· Eesti NSV LK seadus 1957, 55 taimeliiki 1958 · Kaitstavate Loodusobjektide Seadus 1994 · Looduskaitseseadus 2004 kaitsealused liigid kolmes kategoorias 1936. aastal võeti kaitse alla: Püramiid-akakapsas (Ajuga pyramidalis), (huulõielised) LK2 Gmelini kilbirohi (Alyssum gmelinii), (ristõielised) LK2 Valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), (käpalised) LK2 Punane tolmpea (Cephalanthera rubra), (käpalised) LK2 Mägi-kadakkaer (Cerastium alpinum), (nelgilised), LK1 Taani merisalat (Cochlearia danica), (ristõielised) LK2 Lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum), (käpalised) LK1 Rand-ogaputk (Eryngium maritimum), (sarikalised) LK2 Lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), (käpalised) LK2 Harilik luuderohi (Hedera helix), (araalialised) LK2 Harilik kobarpea (Ligularia sibirica), (korvõielised) LK1 Arukäpp (Orchis morio), (käpalised) LK2 Leeder-sõrmkäpp (Dactylorhiza sambucina), (käpalised), hävinud
1993 Erland Jansson H. Söderberg Gertrud 1994 Söör Mordred T. Dorst Merlin 1994 Aivar Jakobson A. Kivirähk Jalutuskäik vikerkaarel 1994 Johann Köler J. Kross Doktor Karelli raske öö 1995 vürst Zvezdits M. Lermontov Maskeraad 1995 Demetrius W. Shakespeare Pööriöö unenägu 1995 Venticello I P. Shaffer Amadeus 1996 Rodolpho A. Miller Vaade sillalt 1996 Clindor, Matamore' i teener; inglise lord Theogenes P. Corn LK1 1996 Louis Ironson T. Kushner Inglid Ameerikas 1996 Orav D. Wood Kiigepuu 1997 Arno, Ants M. Karusoo Kured läinud, kurjad ilmad 1997 Nicholas Nickleby C. Dickens Nicholas Nickleby 1998 Sir Irons Shakespeare Kuningas Richard III tragöödia 1998 Prior Leonardus M. Kõiv Kuradieliksiir 1998 Jackson T. Stoppard Armastuse leiutajad 1998 Arnu O. Luts, M. Unt Täna õhta kell kuus viskame lutsu 1999 Rene Gallimard D.H.Hwang M Butterfly
Kehra Keskkool Tallinna Linnahall Lühireferaat Kehra 2007 1 Sisukord Tiitelleht lk1 Sisukord lk2 Tallinna Linnahall lk3 Pildid lk4-8 Kasutatud materjal lk9 2 Tallinna Linnahall Tallinna Linnahall asub Tallinna südames, mere ääres. Kiviviske kaugusel sellest on sadam ja vanalinn, mis on mõjutanud Linnahalli kui hoonet. 1980-1984 rajatud Linnahall asub 1 km kaugusel Tallinna kesklinnast
Veelinnud Helle-mari Ojasoo 9.klass Juhendaja: Age Kõiveer 03.11.2010 Sisukord Lk1. Tiitelleht Lk2. sisukord Lk3. Sissejuhatus Lk4 veelinnud Lk5. Toitumine Lk6. Suled Lk7. Pulmamäng Lk8. Huvitavaid fakte veelindudest üle maailma Sissejuhatus: Selle referaadi teema koostamisel võtsin aluseks veelinnud, neist täpsemalt olen kirjutanud siia referaati.Tuntuimad veelinnud nende pesitsemine ja
Aurumasin 16.10.2006 Sisukord Tiitelleht lk1 Sisukord lk 2 Mis on aurumasin lk 3 Aurumasina leiutamine ja selle arengu etapid lk 4-5 2 Mis on aurumasin Aurumasin on masin, mille abil saab kasutada termaal energiat, mida leidub veeaurus, muutes selle mehaaniliseks tööks. Aurumasinaid kasutati pumpades, lokomotiivides, aurupaatides, veomasinates
