*Mulla kuhjamisega emataime mber *juurdunud vrsikud eraldatatkse emataimedest ja kasutatakse iseseisva taimena (vajab vheksitd) RENNVRSIKUD *emataime 1aastane oks painutatakse maapinnale vi emataimed istutatakse juba viltuses asendis kraavi 1meetriste vahedega.*Emataime oksad kinnitatakse konksudega vi meaetakse ladvaosa mulla alla. PISTIKUD: *on emataimedest eraldatud osad,millel pole mnd vegetatiivelundit (juurt vi pungi) *puuduvad elundid taastuvad arenevatest lisajuurtest vi lisapungadest. *tuntakse erisuguseid pistikutpe. Pistoks: *taime maapealset osast ligatud oksa osa mis torgatakse mudla ja millel arenevad juured ja vrsed. KOMBINEERITUD PISTIKUD: On pistikud,mis koosnevad sama aasta vrset ja mdunud aasta vrse osast.
saak oleks võimalikult ühtlane ja saadav seemnekogus võimalikult suur. Üks võimalusi seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine, et luua puudele paremad valgus ja toitumistingimusi, kuid see ei tohi olla nii suur et väljaraiutavate puude arvelt üldine seemnesaak langeks. Puude seemnekanduvust saab parandada ka puude väetamise teel. Metsa vegetatiivne uuenemine Vegetatiivne uuenemine toimub peamiselt kännu- ja juurevõsudega. Kännuvõsu: areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raidumist. Kännuvõsu arenemise võime sõltub: puuliigist, vanusest ja kasukohast. Juurevõsu: areneb juure lisapungadest. Vegetatoovselt tekkindu puudel on esimestel aastatel kasv kiirem kui seemnetekkelistel, hiljem aga kasv ühtlustub. Vegetatiivselt tekkinud puud on üldiselt lühiealisemad, kannatavad rohkem mitmesuguste mädanike poolt tekitavate seenhaiguste käest ja nende puit on madalama kvaliteediga.
Idanevad aeglaselt, idanemiseks vajavad valgust. Marjad on mürgised. Leht: Piklikmunajad terveservalised teravatipulised ja pikarootsulised lihtlehed. Nad on 4...6 cm pikad ja 2...3 cm laiad, rootsu pikkus 2...3 cm. Ülemised varrelehed tavaliselt odajad või alusel kahe hõlmaga, alumised sagedamini südaja alusega. Lehepind on kas paljas või hajusalt lidus karvadega kaetud. Lehed varrel vahelduvalt. Paljunemine: Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt puitunud tüvest tekkivatest lisapungadest arenevate harude juurdumisel.Kasvukoht: Kasvab niiskemates kasvukohtades: laane-, palu-, salu-, lodu- ja rabametsades ning puisniitudel rohurindes põõsaste varjus. Külmakindel. Mürgistusnähud: valud, iiveldus, oksendamine, hingamishäired, peapööritus, kõhulahtisus. Raskematel juhtudel krambid ja kõhuhäired. NÄSINIIN Daphane mezereum Rahvapärased nimed: naeseniinepuu, nasinad, küüvits,
c) Ilmastikust väga tähtis ilmastik õitsemise ajal, mõjutades nii seemnesaaki kui kvaliteeti d) Kahjurite ja haiguste esinemisest e) Kahekojaliste taimede puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Seemnesaagi parandamiseks puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus ja toitumistingimusi. Metsa vegetatiivne uuenemine Toimub peamiselt kännu ja juurevõsuga. Kännuvõsu: areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist. Kännuvõsu arenemise võime sõltub: *puuliigist *vanusest *kasvukohast Juurevõsu: areneb juure lisapungadest (haab, lepp, harilik pärn). Vegetatiivselt tekkinud puudel on esimestel aastatel kasv kiirem, kui seemnetekkelistel, hiljem aga ühtlustub; kuid on üldiselt lühiealisemad, kannatavad rohkem mitmesuguste mädanikku tekitavate seenhaiguste käes, puit on madalama kvaliteediga. Metsauuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimis meetodid.
