välistavaid asjaolusid. Iga õigusvõimeline juriidiline isik on süüdiv. Süüdivust välistavad asjaolud on vaimuhaigus, ajutine raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkus, nõdrameelsus ja muu raske psüühikahäire. Joobeseisund ei ole süüdivust välistav asjaolu. Hädakaitse piiride mitteületamisel ei ole isik süüdi. Karistuse liigid ja määrad Karituste liigid on põhikaristus ja lisakaristus. Põhikaristust on võimalik määrata vangistust ja rahalist karistust ning väärteo eest aresti ja rahatrahvi. Aresti on võimalik määrata mitte rohkem, kui 30 päeva. Rahalise karistuse määr võib olla 30-500 päevamäära. Vangistus võib olla 30 päeva kuni 20 aastat või eluaegne. Lisakaristus- tegutsemiskeeld kuni kolmeks aastaks, ettevõtluskeeld ehk keeld tegutseda majanduslikult vastutavatelt kohtadelt, sõiduki
või vaid vangistuse alla viie aasta. Karistus: Karistus süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib ennetava vahendina, mis peab ära hoidma süüteo toimepanemist tulevikus või vähemalt selle toimepanemist piirama. Põhikaristus füüsilisele isikule kuriteo eest: · rahaline karistus, · vangistus. Lisakaristus füüsilisele isikule kuriteo eest: · tegutsemiskeeld, · ettevõtluskeeld, · sõiduki juhtimise äravõtmine, · riigisaladuste ja salastatud välisteabe juurdepääsu õiguse äravõtmine, · relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, · jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, · loomapidamisõiguse äravõtmine, · varaline karistus, · väljasaatmine.
määrates kindlaks kalendrikuus kantavate arestipäevade arvu. (2) [kehtetu] §-d 24-26 [kehtetud] § 27. Teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine (1) Teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise või avalikus teenistuses olemise õiguse äravõtmist võib kohus mõista põhi- või lisakaristusena ühest kuni viie aastani. (2) Selle karistuse mõistmisel lisakaristusena kõrvuti vabadusekaotuse või arestiga laieneb lisakaristus süüdimõistetu poolt põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega kindlaksmääratud tähtajale. (3) Käesoleva karistuseliigi alla kuulub ka mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. § 28. Rahatrahv (1) Kohus võib mõista rahatrahvi kolmekümnest kuni viiesaja päevamäärani. (11) Rahatrahvi päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel
tähtajalist vangistust üle kümne aasta ega eluaegset vangistust. Rahaline karistus, arest ja vangistus on põhikaristused. Põhikaristus on selline karistus, mille karistusseadustiku eriosa norm näeb konkreetse kuriteo eest ette. Näide: Kui varguse eest karistatakse isikut vangistusega, siis on vangistus varguse eest põhikaristus. 14 Lisaks põhikaristusele võib füüsilist isikut karistada ka lisakaristusega. Lisakaristus on karistus, mida kohus võib mõista lisaks juba mõistetud põhikaristusele. Kui isikule mõistetakse mõni lisakaristus, siis tähendab see reeglina mõne õiguse ära võtmist. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused: · tegutsemiskeeld · sõidukijuhtimise õiguse äravõtmine · relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine · jahipidamis-ja kalapüügiõiguse äravõtmine
Rahatrahv, arest 1.2 kuriteod 1.2.1Füüsiline isik Rahaline karistus, vangistus 1.2.2 juriidiline isik Rahaline karitus, sundlõpetamine Kuriteod jagunevad 1astme kuriteod 2astme kuriteod. Karistatav ainuld tahtlik tegu Väärteo puhul on karistatav üksnes täideviimine. Karistuse liigid ja määrad. Kuritegu Põhikaristus rahaline karistus 30500 päevamäär Lähtudes teo toimepanija päevamäärast, kuid mitte vähem kui 50kr. Noorem, kui 1830-250 päevamäär. Lisakaristus rahaline. Juriidiline isik al. 50 000 kuni 250mln kr. Vangistus Alates 30 päevast kuni 20 aastani või eluaegne. Alla 18 aastane kuni 10 aastat. Väärteod. Põhikaristusena rahatrahv 3-300 trahvi ühikut(trahvi ühik on 60 krooni). Juriidiline isik 500 50 000 kr. Konkurentsialane väärtegu kuni 500 000kr. AREST kuni 30 päeva. Lisakaristused. 1. Tegutsemiskeeld (teataval alal) kuni 3 aastaks 2. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni 3 aastaks 3
