Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus Allar Martson Heintaimed Referaat Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 Heintaimed Heintaimed moodustavad rohttaimede valdava enamiku. Heintaimed võivad olla kõrrelised, liblikõielised, lõikheinalised, loalised ja rohundid. Käesolevast rubriigis tutvustatakse heintaimedest kahte väärtuslikumat liiki: · liblikõielisi, mis on proteiini- ja mineraalainerikkad söödataimed ning ühtlasi rikastavad ka mulda lämmastikuga; · Kõrrelised, mis ületavad pikaajalisel kasutamisel teisi heintaimi saagikuselt. Ka ohustab ebasoodus ilmastik nende saaki vähem. Kõrrelised heintaimed Enamik kõrrelisi heintaimi kuulub väärtuslike söödataimede hulka
a., juba järgmise direktori A. Pärna (1986-1995) ajal lõpetati kuuest kasvuhoonest ja laborihoonest koosnev paljundus- ja tootmiskompleks. Alustati uue troopikamaja ehitamist, mis riigikorra muutudes soikus. Süvend palmihoone otsa juures jäi nende kavatsuste tunnistajaks. 1995- 2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. Avamaa Üheidulehelised käpalised Orchidaceae loalised Juncaceae amarüllilised Amaryllidaceae lõikheinalised Cyperaceae tarn Carex liilialised Liliaceae laugulised Alliaceae bambus Bambuseae stepirohi Stipa L. sebralill e. juudihabe Tradescantia hosta Hosta kannad Canna spargel e. asparaagus Asparagus officinalis Kaheidulehelised kermesmari Phytolacca kanep Cannabis rebashein Amaranthus sinine käoking Aconitum napellus himaalaja jalgleht Podophyllum hexandrum Royle bergeenia Bergenia harilik füüsal Physalis alkekengi
Metsa ääres ja metsalagendikel on tavalised raudürdilise Junellia tridens võsad Tulemaa kevadele tüüpilise punaste õitega tsiili tulepõõsaga, mida leidub ka Beagle'i väina ja Lapataia lahe ääres. 600 meetrist kõrgemal kasvab Kõrg-Andide taimestik: väikesed põõsad, kerakujulised taimed ja kõrrelised. Metsades on turbarabad, mis asuvad madalatel üleujutatavatel aladel. Seal kasvavad turbasamblad ning mõned kõrrelised ja loalised. Mereäärsele taimestikule on tüüpiline roosa merikann. Tavalised on ka väikesed põõsad ning kaljudel kasvavad samblikud ja samblad. Meres kasvab "metsadena" suur pruuni värvi vetikas Macrosistys. Mõõna ajal võib näha harilikku koerahammast ning arvukaid punaseid ja rohelisi vetikaid. Lisaks taimedele elab rahvuspargi territooriumil 20 liiki imetajaid ja umbes 90 liiki linde, kahepaiksed puuduvad täielikult.
KUREREHALISED + LEMMALTSALISED + UBALEHELISED Ld Mo Jo KARELEHELISED + + HUULÕIELISED MAILASELISED + KANNIKESELISED KORVÕIELISED + + + + + UIBULEHELISED + NELGILISED + NURMEUKULISED Page 5 Sheet1 + NÕGESELISED LIILIALISED + + + + Ld Mo Jo + LOALISED + + PIIMALILLELISED + LÕIKHEINALISED KÕRRELISED + + + + + + SÕNAJALGTAIMED (klass) + + + + + + + + + + + Ld Mo Jo SAMBLIKUD + SAMBLAD + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + Ld Mo Jo + Page 6 Sheet1 + + + + +
harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) Lam. 82. harilik kesalill (Matricaria perforata) Merat 83. harilik kuldvits (Solidago virgaurea) L. Sgk: kilbukalised (Hydrocharitaceae) 84. konnakilbukas (Hydrocharis morsus-ranae) L. Sgk: liilialised (Liliaceae) 85. harilik sibul (Allium cepa) L. 86. küüslauk (Allium sativum) L. 87. leseleht (Maianthemum bifolium) (L.) F. W. Schmidt 88. harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) (Mill.) Druce Sgk: loalised (Juncaceae) 89. kraavluga (Juncus bufonius) L. 90. karvane piiphein (Luzula pilosa) (L.) Willd. Sgk: kõrrelised (Poaceae) 91. põlvjas rebasesaba (Alopecurus geniculatus) L. 92. kõrge raikaerik (Arrhenatherum elatius) (L.) Beauv. ex J. & C. Presl 93. pehme luste (Bromus hordeaceus) L. 94. luhtkastevars (Deschampsia cespitosa) (L.) P. Beauv. 95. lamba-aruhein (Festuca ovina) L. 96. harilik nurmikas (Poa trivialis) L.
