
1)
C)Kirjuta CSS reegel, mis muudab kõik h2 tagid "eri" (class nimega “eri”) roheliseks.
h2.eri {
color: green;
}
D)Soovime, et ul tagi sees olevad li tagi tekstid oleks sinised, aga kui ul tagi sees on veel
sisemised ul tagid, siis nende sisemiste ul-de sees olevate li-de tekstis on punased . Kirjuta
sobivad css-i reeglid.
NB! W3schoolsist võiks teada kuute põhilist selectorit!
ul li {
c...
1
2
3
Arutlus Rousseau „Emilest“ Jean-Jacques Rousseau oli Genfi filosoof, kirjanik ja helilooja 18. sajandil. Tema poliitiline filosoofia mõjutas Prantsuse revolutsiooni kui ka üldist arengut, kaasaegset poliitikat ja hariduse mõtet. Emile on essee hariduse ja selle olemuse kohta. Emile oli keelatud Pariisis ja Genfis ning lasti avalikult põletada 1762, selle esmakordse avaldamise aastal. Prantsuse Revolutsiooni ajal oli Emile inspiratsiooniks uuele riiklikule haridussüsteemile. Mina isiklikult arvan, et see essee oli väga uudne selle aja kohta ja siiani on ta osaliselt seostatav praeguse elukorraldusega. Tahaksin arutleda mõne tema ütluse kohta... „Te kavatsete last maateaduses õpetada ja toote talle selleks gloobuse, tähistaeva, kaardi ja atlased. Millised kunstlikud aparaadid! Miks seesugused kujutised? Miks ei näita te talle kohe asja ennast, et ta vähemalt aru saaks, millest temaga kõneldakse?...
MIS ON ÕIGLUS? Minu ettekande teemaks on mis on õiglus. Kõigepealt alustaks ma sõna ,,õigluse" defineerimisega. Õiglus on moraalinorm (norm-hinnang), mis nõuab, et inimese õigused ja kohustused, tegevus ja selle tulemused oleksid omavahel vastavuses. Siin tuleb aga juttu ka mõiste ,,õigus". Õigus on ühiskonna v riigi seadustatud normide kogum. Kõik me oleme samuti teadlikud inimõigustest need on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest. Niisiis mis vahe on õigustel ja õiglusel? Sõna "õiglus" kuulub teatud mõistete perekonda, mille liikmed on omavahel seotud. Kõige sagedamini kasutatakse õiglusega samas kontekstis mõistet "võrdsus". Ilmselgelt on olukordi, kus õigluse nõue seotakse tõesti võrdsusega - näiteks "Kõik on seaduse ees võrdsed", mille puhul ebavõrdsus on meelevaldne ja ebaõiglane. Ent tavaliselt ei kõla nad sugugi nii üheselt kokku. Parasjagu ...
Alates Eesti vastuvõtmisest Euroopa Liitu, on Eestist lahkunud paljud erinevate erialade spetsialistid ning ka tööjõulised noored. On olnud palju juttu nii meedias kui ka tuttavatega suheldes, et Eestis töötades ei saa ametile vastavat väärilist palka, mujal on soodsamad töötingimused, rohkem arenemisvõimalusi ja nii edasi. Kas need on tõesti põhjused miks tegelikult lahkutakse? Aga kuhu kaob armastus ja austus oma kodumaa vastu? Mis on tegelikult lahkumise põhjused ja tagamaad? Kas on võimalik mingite meetmetega võimalik tagasi tuua riigist lahkunud noored ja spetsialistid? Just nendele küsimustele üritan järgnevas tekstis anda vastused. Eesti võeti Euroopa Liitu vastu 1. Mai 2004 ning sellest ajast alates on lahkunud tuhandeid tööjõulisi noori inimesi Eestist. Erinevatele allikatele tuginedes on lahkunud lausa üle 16000 noore ning siia elama asunud veidi üle 9000. Lahkujaid on seega poole rohkem ning see on lisaks madalale sündivusel...
HPV ja vaktsineerimine 3. Kursus Ämmaemandus Mis on inimese papilloomiviirus (HPV)? Inimese papilloomiviirus on sageliesinev viirus, millesse nakatuvad nii naised kui mehed. On olemas üle 100 HPV tüübi, millest teatud tüübid põhjustavad kätel ja jalgadel sageli esinevaid tüükaid, aga ligikaudu 30 HPV tüüpi põhjustavad genitaalpiirkonna nakkusi ja neid nimetatakse seetõttu suguelundite HPVks. Enamus HPV tüüpe ei põhjusta häireid ega haigusnähte, ja taanduvad ilma ravita. Kuid mõned suguelundite HPV viiruse tüübid põhjustavad emakakaela epiteelrakkude muutusi. Ravimata jätmise korral võib muutunud rakkudest areneda kasvaja. Teised HPV tüübid võivad põhjustada kondüloome ja emakakaela healoomulisi muutusi (muutused, mis ei ole kasvajad). Peiteperiood mõnest nädalast aastateni. Kes nakatub suguelundite HPVga? Igaüks, kes on seksuaalselt aktiivne, võib nakatuda suguelundite HPVga. Paljudel viirusega nakatunud inimestel ...
M Koppel TARNEAHELA JUHTIMINE Ettevõtte tarneahel- mis see on? Õppejõud Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärk on tutvustada ettevõtete tareneahela mõistet logistikas. Töös tuleb juttu tarneahela mõistest, tarneahela juhtimisest ning ettevõtte tarneahelast X ettevõtte näitel. Ennem kui hakkan kirjutama ettevõtte tarneahelast, tuleb teada, mis on siis ültse tarneahel? Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on klendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäitlust koos nendega kaasneva trantspordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga.Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on klendi rahuldamine.See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäitlust koos nendega kaasneva trantspordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga. Teiseks mõiste seletuseks leidsin, et...