Seemnete idanemine sõltub: a. seemnete kvaliteedist; b. keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad. Tavaliselt on seemnete idanemistingimused looduses soodsad va. liigkuivad ja liigniisked alad. Seemnetest arenenud tõusmete edasine saatus sõltub puuliigi bioloogilistest omadustest. 2.1 Metsa looduslik uuenemine (vegetatiivne). Vegetatiivselt toimub uuenemine peamiselt kännu- ja juurevõsudega. Kännuvõsu - areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist. Kännuvõsu arenemine sõltub: ▪ Puuliigist (iseloomulik enamikule lehtpuudele). ▪ Vanusest (nooremad produtseerivad rohkem võsusid) ▪ Kasvukohast (viljakal kasvukohal tekib rohkem võsusid) Juurevõsu - areneb juure lisapungadest. Vegetatiivselt tekkinud puudel on kasv esimestel aastatel kiirem, kui seemnetekkelistel, hiljem see ühtlustub. Vegetatiivselt tekkinud puud on: ▪ Üldiselt lühiealisemad
liigiomadused. Vegetatiivne ehk taimeosadega. Ainult 1 esivanem millele ta pärilikult sarnaneb. Nii paljundatakse viljapuid ja põõsaid. Eeliseks on et jõuavad viljakandeikka ennem kui seemiktaimed. Erinevad vegetatiivpaljundus võtted · Jagamine ( võsundaimedega, juurevõsudega) · Pistikutega ( pistoksad, haljaspistikud) · Pookimine (oksastamiseks, silmastamiseks) Jagamine : Juurevõsudega- tekivad juurtele olevatest lisapungadest nt . vaarikas Võsunditega- maasisesed ja maapealsed tekivad juurekaelal olevatest pungadest. Maapealsega paljundatakse maasikat Maasisesega paljundatakse kibuvitsa , sirelit Pistikutega paljundamine Pistik on emataimest eraldatud osa Eristatakse pistoksa ja haljaspistik Pistoks- Puitunud, hästi arenenud pungadega võrsed pistoksad lõigatakse sügisel peale lehtede langemist. ( september) või varakevadel (aprill) 12-15 cm pikkused Pistoksal vähemalt 3 punga
Istikute tootmiseks rajatakse tervendatud istutusmatrejaliga emaistandik, mis asub tootmisistandikust eemal. Paljunduspõllult võetakse istutusmaterjali 3 aasta jooksul. Siis tuleb rajada uus emaistandik. Vaarikaid paljundatakse mitmel viisil. Näiteks juurepistikutega, haljaspistikutega, võrsikutega, põõsa jagamise teel, tehakse mikropaljundust ja ka seemnetega. Juurevõsudega paljundamine on kõige tavalisem ja lihtsam võimalus. Olenevalt sordist ja kasvuoludest areneb juurte lisapungadest rohkem või vähem juurevõsusid. Taime kasvu lõppedes ( septembri lõpus või oktoobri alguses) kaevatakse nad välja ja sorteeritakse. Seda tööd võib teha ka kevadel, aga sel juhul alles siis kui nad on 15-20 cm pikkused. Juurevõsud pannakse peenrasse tihedusega 5*5 cm järelkasvama või istutatakse ümber nõuistikute saamiseks. Päikesepõletuse eest tuleks noori istikuid varjutada ja mõned korrad päevas piserdada. Vaarikaistikutele on kehtestatud riiklik standard ( EVS 753:1998 )
aastaid hiljem ( nt ülalpool olnud pungade hävimse korral) 2. Juurel, lehel või vanemate okste koorel asuv pung; vigastatud kohas kallusest (puittaime vigastatud koha ümber koore servas vallina tekkinud algkude) arenenud pung 3. Kahe järjestiku lehe, punga või külgoksa kinnituskoha vaheline varreosa Noorenduslõikus Tugev lõikus, s.t. noorenduslõikus, soodustab täiskasvanud puude ja äsjaistutad, kuid kasvus pidurdunud puude adventiivpungadest ehk nn lisapungadest uute võrsete kasvamist. Adventiivpung ei teki lehe kaenlasse, vaid täiskasvanud koe rakkudest. Noorenduslõikuse abil saab samuti reguleerida juure ja võra vahelist tasakaalu ja proportsiooni sellistel puudel, mida kavatsetakse ümber istutada. Ilmastikutingimuste või kahjurite läbi kahjustunud puude tugev lõikaminevõib nende paranemist ja kasvu soodustada. Vahel tuleb lõigata ka puu võra, et teha ruumi aias kasvavatele teistele taimedele-puudele.