SUGUKOND: liilialised (Liliaceae) PEREKOND: ussilakk (Paris) ussilakk (Paris quadrifolia) PEREKOND: leseleht (Maianthemum) leseleht (Maianthemum bifolia) SUGUKOND: laugulised (Alliaceae) PEREKOND: lauk (Allium) murulauk(Allium schoenoprasum) SUGUKOND: võhumõõgalised (Iridaceae) PEREKOND: võhumõõk (Iris) kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) SUGUKOND: loalised (Juncaceae) PEREKOND: luga (Juncus) harilik luga (Juncus effusus) keraluga (Juncus conglomeratus) SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae) PEREKOND: kastik (Calamagrostis) jäneskastik (Calamagrostis epigeios) PEREKOND: rukis (Secale) harilik rukis (Secale cereale) PEREKOND:nisu (Triticeae) kõva nisu (Triticum ) PEREKOND: oder (Hordeum) harilik oder (Hordeum vulgare)
sugukonnad Asparagaceae s.s Agavaceae Convallariacea Hyacinthaceae Ruscaceae Laias mahus (s.l.) sugukond väikesed rohttaimed kuni suured puud Piklik õisik, kas kobar või tähk või pööris Eestis maikelluke, leseleht, kuutõverohi naturaliseerunult aspar, silla, kobarhüatsint, linnupiim jt ilutaimena hosta (agaavilised), hüatsint 38. Kommeliniidid: palmid, kõrrelised, lõikheinalised, bromeelialised, loalised, jõgitakjalised, hundinuialised Selts palmilaadsed – Arecales Sugukond palmilised – Arecaceae Peamiselt troopikas 3000 liiki Puittaimed, varred tavaliselt ei harune Teiskasv puudub, tüvi saavutab jämeduse noorelt, enne kui hakkab pikaks kasvama Lehed suured, noorelt kokku volditud Õiekate kolmetine, aktinomorfne Õied koondunud suurtesse harunenud õisikutesse Viljad erinevat tüüpi marjad ja luuviljad Kookospalm, datlipalm, saagopalm, rotangpalm, aafrika õlipalm
6.Kolm liiki riis, nisu ja mais annavad peatoidust enamikule maailma rahvastikust. Seemneid võib keeta ja süüa tervelt, näiteks nagu riisi, või nendest küpsetamiseks jahu jahvatada, nagu nisu. Nisu, kaera, otra ja rukist kasvatatakse parasvöötme regioonides. Riis, mais, hirss ja sorgo on kõige tähtsamad troopilised ja lähistroopilised teraviljad. Tänapäeva kultuurteraviljade õied ja seemned on palju suuremad kui nende metsikutel esivanematel. SUGUKOND: loalised (Juncaceae) 1.kuuluvad üheiduleheliste klassi, kõrrelaadsete klassi. Väliselt meenutavad kõrrelisi. 2.Maailmas u 400 liiki 3.ied tuultolmlemise tõttu redutseerunud, väikesed ja õisikutesse koondunud; lehed kitsad, lineaalsed; meenutavad lõikheinalisi või kõrrelisi; vili on kolmepesaline kupar 4.Eestis kavavad kraavides ja lompides 5.Harilikku ja keraluga kasutatakse vaipade tegemiseks. SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae) 1