kinnipidamine ei tohiks olla oluliseks standardiks ainult väliskliendi-teeninduses. Rõhutades ainult väljapoole suunatud klienditeeninduse tulemuslikkust sihtgrupi rahulolu tagamisel, võib tekkida kahjulik ebakõla, mis kajastub ennekõike organisatsiooni-sisese töö tõrgetes ning siseklientuuri vähenenud rahulolus. On oluline, et organisatsioonis tegeletakse teadlikult ka sisekliendile suunatud kõrgema teeninduskvaliteedi poole püüdlemisega. (Aedma&Pärnoja, 2005, lk1) Siseklientide teeninduse väärtustamine on väga oluline ka organisatsiooni poolt müüdava toote või teenuse eduka turunduse seisukohast. Positiivne kogemus tarbijana veenab organisatsiooni töötajat toote või teenuse väärtuses ning seeläbi on viimane valmis ka toodet või teenust organisatsioonist väljaspool asuvatele potentsiaalsetele tarbijatele soovitama. Veelgi enam, kui töötaja on veendunud toote või teenuse väärtuses, siis on ta ka
a ja 2007.a. Absoluutset võrdust kajastab 45 kraadine sirge, kus elanikkonna kumulatiivne jaotus võrdub tulude kumulatiivse jaotusega. Ebavõrduse suurust saame mõõta Lorenzi kõvera ja absoluutset võrdsust kajastava sirge pindalaga ehk kõvera painega. (Arrak 1995, lk48) Lorenzi kõvera ja absoluutse võrdsuse joone ning Lorenzi kõvera ja absoluutse ebavõrduse joone vahele jäävate pindalade suhet, mis kirjeldab tulude jaotuse ebavõrdsust, nimetatakse Gini indeksiks (Kall 2008, lk1) Kui võrrelda tulude jaotust 1998.aastal ja 2007. aaastal (joonis 1), on näha, et tulud on mõlemal aastal üpriski sarnaselt jaotunud, seega ka Lorenzi kõverad paikenevad lähestikku. Allikas: (Kall 2008.a, lk 1) 3 Joonis 1. Lorenzi kõverad leibkondade netosissetulekute põhjal 1998. ja 2007.aastal (kroonides) Kuigi kõverad on küll väga sarnased, on siiski eristatav, et 2007.aastal olid
Debora Vaarandi NIMI KLASS 2013 Sissejuhatus Sissejuhatus...........................................................................................lk1 Debora Vaarandi looming...........................................................................lk2 Teosed.................................................................................................lk3 Luulekogu üldiseloomustus.........................................................................lk4 Ühe luuletuse analüüs................................................................................lk5 Tunnustused....................................................................
Tuntuim ansambel oli The Beach Boys, mis kujunes omamoodi "ameerika biitliteks". Elvis Presley ,,Rock and Roll" Jimi Hendrix ,,Psychedelic rock" The Beatles "Arena Rock" The Clash ,,Punk Rock" Kasutatud kirjandus : Paramore: http://en.wikipedia.org/wiki/Paramore www.paramore.net Rock muusika: http://en.wikipedia.org/wiki/Rock_music http://www.google.ee/search?hl=et&q=rock+muusika&lr Sisukord Lk1 ..... Paramore Lk2 ..... Paramore auhinnad (Paramore's awards) Lk3 ..... Rock muusika Lk4 ..... Pildid (Elvis Presley, Jimi Hendrix, The Beatles, The Clash) Lk5 ..... Kasutatud kirjandus
Kokkuvõte Tants on kujunenud üheks levinumak kultuurse puhkuse vormiks. Ta on saanud rõõmsate ühiskondlike sündmuste tähtsaimaks osaks. Tänapäeval on tantse tohutult palju. Need mille rahvas omaks võtab, säilivad ka tulevikus. 8 Sisukord 1.Sisukord.....................................................................lk1 2.Sissejuhatus.................................................................lk2 3.Aeglane valss...............................................................lk3 4.Tango........................................................................lk4 5.Viini valss...................................................................lk5 6.Quikstep......................................................................lk6 7.Fokstrott.....................................................................
