edasi sissetulekuga. Talupojad-EI! jne. Ühiskonna struktuur (ülesehitus) Enamus põllupidajaid, vähe rikkaid Põllupidajaid vähe, väike Inimeste eluolu ühtlane, Keskklassi osakaal suur, keskklass, linnainimeste osakaal massikultuur alam- ja kõrgklassi vähe tõuseb. Tööhõive struktuur Põllumaj.suurim, teenindus madal. Põllumaj. madal, teenindus Rohkelt haritud spetsialiste. (millistes sektorites inimesed töötavad) Keskmine kaubamajandus kõrgeim, toomine keskmine Inimesed panustavad
kainusele ja pidevale arvepidamisele. Linnades levisid kasiinod, kabareed, loteriid ja nnemngud. Kui agraarhiskonnas pidutseti mingi suurema tperioodi lpul ja pidu oli omamoodi jtk tisele tegevusele, siis tstushiskonnas eraldusid tsfr ja puhkesfr teineteisest selgesti. Tstuspre ja leminek kapitalismile MUUTIS oluliselt HISKONNA SOTSIAALSET JAOTUST. Tpsemalt eldes muutusid thive majanduse phivaldkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarv, leibkonnamudelid. Tstustliste ja linnainimeste osakaal kasvas ning pllupidajate arv kahanes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, rtsepate ning advokaatide arv, sest tstuse arenedes tusis jrk-jrgult elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Varase tstushiskonna linnad olid lerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud neis rmiselt viletsad. Modernne linnatsivilisatsioon arenes vlja alles 19. ja 20. sajandi vahetusel. Siis kujunes linn progressi smboliks, sest seostus
-ratsionaalsus e mõistuspärasus -keskklassi kujunemine -loovus, meeskonnatöö, teadmiste -bürokraatia laienemine -mänedzeride revolutsioon e rakendamine -tööaja domineerimine puhkeaja üle omaniku rolli vähenemine -konkurents -leibkonnamudel -masstootmine, massikultuur -demokraatia levik -linnainimeste osakaal -massimeedia -piiranguteta turumajandus -turumajandus, mõõduka riigipoolse -keskkonna ohud, eetika küsimus -rahvusriigid planeerimisega -moderne ühiskond -heaoluriik 3.Leibkond agraarühiskonnas: ülekaalus suured pered sest, et mida rohkem oli talus töökäsi seda edukam oli majandamine
Katedraalkoolidest kasvasid välja ülikoolid. Töid jätkus ka arhitektidele ja müürseppadele. Piibli kõrval hakati viljelema ka ilmalikku kirjasõna ning linnakirjanduses hakkas levima satiir. Rüütliromaanide ja ,,Kuningas Arturi lugude" kõrvale hakkasid tekkima ka värssjutustused, kus püüti naeruvääristada vaimulikke ja feodaale loomade kujul. Selliseks näiteks on ,,Rebaseromaan". Satiiriliste jutustuste levimine rahva hulgas tähendas seda, et linnainimeste- ja feodaalidevahelised suhted ei olnud kiita. Linnad olid rajatud senjööride maa peale, kes üritasid oma mõjuvõimu laiendada. Linnad aga püüdsid end sõltumatuks võidelda. Itaalia ja Lõuna-Prantsusmaa kaubalinnad saavutasid nendes katsetes edu muutudes linnvabariikideks, kes allusid rohkem kuningavõimule kui feodaalidele. Kuninga maadel asuvad linnad ei saavutanud täielikku iseseisvust, kuid said mitmeid privileege nagu õiguse omavalitsusele.