Ruthe srmkäpp (Dactylorhiza ruthei ), (käpalised) LK1 pehme koeratubakas (Crepis mollis), (korvõielised) LK 1 sinine kopsurohi (Pulmonaria angustifolia), (karelehelised) LK1 nõtke näkirohi (Najas flexilis), (näkirohulised) LK1, direktiiviliik püramiid-akakapsas* ( Ajuga pyramidalis), (huulõielised) LK2 16 püstkivirik (Saxifraga adscendens), (kivirikulised) LK1 sinihall luga (Juncus inflexus), (loalised) LK1 nõmmluga (Juncus squarrosus), (loalised) LK1 lehitu pisikäpp* (Epipogium aphyllum), (käpalised) LK1 harilik kobarpea* (Ligularia sibirica), (korvõielised) LK1 direktiiviliik silmjärvikas (Littorella uniflora ), (teelehelised) LK 1 pisilina (Radiola linoides), (linalised) LK1 püsiksannikas (Swertia perennis), (emajuurelised) LK1 ahtalehine kareputk (Laserpitium prutenicum), (sarikalised) LK1 mägi-piimputk (Peucedanum oreoselinum), (sarikalised) LK1
soodustab seedimist (ideaalne magustoit) Sug.Typhaceae - hundinuialised o 2 perekonda, 30 liiki Kosmopoliitse levikuga Kiudained Noored võrsed ja tärkliserikas risoom on söödavad Typha latifolia laialehine hundinui Sug.Sparganiaceae - jõgitakjalised o Per Sparganium jõgitakjas Saprganium erectus Sug. Juncaceae loalised o Rohttaimed; Lehed: vahelduvad, enamasti kolmes vertikaalses reas, kõrreliste lehe sarnased, lahtise või kinnise tupega. Õied: hüpogüünsed, tuultolmlejad, märkamatud, sageli tihedates pööristes, ühe või enama kandelehega Õiekate: kolmetine, 3+3 lahklehine, aktinomorfne, valkjas, rohekas või mustjas pruun kuni must Tolmukad: 3+3 Viljalehed: 3 Sigimik: sünkarpne
palustris) (Scheuchzeria) (Scheuchzeriaceae) ujuv penikeel (Potamageton penikeel penikeelelised natans) (Potamogeton) (Potamogetonaceae) ahtalehine hundinui (Typha hundinui (Typha) hundinuialised (Typhaceae) angustifolia) lihtjõgitakjas (Sparganium jõgitakjas jõgitakjalised (Sparganiaceae) emersum) (Sparganium) karvane piiphein (Luzula piiphein (Luzula) loalised (Juncaceae) pilosa) tupp-villpea (Eriophorum tarn (Eriophorum) lõikheinalised (Cyperaceae) vaginatum) est või elavatest liikidest koos süstemaatilise nimestikuga selts klass hõimkond Liceales limakud (Mycomycotes) limaseened ehk limakud (Mycomycota) Fucales Cycolosporophyceae pruunvetikad
Niit - peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus < 0.3, põõsaste katvus < 30 % Mesofüüt: parasniiskete kasvukohtade liik Rohumaa – laiem mõiste kui niit taimestik koosneb: rohundid (1-2-aastased, püsikud) graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. niit), kuid taimeökoloogias üks lammirohumaade tüüp nurm – (kirj
Umbes 400 liiki peamiselt põhjapoolkeral, peamised perekonnad: liilia ( Lilium ) püvilill ( Fritillaria )kuldtäht ( Gagea ) tulp ( Tulipa ) Selts asparilaadsed – Asparagales Risoomide, sibulate, mugulsibulate või mugulatega rohttaimed Seemned sageli mustad. 1525 sugukonda, paljud kuulusid varem liilialaadsete hulka Olulisemad sugukonnad: käpalised võhumõõgalised laugulised asparilised amarüllilised 37. Kommeliniidid: palmid, kõrrelised, lõikheinalised, bromeelialised, loalised, jõgitakjalised, hundinuialised Selts palmilaadsed – Arecales Sugukond palmilised – Arecaceae Peamiselt troopikas 3000 liiki Puittaimed, varred tavaliselt ei harune Teiskasv puudub, tüvi saavutab jämeduse noorelt, enne kui hakkab pikaks kasvama Lehed suured, noorelt kokku volditud Õiekate kolmetine, aktinomorfne Õied koondunud suurtesse harunenud õisikutesse Viljad erinevat tüüpi marjad ja luuviljad Kõrrelised Ülemaailmse levikuga, umbes 10 000 liiki Palju toidutaimi