dlg1, dlg.2 = 30 + 2 2,2 = 34,4 = 45 + 2 3 = = = Kael (laagri ja 2 = 1,25 2 tihendi all) = 1,25 55 1 = 1,5 1 = 1,5 35 lk1, lk2 = 68,75 = 52,5 = = = 2 + 3,2 = õ = 1 + 3,2 = Laagriõlgmik ja = 55 + 3,2 3 = 64,6 dlõ, dist = 35 + 3,2 2 = 41,4
Metropolitan Opera Anu Alajärv Loksa Gümnaasium 10.klass 12.11.2013 Sisukord Üldine.................................................... .lk1 Ajalugu.................................................. .lk 2 Arhitektuur..........................................lk 3-4 Praegune repetuaar............................lk5-6 Esinejad................................................ ...lk7 Lindemanni noorte artistide arendus programm.............................................. .lk8 Kasutatud materjal.................................lk9 Üldine Metropolitan Opera, tuntud kui ka Met Opera, on New
KULUARVESTUSE SÜSTEEM Ettevõtte siseseid juhtimisarvestuse ja kuluarvestuse süsteeme ja praktikat mõjuvaid tegureid on mõttekas analüüsida sõltuvusteooria abil. Sõltuvusteooria peamise idee kohaselt sõltub ettevõttes rakendatava arvestussüsteemi tõhusus eelkõige selle võimest reageerida ja kohaneda nii ettevõtet ümbritsevas keskkonnas toimuvate kui ka ettevõttesiseselt aset leidvate muutustega (Haldma, 2005, lk1). 1.1 Võimalikud eesmärgid Esimene samm kuluarvestuse süsteemi loomisel on täpsustada ettevõtte eesmärgid. Eesmärgi all mõistetakse tulemust, milleni soovitakse välja jõuda. Ajaliselt jaotatakse eesmärgid alljärgnevalt: strateegilised ehk pikaajalised eesmärgid, taktikalised ehk keskmise pikkusega, operatiivsed ehk lühiajalised eesmärgid. Pikaajalised eesmärgid püstitatakse pikemaks perioodiks kui viis aastat. Taktikalisi
Jaapani katastroof Referaat Koostaja: Pärnu 2011-04-20 Sisukord Sissejuhatus............................................................................lk1 Miks maavärin tekib..................................................................................lk2 Jaapan...................................................................................................lk3 Maavärin Jaapanis.....................................................................................lk4 Probleemid tuumajaamadega........................................................................lk5 Imelised pääsemised.......................................................
1 Sisukord: Sisukord Lk1 Paiknemine Eestis Lk2 Geoloogiline ehitus Pinnamood Lk3 Kliimaolud Veestik Lk4 Muld Lk5 Taimkate. Lk6 Vaatamis väärsused. Lk7 Kasutatud allikad Lk8 1 Paiknemine Eestis. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, Triigi laht, Küdema laht, Tagalaht, Kihelkonna laht, Kuusnõmmelaht, Pilguse laht ja Lõu laht. Saaremaa ümber on ka suuremaid saari. Põhjas Hiiumaa, läänes Visan...
Gümnaasium Referaat Südame töö ja trenni mõju sellele Anon Üümne Kooli nimi 2010 Sisukord: 1) Tiitelleht .......................................................................................lk1 2) Sisukord........................................................................................lk 2 3) Sissejuhatus südame ja veresoonkonda........................................lk 3 4) Sissejuhatus füüsilisse treeningusse.............................................lk 4 5) Trenn ja selle seos südamega........................................................lk 5 6) Süda ja lihaseid üldse treenivaid harjutusi....................................lk 6
Karol Pakkas Eesti Vabariik REFERAAT Õppeaines: Andme- ja tekstitöötlus Mehaanikateaduskond Õpperühm:TI 11/21 Juhendaja: lektor Anne Uukkivi Tallinn 2012 Sisukord: Sisukord Lk1 Paiknemine Eestis Lk2 Geoloogiline ehitus Pinnamood Lk3 Kliimaolud Veestik Lk4 Muld Lk5 Taimkate. Lk6 Vaatamis väärsused. Lk7 Kasutatud allikad Lk8 Paiknemine Eestis. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel
Siit aga kerkibki esile teose põhiprobleem, milleks on uute ja vanade tavade põrkumine ning selle mõju inimeste vahelistesse suhetesse. Tegelased: Perekond: Leemet Salme-õde Õe mees Mõmmi Ema Linda Vanaisa Onu Vootele Haldjate uskujad: Tambet Tambeti tütar Hiie Hiietark Ülgas Metsaelanikud: Pärtel-Leemeti sõber Pierre ja Rääk ja nende täi Meeme Leemeti sõber uss Indrek Külaelanikud: Johannes-külavanem Tema tütar Magdaleena Kokkuvõte: lk1 Metsas elab kolme tüüpi inimesi. Pierre ja Rääk on tegelased, kes on inimahvid. Nemad kasutavad kivitööriist ning elavad puu otsas ja kasvatavad täisid. Nemad aretasid välja hiigelsuure täi. Teise elustiiliga elavad hiietark Ülgas ja Tambet, kes ususvad et igal asjal on vaim ja loodus on püha ning et ohvreit tuleb tuua. Kolmanda maailmavaatega elab Leemeti pere, kes ei usu ei jumalat ega haldjaid ja üritavad külaeust eemale hoida.