Kapit ali olemasolu (hooned, materjal, palgad. Raha saadi kauandusest) Tööjõ u olemasolu (põllumajanduses vabanes hulk inimesi, kes leidsid rakendust vabrikutes. Muutusid palgatöölisteks, rahvastiku kiire kasv toeks sellele) Turg (linnainimeste hulga kasv tagas turu. Püsima jäid parema kvaliteedi ja hinnaga tootjad) Vaba ettevõtlus (piirangute puudumine tagas arengu) Tulemused: 19.sajand Käsitö ö asendub masintootmisega ja üleminek vabrikutööstusele Linna de kasvamine
Tänu sellele hakkasid tekkima tööliste kutse-ja ametiühingud ning töölisparteid. Kuid tööliste olukorrale aitas kaasa majanduslik tõus ja tehnoloogiline progress. Selle tagajärjel tekkis fordism- Henry Ford'i leiutatud töö organiseerimine, kus makstakse töötajatele tunnitasu, kuna töölisi kasutati nii tihedalt. Tööstuspööre põhjustas ühiskonnas sotsiaalses jotuses muutusi: 1) Domineerima hakkasid töölise, sest tööstus muutus väga tähtsaks. 2) Linnainimeste arv tõusis, maarahva arv vähenes. Linnad olid ülerahvastatud. 3) Leibkonna mudelid muutusid. Koos hakkasid elama vanemad ja nende lapsed, vanavanemad jäid maale. 4) Tööstusühiskonnas võitsid töölised, kaotasid käsitöölised ja mõisnikud. 1.2 Tööstusühiskonda käsitlevad teooriad Valgustusajast alates tõusis huvikeskmesse reaalne ühiskond, mille tagajärjel tekkis uus ühiskonda seletav teadus-sotsioloogia
valikut. Seega võib väita, et tarbimise erinevused algavad juba turgude ja seal pakutava erinevusest. Maa- ja linnainimese tarbimiserinevused on saanud alguse juba kaugelt minevikust. Linnainimene on oma tarbimisvalikutes rohkem emotsionaalsem ja järgib pigem oma soove kui kainet mõistust. Maainimene seevastu mõtleb oma ostud alati läbi ja loobub kaubast kui ta jõuab järeldusele, et ta seda ei vaja. Erinevuste põhjuseid on mitmeid, esiteks linnainimeste suurem sissetulek, suurematesse linnadesse koondunud äritegevus, mis pakub teenuseid nagu kinod, teatrid, ööklubid. Lisaks veel linnainimese soov eristuda, avaldada muljet ja paista välja oma uhkete riiete, autode või millegi muuga, mida ei saa öelda maal elava inimese kohta. Seda, kas inimene peaks elama maal või linnas, peab igaüks ise otsustama. Mõnele meeldib kiire elutempo ja emotsionaalsemad otsused, teisele jälle rahulik kulgemine ja vajadustele tuginev tarbimisviis.
Arvati, et looja võib loomeekstaasis kaotada piiri soovitu ja tegelikkuse vahel. Romantikuid huvitas ka olemise hämaram pool õudused, müstika, surm. Näiteks Johann Wolfgang Geothe kiriromaan ,,Noore Wertheri kannatused" kutsus Saksamaal esile suitsiidilaine. Romantism oli eelkõige linlik nähtus, mis tekkis protestina väikekodanlikult mõõdetud ja asise ellusuhtumise vastu. Erilise valulikkusega kajastub romantilises kujutavas kunstis ja muusikas linnainimeste looduseihaldus. Hakati nägema paralleele inimese sisemaailmas ja looduses toimuvate protsesside vahel. Räägiti maailmahingest või maailmavaimust, millega võis üheks saada inspiratsiooni ajel luuletusi kirjutades. Sündis rahvusteadvus. Rahvusliku identiteedi otsingud viisid rahvapärimuste (legendid, muinasjutud) taasavastamiseni. Kasvas huvi ka võõraste kultuuride ja ajaloo vastu.