isendite olemasolu. Aastast, mil seemnesaak on rikkalik, nim. Seemneaastaks. Vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. o Seemneaastad männil korduvad 3-4 (5) a järel o Kuusel 4-6(8) a järel o Tammel 4-7 a o Arukasel 1-2 a. Viljakandvus algab alati varem vabalt kasvavatel puudel, kui puistus kasvavatel. Metsa vegetatiivne uuenemine Kännuvõsu o Areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist, see sõltub: Puuliigist (kännuvõsu on iseloomulik enamikele lehtpuudele Ta, KS, LV, LM, SA, PÄ, JA, VA) Vanusest (nooremad puud produtseerivad võsusid rohkem) Kasvukohast (viljakal kasvukohal tekkib võsusid rohkem ja need on vitaalsemad) Juurevõsu: areneb juure lisapungadest (haab, hall lepp)
haab) puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Üks olulisemaid võtteid seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus ja toitumustingimusi, aga see ei tohiks olla nii tugev, et väljaraiutavate puude arvelt üldine seemnesaak langeks. Puude seemnekandvust saab parandada ka puude väetamise teel. Metsa vegetatiivne uuenemine Vegetatiivselt toimub uuenemine peamiselt kännu- ja juurevõsudega. Kännuvõsu: areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist. Kännuvõsu arenemise võime sõltub puuliigist, vanusest, kasvukohast Juurevõsu: areneb juure lisapungadest (haab, hall lepp). Vegetatiivselt tekkinud puudel on esimestel aastatel kasv kiirem, kui seemnetekkelistel, hiljem see aga ühtlustub. Kuid vegetatiivselt tekkinud puud on: * üldiselt lühiealisemad * kannatavad rohkem mitmesuguste mädanikku tekitavate seenhaiguste käes * puit on madalama kvaliteediga (tüved kõverad) Metsauuendamine
● Vars püstine, ülaosas harunenud, alaosas puitunud, hästi lehistunud. ● Lehed pealt valkjad või rohelised, alt valged. Alumised lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, tipmised lõhestumata. ● Õied kollased väikesed, kerajad, longus. Õitseb augustis ja septembris. Kasvatamine ● Kasvatatakse ravim-, maitse- ja ilutaimena. ● Kasvutingimuste suhtes väga vähenõudlik. ● Paljundatakse peamiselt juurekaelal olevatest lisapungadest tekkinud võsudega. ● Suurema istanduse rajamiseks paljundatakse seemnetega. ● Seemned on väga väikesed. 1000 seemne mass 0,1 g. ● Idanevus säilib 3...4 aastat. Kasvatamine ● Seemned külvatakse külvikasti märtsis. ● Tõusmed ilmuvad 2 nädala pärast. ● Kasvukohale istutatakse mai lõpul. ● Saaki koristatakse tavaliselt 1 kord suve jooksul – õitsemise algul. ● Kuivatatud saak 0,2...0,5 kg/m² 12. ESTRAGON • Lad. Artemisia dracunculus
ja pikkus). 18. Metsade uuenemine ja uuendamine. Jaguneb: 1) Looduslik metsauuenemine võib toimuda kas seemneliselt selleks on vaja soodsat viljakandvusperioodi ning soodsaid seemnete levimis- ja idanemistingimusi. Vegetatiivselt 2) Vegetatiivne uuenemine toimub kännuvõsu (areneb kändudel uinuvatest pungadest peale puu raiumist) ja juurevõsudega (areneb juure lisapungadest). Vegetatiivselt tekkinud puud on tavaliselt lühemaealised, kannatavad rohkem haiguste käes ja on madalama kvaliteediga (nt tüvi võib kõver olla). Metsapuude seemnekanduvus ja seda mõjutavad tegurid. Seemneaasta aasta millal seemnesaak on rikkalik, seemnevaheaasta vähese seemnesaagiga aasta. Viljakandvus sõltub: 1) kliimast mida soodsam kliima seda sagedasem on puude
