Kreeta-Mükeene kultuur hävis madalama kultuuritasemega rahvaste sissetungi tagajärjel. 2) Tume ajajärk 1100-800 eKr * kolonisatsioon Väike-Aasia poolsaarele * raua kasutuselevõtt 3) Arhailine ajajärk 800-500 eKr * kujunesid linnriigid e polised * tähestik * eeposed * nn suur kolonisatsioon * olümpiamängud 776 eKr 4) Klassikaline ajajärk 500-338 eKr * Kreeka-Pärsia sõjad (Kreeka võitis): 490 eKr Maratoni lahing, 480 eKr Salamise merelahing * Sparta ja Ateena said võimsaimateks linnriikideks * Peloponnesose sõda Sparta Ateena vahel 431-404 eKr * Sparta ülemvõimu ajajärk * Makedoonia tugevnemine * Chaironeia lahing 338 eKr Makedoonia kreeklased. Kreeka langes Makedoonia võimu alla 5) Hellenismiperiood 338-30 eKr * Makedoonia kuningas Aleksander Suur vallutas Ees-Aasia kuni Indiani * Aleksandri surma järel 323 eKr riik lagunes * kreeklased ja kreeka kultuur jõudsid kaugele Idamaadesse kreeka ja Idamaade kultuuri segunemisel tekkis kõrgetasemeline hellenistlik kultuur.
Arutlev küsimus Miks ma oleksin tahtnud elada pigem Ateenas Vana-Kreeka oli killustunud polisteks. Igal polisel oli enda valitsus, valitsejad ja seadused, kuid nad kõik jagasid ühist keelt ja usku. Arhailise perioodi kuulsamateks ja mõjukamateks linnriikideks Peloponnesose poolsaarel olid Sparta ja Ateena. Järgnevalt vaatlen võrdlevalt nende kahe polise elukorralduse eri tahke, et hinnata seal elamise eeliseid. Orjandus, Mõlemas polises elasid ja töötasid orjad, kellel puudusid õigused ja vabadus. Ateenas oli 6.-5. sajandil eKr püsivalt umbes 80 000 orja. Spartas tegid orjad kõike, mis ei olnud seotud sõjaga. Kuid vaatamata orjade olulisele rollile spartalaste igapäevaelus, oli nende elu kannatusterohke. Ateenas võis orje müüa,
linnaõiguse säte, et 1 aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isikliku vabaduse d) Linnade püüd iseseisvusele: paljud Inglise ja Prantsuse linnad tunnistasid kuninga meeleldi senjööriks, vabanemaks kohaliku feodaali ülemvõimu alt linnad olid valmis iseseisvuse nimel ka relvastatud vastupanu osutama, moodustades linnade liitusid (nt Lombardia linnade liit Milano juhtimisel XIV sajandiks said Lombardia ja Toscana sõltumatuteks linnriikideks, vabanedes veriste sõdade tulemusena Püha Rooma keisrivõimu alt 4. Kaubanduse areng a) Lähikaubandus: ümbruskonna talupojad tõid linna müügiks põllumajandussaadusi ja ostsid käsitöötooteid b) Vahemerekaubandusest idamaadega rikastusid Itaalia kaubalinnad Genova ja Veneetsia: araabia kaupmehed tõid idamaiseid luksuskaupu (siid ja vürtsid) nende edasitoimetamise Lääne-Euroopasse korraldasid Itaalia kaubalinnad c) Flandria linnade riidekaubandus:
tõekspidamised elasid inimestes edasi. Filosoof Sokrates leidis, et tähtis on vooruse olemuse mõistmine, Aristoteles aga oli veendunud, et äärmuste vahel tuleb leida kesktee. Loomulikult ei ühtinud filosoofide mõtted alati ja paljud teooriad ei kattunud. Kuid kahtlemata on filosoofial Antiik-Kreeka kultuuris väga oluline koht. Milline nägi välja Vana-Kreeka ühiskond ja kuidas toimis riigikorraldus? Tänapäeva Kreeka oli jaotatud linnriikideks - see ei olnud ühtne riik, vaid killustunud. Mitte kõik linnriigid ei olnud sarnased. Kaks tähtsamat neist olid Sparta ja Ateena, väga erinevad linnriigid. Võib öelda, et Spartas valitses tohutult karm mentaliteet ja selle ühiskond erines tunduvalt Ateena omast. Ateena valitsemisvorm oli demokraatlik, Spartal seevastu aristokraatlik. Sparta kodanike seas olid domineerivaks spartiaadid - elukutselised sõjamehed.
