609 eKr purustati Assüüria sõjavägi ja sellega ka riik lõplikult. 605 561 eKr Uus-Babüloonia hiilgeaeg Nebukadnetsar II rajas Paabeli torni ja rippaiad. 597 vallutasid Jeruusalemma ja hävitasid Juuda riigi. Pärsia valitsusaeg 539 331.* Anu( sum An) jumalate isa. Enil(sem Bel) tuule, tormi, vihma ja pikse jumal, jumalate kuningas, edendas põlluviljakust, kaitses maist kuningavõimu, leiutas kõpla. Ea(sum Enki) õpetas niisutuspõllundust, linnaehitust, usutalitusi ja kirjatarkust. Sin(sum Nanna) kuujumal, valdas taevalikku tarkust, kalender, oskas ennustada tähtede järgi. samas(sum Utu) päikesejumal, jumalate kohtumõistja, kaitses inimeste seadust ja hammurappi seadusi. Istar(sum Inanna) taeva kuniganna, sugulise armastuse ja viljakuse kehastaja. Tammuz(sum Dumuzi) viljakusejumal, noor ja ilus karjus. Marduk babüloni kaitsejumal.
ANU (sumeri An)- taevajumal, jumalate isa. Oli lugupeetud, kuid ei omanud lugudes erilist tähtsust. ENLIL (semiidi Bel)- tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal, paljude müütide peategelane, Anu poeg. Edendas põlluviljakust, kaitses maist kuningavõimu. Arvati mõnikord olevat ka kogu maailma ja inimtsivilisatsiooni looja. EA(sumeri Enki)- Enlili poeg või vend, maa- aluste vete ja sügavuste isand. Tark ja kaval jumal, pettis osavalt vastaseid. Õpetas inimestele põlluniisutuskunsti, linnaehitust, usutalitusi, kirjatarkust. Tundis maagiat ja ennustamist, jagas seda ka inimestele. Kandis jumalate seast kõige rohkem inimeste eest hoolt. EA (sumerite Enki) SIN(sumeri Nanna)- kuujumal, hoolitses kalendri eest, valdas taevalikku tarkust, oskas tähtede järgi ennustada. ŠAMAŠ (sumeri Utu)- päiksejumal, jumalate kohtumõistja, kaitses ka inimeste seaduseid. IŠTAR (sumeri Inanna)- taeva kuninganna, füüsilise armastuse ja viljakuse kehastaja. TAMMUZ (sumeri Dumuzi)- viljakusjumal,
Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast ruumist. Baroki ajajärgul plaanipärastati ka linnaehitust. Eelistati tugevaid värvusi, ehitati mitut värvi kivist ja kaunistati kullatud pronksiga. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline
· Kuigi esialgu olid töölislinnakud räpased, hakati ajapikku eluolusid parandama. · Uus ehitusmaterjal raudbetoon. Majandusliku arenguga kaasnes kiire linnastumine ehk urbaniseerumine. Linnad muutusid peamisteks tööstus-ja kaubanduskeskusteks ,kuhu koondus järjest rohkem inimesi. Linnaelul olid omad hüved ja puudused. Kuid elukeskkond pidevalt paranes. Räpased agulid korrastati ja elamistingimused muutusid järjest paremaks. Linnadesse rajati veevärk, kanalisatsioon ja linnaehitust hakati sihipäraselt planeerima. Hoburaudteede kõrvale tulid trammiteed. 19.sajandi linnaelu mugavuseks oli voolav vesi, vannituba ja WC. Kuid üldist linnaelu edasiminekut varjutasid endiselt kitsad korteriolud ja kehvad sanitaartingimused eeslinnades, kus inimeste tervist ohustasid pidevalt epideemiad. Linnaelu iseloomustas ka kuritegevus, kerjamine ja muud ühiskondlikud pahed. IMPERIALISMI TEKE · 19. Sajandil oli juhtiv riik Inglismaa.