kaheaastane(benniaalne) pusurohi Nurmikas härjasilm, imekannike Ramet Tamm,kask,paju Teeleht,arukaerand, Kortsleht, ojamõõl, Naat, maikelluke, mitmeaastane(perenniaalne lubikas ) Põllumajanduslik poolsüstemaatiline jaotus: 1.Puitunud taimed 2.Liblikõielised 3.Teised rohundid 4.Kõrrelised 5.Lõikeheinalised ja loalised Funktsionaalsed tunnused: tunnus Taime eluavaldus, millega tunnus seostub Seemne suurus(mass) levimiskaugus emataimest, seemnepangas püsimise kestus, kasvu alustamise edukus, viljakus Seemne kuju seemnepangas püsimise kestus
· Harilik pilliroog · Laialehine hundinui (sugukond hundinuialised) · Tuulekaer · Kerahein · Perek nurmikas · Perek aruhein · Perek kastik · Timut · Värihein · Longus helmikas · Perek orashein · Oder, nisu, rukis · Sugukond loalised · Perek luga (harilik luga, konnaluga) · Klass kaheidulehelised Pole monofüleetiline rühm Põhiosa nimetatakse päriskaheidulehelisteks, primitiivsena on omaette seltsiks vesiroosilaadsed (Eestis sugukond vesiroosilised) · Sugukond vesiroosilised Võimsa risoomiga vee- ja sootaimed Lehed sageli ujuvad Juhtkimbud korrapäratult, üks iduleht!
Laialehine hundinui (sugukond hundinuialised) Tuulekaer Kerahein Perek nurmikas Perek aruhein Perek kastik Timut Värihein Longus helmikas Perek orashein Oder, nisu, rukis Sugukond loalised Perek luga (harilik luga, konnaluga) Klass kaheidulehelised Pole monofüleetiline rühm Põhiosa nimetatakse päriskaheidulehelisteks, primitiivsena on omaette seltsiks vesiroosilaadsed (Eestis sugukond vesiroosilised) Sugukond vesiroosilised Võimsa risoomiga vee- ja sootaimed Lehed sageli ujuvad Juhtkimbud korrapäratult, üks iduleht!
Niit- peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike. Aas– (rohumaa v. niit), kuid taimeökoloogias üks lammirohumaade tüüp. Nurm– karjamaa, viljapõld (rohustu peam. kõrrelised). Vain –elamute ümbrus. Rohumaa–laiem mõiste kui niit; taimestik koosneb: rohundid(1-2-aastased, püsikud); graminoidid(kõrrelised, lõikheinalised, loalised); rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad; rohustu kõrgus varieerub mõnikümmend cm (loopealsed) kuni mitu m (savannid); piirab rohumaade levikut sademete hulk (sobivaim 500-900 mm/a.); iseloomulik rohukamar (elupaik paljudele loomadele). Rohumaade üldine jaotus: majandamise järgi- niitmine, karjatamine, väetamine. külvamine, kasutuse järgi- karja-, heinamaad., tekke järgi- sekundaarsed, primaarsed.