Linna elanikkond moodustas linnakodukonna. Kodanikuks saadi kas peale sündi või piisavalt linnas elamisest. Linna kodanikuks saamiseks pidi andma kodanikuvande ja maksma kodanikumaksu. Kodanikud jagati kolmeks- ülemkiht ehk patriitsid, keskkiht ehk bürgerid, alamkihid ehk pleebs. Keskaegsete linnade elu toimus linnaõiguse alusel. Tavaliselt andis selle maahärra või valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Linnaõiguse järgi jagunesid keskaegsed linnad kolmeks: linnriikideks, vabalinnadeks ja riiklinnadeks. Enamik kaubandusest toimus turuplatsil.
Ajalooliselt jagunes see kolmeks piirkonnaks Põhja- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Tessaalia; Kesk- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Atika ja Lõuna- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Lakoonika. Põhja- ja Kesk- Kreekat ühendas omavahel vaid Termopüülide kitsastee; Kesk- ja Lõuna- Kreekat e. Peloponnesose poolsaart Korintose maakitsus. Kreeka ei olnud ühtne riik, vaid oli killustatud paljudeks sõltumatuteks linnriikideks. III-II at eKr asustasid kreeklased kogu Egeuse mere ranniku ja saared. Suurkreeka kolonisatsioon algas VIII saj. eKr. Kreeklased asusid elama kogu Vahemere rannikule. Vana- Kreeka ajalugu jagatakse kuueks suureks perioodiks. 1. Egeuse ehk Kreeta- Mükeene ajajärk (u 2000- 1100 eKr) 2. Tume ehk Homerose ajajärk (u 1100- 800 eKr) 3. Arhailine ajajärk (u 800- 500 eKr) 4. Klassikaline ajajärk (u 500- 338 eKr) 5. Hellenismi ajajärk (338- 146 eKr) 6
tootmisel. pankurisuguvõsa Medici- Keskaja Euroopas kõige rikkaim pankurisuguvõsa, kes laenas raha ka paavstidele ja riigivalitsejatele. Erasmus Roterdam- Saksa kõige kuulsaim humanism, kes uurides piiblit jõudis järeldusele, et katoliku kiriku õpetus, vaimulike eluviis ja kirikukorraldus pole kooskõlas pühakirjaga. 1.Põhja-Itaalia linnad olid vabanenud Püha Rooma keisrite ülemvõimu alt ja said iseseisvateks linnriikideks. Neis linnades arenes kaubandus, käsitöö ja rahamajandus(suured rikkad pangad) 2.3 Tähelepanu keskmesse tõusis inimene ise, ei pühendatud enam ennast nii palju jumalale, pandi rõhku rohkem haridusele ja inimese võimete arendamisele. 4. Renessansiks nim. Antiigi taassündi. Nimetatakse renessansiks sp.et renessanss tähendab Prantsusekeeles taassündi. 5.Seal on kujutatud antiikaja filosoofide ja teadlaste pidulikku kogunemist 6
eluviisi ja jäädes paikseks? Kuidas arenesid esimestest inimasulatest esimesed linnad ja linnriigid ja mis on neist tänaseks saanud? Kuigi linnalise eluviisi algatajateks peetakse sumereid, küündib linnalise eluviisi algus tegelikult tagasi ligi 10000 aasta tagusesse aega kes sumeritest ette jõudsid? [1:5] Sealsamas teoses on öeldud, et linna ja riigi piirid olid mõisteliselt üsna hägused ning omavahel väga tihedalt seotud. Seepärast kutsutakse neid tihti ka linnriikideks, nagu tänapäeval on nendeks näiteks Vatikan, Monaco, San Marino ja Singapur. Ajaloos on käibel mõiste linnriik, kuigi mitme linnriigi omavaheline ühendus ei tarvitsenud sugugi tähendada suurt riiklikku moodustist, vaid ainult üksteist abistavat ja suhteliselt habrast liitu, mis igal hetkel laguneda võis. 2 INIMESE ARENG Nüüdisinimese luustik oli sarnane tänapäeva inimesele ning nad olid arenenud ajuga ning
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse,