Lisaks sellele oli arhailistes kreeka linnades: teater, odeion e. lauluteater ning sportimiseks mõeldud rajatised (staadion, palestra, gümnaasium). Arhailiste linnade kvartalid olid enamasti maaliliselt paikneva tänavastikuga, mis oli välja kasvanud linnade stiihilisest arengust. Elamud olid väikesed, ühekordsed ning tänavatele pööratud umbseintega, tänavad kitsad ja sillutamata. Linnad olid ebaregulaarse plaaniskeemiga. Klassikalise perioodi linnaehitust iseloomustab polis ehk linnriik regulaarse plaanistruktuuriga ja demokraatlik riigivõim. Linnad muutusid suuremaks ja nt. Ateenas tekkis linnadesse kaubandused ja sadamad. Klassikalises linnas olid kõik antiiklinnale omased komponendid: jumalate templite asukoht akropol, turuplats agoraa seda ümbritsevate ametiasutustega, teatrid, harjutusväljakud, staadionid ning kitsaste tänavate ääres umbseintega kvartalid.
Akadi riik (24 saj ) rajas Sargon, Vana-Babüloonia (18 saj ) Hammurapi lasi teha seadustekogu, raiuti kivvi need, riigi hävitasid hetiidid 16 sajandil Assüüria riik hirmuvalitsus Uus- Babüloonia Nebukadnetsar II ehitas palju, müürid, astmiktempel Marduki auks, USK Mesopotaamia Panteon - antropomorfsed , Anu Jumalate isa Enlil jumalate kuningas Ea sügavuste jumal , õpetanud inimestele niisutuspõllundust, kirjatarkus, usutalitust, linnaehitust, aitas inimesi kõige rohkem Sin kuujumal, Samas päiksejumal Istar taevakuninganna Tammuz - viljakusjumal , istari mees Marduk Babüloni kaitsejumal, Kirjandus Kangelaseeposed "Gilgames" Teadus 1) Matemaatika 60 süsteem, ruutjuur, kuupjuur 2) Astronoomia kuukalender 3) Astroloogia Erinevused Egiptuse ja Mesopotaamia vahel: 1) Mesopotaamia kuningal ei olnud nii suur võim nagu vaaraol Egiptuses, keda peeti jumalaks
mõtetes. Kui oled ärkvel, oled tõeliselt elus. Sahtlite põhjad on lõputud, kirstud kaunistatud, kapid lukustatud ja neid on raske avada. Peatükis "Pesa" hakkab absurd ja hullus tuure üles kruvima. Kuid ärgem unustagem - Bachelard töötas kümme aastat postiametnikuna ja seejärel matemaatikaõpetajana. Tema kunst on matemaatiline ja täpne. Kuskil kasutab ta väljendit "sürratsionalism". See tähendab väga täpset kujundite astronoomiat, linnaehitust, kus kõik tuleneb ümbritsevast loogikast, lahenduseks aga totaalne irratsionaalsus. Animaalne heaolu Sisu kokkuvõte Caston Bachelard`i ,,RUUMIPOEETIKA" Pesa... Quasimodole, kirjutab Victor Hugo, oli katedraal järgemööda "muna, pesa, maja, kodumaa ja universum". Võinuks öelda, et ta oli võtnud nende kuju, nagu tigu võtab oma karbi kuju. Maalikunstnik Vlaminck elas rahulikult oma maamajas, kus ta kirjutas järgmised
sinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast ruumist. Baroki ajajärgul plaanipärastati ka linnaehitust. Eelistati tugevaid värvusi, ehitati mitut värvi kivist ja kaunistati kullatud pronksiga. BAROKMUUSIKA Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna (17. sajandi filosoofi Rene´ Descartes´i rajatud afektiõpetus inimese tundeseisundeist). Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusikA sisemine rahu.
Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni o Tähtsal kohal oli ennustamine, mis oli Mesopotaamias ka omamoodi teadusharuks o ANU- taevajumal, jumalate isa. o ENLIL(semiidi Bel)- tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal o EA- maa- aluste vete ja sügavuste isand. Tark ja kaval jumal, pettis osavalt vastaseid. Õpetas inimestele põlluniisutuskunsti, linnaehitust, usutalitusi, kirjatarkust. Tundis maagiat ja ennustamist, jagas seda ka inimestele. Kandis jumalate seast kõige rohkem inimeste eest hoolt. o SIN- kuujumal, hoolitses kalendri eest, valdas taevalikku tarkust, oskas tähtede järgi ennustada. o TAMMUZ- viljakusjumal, kujutati noore ja ilusa karjusena. o MARDUK- Babüloni kaitsejumal. 4. Templid! EGIPTUS o Püramiididesse asetati puhkama vaaraode mumifitseeritud kehad. Vaarao
vaesed? Milline oli eramaja Roomas? Pompeij olulisus ajaloolastele. Valitsejad elasid paleedes. Vaesemad mitmekorruselistes üürikorteritega majades. Tavaline linlane elas majas, kus ruumid paiknesid ümber katuseta aatriumi, vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein, maja taga asus sammasõu taimede ja purskkaevuga. Seinad olid kaetud seinamaalidega, sest valgus tuli tavaliselt vaid aatriumipoolsest seinast. Pompeij on olulien ajaloolastele, sest nende abil on hea linnaehitust tundma õppida(mattus 79.aastal Vesuuvi tuha alla ja 18.saj alustati väljakaevamist.) 12. Rooma skulptuuri tunnused ja arengud. Reljeefikunst ja mondumendiplastika. Esialgu domineerisid kreeka meistrid. Siiski arendasi roomlased edasi portreeskulptuuri, reljeefkunsti ja monumendiplastikat. Riigimehed ja väejuhid olid väga hinnatud- neid aitasid mälestada portreebüstid. Inimesi kujutati sellisena, nagu nad olid. Ei idealiseeritud nagu Kreekas
tänapäevalgi kasutatavad. Roomlaste insener-tehnilised oskused olid sellised, et pärast Rooma riigi langemist möödus üle tuhande aasta, enne kui Euroopas jõuti roomlaste taseme lähedalegi. Eeskujulik oli ka Rooma linnade heakorrastus tänavad olid sillutatud suurte kiviplaatidega, majades oli veevärk, keskküte (kuuma õhuga) ja kanalisatsioon. Roomaaegseid ehitisi või nende jäänuseid leidub tänapäeva Itaalias, Lõuna-Prantsusmaal, Põhja-Aafrikas ja mujal. Linnaehitust tervikuna on lõige parem tundma õppida Pompeji ja Herculaneumi varemete põhjal. Need Vesuuvi tulemäe jalamil asuvad linnad mattusid aastal 79 pKr tuha ja laava alla ning konserveerusid peaaegu tervetena paljudeks sajanditeks. 18. saj. alustati nende väljakaevamist. Tulemuseks on võrdlemisi täielik pilt selleaegse väikelinna üldilmest, eluolust ja ka kunstist.
ANU (sumeri An)- taevajumal, jumalate isa. ENLIL(semiidi Bel)- tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal, paljude müütide peategelane, Anu poeg. Edendas põlluviljakust, kaitses maist kuningavõimu. Arvati mõnikord olevat ka kogu maailma ja inimtsivilisatsiooni looja. EA(sumeri Enki)- Enlili poeg või vend, maa- aluste vete ja sügavuste isand. Tark ja kaval jumal, pettis osavalt vastaseid. Õpetas inimestele põlluniisutuskunsti, linnaehitust, usutalitusi, kirjatarkust. Tundis maagiat ja ennustamist, jagas seda ka inimestele. Kandis jumalate seast kõige rohkem inimeste eest hoolt. SIN(sumeri Nanna)- kuujumal, hoolitses kalendri eest, valdas taevalikku tarkust. AMA(sumeri Utu)- päiksejumal, jumalate kohtumõistja, kaitses ka inimeste seaduseid. 8 ITAR(sumeri Inanna)- taeva kuninganna, füüsilise armastuse ja viljakuse kehastaja.
Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast ruumist. Baroki ajajärgul plaanipärastati ka linnaehitust. Eelistati tugevaid värvusi, ehitati mitut värvi kivist ja kaunistati kullatud pronksiga. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi Arhitektuur Itaalias Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Põhja- ja lõunatiibadesse ehitati kabelid
Artur Rohtla Klass G1KR Tallinn 2011 tänapäeva ajaloolisi vaatamisväärsusi Euroopas on just kõige paremini säilinud just keskaegsed linnad. Üks väärtuslikemaid on ka Tallinna vanalinn, mis pakub siia tulevatele turistidele kõige rohkem huvi, selle tõttu, et see on kõige paremini säilinud. Kui võrrelda tänapäevast linnaehitust ning ka rajamist on sel siis palju erinevusi võrreldes keskaegsete linnadega. Rääkides linna ehitusest on ka linna valitsemine ja kord erinev. Linnad keskajal · Raad ja raekoda Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad mille liikmete arv sõltus linna suurusest.Rae liikme ( raehärra) staatus oli eluaegne
tähelepanu. Erinevus: Mesopotaamias polnud kuningas jumal ja sealne religioon oli rahvapärasem. Tähtsamad jumalad e. jumalate panteon (kogum): ANU jumalate isa taevas, taevajumal ENLIL (alates Hammurapist MARDUK) ANU poeg, jumalate kuningas, valitses õhku ja maad. Edendas põlluviljakust ja kaitses kuningavõimu. EA mageda vee ja tarkuse jumal, õpetas inimestele mitmesuguseid vajalikke tarkusi: niisutuspõllundust, linnaehitust, usutalitusi ja kirjatarkust. SAMAS päikesejumal ISTAR armastuse ja sõjajumalanna, taeva kuninganna, sugulise armastuse ja viljakuse jumal. MARDUK Babüloni kaitsejumal, viljakusjumal. Müüdid: Maailmaloomisest: Algul oli vesi, millest sündisid maa ja taevas ning jumalad. Inimkonna lõid jumalad nende eest töö tegemiseks. Egiptuses oli Osirise-Isise-Horose müüt. Surmajärgsus: Väärtustati elu enne surma, mil saavad osaks ka jumalate karistused. Püüti olla õnnelik eluajal
Õpiti lugemist, kirjutamist, matemaatikat ja kirjandust. Kirjaoskajaid rohkem kui Egiptuses. Assüürias Ninives asus savitahvlite raamatukogu. Religioon. Enamus jumalaid sumeri päritolu. Jumalad inimesekujulised- miski inimlik polnud neile võõras. Taevajumal An(u) oli jumalate isa. Anu poeg Enlil oli tuule-, tormi-, vihma-, piksejumal ,jumalate kuningas, edendas põlluvijakust, kaitse kuningavõim. Maa- aluste vete ja sügavuste isand Ea õpetas inimestele niisutuspõllundust, linnaehitust, usutalitusi ja kirjatarkust. Taeva kuninganna Istar oli ka armastuse ja viljakuse kehastaja. Surmajärgsus. Ei pööratud erilist tähelepanu sellele, mis tuli pärast surma. Õnnelik tuli olla eluajal. Jumalate karistused tulevad juba eluajal. Surma järel ootab rõõmutu olek sünges allmaailmas. Teadus. Koguti praktilisi teadmisi ja oskusi. Tähelepanu pöörati andmete detailsele üleskirjutamisele. Tasemel oli matemaatika- arvutati ruut- ja kuupjuurt.