Tervisedendus lasteaias. Tervisedendus on on planeeritud ja teadlik sekkumine, mille kaudu on võimalik parendada laste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist, ennetada haigestumist, puuete kujunemist ja enneaegset surma. Tervise edendamine lasteaias hõlmab erinevaid valdkondi ja tegevusi, mille kaudu mõjutatakse nii laste kui täiskasvanute tervist positiivses suunas. Nii lasteaiaealine ise kui tema vanemad on sellel eluetapil oluliselt enam mõjutatavad kui hilisemas eas. Seetõttu on koolieelikutega tegelejate ees suur vastutus olla inimese vormija julgustada loovat mõtlemist ja toetada lapse arengut kogu selle paljutahulisuses. See aga nõuab pidevaid otsinguid, muutumist ja õppimist. Samuti on ülitähtis see füüsiline, vaimne ja sotsiaalne keskkond, milles laps kasvab ning areneb. Tervist Edendava Lasteaia eesmärkide saavutamise eelduseks on meeskonnatöö. Sellesse meeskonda kuuluvad lasteasutuse töötajad, lastevanemad, paikkonn...
Suhtlemine inimestega - loomulik või õpitav? Inimestega suhtlemine on vajalik osa meie igapäevaelus. Inimestega suhtlemisest võib tulla meile tulu või kahju, vastavalt kuidas me oleme osanud situatsioone ära kasutada ja kuidas on teised sellele reageerinud. Tihti öeldakse, et inimestega suhtlemine tuleb loomulikult ja et seda pole vaja õppida, harjutada, kuid iga päev näitab vastupidist. Tihti suhtutakse suhtlemisse inimestega kui loomulikku asja, mida une pealt osatakse teha ja mis ei vaja õppimist. Selline väärarusaam võib viia lõpuks suurte konfliktideni inimestega, kellele me oleme mulje jätnud kui oskamatu, või ebapiisav suhtleja, kes ei näe oma sõnade varjatud mõtteid ja ei oska aru saada informatsioonist mida talle antakse. Üks olulisemaid aspekte inimestega suheldes on jätta hea esmamulje. Ei hakka diskuteerima milline on hea mulje, sest iga ühe arvamuse kohaselt on see erinev ja eks me loomulikult püüa alguses head mulj...
Arengusuundi Euroopa muusikaelus 20.sajandi I poolel 20. sajandi I poole muusikasse jätsid Lääne-Euroopa (st Prantsusmaa ja Saksa-Austria) heliloojate kõrval märkimisväärse jälje ka mitmed Kesk-Euroopa heliloojad rumeenlane George Enescu, poolakas Karol Szymanowski, tsehhid Leos Janacek ja Bohuslav Martinu ning ungarlased Zoltan Kodaly ja Bela Bartok. Janacek, Kodaly ja Bartok ühendasid rahvamuusika kunstmuusikaga, mis oli uus nähtus. Varemgi olid heliloojad loomingus kasutanud üksikuid rahvaviiside motiive, kui Janaceki muusika lähtus pea alati Tsehhi muusikalisest folkloorist. Temast nooremad Kodaly ja Bartok olid esimesed, kes pöördusid rahvamuusika poole juba muusikateaduslikel alustel ja süstemaatiliselt. Sel perioodil elavnes ka Inglismaa muusikaelu. Esimeseks selle perioodi heliloojaks said Edward Elgar, kelle looming ei väljunud siiski 19.sajandi romantismi stiiliraamidest, ja Gustav Holst, kelle tänini tuntuim teos on ...
KÕNE KÕNE ALUSTAMINE Oluline on luua kontakt kuulajatega. Alustatakse viisaka pöördumisega kuulajate poole e KÕNETUSEGA . Alustada auväärsematest. Ülesanne Koosta 2-3 erinevat kõnetust. Kõnesituatsioonid: esimene koolipäev, kooli lõpupidu, emadepäeva aktus, 18. sünnipäev. Sissejuhatuse eesmärgid luua positiivne suhe publikuga, äratada huvi, juhatada teema sisse, esitada kõne põhiidee. SISSEJUHATUS Õnnestunud sissejuhatusest sõltub, kas kõne vastu huvi tuntakse. Mõtle sissejuhatus korralikult läbi. Väldi keerukust ja vabandusi. Kasuks tuleb aktuaalsus. („Kuulsin tänastest uudistest…“, „Tänastes ajalehtedes on huvitavalt analüüsitud…“ VÕIMALUSI SISSEJUHATUSEKS Sõnasta auditooriumi meeleolu, ootused. Võta kõne põhisisu mõne lausega kokku. Esita üll...
Sisukord Sissejuhatus 3 1. Asjaõigus. Selle mõiste ning olemus 4 2. Mis on hoonestusõigus? 5 3. Hoonestusõiguse sisu 6 4. Hoonestusõiguse ulatus 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………...………10 Sissejuhatus Käesolev referaat on koostatud uurimaks hoonestusõiguse sisu ja ulatust. Hoonestusõigus kuulub asjaõiguse valdkonda ning on üks osa sellest. Referaat koosneb neljast osast. Esimene osa hõlmab asjaõiguse mõistet ning üldist olemust. Teises osas käsitletakse hoonestusõiguse mõistet. Toon välja kuidas on mõistet käsitletud seaduses, millised on tähtajad, tasud jne. Kolmandas osas tuleb juttu hoonestusõiguse sisust ning vastavatest seadustest seoses sellega. Toon välja asjaõigusseaduse vastavad paragrahvid, mis käsitlevad hoonestusõiguse sisu. Neljandas ning ühtlasi ka viimases osas antakse ülevaade hoonestusõiguse ulatusest. ...