aastaks. Kui süüdimõistetul on Eestis koos temaga seaduslikult ühises perekonnas elav abikaasa või alaealine laps, peab kohus väljasaatmise kohaldamist oma otsuses põhistama. (2) Väljasaatmist ei kohaldata välisriigi süüdimõistetud kodanikule, kes on kuriteo toime pannud nooremana kui kaheksateistaastasena. § 55. Lisakaristuse tähtaeg (1) Käesoleva seadustiku §-des 49 kuni 52 sätestatud lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. (2) Käesoleva seadustiku §-s 54 sätestatud väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega arvutatakse süüdimõistetu väljasaatmisest. 3. peatükk VARAVASTASED SÜÜTEOD 1. jagu Süüteod omandi vastu 1. jaotis Asja ebaseaduslik omastamine § 199
toimepanekul ei saanud oma tegevusest aru. 312. Mis on karistus ja millised on karistuse eesmärgid? V: Karistus on kohtuotsus mis määratakse isikule teatud teo toimepanemise eest. Karistuse eesmärk on kaitsta õiguskorra huvisid ja mõjutada isikut enam mitte sellised tegusid toime panema. 313. Nimetage põhi- ja lisakaristused. V: Põhikaristus = Rahaline karistus, vangistus, juriidilise isiku sundlõpetamine, arest, rahatrahv. Lisakaristus = tegutsemiskeeld, varaline karistus, juhtimisõiguse äravõtmine, relva- laskemoona omamise õiguse äravõtt . 314. Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele? V: Vestlust psühholoogiga, ühiskondlik töö, sundravile määramine.
panemiseks. Kaasaitaja on isik, kes on teadlik ja tegutseb tahtlikult. Kaasaitaja võib olla füüsiline, vaimne ja vaikne. Süüteo katse on tahtlik tegu mis algab süüteo toimepanemisest. Kõlbmatu katse kõlbmatuse tõttu ei saa katset lõpuni viia. KARISTUS Väärtegude eest on ettenähtud rahatrahv või arest. (kuni 30 päeva aresti) See eristab väärtegu kuriteost. Vangistus algab 30.st päevast, min.1 kuu - maksimaalselt 20 aastat või elu aeg. Lisakaristus on tegutsemiskeeld mingil kindlal erialal (nt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, relvaloa ära võtmine, jahi-ja kalapidamisõiguse äravõtmine) Elukoht on koht, kus inimene parajasti elab. (alaliselt ja peamiselt) Kui inimene on 5 aastat kadunud, võib teda lugeda surnuks. Erandjuhul võib ka varem surnuks tunnistada, nt 6 kuu jooksul. JURIIDILINE ISIK võib olla era kui ka avaõiguslik. Tuleb inimese poolt luua seaduse ettenähtud korrast
Vanuse ülempiiri kindlaks määratud ei ole. KARISTUS Kohus võib mõista järgmisi kriminaalkaristusi: 1.Rahatrahv 2.Teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine. 3.Arest 4.Vabaduskaotus Kõiki neid võib kohus mõista põhikaristusena. Rahatrahvi või teataval ametikohal töötamise või tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmist võib kohus mõista ka lisakaristusena arestile ja vabaduskaotusele. Sama karistus võib olla samal ajal põhi- ja lisakaristus KURITEO TOIMEPANEMISE STAADIUMID Kuriteo ettevalmistamise eest ja kuriteokatse eest mõistetakse karistus selle paragrahvi järgi, mis näeb ette vastutust antud kuriteo eest. Erinevus on selles, et karistuse määramisel kohus arvestab toimepandud teo raskust ja laadi, kuritegeliku kavatsuse teostamise alget ja põhjusi, mille tõttu tegu jäi lõpule viimata. Kuriteokatse on selline tahtlik tegu, mis on vahetult
2) saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev. Nimetatud juhtudel peatub mootorsõiduki juhtimisõigus juhiloa või tervisetõendi kehtivuse lõpupäevale või järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäevale järgneval päeval. Juhtimisõiguse äravõtmine on Liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi- või lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Rehabiliteerimine tähendab käesolevas kontekstis deliktiga juhtide psühholoogilist nõustamist, eesmärgiga mõjutada teda oma liikluskäitumist ohutumaks muutma. Liiklusreeglite rikkumiste punktisüsteem edaspidi veapunktisüsteem (VPS) on sõidukijuhtide integreeritud liiklusreeglite rikkumiste arvestus- ja hoiatussüsteem. 6 2
Mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui: 1) juhiloa kehtivusaeg on lõppenud; 2) saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev. (LS § 124 lg 1, lg 3) 12. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine (põhjus). Juhtimisõiguse äravõtmine on Liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi- või lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit Juhtimisõiguse äravõtmiseks loetakse ka Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Sveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Jõustunud otsuse täitmise alguseks Eestis loetakse jõustunud otsuse liiklusregistrisse kandmist. (LS §125 lg 1 lg 2) 13. Mootorsõiduki juhtimisõiguse taastamine. Millised võimalused on juhil
neil puudub immuniteet. Haldusvastutusele ei kuulu isik, kes õigusrikkumise ajal oli süüdimatus seisundis. Halduskaristus Halduskaristus on sunnivahend, mida kohaldatakse haldusõiguse rikkumise eest nii õigusrikkuja karistamiseks kui ka uute õigusrikkumiste ärahoidmiseks. Halduskaristuste liigid: 1. Rahatrahv 2. Eriõiguste äravõtmine 3. Haldusarest Rahatrahv ja haldusarest on põhikaristused, eraõiguste äravõtmine võib olla nii põhi- kui ka lisakaristus. Lähemalt halduskaristuse liikidest: 1. Rahatrahv Rahatrahvi määramisel lähtutakse päevapalgast. Selle arvutamise aluseks on haldusõiguste rikkumise ajal Eesti Vabariigis valitsuse poolt kehtestatud minimaalne palk. See jagatakse 30 ja saadakse päevapalk. Rahatrahvi minimaalmäär on pool päevapalka ja maksimaalne määr 200 päevapalka. Haldusõiguse rikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib määrata trahvi kuni 10 päevapalga ulatuses
dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. Nt kirjavahetuse ja sidevandi abil edastatud sõnumi saladuse rikkumise eest – karistatakse rahalise karistusega. 2. Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon sisaldab kaks või enam sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. Kehtiv karistusseadustik ei sõnasta õigusnormide sanktsioone kumulatiivsetena. Andes võimaluse kohaldada süüteo eest lisaks põhikaristusele ka lisakaristus, jätab seadus nende liitmise liigkaristuseks kohtu otsustada igal konkreetsel õiguse rakendamise juhul. 3. Alternatiivne sanktsioon võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist. Loob võimaluse leida konkreetse juhu ja subjekti jaoks kõige sobivam sunnivahend. Laialt kasutusel karistusõiguse normides. 23. Õigusnormide liigid Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel: 1
karistusele? Konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi või alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid. 315. Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Kui jah, siis milline on juriidilise isiku karistamise võimalus? Eraõiguslik juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks. Talle kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest mõistetav rahaline karistus ja sundlõpetamine ning vöörteo eest rahatrahv. Võib lisanduda lisakaristus. Nimetage vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kergendavad: 1)süüdlase poolt süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, 2)kahju vabatahtlik hüvitamine, 3)süüdlase süü vabatahtlik ülestunnistusele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, 4)süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul 5)süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku
karistusele? Konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi või alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid. 315. Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Kui jah, siis milline on juriidilise isiku karistamise võimalus? Eraõiguslik juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks. Talle kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest mõistetav rahaline karistus ja sundlõpetamine ning vöörteo eest rahatrahv. Võib lisanduda lisakaristus. Nimetage vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kergendavad: 1)süüdlase poolt süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, 2)kahju vabatahtlik hüvitamine, 3)süüdlase süü vabatahtlik ülestunnistusele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, 4)süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul 5)süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku
Varaline karistus. Mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda üle kolmeaastase või eluaegse vangistusega, võib kohus seaduses sätestatud juhtudel mõista lisakaristusena tasumiseks summa, mille suurus võib ulatuda süüdimõistetu kogu vara väärtuseni. Lisakaristuse tähtaeg. Karistusseadustiku §des 49 kuni 52 sätestatud lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. KARISTUSE KOHALDAMINE Karistamise alus. Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
tegevusetus); deliktivõime (teovõime) alused; vastutust kergendavad ning raskendavad asjaolud; eriseisundid: hädaseisund ning afektiseisund ja selle tagajärjed; vastutuse alused lõpuleviidud teo või katse eest; vabatahtlik loobumine teo toimepanemisest; osavõtt (organisaator; kihutaja; kaasaaitaja; täideviija); kuriteo varjamine või kuriteost mitteteatamine; karistuse mõiste, eesmärk, liigid (põhi- ning lisakaristus ja nende konkreetsed liigid: surmanuhtlus, vabadusekaotus, kohustuslik töölerakendamine tingimisi vabadusekaotuse mõistmisel, arest, rahatrahv, teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine, erikonfiskeerimine); karistuste mõistmine ühe või mitme kuriteo eest (viimasel juhul: karistuste liitmine - summeeriv või kumulatiivne; ümberarvutamine, võrdlev raskus); karistuse tähtaegade arvutamine; eelvangistus ning
dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. Nt kirjavahetuse ja sidevandi abil edastatud sõnumi saladuse rikkumise eest karistatakse rahalise karistusega. 2. Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon sisaldab kaks või enam sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. Kehtiv karistusseadustik ei sõnasta õigusnormide sanktsioone kumulatiivsetena. Andes võimaluse kohaldada süüteo eest lisaks põhikaristusele ka lisakaristus, jätab seadus nende liitmise liigkaristuseks kohtu otsustada igal konkreetsel õiguse rakendamise juhul. 3. Alternatiivne sanktsioon võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist. Loob võimaluse leida konkreetse juhu ja subjekti jaoks kõige sobivam sunnivahend. Laialt kasutusel karistusõiguse normides. 3.4. ÕIGUSNORMI SÕNASTAMINE ÕIGUSAKTI TEKSTIS
õpilaste kooli paigutamine). 125. Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Kui jah, siis milline on juriidilise isiku karistamise võimalus? Eraõiguslik juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks. Talle kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest mõistetav rahaline karistus ja sundlõpetamine ning vöörteo eest rahatrahv. Võib lisanduda lisakaristus. 52 126. Nimetage vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kergendavad: 1)süüdlase poolt süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, 2)kahju vabatahtlik hüvitamine, 3)süüdlase süü vabatahtlik ülestunnistusele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, 4)süüteo
konfiskeerimine ja keelatud esemete (eelkõige kuriteo vahetu objekt ja kuriteo toimepanemise vahend) konfiskeerimine. Kriminaaltulu konfiskeerimine omakorda jaotub kolmeks: - kriminaaltulu konfiskeerimine (KarS § 831) - kriminaaltulu konfiskeerimise asendamine (asenduskonfiskeerimine) KarS § 84 - kriminaaltulu laiendatud konfiskeerimine (KarS § 832) Kriminaaltulu konfiskeerimine algselt KarS-s ette nähtud ei olnud - kõigil oli veel värskelt meeles nõukogude kriminaalõigusest tuntud lisakaristus "kogu vara konfiskeerimine", mida tollal rakendati suuresti selleks, et riigivastane element täielikult ruineerida. Ei võtnud kaua aega, et seadusandjale siiski kohale jõuaks: karistuse hukkamõistev sõnum ja vabaduse võtmine on nii mõnelegi kurjategijale täiesti ebaoluline kõrvaltoime, kui vangistuse ärakandmise järel ootab hõlbuelu kuriteoga saadud vara arvel. Kriminaaltulu konfiskeerimise juhtmõtteks on "Crime must not pay". Lisaks sellele, et konfiskeerimine omab karistuslikku
annaabi.ee 