ümberkujundatuna. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast ruumist. Baroki ajajärgul plaanipärastati ka linnaehitust. Eelistati tugevaid värvusi, ehitati mitut värvi kivist ja kaunistati kullatud pronksiga. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi. Arhitektuur Itaalias: Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Põhja- ja lõunatiibadesse ehitati kabelid. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele
funktsionalistlikku Euroopa arhitektuuri ning selle iseloomulikuks tunnusteks peeti risttahukakujulisi mahtusid, siledaid valge krohviga kaetud pindu, lamekatuseid ja igasuguse mittefunktsionaals kaunistuse vältimist. 3) Mida tähendab arhitekt Ludwig Mies van der Rohe põhimõte less is more? Arhitekt Ludwig Miesvan der Rohe põhimõte less is more (,,vähem on rohkem") väljendab veendumust, et just võimalikult lihtne vorm on kõige ilusam. 4) Kuidas mõjutas internatsionaalne stiil linnaehitust? Internatsionaalne stiil mõjutas ka linnaehitust. Lammutati mitte ainult varemeid, vaid ka lihtsalt vanu linnaosi, et teha ruumi uuele arhitektuurile. Osalt oli see paratamatu, sest linnad kasvasid plahvatuslikult ja inimhulki oli vaja majutada. Üheks lahenduseks oli suurte elurajoonide rajamine keskustest eemale, kusjuures hooned paigutati tihti hajusalt. See nõudis rohkem sõiduvahendeid, aga vanade linnade tänavad jäid autouputusele kitsaks.
Kotlit enam ei leia, ülikoolist sai ta lõpparve 30. jaanuaril ja juba 30. aprillil 1923 immatrikuleeriti Danzigis. Kaheksasemestrilise stuudiumi jooksul anti küllaltki mitmekülgne ja põhjalik arhitektuuriharidus. Suures ulatuses oli praktilisi projekteerimistöid eraldi ehitusmaterjalide ja hooneliikude kaupa, õpetati perspektiivi ja kujutavat geomeetriat, ehituskonstruktsioone, staatikat, geodeesiat, ehitusmaterjale, kütmist ja valgpustamist, linnaehitust, maastikuarhitektuuri, sisekujundust ja mööblidisaini. Rohkesti oli loenguid üldisest kunstiajaloost, stiilide ornamendid joonistati kõik läbi, ei puudunud ka maalimine, akvarell ja aktistuudium. Tundub, et õppetöös oli leitud mõistlik tasakaal insener-tehniliste ja kunstiliste ainete vahel. Sooritades lõpueksami ja diplomiprojekti hindele väga hea diplomeeriti ta 20. oktoobril 1924. Lõpetamise järel jäi A. Kotli enam kui aastaks, 1928. a. lõpuni, enesetäiendamise
Mida sellega tähistati? Võesti kasutusele 1932. a USA-s.Sellega tähistati uut funktsionalistlikku Euroopa arhitektuuri. 3) Iseloomusta II maailmasõja järgsel perioodil USAs püstitatud pilvelõhkujaid! Mis oli uudne võrreldes varasema perioodiga? (vt ka illustratsioone lk 135-139) Kuulsaimad ehitised olid kaks risttahukakujulist pilvelõhkujat Lake Shore Drive'il.Pilvelõhkujad olid üleni klaasist. 5) Kuidas mõjutas internatsionaalne stiil linnaehitust? Lammutati vanu linnaosi, et teha ruumi uutele arhitektuuridele. 6) Millega on arhitektuuri ajalukku läinud Brasiilia riigi pealinn Brasília? Uus linn rajati tühjale kohale. 7) Mis on internatsionaalse stiili negatiivsed küljed? Massiliseks muutunud stiil hakkas tunduma igavana. Sotsiaalsed probleemid, eriti seal, kus ühiskond oli vaesem ja ehituse kvaliteet viletsam. 8) Iseloomusta internatsionaalse stiili alaliiki nn orgaanilist arhitektuuri Frank Lloyd Wrighti loomingu näitel