TULEMÜÜR Mida tulemüür endast kujutab? Lihtsalt öeldes on tegemist filtriga, mis teatud reeglite alusel filtreerib sisenevat ja väljuvat võrguliiklust. Vaikimisi seatud reegleid tulemüüridel tavaliselt pole, mistõttu tuleb endale sobiv reeglistik pärast tulemüüri installimist välja mõelda ning seejärel tulemüüri sisestada. Soovitusi reeglite loomiseks on üsna raske anda, sest iga reeglistik sõltub konkreetsest võrgust, pakutavatest teenustest ning kehtivast turvapoliitikast. Siiski on võimalik anda üks üldine juhis, mille järgi võiks tulemüüri reegleid looma hakata vaikimisi on kõik keelatud ("Deny all" põhimõte), s.t algselt on tulemüürist juurdepääs kõigile teenustele suletud ning lubavaid reegleid hakatakse lisama vastavalt vajadusele. Reegleid saab luua: võrguprotokolli järgi TCP, UDP, ICMP lähteaadressi järgi lähte teenuspordi järgi sihtaadressi järgi sihtteenuse pordi järgi internetti pöörduva rakenduse järgi Eelnevate tunnust...
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduste ja Spordi instituut Kehakultuur UJUMINE Referaat Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Ujujate tehniline ettevalmistus..............................................................................4 Ratsionalse ujumistehnika alused......................................................................4 Ujumistehnika efektiivsus...............................................................................5 Ujumistehnika täiustamine ja tehnilise ettevalmistamise protsess.................6 Ujumistehnika täiustamine enesekontrollivõtete kasutamisega....................10 Tehnikaalne ettevalmistus................................................................................ 10 Kokkuvõte........................................................
Sissejuhatus Rock muusika on on pop muusika alaliik , oma esileküündiva volkaalmeloodiaga mida saadavad kitarr(id), bass ja trummid on rock muusika olnud läbi aastate üks populaarseimaid muusika alaliike.Oma nime on rock muusika saanud viiekümnendatel USAs valitsenud muusikastiilist rock `n' roll, mis on ka tänapäevasele rock muusikale alusepanija. Kuigi rock muusika on aastatega piiramatult arenenud ja alaliike ja stiile on aastatega segadusse ajavalt palju juurde tekkinud ,ühendavad siiski kõike seda kindlad algelemendid näiteks rütm, mis on peamiselt boogie woogie bluus rõhutatud backbiidiga või kindlad pillikooseisud juhtpilliga.See uurimustöö räägib peamiselt rock muusika tekkest ,levimisest massidesse, inimestest kes olid rocki tekkega väga tihedalt seotud ja erinevatest elementidest , mis rock muusikat muust muusikast erinevaks teevad. Valisin selle teema eelkõige oma enda huvi tõttu rock muusi...
Jaak Timberg TUNNIKONSPEKT kursuses "Käitumine ja etikett" Tunni teema Lauaetikett, joogietikett ja käitumine restoranis Tunni eesmärk Tunni eesmärgiks on anda ülevaade sellest, kuidas käituda restoranis, üldiseid teadmisi lauaetiketist ja joogietiketist. Loeng on gümnaasiumi õpilastele või üliõpilastele. Meetodid Loeng, powerpoint esitlus, ülesanded, arutelu. Vahendid Powerpoint, paberlipikutel ülesanded. Ülesanded õpilastele Loengu ajal küsida õpilastelt küsimusi, mis on seotud konkreetse slaidiga. Lisaks saavad õpilased valikvastustega paberlipikud. Tunni käik Esmalt räägib õpetaja lühidalt, millest tunnis juttu tuleb. Seejärel jätkab powerpoint esitlusega. Esitluse vahel esitab õpetaja küsimusi. Loengu lõpus jagab õpetaja klassi rühmadesse ja annab igale rühmale paberist väljalõigatud küsimustiku ning aega 3 minutit selle...
Sissejuhatus Käesolev töö on kirjutatud Meenikunno looduskaitsealast. Meenikunno looduskaitseala on moodustatud 1981. aastal sookaitsealana, mida 1999. aastal suurendati kaitseala pindala 2651 hektarini. Kui 1981. aastal loodi kaitseala Meenikunno raba kaitseks, siis 2015. aastal organiseetiti see umber looduskaitsealaks. Kaitseala eesmärgiks on säilitada sealset omapärast raba, Nohipalu järvede, Nohipalu mõhnastikku ning kaitsealuste liikide elupaiku. 1. Meenikunno LKA andmed Meenikunno looduskaitseala asub Põlva maakonnas Veriora vallas Leevi, Lihtensteini, Nohipalo ja Vinso külas ning Orava vallas Kamnitsa ja Rebasmäe külas. Looduskaitseala suurus on 3015 hektarit (joonis 1, 2). Joonis 1. Meenikunno LKA asukoht Eesti kaardil. (Google maps 2018) Joonis 2. Meenikunno LKA. Maa-ameti kaardirakendus. Maa-ameti mullakaardi andmetel leidub Meenikunno looduskaitsealast üsna palju erinevaid muldi nagu näiteks R’’’, LG, LPg, LP,...