plaanimajandus kogu oma ebaefektiivsuses ja ebamõistlikkuses püsima. Käbini valitsemise aastate algul põllumajandustoodangud ei suurenenud, vaid vähenesid ning tänu sellele suurendati kolhooside ja sovhooside sõnaõigust plaanide koostamisel, kaotati masina- traktorijaamad ja alustati järk-järgulist üleminekut rahapalgale. 1950ndate lõpul hakkasidki tänu sellele Eesti kolhoosid otsesest viletsusest välja rabelema. Põllumajandussaaduste kokkuostuhindu tõsteti, mis tegi aga linnainimeste elu kallimaks. Kolhooside toodangu- ja müüginäitajate paranemisest hoolimata andis põhiosa kolhoosipere sissetulekust endiselt abimajapidamine 0,6 hektarit maad iga kolhoosipere kohta, millel kasvatati peamiselt kartulit.Eesti hakkas kujunema N Liidu sigalaks ja piimafarmiks, kuhu veeti sisse jõusööt ning kust veeti välja valmistoodang. Käbini ajal Eesti intensiivne ja hoolimatu industrialiseerimine, eriti rasketööstuse rajamine, jätkus
” Võllanaljast heaks äriideeks Esialgu võllanaljana tundunud idee sai tõuke tänavu kevadel, kui Euroopa Liit keelustas koprajahi, sest see loomaliik on kantud punasesse raamatusse. Jaan Ermiga lõid punti ka Kullaaugu talu peremees Tõnu Mikk ja Marjasoo talu peremees Toomas Jaadla. Üheskoos leiti, et Eesti on paras paik, kus kapitalistidele näidata, millist kahju see väike loom võib tekitada. Looduse vaatlusrada rajades mõeldi muidugi ka meie linnainimeste peale, kes maast võõrdunud on. Rajale tulijale näidatakse kõigepealt, kuidas jahimehed loomade eest hoolitsevad. Vaadatakse jälgi ja loomade söötmiskohti. Siis jõutakse alale, mille koprad on hõivanud ja mis on muutunud seetõttu sooks. Mets hakkab seal juba hävima, sest koprad on tõstnud veepinna kõrgele. Mööda kraaviäärt kõndijal kaob vahepeal jalgealune, sest maa-alune on tihedalt koprakäike täis. Ümberringi on pliiatsiotsana äranäritud puud.
meie kaasaegseid seisukohti. Must oli Anubise ja Min'i värv. Vana-Egiptuse mütoloogias oli Anubis saakalipeaga jumalus ja surnute hingede allmaailmasse viia ning Min oli viljakusjumal ja karavanide kaitsja. Esimesi musti rüüsid kandsid vaimulikud. Must ei ole vana värv, seda tuntakse vaid paar aastasada. Musta värvi mõju inimesele Emotsionaalselt tasakaalututel inimestel on enamasti raskusi oma tunnete tõlgendamisega. Just see võib olla selgituseks, miks linnainimeste rõivastuse põhivärviks on üha sagedamini must, mis üsnagi tõenäoliselt peegeldab kaduma läinud kontakti oma sisemise minaga. Must on populaarne värvitoon, mis sobib praktiliselt igale poole. Musta värvi rõivaid kantakse ka selleks, et saledam välja paista, kuid nimelt on mustal ka negatiivne kõrvalmõju: see muudab inimest näost vanemaks. Musta värvi eelistamise tähendus sõltub inimese vanusest. Musti riideid kandev nooruk püüab väljendada hoopis midagi muud kui
Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes just koos tööstusühiskonnaga, millele oli omane praktiline mõtlemine ja igakülgne kaalutlemine. Tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle. Linnades hakkasid levima kasiinod, kabareed, loteriid ja õnnemängud. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust, täpsemalt öeldes muutusid: tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna-ja maarahvastiku suhtarv, leibkonnamudelid. Tööstustööliste ja linnainimeste osakaal tõusis ning põllupidajate arv kahanes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, rätsepate ning advokaatide arv, kuna elatustase tõusis järk-järgult ning see suurendas teenuste tarbimist. Linnad olid slummistunud ning olme-ja sanitaarolud neis viletsad. Kujunes välja massikultuur. Peamiseks leibkonnatüübiks kujunes väikepere. Üheskoos elasid vaid vanemad ja alaealised lapsed, vanavanemad jätkasid elu maal. Nüüdisühiskonda iseloomustavad:
1.Manivaldi matused -onu Vootele võttis kaasa. Hõbesõrmus punase kiviga- Meeme andis 2.Leemeti (heleda peaga, kõhn) ema ei söönud leiba ja odrakörti. Isa tahtis elada linnas ema aga metsas. Isa sai tänu emale surma, sest ema sahmerdas karuga. Salme-leemeti õde, viis aastat vanem 3.Öökullimunad olid Leemeti lemmikud. Pärtliga hiiliti linnale lähemale. Kohtuti omavanuse tüdruku(Magdalena) ja ta isaga(Johannes), kes oli külavanem. Onu Vootele ei olnud hämmastunud linnainimeste elust. Onu lubas õpetada ussisõnu. 4.Ussisõnade õppetunnid. Raudmehed tapsid vanaisa. Põhjakonnalt abi ei saadud. Leemetile räägiti võigas lugu oma mürgihammastega vanaisast, kes uputati. 5.Suur sõber Ints(rästik). Hiie isa Tambet ei sallinud Leemetit. Hundid olid inimese teenimiseks. Tambeti naine Mall. Hiie ei suutnud hundipiima juua. Kolati mööda mahajäetuid maju ringi. Põhjakonna kohta pärimine vanakestelt. Valvuritest ja võtmest tuli jutt, tänu millele leida põhjakonn
Teiseks muutusid need alad ohtlikeks, sest nende hoolitsemata jätmise tulemusena kasvas haljastus kõrgeks ning oli justkui metsiku looduse käepikendus linnas. Selle tulemusena juhtus sageli, et metsloomad tulid metsadest linnadesse olles seal ohuks linnainimestele. Kolmandaks, kuna need alad olid suhteliselt hüljatud välimusega ning neid külastas vähe inimesi, siis kasutasid neid alasid oma kohtumispaikadeks noortegängid, mis seadis samuti linnainimeste turvalisuse ohtu. Uute piiride loomine Kahekümnenda sajandi teasel poolel oli rohealadele antud antiurbanistlikud väärtused. Saksa maastikuarhitekt Peter Latz vaatas 2000. aastal tagasi tollast aega ja nägi selles kadunud võimalust. Ta mõistis, et muutus peab tulema. Uus lähenemine haaras enda alla rohealad, sulandades need ehitiste vahele. Nii vähenes avaliku roheala tähtsus ja suurenes n.ö kinnise roheala tähtsus. Seega kasutati üldiselt
maa vastuolud olid vahel vägagi teravad. Ka külade vahel esines tülisid, aga vee ja maa pärast Vahel tekkisid nendest tülidest löömingud, mis meenutasid tõelisi lahinguid. Külades olid majad viimistlemata ja nägid välja üsna armetud. Kirikud ja ühiskondlikud majad olid väikesed ja ehitatud kättesaadavatest materjalidest. Jõukam peremees lasi ehitada endale kahekorrulise maja. Maainimeste igapäeva elust teame aga poole vähem, kui linnainimeste omast. (Palamets 1991: 8- 10). Käsitöölised Varakeskaegset Bütsantsi on nimetatud linnade maaks, sest riigis oli üle 1200 linna. Linnadesse olid koondunud käsitöö ja kaubandus ning need olid riigi majanduse ühed alustoed. Nii kestis see 8. sajandini, kuni alagas linnade allakäik. Linnade käsitöölised olid koondatud ametialade järgi korporatsioonidesse, need ühingud tekkisid Bütsantsis tunduvalt varem, kui Lääne-Euroopas
koormav. Aasta lõpus anti normipäevade eest veidi vilja. Erinevalt tänapäevast tehti laupäeval tööd, ainult pühapäev oli puhkepäev. Kahtlemata oli tollel ajal elu väga raske, kuid vaatamata raskele elule suutsid eestlased siiski hoida oma traditsioone. Igapäevane toit ja jook maaperedes Maarahvas jagunes kaheks: ühed said riigilt palka, nendeks olid näiteks õpetajad ja riigiasutuste töötajad. Nende toit ei erinenud linnainimeste omast. Kuid väga kehvas seisus olid 50- tel need, kes olid kolhoosnikud, kellel ei olnud rahapalka. Elati õue- aiamaal kasvatatavast ja loomade pidamisest. Suuresti mõjutas toidulauda pere suurus, sissetulekud ja kohapealsed kauplemisvõimalused. Toiduained, mida tarbiti, olid sea- ja lambaliha, väga harva vasikaliha, kuivatatud ja soolatud ning värske kala, muna, piim, jahu, kartul ja teised aedviljad, õunad ja marjad