alla loodusliku aastase taustkiirguse arvutusliku doosi. 9 KASUTATUD KIRJANDUS · www.neti .ee · www.delfi.ee · www.google.ee · Teatmeteosed · 9. klassi füüsika õpik 10 SISUKORD · Sissejuhatus..............................................................................................lk1 · Iooniseeriv kiirgus...................................................................................lk2 · Alfa-, beeta- ja gamma kiirgus...............................................................lk3 · Röntgenikiirgus.......................................................................................lk4 · Radioaktiivsed ained...............................................................................lk5 · Aktiivsus ehk kiirgusemäär.................................
B = B ; 1 = 1 1 . 1 B Sellelt H-d diagrammilt on võimalik leida kastepunkti temperatuur ja märja termomeetri temp. Kaste punkti temp on näidatud lehelt nr:1. Näide 1: Õhu temp. on 15 kraadi ja suhteline niiskus 30%. Leida selle õhu kastepunkti temp. Vastus 2,5 kraadi.(vaata lk1 joonis 5). Märja termomeetri temp. on alati kõrgem kui kastepunkti temp. Õhu 3 kuumutamisel ja jahutamisel niiskuse sisaldus d ehk x ei muutu(vt diagrammi) aga suhteline niiskus muutub. Näide 2: Partsiaal rõhu Pa leidmiseks tuleb antud õhu oleku punktist jälle liikuda alla mõõda vertikaal joont(x const joont) kuni lõikumiseni partsiaal rõhu kõveraga ja määrata kui suur on. g Vastus: 2 kg
AUDENTESE ERAKOOL Vana-Rooma referaat Koostaja: Ardi Randlaht Klass: 10.D klass Juhedaja: Rainer Vilumaa Sisukord Page 1 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Tiitelleht...................................................................................lk1 Sisukord....................................................................................lk2 Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu.......................................lk3-5 Vana-Rooma arhitektuur, maalikunst ja skulptuur....................lk5-11 Kasutatud materjal ..........................................................................lk11 Page 2 of 12
võetakse kogemuslikult (arvutuslikust) pikem (vähemalt 10 mm või hK võrra) Priit Põdra, 2004 65 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL Nurkõmblustega keevisliide lK1 B z0 Q1 F h Q2
võetakse kogemuslikult (arvutuslikust) pikem (vähemalt 10 mm või hK võrra) Priit Põdra, 2004 65 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL Nurkõmblustega keevisliide lK1 B z0 Q1 F h Q2