SISUKORD SISSEJUHATUS Järgnev uurimistöö on kirjutatud teemal ,,Alkohol ja teismelised". Töö analüüsiv osa hõlmab noori vanuses 12-17 eluaastat ja nende vanemaid. Uurimuse käigus on noorte nimetuse all mõeldud teismelisi ehk 12-17 eluaastaseid inimesi. Teema valisin sellepärast, et see probleem on süvenenud ning mind huvitab ka noorte teadlikkus alkoholi osas mis on alkohol, selle kahjulikkus, alkoholi alased terminid, noorte esimene kokkupuude alkoholiga, kuidas ja kelle kaudu, enesetunne alkoholi tarbimisel, üldine arvamus alkoholist, alkoholi tarbimise alampiir. Alkohol on tuntud mürk kehale, mis muudab inimesed nii vaimselt kui ka füüsiliselt nõrgaks, tuimaks. Enesekontroll enda üle väheneb. Eriti suurt alkoholi tarbimise ennetamise rõhku peab panema noortele, kes alles avastavad alkoholi olemasolu ja tegema neile selgeks, mis alkohol endast tegelikult kujutab. Teoreetilises osas on juttu alkoholist kui üldisest mõistest, alkohoo...
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND MÄLUHÄIRED Avatud Ülikool I aasta Referaat Õppeaine: Sissejuhatus psühholoogiasse Õppejõud: Kristjan Kask Tartu 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 2 MÄLU PROTSESSID............................................................................................................. 4 3 MÄLUHÄIRETE KLIINILISED VORMID...........................................................................4 3.1 Ülimälu....................................................................................................
Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmet...
Kuna kehakaalu kohta on väga raske saada üldist ja täpset infot, siis põimisin kehakaalu kehalise aktiivsuse sisse. Keskendusin rohkem kehalisele aktiivsusele ja mitmetele kehalistele tegevustele. Mis on kehaline aktiivsus? Kehaline aktiivsus on täiesti tavalise päeva liigutuste hulk, mida mõõdetakse kulutatud energiahulga kaudu. Samas on kehaline aktiivsus väga oluline ka siis, kui inimene soovib tõesti olla terve. Miks on kehaline aktiivsus kasulik ja vajalik? Nagu eespool mainitud,siis kehaline aktiivsus omab tähtsat rolli inimese hea tervisliku seisundi juures. Piisaval kogusel kehalisel aktiivsusel on mõjutoime järgnevatele: · Kõrgenenud vererõhk · Liigne kehakaal, rasvumine · Mõne vähitüübi risk · Depressioon Kuidas mõjutab kehaline aktiivsus organismi? Mõju südamele ja veresoonkonnale Suur toime on südamele ja veresoonkonnale. Kehalise aktiivsusega paraneb südamelihase varustatus hapn...
Sisukord Sissejuhatus Meie elu kvaliteedi määrab ära tervis. Tihti peale aga pööravad inimesed sellele kõige vähem tähelepanu. Ikka ja jälle on kuulda, kuidas vanemad ei vaktsineeri oma lapsi, mehed ei käi regulaarselt kontrollides ja toitumisega tehakse oma tervisele kohutavaid asju. Seepärast on vajalik, et õiget tervise käitumist hakataks inimestesse „süstima“ juba maast-madalast ehk lasteaiast. Lasteaed on koht, kus väikene inimene veedab 3-4 aastat oma elu algusest koos teiste laste ning õpetajatega. Ta saab sealt oma esimesed teadmised maailma ja teiste inimeste kohta. Seepärast on ka loogiline, et laps õpib seal juba selgeks tervisliku eluviisi põhitõed. Kuna maailmas räägitakse üha enam tervislikest eluviisidest on see õnneks jõudnud ka lasteaedade õppekavadesse. Varakult õpitakse tervisliku toitumise kohta, liikumise ning muu sellise, mis tõstaks meie tervislikku heaolu. Selles referaadis tahaksimegi tutvustada tervislik...
1 2. kodutöö POPPER Teadmised ilma autoriteedita Autori põhiidee: Popper seletab, kuidas on võimatu jõuda teadmiste algallikani, st igal inimesel on asjadest oma arusaam ning iga inimene näeb asju erinevalt ja seetõttu on võimatu leida ühest ja ka tõeset informatsiooni ükskõik missuguste väidete kohta. Teadmiste tähtsaim allikas on traditsioon, kuid teadmiste allikaid on mitmeid. Siiski ei ole mitte ühelgi teadmiste allikal vaimset mõjuvõimu, st autoriteeti.Allikaks saab nimetada ükskõik missugust fakti, kui ta täiendab meie teadmisi. Küsimused: 1) Kust tuleb teadmise tõsikindlus (empirist)? Vaatlusest. Miks ei võimalda vaatlus (veerev lumepall) tõde kindlaks teha (Popper)? Enamik meie arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. Kui hakata uurima mingi fakti tõelevastam...
MUUSIKAAJALUGU 1. kursus Esimene kontrolltöö: Muinasaeg, vanaaeg 4,3 aastatuhat 5.saj. pKr Antiikaja muusika Teine kontrolltöö: Keskaeg 5.saj 17. saj. Varajane keskaeg 11. saj. (kirikumuusika) Klassikaline keskaeg 16. saj. (ilmalik muusika) Hiline keskaeg 16. saj. Arevestus: Renessanss 14. saj. 17. saj. Stiiliperiood: romaani, gooti, renessanss Sissejuhatus: Kultuur ladina keeles cultura, harimine, viljelemine Jüri Lotman: Kultuur on peegel, kus vaatavad vastu Homo Sapiensi saavutused. Kultuuri loovad inimesed ja see luuakse neile. Alterseitse: Kultuur see on tsivilisatsioon. Kultuur Vaimne, seotud mõttetegevusega Materiaalne, nähtav, katsutav, tajutav Vaimne sotsiaalselt toimida läbi materiaalse kultuuri. Kultuur on järjepidev, mis edastatakse põlvkonnalt põlvkonnale, ajastult ajastusse kultuurikeele abil. Suhtlemiskeel: kunst...