-Pluralism - ühiskonna mitmekesisus. 3. NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE Majanduse ja tehnoloogia areng läbi ajaloo on kaasa toonud muutusi ühiskonna toimimises. 1. Agraarühiskond - Enamus inimesi tööga hõivatud põllumajanduses, suurem osa elanikkonnast elab maal, elati koos suurperedena(mitu põlve ühe katuse all), poliitilised õigused puuduvad(mõisa ja talu suhe). Absoluutne monarhia. 2. Tööstusühiskond(18-19saj) - Enamus inimes töötasid tööstustes. Linnainimeste osakaal tõusis, Leibkonnatüübiks oli väikepere. Põllupidajate arv vähenes. Teenuste pakkumine(meelelahutus, toitlustamine) 3. Postindustriaalühiskond - Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti. Teadus & tehnoloogia majanduses, tööjõuks on vaja haritud spetsialiste(Kutsehariduse teke). Keskklassi teke - Inimesed, kes on rahul enda elu- ja valitsusega riigis. Massimeedia teke(ajalehed, ajakirjandus). Kodanikuõiguste nõutamine ja sotsiaalpoliitika teke. Kapitali omamine
esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 põhjust mis muutsid ühiskonna sotsiaalset jaotust- (LK 6) - tööstuspööre ja kapitalism Vastus-tööhõive majanduse põhivaldkondades-põllumajanduse osakaal langes,tööstusliku kaubatootmise ja teeninduse osakaal tõusid linna- ja maarahvastiku suhtarv-linnainimeste arv kasvas ja maainimeste arv langes leibkonnamudelid-suured pered asendusid väikeperedega 2) võimalikuks suure hulga tootmine,masstootmine,elatustasemetõus kasvas tertsiaar ehk teenindussektori osatähtsus tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses riike hinnati selle järgi, kui suur on insenertehnilise personali ja teenindussektori osakaal tööjõus ehk hinda läksid haritud spetsialistid lk 8 tabel võrdlustega 3)satelliit-ja mobiiltelefonid
loteriid ja õnnemängud. Kui agraarühiskonnas pidutseti mingi suurema tööperioodi lõpul ja pidu oli omamoodi jätk töisele tegevusele, siis tööstusühiskonnas eraldusid töösfäär ja puhkesfäär teineteisest selgesti. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Täpsemalt öeldes muutusid • tööhõive majanduse põhivaldkondades, • linna- ja maarahvastiku suhtarv, • leibkonnamudelid. Tööstustööliste ja linnainimeste osakaal kasvas ning põllupidajate arv kahanes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, rätsepate ning advokaatide arv, sest tööstuse arenedes tõusis järk-järgult elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Varase tööstusühiskonna linnad olid ülerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud neis äärmiselt viletsad. Modernne linnatsivilisatsioon arenes välja alles 19. ja 20. sajandi vahetusel. Siis
asisemaks muutusid võimusehted ning argielu. Tugevnes bürokraatia. Tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Muutusid Tööhõive majanduse põhivaldkondades tööstuse arenedes tõusis elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Linna- ja maarahvastiku suhtarv tööstustööliste ja linnainimeste osakaal tõusis ning põllupidajate arv kahanes. Leibkonnamudelid agraarühiskonna-aegse suuperede ülekaalu asemel kujunes peamiseks leibkonnatüübiks väikepere. 20. sajandi viimaseks veerandiks omandas 19. sajandil kujunenud tööstusühiskond sedavõrd palju uusi jooni, et hakati rääkima uuest ühiskonnatüübist postindustriaalsest ehk tööstusjärgsest ühiskonnast, millele on omased