Ometigi on seemnete abil levimine küüvitsa juures väga väikese tähtsusega, sest tiheda samblaga kaetud soopinnases on seemnetel raske idaneda. Seda enam, et korralikuks kasvamaminekuks peab taimehakatis leidma üles ka sobiva seeneniidistiku. Seentega koos moodustavad küüvitsa juured mükoriisa nii on kehvades tingimustes lihtsam toime tulla. Kuidas siis küüvits paljuneb? Ta teeb seda pinnases olevate rohkete võsunditega. Neil võsunditel areneb rohkesti lisajuuri ja tekkivatest lisapungadest sünnivad uued küüvitsataimed. Küüvits kasvab peaaegu kõikides soistes paikades, sagedamini aga lagedates rabades, kus tal on vähem konkurente. Sobivates tingimustes võib vahel juuni algul kogu maa küüvitsaõitest särada. Kui aga teised taimed ka hästi kasvavad, siis ei suuda küüvits nende vahel muud kui lihtsalt kiratseda. Teadma peab ka seda, et küüvits on küllaltki mürgine ja seetõttu teda niisama suhu toppida ei tohi. Raskematel juhtudel võivat ta isegi surma põhjustada
Puude seemnekandvust saab parandada ka puude väetamise teel. Kasutatakse mineraalväetisi (praegu on väetised kallid ja praktikas seda ei kasutata, ka on Metsaseaduses otseselt keelatud mineraalväetistega metsa väetamine. Küll on aga korraldatud sellealaseid katseid). 2.2 Metsa vegetatiivne uuenemine Vegetatiivselt toimub uuenemine peamiselt kännu- ja juurevõsudega. Kännuvõsu: areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist. Kännuvõsu arenemise võime sõltub: ● puuliigist (kännuvõsu on iseloomulik enamikule lehtpuudele Ta, Ks, Lv, Lm, Sa, Pä, Ja, Va) ● vanusest (nooremad puud produtseerivad võsusid rohkem) ● kasvukohast (viljakal kasvukohal tekib võsusid rohkem ja need on vitaalsemad) Juurevõsu: areneb juure lisapungadest (haab, hall lepp, harilik pärn). Vegetatiivselt tekkinud puudel on esimestel aastatel kasv kiirem, kui seemnetekkelistel, hiljem see aga ühtlustub
Y Küps mets - Puistu, mille vanus on võrdne küpsusvanusega või ületab selle. Eraldise moodustamine sama arenguklassi piires alates keskealisest puistust on kohustuslik, kui selle puistu pindala 21. Kuidas liigitatakse puistud tekkeviisi järgi? Tooge näiteid. 22. Kuidas toimub metsa vegetatiivne uuenemine? Vegetatiivselt toimub uuenemine peamiselt kännu- ja juurevõsudega. Kännuvõsu: areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist. Kännuvõsu arenemise võime sõltub: * puuliigist (kännuvõsu on iseloomulik enamikule lehtpuudele Ta, Ks, Lv, Lm, Sa, Pä,Ja, Va). * vanusest (nooremad puud produtseerivad võsusid rohkem) * kasvukohast (viljakal kasvukohal tekkib võsusid rohkem ja need on vitaalsemad) Juurevõsu: areneb juure lisapungadest (haab, hall lepp). Vegetatiivselt tekkinud puudel on esimestel aastatel kasv kiirem, kui seemnetekkelistel, hiljem see aga ühtlustub.