Õpetaja tema arengus Sissejuhatavalt Selle essee kirjutamise teeb raskeks asjaolu, et lisaks mingile ajaloolisele perioodile vastava üldistuse tegemine lähtuvalt sõnast õpetaja (kui see on võimalik) , tuleb kirjutajal rinda pista kogu inimkonna üldajalooga. Selle tulemusena võime rääkida n.õ "kahekordsest peegeldusest", mis tähendab seda, et teatud juhtudel ma pean ajalugu ennast süvitsi mõistma ja siis peaks sealt peegelduma võimalik õpetaja roll mingis konkreetses ühiskonnas, mis reflekteerub uuesti käesolevaks kirjatõõks. Kuna minu teadmised ei võimalda (eelnevast lähtuvalt) nii mahuka ja keerulise tõõ kirjutamist olen otsustanud loobuda sellisest (antud kontekstis) painajalikust sõnast nagu seda on õpetaja ja püüan uurida, analüüsida hariduse ja kasvatuse üldist arengut ning seeläbi leida ideid kirjeldamaks õpetajat tema arengus. Ühes olen kindel et,... /Teadvuse seesmises struktuuris kuulub...
Avinurme Gümnaasium Geograafia uurimustöö HAITI Koostanud: Andris Pikas 10. klass Avinurme 2011 2 Avinurme Gümnaasium.............................................................................................................. 1 Geograafia uurimustöö................................................................................................................1 HAITI..........................................................................................................................................1 Koostanud: Andris Pikas.............................................................................................................1 10. klass.......................................................................................................................................1 Avinurme 2011..............................................................
LIIKIDE TEKKIMINE Käesoleva essee aluseks on maailmakuulsa loodusuurija Charles Robert Darwini teos ,,Liikide tekkimine". Õigemini püüan anda ülevaadet selle raamatu 2012 aastal Mart Nikluse poolt väljaantud eestikeelsest tõlkest. Järgnevatel lehekülgede eesmärgiks on näidata selle raamatu ja ka kogu darvinismi tekkeloopõhipunkte, tuues välja olulisemad punktid alustades saatesõnadest ja liikudes raamatus aina edasi kuni kohasemate ellujäämise selgitusteni. Randel Keynes ütleb sissejuhatavas sõnas oma sugulase Charles Robert Darwini (1809-1882) teosele ,,Liikide tekkimine loodusliku valiku teel ehk soodustatud rasside säilimine olelusvõitluses", et Darwin oli veendunud oma uuringute õigsusest ning sellest, et see võinuks seletada lahti palju, toona justkui veel arusaamatuid, imesid looduse mitmepalgelisusest. Ta nägi potentsiaali, vajadust ja võimalust oma teooria tõlkimisega erinevatesse keeltes...
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1. Kirjanduse mõiste. Laiemalt hõlmab kirjandus erinevaid erialasid puudutavate tekstide kogumit. Sinna kuulub nt ajakirjandus. Kitsama definitsiooni järgi on kirjandus ilukirjandus (belletristika). Eestlastel mahutab sõna ,,kirjandus" rohkem, kuna sõnakunsti alla lähevad ka rahvaluule ja draamakirjandus (mida tajutakse kirjanduslikuna). 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus tegeleb peamiselt kommunikatsioonimudeli uurimisega (autor tekst lugeja). Kirjandusteaduse raamistik (paradigma) koosneb üldtunnustatud mõistetest. Kirjandusteooria kese on meetodid: positivism, psühhoanalüüs, uuskriitika, strukturalism, poststrukturalism, feministlik kriitika, postkolonialistlik kriitika ja nii edasi. Kirjandusteooria komponendiks on ka poeetika (käsitlus kirjandusteksti ülesehitusest). Narratoloogia uurib, mis tingimusel lugusid jutustatakse, samuti jutustamise ja aja vahelisi seo...
Eesti saunakukultuur Vajadus ennast pesta ja puhastada on loomupäraselt omane paljudele elusolenditele. Loomade enesepuhastamist võib lugeda instinktiivseks tegevuseks. Inimesel on pikemaajaliste kogemuste najal kujunenud instinktist teadlik pesemisvajadus. Juba ürgajal puutus inimene kokku veega ja märkas, et vesi puhastab nahka, pesemine aga parandab üldist enesetunnet ning aitab vältida haigusi. Ka ilumeele arenemine võis soodustada puhtempiiriliselt omandatud pesemisvajaduse tugevnemist. Esialgu piirdus pesemine suplustega jões, järves või meres. Pesemistele varjulisemates kohtades lisandus oskus kasutada soojendatud vett. Vee soojendamiseks visati veenõusse lõkkes kuumaks köetud kive. Selle tagajärjel tekkiv järsk vee aurustumine võis omada ka rituaalse tähenduse. Hiljem ehitas inimene pesemiskohale tuulevarjuks seinad ümber ja hakkas vett kallama kuumadele kividele(viskama leili). Nii võis tekkid...
ESSEE AJALOOLINE ROMAAN Romaani sünniajaks peetakse üldiselt aastat 1605, mil ilmus selline suurepärane teos nagu ,,Don Quijote". Selle teose autoriks on Miguel de Cervantes Saavedra. Romaani traditsioon tänapäevasel kujul on siiski vaid paari sajandi vanune. Romaan muutus elujõuliseks 18. sajandi algul, kui oli tekkinud laialdane keskklassist lugejaskond ning kirjandusteosest sai müügiobjekt. Daniel Defoe romaan ,,Robinson Crusoe" (1719) juhatab romaani võidukäigule. Ajaloolise romaani rajajaks aga peetakse soti- inglise kirjanikku Walter Scotti ( 1771-1832). Scott oli omal ajal väga tuntud. Temast alates algas ajaloolise romaani võidukäik laia lugemispubliku seas. 1814. aastal ilmus anonüümselt esikromaan ,, Waverley" ning sellega oligi alus pandud ajaloolisele romaanile euroopa kirjanduses. Scott vabastas romaanizanri 18. sajandi romaanile omasest moraliseerimisest ning ühendas oma teostes realistliku taustakirjelduse põneva,...