(Caracalla termid Roomas) · Triumfikaari- Ilma praktilise ülesandeta ehitis, mitte hoone, vaid monument. See kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarkaarelist väravaava. · Foorumeid (arhitektuurilised ansamblid) · Akvedukte e. veejuhtmeid (Lõuna-Prantsusmaal Pont du Gard) · Lõbustusasutusi (Colosseum Roomas) Linnaehitust tervikuna on kõige parem tundma õppida Pompeji ja Herculaneumi varemete põhjal. Need Vesuuvi tulemäe jalamil asunud linnad mattusid aastal 79 m.a.j. tuha ja laava alla ning konserveerusid peaaegu tervena paljudeks sajanditeks. 18. sajandil alustati nende väljakaevamist. Tulemuseks on võrdlemisi täielik pilt selleaegse väikelinna üldilmest, eluolust ja ka kunstist. Maalikunstis oli palju seinamaale. Maaliti palju avatud uksi ja aknaid. Oli palju portreesid (ka kivist)
nõu Enlil/Bel Anu poeg, jumalate kuningas, inimliku kuningavõimu kaitsja, käsutas tuult, tormi, vihma, pikset, edendas viljakust. Mõne müüdi põhjal oli loonud maailma + toonud inimsetele tsivilisatsiooni. Enki/Ea maa-aluste vete/ sügavuste valitseja, Enlili vend või poeg, inimkonna soosja, tõi inimestele kultuuri, õpetas niisutuspõllundust, linnaehitust, religioosseid kompetalitusi, kirjatarkust, valdas maagiat/ennustuskunsti, kaval, vedas jumalaid inimeste kasuks ninapidi Nanna/Sin kuujumal, hoolitses kalendri eest, valdas taevalikku tarkust, oskas tähtede järgi ennustada Utu Samas päikese- ja õiglusejumal, kannab sarvedega kiivrit, ilmub iga päev idast (sümboliseerides koitu), reisib tõlla/paadiga üle maa, õhtuks jõuab mäeni
Pruudi kaasvara jäi tema omadusse. Mees võis abielluda ka mitme naisega. Mehel võisid olla ka abieluväliseid vahekordi. 2.5. Mesopotaamia usk Religioon pärineb Sumeritelt. Jumalad olid inimesed. Taevajumal Anu oli jumalate isa. Tema poeg Enlil oli tuule, tormi, vihma ja piksejumal. Jumalate kuningas, kes kaitses ka maist kuningavõimu. Ta edendas põllu viljakust. Ea oli maa-aluste vete ja sügavuste isand, kes õpetas inimestele põlluharimist, linnaehitust, kirjatarkust jne. Kuningas Hammurapi ajal sai peajumalaks Babüloni kaitsejumal Marduk, kes tõrjus Enlili kõrvale. Maailma ja inimese loomine Usuti, et kõigepealt oli vesi ning sellest sündisid taevas ja maa. Inimene on loodud veest ja mullast. Jumalad lõid inimese enda eest tööle. Legend veeuputusest lk. 61. Pärast surma ootas inimesi rõõmutu olek sünges allmaailmas. Mesopotaamias sai ennustamisest omaette kunst ennustati tähtede ja ohvriloomade siseelundite järgi. 2.6