Puude seemnekandvust saab parandada ka puude väetamise teel. Kasutatakse mineraalväetisi (praegu on väetised kallid ja praktikas seda ei kasutata, ka on Metsaseaduses otseselt keelatud mineraalväetistega metsa väetamine. Küll on aga korraldatud sellealaseid katseid). 10.2 Metsa vegetatiivne uuenemine Vegetatiivselt toimub uuenemine peamiselt kännu- ja juurevõsudega. Kännuvõsu: areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist. Kännuvõsu arenemise võime sõltub: * puuliigist (kännuvõsu on iseloomulik enamikule lehtpuudele Ta, Ks, Lv, Lm, Sa, Pä, Ja, Va). * vanusest (nooremad puud produtseerivad võsusid rohkem) * kasvukohast (viljakal kasvukohal tekkib võsusid rohkem ja need on vitaalsemad) Juurevõsu: areneb juure lisapungadest (haab, hall lepp). Vegetatiivselt tekkinud puudel on esimestel aastatel kasv kiirem, kui seemnetekkelistel, hiljem see aga ühtlustub.
4.19.3. Lõikamine Lumimari talub hästi pügamist. Suvel, peale õitsemist lõigatakse välja õitsenud oksad ja/või harvendatakse, ei kärbita. Sügiseks arenevad neil tugevad oksad uute õiepungadega. Lumimarja noorendatakse ka kõigi okste tagasilõikamisega ca 10cm kõrgusele maapinnast (Hortes). Asendusvõrsed ei kasva üksnes lõikamisele järgneval aastal, vaid ka 2-3 järgneva aasta jooksul. Enamasti tekivad need okste uinuvatest pungadest juurekaelal, kuid ka juurevõsundite lisapungadest. On täheldatud, et tugeva tagasilõikuse korral tekivad kännu- ja juurevõsundid isegi sellistel liikidel, mis neid tavaliselt ei kasvata. Seega peab pärast noorendamist tegema põõsastele kujunduslõikuse, mis seisneb okste harvendamises ja kärpimises (Vaasa 2003). 4.19.4. Paljundamine Paljundada pistokste ja juuni lõpus tehtud haljaspistikutega. Peale selle annab lumimari palju juurevõsusid, viljakamal pinnasel kasvab omapäi jäetud lumimarjahekk
juures veelgi kontsentreeritumaks ning vee kättesaadavus taimede jaoks muutub veelgi raskemaks. Tänavapuude soolakahjustuste välisteks põhitundemärkideks on: leheservade kuivamine ning lehtede vähenenud mõõtmed, mistõttu lehti näib olevat hõredalt; varajane sügisvärvumine (juba kesksuvel!) ning lehtede langetamine; nõialuua sarnased oksakimbud peentest okstest, kuna hävivad ka pungad – „luuad“ arenevad arvukatest lisapungadest. Okaspuud hakkavad pruunistuma juba kevadtalvel; pruunistumine jätkub kogu suve ning on eriti märgatav võra teepoolsel küljel. Pruunistumisele järgneb okaste varisemine, mille tagajärjel tugevamate kahjustustega puud võivad isegi hukkuda. 35 Sisupunkti koostamisel kasutatud allikmaterjalid: 1. Kask, R, Tõnisson, H. Mullateadus. Tallinn. „Valgus“ 1987 2. Kriipsalu, M
kergesti juurduvad; aastavõrsed rohtjad, rohelised. Lehed on õhukesed, rootsulised ja väga mitmesuguse kujuga: piklikmunajad, südajalt piklikmunajad, odajad või kolmetised. Õied lillad, kartuliõite moodi, kollased tolmukad on liitunud kuhikuks ja ulatuvad lillast õiest välja, õied 5-20-kaupa ebasarikais. Õitseb juunist augustini, viljaks on läikivpunased piklikud marjad. Paljuneb peamiselt puitunud varrest arenevatest lisapungadest, aga ka seemnetega. Kasutamine: kogu taim on mürgine, sisaldab alkaloide. Marju süües tekib peavalu, oksendamine, seedehäired, raskematel juhtudel ka krambid. SOOKASTIK Calamagrostis canescens. Nime päritolu: kalamos (kr.k) roog, Agrostis perekond kastehein; canescens (lad. k.) hallikas, hallikaks muutuv, hallina näiv. Sugukond kõrrelised. Mitmeaastane. Kasvukoht: soised niidud, võsastikud, kuivendatud sood, kraavikaldad, lodumet-sad.
annaabi.ee 