LOENGUS Kollase ajakirjanduse iseloomujooned: kõmuline, šokeeriv, ülespuhutud, agressiivne, meelelahutuslik. Kollase ajakirjanduse top uudisväärtused: konflikt, prominentsus, erakordsus. Kollase ajakirjanduse tunnused: kujunduselemendid, teemade valik, teemale lähenemine ehk vaatepunkt, uudisväärtuse järjestus, sisu struktuur, stiil ja keel, kirjutamislaad, liialdamine, suurem ajatus, üksik domineerib üldise üle, emotsionaalne aktsent, palju fun’i. Kui tuleb oluline info, siis esimene asi kohapeale minna ja taktika välja mõelda. Eetika On olemas seadused, mida peab järgima. Meediat käsitlevad otseselt: reguleerivad informatsiooni levi, ringhäälingu tegevust, reklaami esitamist meedias, autoriõigusi, isiku eraelu kaitset jne. On olemased üldised eetikapõhimõtted, mida järgib ühiskond ja kultuur, milles ajakirjanik elab. Eesti ühiskond on korporatiivne ja isiklikud suhted määravad selles, kes ja mida endale lubada saab, ilma et ajakirja...
. Psühholoogiateaduskond ..... Suhtlemistavad Aasias Referaat ... Õppeaine: Suhtlemistreening Õppejõud: .................. Tallinn 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .........................................................................................................3-4 2. Tervitamine · Keel ja põhisõnavara .................................................................................5 · Kuidas tutvustada....................................................................................5-6 · Füüsilised tervitusviisid .............................................................................6 3. Madala kontekstuaalsusega otsesed või kõrge kontekstuaalsusega kaudsed suhtlejad?...................................................................
J. Liivi nim. Alatskivi Keskkool Getter Suup SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS Referaat Alatskivi 2016 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE TÄHTSUS.............................................................................3 2. VAIMNE JA FÜÜSILINE DISKRIMINEERIMINE.......................................................................4 2.1 Seksuaalvägivald.......................................................................................................................4 FRA poolt 2014. aastal läbiviidud uuringu tulemustest aga selgub, et kolmandik Eesti naistest on kogenud seksuaalset vägivalda. 10% Eesti naistest on kogenud partneripoolset väljapressimist. Psühholoogilise vägivallaga on kokku puutunu...
EKSAM MAJANDUSES PEATÜKK 1 analüüs · Definitsioon Ökonoomika tegeleb vastastikku kasuliku ühiskondliku koostegevuse võimaluste ja probleemidega Ökonoomika ei uuri teadusena mitte niivõrd üksikisiku või ettevõtte kasusid, vaid eelkõige vastastikuseid (rahvamajanduslikke, ühiskondlikke, ühiseid) kasusid! Kooostegevus on kahe indiviidi koostegevus ja teineteisest sõltumine Koostöö on positiivne koostegevus ja reetmine negatiivne kostegevus, kõik tahavad saada maksimaalset kasu. · Koostegevus 1. Tehingu takistused Info ja motivatsiooniprobleemid Infoprobleemid- statistiline ebakindlus objektiivsete asjaolude suhtes (kas auto on hea?) strateegiline ebakindlus kaasinimeste suhtes (kas partner räägib tõtt või hoopis petab?) Mõjutavad subjektiivseid hindu, vähendades nii müügi- kui ka ostuvalmidust Lahenduseks lisainfo kogumine Motivat...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Raul Adamsoo 10.B klass Mis on mälu ja kuidas seda treenida? Referaat Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. ...............2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... .................3 MIS ON MÄLU?........................................................................................................................................ 4 Mälu maht............................................................................................................................................ ...4 Mälu tüübid..................................................................................................................
Rootsi ja Taani välispoliitika võrdlus Riho Kirsipuu Sissejuhatus Selle essee teemaks on võrrelda üldiselt Rootsi ja Taani välispoliitikat. Välispoliitika on poliitika riigist väljaspoole ning riigi suhted teiste riikidega, millel on erinevad eesmärgid vastavalt teisele riigile. Üldpilti vaadates on need kaks riiki küllaltki sarnased ning erinevusi leida on keeruline. Siiski leidub erinevusi just välispoliitikas ning seepärast valiski autor need kaks riiki võrdlemiseks. Töö eesmärk on leida põhjuseid, miks antud riigid on välispoliitiliselt kohati väga erinevad. Kas on põhjuseks mõnevõrra erinev lähiajalugu või on tegemist kultuuriliste erinevustega? Või on hoopiski ministrid iseloomult ja poliitilistelt vaadedelt erinevad ning see mõjutab ka üldist riigi välispoliitikat Töö võib liigendatult jagada kaheks. Esimeses osas toob autor välja üldised riigi sarnasuse...
KONFLIKTI LAHENDAMINE 1 4. OSA. KONFLIKTIDE LAHENDAMINE Käesolev osa käsitleb konfliktide lahendamist kolmest vaatenurgast. Need vaatenurgad ei välist üksteist, küll aga tegelevad konfliktiga mõnevõraa erinevalt. Esimest võib nimetada kõrvaltvaataja perspektiiviks. Teine vaatenurk on konfliktis osaleja oma. Kolmas vaatenurk on lepitaja oma (Lehtsaar, 207). 4.1 KONFLIKTIDIAGNOSTIKA JA KONSTRUKTIIVNE VASTANDUMINE Selles peatükis tuleb juttu kahes omavahel seotud valdkonnast. Esiteks sellest, kuidas üldse konflikti analüüsida, ning teiseks sellest, kuidas välja ütelda oma arusaam probleemist. Konfliktidiagnostika ehk konfliktide analüüsimisega kindlate kriteeriumite alusel saab tegelde nii algavate kui kaugelearenenud konfliktide puhul. Kõige otsesem seos diagnostika ja vastandumise vahel seisneb selles, et konfliktidiagnostika loob üldise konfliktide analüüsi oskuse, mis omakorda mõju...