oli omamoodi jätk töisele tegevusele, siis tööstusühiskonnas eraldusid töösfäär ja puhkesfäär teineteisest selgesti. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Täpsemalt öeldes muutusid · tööhõive majanduse põhivaldkondades, · linna- ja maarahvastiku suhtarv, · leibkonnamudelid. Tööstustööliste ja linnainimeste osakaal kasvas ning põllupidajate arv kahanes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, rätsepate ning advokaatide arv, sest tööstuse arenedes tõusis järk- järgult elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Varase tööstusühiskonna linnad olid ülerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud neis äärmiselt viletsad. Modernne linnatsivilisatsioon arenes välja alles 19. ja 20. sajandi vahetusel. Siis kujunes linn
Mahtra sõda kirjeldab P-Eesti toimunud talupoegade mässu. Antakse küllaltki lai pilt inimestest. Kollektiivne peategelane- talupoegkond, talurahvas. Vilde ei idealiseeri kedagi, ei näita positiivses valguses ka eesti talupoega. Kui Anija mehed Tallinnas käisid- talupoegade peksmine, mehed lähevad Tallinnasse palvust saama, aga saavad vaid peksu. Vilde kujutab seal ka linnaolustikku, linna arenemist, Eesti linna konteksti. Aadlike ja linnainimeste omavahelised konfliktid. Prohvet Maltsvet- Usuline liikumine, maltsvetide liikumine. Asustamine, väljarändamine. Kirjeldab seda, kuidas suur osa Eesti talupoegadest läheb Venemaale. Vilde kujutamislaad- Vilde kuulub sajandialguse kirjandusuuendajate hulka. Ta on kursis sellega, mis toimub Euroopa kirjandusmaailmas, proovib neid võtteid ja meetodeid ka Eesti kontekstis kujutada. Realistliku kunsti iseloomustamiseks- mõistete kaudu nt eksperimentaalne, teaduslik
muidugi tark oma plaan vanematele varem ette kanda. Aeg suuremate pulmapidude jaoks katsuti leida ikka mõne pühaga ühel ajal. Head pulma-ajad olid kas jaanipäev või vana-aasta lõpp, seoses uute tähtpäevadega said soosituks ka oktoobri- ja maipühad. 21 Koht pulmade pidamiseks pidi olema selline, et jätkuks ruumi nii söömiseks kui tantsimiseks. Üsna levinud mooduseks linnainimeste jaoks oli pulmapidu maal pidada. Jõukuse kasvades hakati aga juba 1960-ndatest aastatest pulmadeks kasutama sööklaid, klubisid ning koolimajade saale. Kulutused jagati vastavalt võimalustele. Maksis see, kellel raha oli. Eestlane muidugi ei taha ennast kahvana näida, nii et kui vähegi vanemad olemas olid, katsusid nad ka väärikalt esineda. Maapulmade puhul oli tavaline see, et kui pulmapeo korraldaja poolt olid söögid, siis joogid muretses teine pool
Mahtra sõda kirjeldab P-Eesti toimunud talupoegade mässu. Antakse küllaltki lai pilt inimestest. Kollektiivne peategelane- talupoegkond, talurahvas. Vilde ei idealiseeri kedagi, ei näita positiivses valguses ka eesti talupoega. Kui Anija mehed Tallinnas käisid- talupoegade peksmine, mehed lähevad Tallinnasse palvust saama, aga saavad vaid peksu. Vilde kujutab seal ka linnaolustikku, linna arenemist, Eesti linna konteksti. Aadlike ja linnainimeste omavahelised konfliktid. Prohvet Maltsvet- Usuline liikumine, maltsvetide liikumine. Asustamine, väljarändamine. Kirjeldab seda, kuidas suur osa Eesti talupoegadest läheb Venemaale. Vilde kujutamislaad- Vilde kuulub sajandialguse kirjandusuuendajate hulka. Ta on kursis sellega, mis toimub Euroopa kirjandusmaailmas, proovib neid võtteid ja meetodeid ka Eesti kontekstis kujutada. Realistliku kunsti iseloomustamiseks- mõistete kaudu nt
annaabi.ee 