kelle mõtted ja tõekspidamised elasid inimestes edasi. Filosoof Sokrates leidis, et tähtis on vooruse olemuse mõistmine, Aristoteles aga oli veendunud, et äärmuste vahel tuleb leida kesktee. Loomulikult ei ühtinud filosoofide mõtted alati ja paljud teooriad ei kattunud. Kuid kahtlemata on filosoofial Antiik-Kreeka kultuuris väga oluline koht. Milline nägi välja Vana-Kreeka ühiskond ja kuidas toimis riigikorraldus? Tänapäeva Kreeka oli jaotatud linnriikideks - see ei olnud ühtne riik, vaid killustunud. Mitte kõik linnriigid ei olnud sarnased. Kaks tähtsamat neist olid Sparta ja Ateena, väga erinevad linnriigid. Võib öelda, et Spartas valitses tohutult karm mentaliteet ja selle ühiskond erines tunduvalt Ateena omast. Ateena valitsemisvorm oli demokraatlik, Spartal seevastu aristokraatlik. Sparta kodanike seas olid domineerivaks spartiaadid - elukutselised sõjamehed. Ateenas omasid kodaniku staatust kõik
Algselt tekkisid nii Niiluse orus kui ka Mesopotaamias suhteliselt väiksed riigikesed, ent peatselt suundus areng Egiptuses ja Sumeris erinevatele radadele. Egiptuses kujunes juba tsivilisatsiooni koidikul välja tsentraliseeritud riik, mis hõlmas kogu egiptlaste universumi (suhted väljapoole jäävate aladega olid esialgu teisejärgulised), sumeritel säilis aga pikka aega (õigupoolest enam-vähem läbi kogu nende ajaloo) killustatus iseseisvateks linnriikideks. Seega võib juba inimtsivilisatsiooni algusaegadel näha kahe erinevat tüüpi poliitilise organisatsiooni vormi kujunemist: a) hierarhiline tsentraliseeritud imperiaalne süsteem, mille puhul lokaalsete kogukondade üle domineerib imperiaalne võimukeskus ning b) anarhiline süsteem, mis koosneb iseseisvatest ja omavahel võitlevatest, ent majanduslikult ja kultuuriliselt tihedalt seotud poliitilisest kogukondadest. 1.1 Egiptus
isikliku vabaduse. d. Linnade püüd iseseisvusele: · Paljud Inglise ja Prantsuse linnad tunnistasid kuninga meeleldi senjööriks, vabanemaks kohaliku feodaali ülemvõimu alt. · Linnad olid valmis iseseisvuse nimel ka relvastatud vastupanu osutama moodustades linnade liitusid (nt Lombardia linnade liit Milano juhtimisel). · XIV sajandiks said Lombardia ja Toscaba sõltumatuteks linnriikideks, vabanedes veriste sõdade tulemusena Püha Rooma keisrivõimu alt. 4. Kaubanduse areng a. Lähikaubandus: · Ümbruskonna talupojad tõid linna müügiks põllumajandussaadusi ja ostsid käsitöötooteid. b. Vahemerekaubandusest idamaadega rikastusid Itaalia kaubalinnad Genova ja Veneetsia: · Araabia kaupmehed töid idamaiseid luksuskaupu (siid ja vürtsid). · Nende edasitoimetamine Lääne-Euroopasse korraldasid Itaalia kaubalinnad
esitanud,tõusnud tuulehoog ja tamme lehestikust kostnud sahinat. Siis seletanud preestrid lehesahinat ja kuulutanud Zeusi oraaklit. Seda nõuannet võeti alati arvesse, ükskõik milline see ka oli. Ei teatud inimest, kes oleks Zeusilt nõu küsinud ja selle siis ära põlanud. Kuid kuulasim kõigist paigust, kus Zeusi austati, oli Olümpia. Seal seisis kõige vägevam Olümpose Zeusi templitest. Iga nelja aasta järel sai terve Kreeka kuigi see oli paljudeks linnriikideks jagatud Olümpias sõbralikult kokku, et anda Zeusile au ja võtta osa kuulsatest olümpiamängudest. Pühitsetud heeroldid andsid sellest sündmusest igas maanurgas pasunapuhumisega teada. Isegi siis, kui oli käimas sõda, peeti vahet ja kõigi mõtted pöördusid teistsugustele võitudele olümpiastaadionil. Väledad noormehed võistlesid seal jooksmises, hüppamises, kettaheites, maadluses ja muudel aladel. Ainsaks