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND AJAKIRI KULTUUR JA ELU Analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Juhendaja: professor Marju Lauristin Koostaja: Marie Udam Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................2 1. SISSEJUHATUS......................................................................................3 2. AJALUGU.............................................................................................4 3. OMANIK..............................................................................................5 4. TOIMETUS............................................................................................6 5. AUTORKOND.....................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KOV SOTSIAALTÖÖTAJA AMETIJUHENDI ANALÜÜS Õppejõud: Triin Vahula Mõdriku 2013 Valisin kolme kohalikuomavalitsuse sotsiaaltöötaja ametijuhendi analüüsiks Avinurme, Orava ja Vastseliina vallavalitsuse. Kõikides kohtades määrab sotsiaalnõuniku oma ametikohale vallavanem. Nii Avinurme kui ka Orava sotsiaalnõunikud omavad alluvaid, Vastseliina aga mitte. Ametikoha eesmärkidest tuleb välja ka erinevusi nimelt on Avinurme ja Orava valla peamiseks eesmärgiks ikkagai aidata valla elanikke lähtudes erinevatest aspektidest nagu tervishoid, rahaliselt hättajäänud isikute toetamine...
Eesti riikliku iseseisvuse tekkimine. Iseseisvuse väljakuulutamine Umbes kaks aastat peale Esimese Maailmasõja (1914-1918) puhkemist, sügisel 1916, oli Tsaari- Venemaa sõja sakslastele praktiliselt kaotanud. Tsaar Nikolai II kõrvaldati troonilt ja võim läks Riigiduuma (esinduskoja) edumeelsemate rühmituste kätte. Moodustati demokraatia suunas kalduv Ajutine Valitsus, mille peaministriteks olid esmalt vürst Lvov ja Kerenski, keda ongi tuntud tagantjärele "Kerenski aja" nime all. Kui selgus, et venelastega demokraatlikul alusel koos töötada ei saa, esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks uus maavalitsuse eelnõu, milles polnud juttu ei omavalitsusest ega ka autonoomiast. Tegemist oli Eesti maavalitsusega, mille 30. märtsil kinnitas Vene Ajutine Valitsus. 1.juulil 1917 avas Eesti kubermangu komissar, endine Tallinna linnapea Jaan Poska Toompea lossis Eesti Maapäeva, esimese Eesti rahvaesinduse. Selle kompetentsi kuulus seisukohavõtt, ...
Eestlaste sõjavarustus Muistses vabadusvõitluses Uurimustöö Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................3 Muistne vabadusvõitlus......................................................................................................................... 4 Eestlaste sõjavarustus muistses vabadusvõitluses................................................................................. 5 Käsirelvad ......................................................................................................................................... 5 Oda.................................................................................................................................................5 Kirves........................................
POSTMODERNNE PLANEERIMINE Postmodernistlik maastikukujundus Planeermise aluste seminaritöö Tartu 2011 Allikad: M. Herbbert (2011), ,,The re-enclosure of green space in postmodern urbanism", Dialogues in Urban an Regional Planning, Volume 4 P. Allmendinger (2002) Planning Theory. Postmodern planning Pärnu rannapark http://www.puhkaeestis.ee/et/parnu-rannapark, viimati vaadatud 07.11.11 Pärnu Rannapargi rekonstrueerimine (2011) http://www.parnu.ee/index.php?id=2202, (viimati vaadatud 07.11.11) Joonis 1 http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/areng/projektid/rannapargi_skeem.gif, (viimati vaadatud 07.11.11) Joonis 2 http://visitparnu.com/Parnu_uudiskiri/eesti/gfx/header1.jpg, (viimati vaadatud 07.11.11) Pärnu Rannapark uueneb (2009) http://www.ohtuleht.ee/348385, (viimati vaadatud 07.11.11) Urmas Lekk (20...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz RAH3170 Keskkonnakaitse ***** ******** Elektromagnetväljad kui keskkonnasaaste Ettekanne Õppejõud: lektor ****** Kohtla-Järve 2012 Sisukord Sissejuhatus Elektromagneetiline saaste on üks keskkonnasaaste tüüpidest, mis pärineb elektromagnetväljadest meie keskkonnas. Kui seda piltlikult ette kujutada siis võib seda vaadelda kui sudu, mis koosneb paljudest erinevatest elektromagnetlainetest. Elektromagneetilist kiirgust saab liigitada kaheks: ioniseeriv ja mitte ioniseeriv. Elektromagneetiline saaste on tulemuseks meie keskkonnas olevatest elektrilistest seadmetest, mis kiirgavad elektromagneitlaineid. Probleemi tähtsus on tõusnud kuna tänapäeva keskkonnas on väga palju elektroonikat ning iga seade on ki...