Tappis Osirise. Mesopotaamia Panteon: Enamik jumalaid on Sumeri päritolu. Semiidi rahvad võtsid need üle, sulatasid ühte ja panid oma nimed. · Anu oli taevajumal ja jumalate isa, tark ja lugupeetud. · Enlil oli Anu poeg, jumalate kuningas ja inimliku kuningavõimu kaitsja. Käsutas tuult, tormi ja vihma; edendas viljakust. · Ea oli maa-aluste vete ja süavuste valitseja, Enlili vend või poeg. Tõi inimestele kultuuri, õpetas niisutuspõllundust, linnaehitust. Valdas maagiat ja ennustuskunsti. · Jumalanna Istar oli taeva kuninganna, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse kehastaja, samas sõjakas. · Marduk oli Babüloni jumal. Tõusis panteoni etteotsa, kui Hammurapi pani aluse Babüloonia suurriigile. Erinevused: Erinevalt Eiptusest olid Mesopotaamia jumalad antromorfsed(inimesekujulised). Mesopotaamia rahvad pöörasid tähelepanu ka elule enne surma. Surmajärgsus: Egiptus: Oli detailne ettekujutus elust pärast surma
Enlil edendas põlluviljakust ja kaitses maist kuningavõimu. Mõnede lugude järgi oli ta loonud maailma ja toonud inimestele tsivilisatsiooni. Nii peeti teda näiteks esmase põlluharimisvahendi kõpla leiutajaks. Maa-aluste vete jumal ja sügavuste isand Ea (sumerite Enki) oli kõige enam seotud inimkultuuri tekkega. Ta oli Enlili vend või poeg. Mõnes müüdis kujutati seda kavalat jumalat teisi jumalaid inimeste kasuks ninapidi vedamas. Inimestele õpetas ta niisutuspõllundust, linnaehitust, religioosseid kombetalitusi ja kirjatarkust. Ea tundis kõige paremini maagiat ja ennustuskunsti ja jagas sedagi tarkust inimestele. Jumalannade seas tõusis teistest esile taeva kuninganna Istar (sumeri Inanna), kes oli armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse kehastaja. Istar armastas mitmeid inimlikkegi kangelasi ega häbenenud neilt otsesõnu vastuarmastust nõuda. Istar oli sõjakas ja kättemaksuhimuline tema armastuse hülgamine võis olla hukatuslik
vahendatud sotsiaalsete suhetena", piltidena, mis maskeerivad tegelikke ebavõrdseid olusid. Debord kritiseeris muuhulgas seda, kuidas vaatemäng muudab vaataja passiivseks ning määrab ette ära need struktuurid, kuidas maailmaga suheldakse: vaatemäng "seletab ja kaunistab" fetisistlikus vormis seda, mida ühiskond ei suuda pakkuda. Ent kui Debord ja tema situatsionistidest liitlased kritiseerisid toonast arhitektuuri ja linnaehitust peamiselt selle ühetaolise elamuehituse ning teiselt poolt keskkonna turistlikule pilgule allutamise pärast ja kohtade ühetaoliseks muutmise pärast, siis postmodernsuse tingimustes on see loogika ümber pööratud: ikoonilised hooned on need, mis seisavad fetisite rollis ja "seletavad ja kaunistavad" seda, mida ei suudeta päriselt anda. Pärast Guggenheimi
pärinev õhulisus. Viimane on saavutatud sellega, et peakuplit kandvad püloonid on kaartega läbi lõigatud. Kuplitüviste aknaridadest tulvav valgus annab aga bütsantsi vaimus loodud mosaiikidele (katedraalis on üle 4000 ruutmeetri mosaiikidega kaetud seinapinda) salapärase ja ebamaise õhulisuse ilme. Itaalia romaani-aegne profaanarhitektuur lähtub kõige lihtsamatest geomeetrilistest vormidest, domineerivad kuup ja püsttahukas. Romaani ajastu linnaehitust Itaalias mõjustas jõudsalt arenenud linnriikide olemasolu. Niipea kui neis olid tekkinud kommuunid, kandsid nad hoolt selle eest, et väljakud, raekojad, paleed ja katedraalid oleksid kõik ehitatud ühtses 50 stiilis. Alates 12.sajandist kujunes Itaalia linnade sõltumatuse omalaadseks sümboliks raekoda. Tol ajal oli see tavaliselt kompaktne, paksude seinte ja kitsaste ümarkaarseye
annaabi.ee 