Kujunemise põhjuseks oli see, et kauplemine nõudis lihtsamalt õpitavat ja hõlpsamini kasutatavat kirjaviisi. Foiniikia tähestik levis erinevates variantides kiiresti kogu Ees-Aasias ning hakkas järk-järgult kiilkirja käibelt kõrvale tõrjuma just oma lihtsuse tõttu (kreeklased kujundasid peagi foiniikia tähestiku põhjal oma tähestiku). Arvatavasti on kõik tänapäeva tähestikud otseselt või kaudselt tuletatud foiniikia tähestikust. Foiniikia tähtsamateks linnriikideks olid Byblos, Siidon ja Tüüros. Nende rikkus põhines peamiselt transiitkaubandusel Ees-Aasias, Egiptuse ja Vahemere läänepoolsete maade vahel. Oma heade laevade tõttu (seedripuust laevad) varustasid nad kaupadega nii Mesopotaamia kui ka Egiptuse suurriikide valitsejaid. 2. Keskmine kiviaeg Arheoloogiline kultuur. Kunda kultuur: asulakohad, töö-ja tarberiistad, elatusalad. Arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab inimeste
ainukesed haritud inimesed. Kogu haridus jäeti kirku hooleks. Inimesed usaldasid kirikut ja pidasid vaimulikest lugu. Kirik oli keskajal ainus jõud, mis ühendas kõiki ristiusulisi Lääne-Euroopas. Kõik Lääne-Euroopa ristirahvad pidasid Rooma paavsti oma vaimulikuks peaks. Murrang inimeste maailmapildis keskaja lõpul Keskaja teisel poolele kujunes Põhja-Itaaliast Euroopa kõige arenenum piirkond. Sealsed linnad olid vabanenud Püha Rooma keisrite ülemvõimu alt ja saanud iseseisvateks linnriikideks. Neis edenes kaubandus ja käsitöö, tekkisid suured ning rikkad pangad, arenes rahamajandus. Vanad kaubalinnad Veneetsia ja Genova rikastusid tänu vahenduskaubandusele Vahemerel. Sealsed kaupmehed vedasid omalaevadel Idamaa kaupu araabia maadest ja Bütsantsist oma kodusdamasse, kust need maismaad mööda Saksamaale ja mujale Lääne-Euroopasse edasi toimetati. Veneetsial ja Genoval oli rohkesti kaubapunkte Vahemere idaosas ning nende võimule allusid ka mitmed Vahemere saared
olid üldjuhul templid. Algselt tekkisid nii Niiluse orus kui ka Mesopotaamias suhteliselt väiksed riigikesed, ent peatselt suundus areng Egiptuses ja Sumeris erinevatele radadele. Egiptuses kujunes juba tsivilisatsiooni koidikul välja tsentraliseeritud riik, mis hõlmas kogu egiptlaste universumi (suhted väljapoole jäävate aladega olid esialgu teisejärgulised), sumeritel säilis aga pikka aega (õigupoolest enam-vähem läbi kogu nende ajaloo) killustatus iseseisvateks linnriikideks. 4 Seega võib juba inimtsivilisatsiooni algusaegadel näha kahe erinevat tüüpi poliitilise organisatsiooni vormi kujunemist: a) hierarhiline tsentraliseeritud imperiaalne süsteem, mille puhul lokaalsete kogukondade üle domineerib imperiaalne võimukeskus ning b) anarhiline süsteem, mis koosneb iseseisvatest ja omavahel võitlevatest, ent
Linnade huvi elanikkonna suurenemiseks: Linnaõiguse säte, et 1 aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isikliku vabaduse. Linnade püüd iseseisvusele: Paljud Inglise ja Prantsuse linnad tunnistasid kuninga meeleldi senjööriks, vabanemaks kohaliku feodaali ülemvõimu alt. Linnad olid valmis iseseisvuse nimel ka relvastatud vastupanu osutama moodustades linnade liitusid (nt Lombardia linnade liit Milano juhtimisel). XIV sajandiks said Lombardia ja Toscaba sõltumatuteks linnriikideks, vabanedes veriste sõdade tulemusena Püha Rooma keisrivõimu alt. Kaubanduse areng Lähikaubandus: Ümbruskonna talupojad tõid linna müügiks põllumajandussaadusi ja ostsid käsitöötooteid. Vahemerekaubandusest idamaadega rikastusid Itaalia kaubalinnad Genova ja Veneetsia: Araabia kaupmehed töid idamaiseid luksuskaupu (siid ja vürtsid). Nende edasitoimetamine Lääne-Euroopasse korraldasid Itaalia kaubalinnad. Flandria linnade riidekaubandus:
Linnade huvi elanikkonna suurenemiseks: Linnaõiguse säte, et 1 aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isikliku vabaduse. Linnade püüd iseseisvusele: Paljud Inglise ja Prantsuse linnad tunnistasid kuninga meeleldi senjööriks, vabanemaks kohaliku feodaali ülemvõimu alt. Linnad olid valmis iseseisvuse nimel ka relvastatud vastupanu osutama moodustades linnade liitusid (nt Lombardia linnade liit Milano juhtimisel). XIV sajandiks said Lombardia ja Toscaba sõltumatuteks linnriikideks, vabanedes veriste sõdade tulemusena Püha Rooma keisrivõimu alt. Kaubanduse areng Lähikaubandus: Ümbruskonna talupojad tõid linna müügiks põllumajandussaadusi ja ostsid käsitöötooteid. Vahemerekaubandusest idamaadega rikastusid Itaalia kaubalinnad Genova ja Veneetsia: Araabia kaupmehed töid idamaiseid luksuskaupu (siid ja vürtsid). Nende edasitoimetamine Lääne-Euroopasse korraldasid Itaalia kaubalinnad. Flandria linnade riidekaubandus:
Linnade huvi elanikkonna suurenemiseks: Linnaõiguse säte, et 1 aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isikliku vabaduse. Linnade püüd iseseisvusele: Paljud Inglise ja Prantsuse linnad tunnistasid kuninga meeleldi senjööriks, vabanemaks kohaliku feodaali ülemvõimu alt. Linnad olid valmis iseseisvuse nimel ka relvastatud vastupanu osutama moodustades linnade liitusid (nt Lombardia linnade liit Milano juhtimisel). XIV sajandiks said Lombardia ja Toscaba sõltumatuteks linnriikideks, vabanedes veriste sõdade tulemusena Püha Rooma keisrivõimu alt. Kaubanduse areng Lähikaubandus: Ümbruskonna talupojad tõid linna müügiks põllumajandussaadusi ja ostsid käsitöötooteid. Vahemerekaubandusest idamaadega rikastusid Itaalia kaubalinnad Genova ja Veneetsia: Araabia kaupmehed töid idamaiseid luksuskaupu (siid ja vürtsid). Nende edasitoimetamine Lääne-Euroopasse korraldasid Itaalia kaubalinnad. Flandria linnade riidekaubandus:
Kogu piirkonnas hakatakse põlluharimisega tegelema juba 3 aastatuhendel eKr (kasvatati peamiselt maisi), tsivilisatsioonid hakkasid tõusma 2 aastatuhandel eKr. Olmeegid Esimene rahvas on olmeegid, elasid rannikul ja vihmametsades. Nimi pärine asteekidelt, enesenimetus ega keel pole säilinud. Asteegid hankisid sealt piirkonnast kautsukit ning nimetasid seda kummimaaks (olmeca) ja sealt ka nimi. Piirkonnas kujunesid 2 aastatuhndel paljud poliitilised keskused, mida võib nimetada linnriikideks. Üksteise järel tõusevad seal esile San Lorenzo (13.-9. sajand eKr) ja La Venta (9.-4. sajand eKr). La Venta langus tähendab ka olmeekide tsivilisatsiooni lõppu. Linnadele on iseloomulikud püramiidid ja nende keskel rituaalväljakud. Tuntud leiud on inimese suurused kivipead (kujutavad ilmselt valitsejaid või jumalaid). On leitud ka palju jaaguari kujutisi, jaaguar oli valitseja võimukuse sümbol (piirkonna kõige suurem kiskja). On leitud ka kummipalle.
Teisalt ilmneb minoilises kunstis ja arhitektuuris ülikkonna luksuslik elulaad. Minoiline ikonograafia viitab naiste kõrgele sotsiaalsele positsioonile. Selle täpsustamine pole võimalik, kuid näib kindel, et kreetalaste panteonis olid jumalannad kesksel kohal ja riituste läbiviimisel täitsid tähtsat rolli preestrinnad. Kindlasti mängis usus olulist osa härja kultus ja rituaalne härjavõitlus. Poliitilise võimu korraldusest ei tea me midagi kindlat. Arvatavasti jagunes Kreeta linnriikideks eesotsas losse valitsevate preesterkuningatega. Knossos oli linnade hulgas tõenäoliselt suurim, kuid kas sellega kaasnes võim teiste üle, pole teada. Samas pole kahtlust toonaste kreetalaste ulatuslikest väliskontaktides. Kreetalaste kohta leidub tõendeid nii Egiptusest kui ka Ugariti tekstides ja on peaaegu kindel, et 17. 16. sajandil Alam-Egiptust valitsenud hüksoslased kasutasid Kreeta kunstnike teeneid (sellele viitavad Kreeta-pärased freskod Avarise lähedalt)
annaabi.ee 