Poliitpropaganda mõju Eestis Viljandi 2009 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................. 3 1. POLIITIKAST JA PROPAGANDAST ÜLDISELT ..................... 4 1.1 Mis on propaganda ? .............................................................. 4 1.2 Propaganda esinemine avalikuses .......................................... 5 2. PROPAGANDA JA RIIK .............................................................. 7 2.1 Suhtumine propagandasse ..................................................... 7 2.2 Propaganda, agitatsioon või populism ................................... 9 KOKKUVÕTE ................................................................................ 11 KASUTATUD MATERJALID ....................................................... 12 LISAD ...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste instituut Õpetajahariduse osakond ANDEKAS LAPS- PROBLEEME JA LAHENDUSI Tallinn 2007 Sisukord 1. Andekuse mõiste................................................................................................................ 3 2. Andeka lapse tunnused.......................................................................................................5 3. Kuidas lapses andekust ära tunda?.....................................................................................6 4. Mida lapsevanemad peavad tegema?................................................................................. 8 5. Kerge või habras laps?....................................................................................................... 9 6. Mis kooli laps panna?.......................................................................................................10 7....
TALLINNA ÜLIKOOLI Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika RSP I kõ Merilin Uder KASVAMINE LASTEKODUS, MEELEMÜRGID JA VÄÄRKOHTLEMINE Referaat Juhendaja: Elmo Medar MAARDU 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Lapse hoolekandeasutusse sattumine.................................................................4-5 Toetused vanemliku hoolitsuseta lastele ja nende eestkostjatele.................................5-6 Lastekodu kui kasvukeskkond.........................................................................6-8 Kasvandike enesehinnang, suhted eakaaslastega, käitumine probleemsituatsioonides......8-10 Sotsiaalne tõrjutus................................................
FLA 1. Mis on loodus? Millele loodus vastandub? Inimlikule, tehislikule? Loodus on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond. Loodus vastandub selles määratluses inimeste poolt loodud ehk tehiskeskkonnale, aga ka inimesi ümbritsevale mentaalset ehk vaimset komponenti (kunsti, muusikat, arhitektuuri, kirjandusteoseid jne) sisaldavale keskkonnale, mida nimetatakse kultuuriks. Kõik koosneb ainest ja väljast. Aine ja väli on kaks põhimõtteliselt erinevalt käituvat looduse alget. Looduses esineb tasemeline struktureeritus. Igal kindlal struktuuritasemel toimuvaid nähtusi võib seletada sellel tasemel oluliste seaduspärasuste abil ja see ei sõltu kuigivõrd teistele struktuuritasemetele iseloomulikest nähtustest. Sõna loodus ongi maailma see sünonüüm, mis kõige probleemivabamalt sobib füüsikalisse konteksti. Sõnal maailm on ju olemas ka mittefüüsikalised tähendused (mõttemaailm, tunde...
Uudise stiil Uudis peab olema kooskõlas uudise stiiliideaalidega ja grammatiliselt korrektne. Hästikirjutatud lugu on selge ja lihtne. Ajalehestiil nõuab tihedust ja lühidust. Lugu peab olema elav ja inimkeskne. Uudise erinõuded on: uudise ideaaliks on täpsus(faktid ja keeleline täpsus); uudis on objektiivne; tekstistiil peab olema kooskõlas loo teemaga ja ühes võtmes. Hea keelekasutus nõuab alati redigeerimist. Hea keelekasutuse eeldus ja tingimus on alati hea reporteritöö. Võtted stiiliideaalide saavutamiseks: 1. Vali. Leia oluline materjal. 2. Lase faktidel rääkida. 3. Redigeeri, spontaanne tekst on ebaselge(ülearune maha, pikad laused pooleks, alusta põimlauseid pealausega). 4. Ole sõnadega ihne(tõmba täitesõnad ja puhttekstuaalsed maha). 5. Kasuta õiget sõna õiges kohas(kasuta tuntuid sõnu, otsene tähendus, väldi kujundeid, sünonüümide uputuse, klišeede ja stereotüüpide vältimine). 6. Kirjuta loomu...
lk. Sisukord Sissejuhatus 1. Välisehitus 2. Siseehitus 3. Elupaik 4. Toitumine ja seedimine 5. Sigimine ja areng 6. Levik 7. Huvitavaid tähelepanekuid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Valisin meritähe, sest ma tean et nad on ilusad, värvilised meredes ja ookeanides elavad loomad. Aga kui palju ma nendest tegelikult tean? Nende eluviisist, toitumisest ja paljunemisest? Suut mitte midagi, sellepärast kogusin meritähe kohta materjali ja õpin neid paremini tundma. Meritäht on okasnahkne. Okasnahksed loomad on välimuselt väga mitmekesised. Oma nime on nad saanud kehapinnal olevate ogade järgi.(5) Okasnahksed on mereloomade hõimkond, kuhu kuuluvad merisiilikud, meritähed, meriliiliad, madutähed ja meripurad. Okasnahksete keha on sümmeetriline. Kehaosad on paigutatud kas viiekaupa või mingi viiele kordse arvu kaupa, nii nagu asetsevad meritähe viis kiirt...
kool Narkootikumid Referaat Koostanud: nimi klass Juhendaja: õp. Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Narkootikumid 2.1.Erinevad narkootikumid 2.2.Tagajärjed 3. Sõltuvus 4. Üledoos 5. Kasutamis põhjused 6. Seadus ja karistus 7. Kokkuvõte 8. Lisa1 Müüdid 9. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt kasutatavad narkootikumid on taimsed ained või sellised ained, mida saab taimedest valmistada. Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetil...
Sisukord: KONFLIKT............................................................................................Error: Reference source not found KONFLIKTIDE PÕHITÕED.............................................................Error: Reference source not found KONFLIKTIDE TÜÜBID põhjuste järgi:..........................................Error: Reference source not found KONFLIKTIDE AVALDUMISE TASANDID....................................Error: Reference source not found Organisatsioonikonfliktid.....................................................................Error: Reference source not found Võimaliku konflikti tunnetamiseks......................................................Error: Reference source not found Väärtuskonfliktide lahendamine väärtuste selgitamise kaudu.........Error: Reference source not found Konstruktiivne konflikt.........................................................................Error: Reference source not found ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