Sibulpüsikud Tulp, koosneb kuuest perigoonlehest, vili kupar, metstulp (ka meil) on metsistunud. Perek lauk: harilik sibul ja küüslauk ja karulauk sisaldavad rohkesti mitmesuguseid eeterlikke õlisid, väävlisisaldusega orgaanilisi happeid ja C vitamiini. Sügislill. Kasut ravimina. Aaloe (ravimtaim). Ilutaimed: ainiliiliad, kobar-hüatsindid. Kasulikke toidutaimi: murulauk, porrulauk 37. SUGUKOND: LOALISED * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi üheidulehelised, seltsi liilialaadsed. * Ligi 300 liiki, enamik põhjapoolkera parasvööndi niiskete kasvukohtade taimed. * Eestis on kraavides, lompides ja veekogude ääres rohkesti lugade perekonnast liike, silmapaistvamad on ruljate vartega kuni meetrikõrgused harilik luga ja keraluga, mis eelistavad seiskuva veega kasvukohti * teiseks kohalikuks perekonnaks on piiphein; lamedate lineaalsüstjate lehtedega, millel on pikad udejad karvad
Uusi sugukondasid väga ei leia · Naturaliseerunud (kodunenud) liike on 82 · Tulnukliike ja kultuuripäritoluga liike kokku 718 (hõlmab ka naturaliseerunud liigid) · Looduskaitse all on 215 soontaimeliiki Eesti floora koosseis taksonite järgi Eesti flooras on vaid ühe liigiga esindatud sugukondi 37 (ga selline sugukond, s.t. ka liik hõlmab üldfloorast 0,1%). Umbes 20-30 liigiga sugukonnad on veel: karelehised, maltsalised, kanarbikulised, loalised, tatralised, penikeelelised, madaralised, paljulised, kannikeselised. Eesti liikide koguarvust 24,6% hõlmab enda alla korvõielised. Sugukondade suhtes meil ei ole väga suur mitmekesisus. Floora koosseis kultuurisuhte alusel: · Kultuuripagejad ehk hemerofoob inimtegevust mitte taluvad. Nt lehitu pisikäpp, harlik laanelill, harlik harakkuljus, mets-tähthein · Hemeradiafoorid inimtegevuse suhtes teatud piirini ,,ükskõiksed". Nt randristik, verev kurereha
sooküpressid. Selliste soode jätkusuutlikkuse seisukohalt on tähtsad mõned harvad kuivamised, sest puude seemned ei suuda vees idaneda. Kui soomets ära ei kuivaks, saaks sellest järv. Õnneks on liigid väga pikaealised ja kuivamine võib esineda kasvõi korra saja aasta jooksul. Sood on tavalisemad pärasvootes. Sealse taimestiku moodustavad peamiselt pilliroog ja teised kõrrelised, hundinuiad, loikheinalised, loalised. Puud on soodes haruldased. Paljude taimede lehed on terava või saagja serväga (tarnad, pilliroog, mookrohi jpm). See võib olla kohastumus sooninasarvikute ja valjasurnud londiliste vastu. Nüüdseks on need liigid välja surnud ning sootaimestikku ei ohusta enam keegi (vaiksemad olevused ikka ohustavad) kuid leheservad on ikka teravad. Suure osa liikidest moodustavad lagundajad, kes lagundavad vette kukkunud taimejäänuseid. Sood on sageli väga produktiivsed tanu pinnaveega sissekandunud