GM toiduaineid töötatakse välja ja turustatakse sellepärast, et neil on kas tootja või tarbija jaoks mõned märgatavad eelised. Enamasti on selleks toote madalam hind või suurem kasutegur (vastupidavus või toiteväärtus) või mõlemad korraga. Alguses soovisid GM seemnete arendajad, et nende tooted leiaksid soodsa vastuvõtu tootjate seas. Seetõttu keskenduti esmalt sellistele uuendustele, mida hindaksid põllumehed ja toiduainetööstused üldisemalt. (20... 2002, lk1) Biotehnoloogia firmad lubavad, et GM-kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikide näljahäda ja vitamiinivaegust (Geenitehnoloogia...). Algne eesmärk GMO taimede loomisel oligi täiustada taimekaitset. Praegu turul olevad GM põllukultuurid on eeskätt muudetud vastupidavamaks putukate või viiruste poolt põhjustatavatele
Soojusvahetitele nii nagu ka teisteleseadmetele esitatakse mingisugused phinuded ja philised nuded on kigepealt tuleks arvestada SOOJUSVAHETI MAJANDUSLIKKUS, SUUR SOOJUSTOOTLIKKUS, ETTENHTUD TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VI TOODANGU KVALITEEDI TAGAMINE, KONSTRUKTSIOONI LIHTSUS, SOOJUSVAHETI HIND (ODAVUS), KOMPAKTSUS, VIKE MASS, HLBUS MANTAAZ JA REMONT, TKINDLUS, ##REKUPERATIIVSETE SOOJUSVAHETITE KONSTRUKTSIOON## Rekuperatiivseks soojusvahetiteks on nn mantel-torusoojusvahetid, (toodud on lk1 joonis 1a). Need torud moodustavad kttepinna. Vljaspoolt on piiratud kestaga , tal on 2 phja lemine ja alumine. Neil on 2 soojusvahetit. Neid nimetatakse tihtipeale boileriteks. Kige lihtsam matnerlsoojusvaheti on toodud joonisel A. Sektsioon soojusvahetid "Toru-torus"
Maarja saadud tõotuses avaldub Jumala armu kogu rikkus. Nagu paljud Vana Testamendi isikudki, annab Maarja end tervikuna Jumala käsutusse. Ta teeb seda teadlikult ja väljendab oma nõusolekut: „Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle Sinu sõna järgi!” Maarjapäevade reas on tähistatud ka Maarja külaskäigupäeva (varem 2. juuli, kalendrireformi järel 31. mai), mille piibellikuks aluseks on Maarja külaskäik Ristija Johannese ema Eliisabeti juurde (Lk1:36–55). Kuna selle püha eraldi tähistamine ei ole meie luterlikus kirikus tänapäeval reeglipärane, on nimetatud tekst võetud paastumaarjapäeva 2. ja 3. lugemisaasta evangeeliumiks. Püha on tuntud ka eesti rahvakalendris. 4.Aprill - jüri-, sula-, mahla- ja näljakuu KARJALASKEPÄEV - 1. aprill. Meie aprillikuu tavades on peatähelepanu pööratud selle kuu ilmade muutlikusele, ilmastiku ja põllusaagi ennustamisele.
zx:U#;s-#QVm WthR)¥H6^VwO ? 6?J#Zxgv'tO#|
lmU['macDd#$ &7]*###xXl[+^uKG<"U
T ng{] #? #.W _fM
^g#U#GtAxCk4f##}4kx#}O##>#|
El+Xi}##
#Sz#
k'T#;9X9$CGB_#'#
##x%t+6#Nbi i~y,#l0^)#,h%
_#_#S|s_# Mz#O |F|Hk)b>urSx~+:
meRe3#G#ZTWwQ#kY'm-k6` #JiM~K-
#7
?Kk: :<7 q#ai$##e4!
##94#c># SO#c4#ag1,o#e]:!$#k#Z?
/##
c_o%1##p"%npw&V## #7_M?/EO o«}WF
'#fy!)4
Lk1#Nq#$jW[Z_NF8B#N)^gr - ?
'#{:##O##? MRP#3=i
I*&79P;O&#O#~/##|gXo'?U:H"Um#
Y2#$v##I
|L
u#x#FK.xQ#~ZI#i#p_Q_# #~,S###
>I'OKmYafes&h#
###:u+#.M=*7mT]e L ( K
%=W.$ _# #j?#E^#G7d#^}-
4XM#ªaKA 3_]#>;Xxo7
_)xP6zj=NKi9=q###KGx#
>~_##IyG#©K3Gj###m D
,6NPTJX#{-g ?`F#]?KkK{[K1#A##43##
syO#[#KUN[Rm7#Gxs+hm5:# 'm+^j]j_w
#'###;MwZ_ ;##'#XY#*X~PswC
ºO##h#kGP{lomJN$[
9xe9###(cG#####kZ?#Oè
v}#yqr #O~oO
%O####M#/]1gr##w~:=# +O0
2r":rrcMEIFN?gQ#Y.jr4Pkr O
%##
q>;i#
annaabi.ee 