aega kuluda kuni 15 aastat. Käpalised on väga kitsalt kohastunud putuktolmlejad taimed- kuigi neil nektarit ei ole. Nende viljaks on kupar, mis sisaldab tuhandeid kuni miljoneid tolmpeeni toitekoeta seemneid, mis levivad tuulega ja idanevad harilikult ainult kindlate mikroseente abil. Hall käpp- mitmeaastane ühekojaline juuremugulaga rohttaim. 65. Sgk. kõrrelised, sgk. lõikheinalised ja sgk. loalised. Konvergents, varuained seemnes. Hõlmab umbes 10000 liiki (umbes 700 perekonda). Nende hulgas on kosmopoliitseid liike, mis on levinud kõigil mandritel. Kõrrelised domineerivad sageli niitude ja steppide looduslikes taimekooslustes. Üldtuntud on nende hiiglasuur rahvamajanduslik tähtsus toidu- ja söödataimedena. Eluvormid – peamiselt mitme- ja üheaastased rohttaimed. Eluvormide mitmekesisus on suurim troopilistel ja subtroopilistel aladel, kus esinevad ka puukujulised vormid
-idanemisest õitsemiseni võib aega kuluda kuni 15 aastat. Käpalised on väga kitsalt kohastunud putuktolmlejad taimed- kuigi neil nektarit ei ole. Nende viljaks on kupar, mis sisaldab tuhandeid kuni miljoneid tolmpeeni toitekoeta seemneid, mis levivad tuulega ja idanevad harilikult ainult kindlate mikroseente abil. Hall käpp- mitmeaastane ühekojaline juuremugulaga rohttaim. 42. Sgk. kõrrelised, sgk. lõikheinalised ja sgk. loalised. Konvergents, varuained seemnes. Sugukond kõrrelised- Gramineae, Poaceae. Hõlmab umbes 10000 liiki (umbes 700 perekonda). Nende hulgas on kosmopoliitseid liike, mis on levinud kõigil mandritel. Kõrrelised domineerivad sageli niitude ja steppide looduslikes taimekooslustes. Üldtuntud on nende hiiglasuur rahvamajanduslik tähtsus toidu- ja söödataimedena. Eluvormid peamiselt mitme- ja üheaastased rohttaimed. Eluvormide mitmekesisus
KARVANE PIIPHEIN Luzula pilosa; ladinakeelse nime tõlkimisel saame: luceo sädelema, helkima, sest enamikul piipheinaliikidest on õied hõbevalged, helen- davad. Nimetust seostatakse ka ladinakeelse sõnaga lucus salu, mis viitab pal- jude liikide tavalisele kasvukohale. Pilosa karvane. Eestikeelne nimi tuleneb ilmselt sellest, et üksikud õieraod taime õisikus on piibutaolise hoiakuga. Sugu- kond loalised. Kasvukoht: mineraalpinnasega okas- ja segametsad, puisniitudud, metsaservad. Palumetsade karaktertaim, kuigi kasvab ka salu- ja laanemetsades. Karvane piiphein on heleroheline mätasjalt kasvav mitmeaastane taim; varred sirged, lehistunud 15-30 cm kõrged. Lehed kuni 13 mm laiad, varrest lühemad, lehelaba ja lehetupe servad tihedalt kaetud pikkade valgete udekarvadega (hea määramis- tunnus). Lehed võivad elada ületalve
Uusi sugukondasid väga ei leia Naturaliseerunud (kodunenud) liike on 82 Tulnukliike ja kultuuripäritoluga liike kokku 718 (hõlmab ka naturaliseerunud liigid) Looduskaitse all on 215 soontaimeliiki Eesti floora koosseis taksonite järgi Eesti flooras on vaid ühe liigiga esindatud sugukondi 37 (ga selline sugukond, s.t. ka liik hõlmab üldfloorast 0,1%). Umbes 20-30 liigiga sugukonnad on veel: karelehised, maltsalised, kanarbikulised, loalised, tatralised, penikeelelised, madaralised, paljulised, kannikeselised. Eesti liikide koguarvust 24,6% hõlmab enda alla korvõielised. Sugukondade suhtes meil ei ole väga suur mitmekesisus. Floora koosseis kultuurisuhte alusel: Kultuuripagejad ehk hemerofoob – inimtegevust mitte taluvad. Nt lehitu pisikäpp, harlik laanelill, harlik harakkuljus, mets-tähthein Hemeradiafoorid – inimtegevuse suhtes teatud piirini „ükskõiksed“. Nt randristik,
annaabi.ee 
