vähem Kevadine õidepuhkemine algab paar nädalat hiljem ( jää sulamine) ning sügis venib pikemaks Aasta keskmine temperatuur on +5,2 : +5,8°C Veestik Rannajoone kogupikkus on u 365 km Umbes 7% moodustavad saare keskosas asuvad ulatuslikud soostikud Hiiumaa siseosas (Pihla, Määvli ja Õngu soo) on Tihu jäänukjärved Üle 10 km pikkusi jõgesid on 7 Pikim jõgi on Luguse jõgi, 21 km pikk Leidub rannikujärvesid(võivad veel Muld ja taimkate Liivmuldade osatähtsus on Hiiumaal Eesti suurim Saare siseosas leidub madalsoomuldi, Kõpu ja Tahkuna ps leidub leetunud ja leedemuldi ( huumusvaesed-võib paiguti puududa) Taimestik on liigirikas (ligi 1000 liiki, Vormsil umbes 900) Hiiumaal on valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Kaitse alla on võetud üle 50 taimeliigi (Vormsil umbes 60) Võrdlemisi pehmes merelises kliimas kasvavad haruldased ja reliktsed
Kaubaveo eesmärgil kasutatavaid sadamaid ei ole Vihula valda lubatud rajada. Olemasolevad väikesadamad (v.a.Vergi) on tehniliselt amortiseerunud ja ilma korralike navigatsioonimärkide ning rannaehitisteta. Väikesadamate funktsioon piirdub peamiselt turismi ja kohalike kalurite tegevusega. Potentsiaalsed väikesadamad on Võsul ja Käsmus, kus on olemas muul [2]. Kõlvikute paiknemine Haritav maa osatähtsus on vallas väike, kuna valitsevate liivmuldade viljakus on madal ning samuti esineb väga suur kivisus. Põlised põllumaad asuvad väikeste tükkidena vanade külade ümber, reeglina positiivsetel pinnavormidel ning nende jalameil. Põllumajandustootmiseks sobivad alad paiknevad Vihula, Sagadi, Annikvere ja Palmse külades [1]. Umbes 72 % valla territooriumist on kaetud metsaga. Metsamaad on vallas kokku umbes 26467 ha. Vihula vallas on üks metskond Loobu metskond. Lahemaa
sarnaseid leidub Eestis teistes osades vaid väikestel aladel. Muldade lähtekivimeist on esikohal mere töödeldud mooren(40%), mida katab sageli õhuke veesetteline materjal, sellele järgnevad vanad meresetted tasandikel(30%), arvestatavad on veel rannavallide ja tuulesetted ning turvas. Saaremaad iseloomustab rähkmuldade, sealhulgas tugevasti koreseliste väheviljakate paepealsete, aga teisest küljest ka koresevabade liivmuldade suur levik ning muldade üldiselt väga suur kivisus. Saaremaa põllumuldadest, seda eriti põlispõldudel, on kõige tüüpilisem rähkmuld. Peale selle on Saaremaa põlispõldudele iseloomulik leostunud liivsavimuld. Taimkate. Metsad. Metsade ja metsamaade pindala on Saaremaal aegade jooksul oluliselt muutunud. Meie ajaarvamise algul oli see Saaremaa territooriumist arvatavasti 60-70%, 19. sajandi alguseks oli langenud 40-50%-ni, 20.sajandi 30
okaspuuliigid (nt keerd- ja hall mänd Põhja-Ameerikas), mis pärast häiringut loovad uue esmase koosluse. Tulest tugevamini kahjustatud puistud hukkuvad järgnevate aastate jooksul paratamatult kas tulekahjustuste või putukate tegevuse tagajärjel ning peaksid peale põlengut 4 kuuluma raiesse seisukorra järgi, sest neil ei taastu normaalsed kasvuprotsessid. Liivmuldade põlendikel toimub alates põlemisaastast suure hulga toitelementide väljauhe, mistõttu sellised põlendikud on tarvis puutaimede toitumise seisukohalt võimalikult kiiresti uuendada, sest põlengule järgnevatel aastatel halvenevad puutaimede toitumis- ja muud kasvutingimused (põlendike rohtumine). Tormid tekitavad puude heiteid peamiselt niisketel ja märgadel muldadel valmivates ja küpsetes metsades ning seda enam, mida suurem on tuuletakistus suure kõrguse või tiheda võra poolt
sarnaseid leidub Eestis teistes osades vaid väikestel aladel. Muldade lähtekivimeist on esikohal mere töödeldud mooren(40%), mida katab sageli õhuke veesetteline materjal, sellele järgnevad vanad meresetted tasandikel(30%), arvestatavad on veel rannavallide ja tuulesetted ning turvas. Saaremaad iseloomustab rähkmuldade, sealhulgas tugevasti koreseliste väheviljakate paepealsete, aga teisest küljest ka koresevabade liivmuldade suur levik ning muldade üldiselt väga suur kivisus. Saaremaa põllumuldadest, seda eriti põlispõldudel, on kõige tüüpilisem rähkmuld. Peale selle on Saaremaa põlispõldudele iseloomulik leostunud liivsavimuld. 6.1. TAIMKATE. 1.3. METSAD. Metsade ja metsamaade pindala on Saaremaal aegade jooksul oluliselt muutunud. Meie ajaarvamise algul oli see Saaremaa territooriumist arvatavasti 60-70%, 19. sajandi alguseks oli langenud 40-50%-ni, 20.sajandi 30
mille sarnaseid leidub Eestis teistes osades vaid väikestel aladel. Muldade lähtekivimeist on esikohal mere töödeldud mooren(40%), mida katab sageli õhuke veesetteline materjal, sellele järgnevad vanad meresetted tasandikel(30%), arvestatavad on veel rannavallide ja tuulesetted ning turvas. Saaremaad iseloomustab rähkmuldade, sealhulgas tugevasti koreseliste väheviljakate paepealsete, aga teisest küljest ka koresevabade liivmuldade suur levik ning muldade üldiselt väga suur kivisus. Saaremaa põllumuldadest, seda eriti põlispõldudel, on kõige tüüpilisem rähkmuld. Peale selle on Saaremaa põlispõldudele iseloomulik leostunud liivsavimuld. Taimkate. Metsad. Metsade ja metsamaade pindala on Saaremaal aegade jooksul oluliselt muutunud. Meie ajaarvamise algul oli see Saaremaa territooriumist arvatavasti 60-70%, 19. sajandi alguseks oli langenud 40-50%-ni, 20.sajandi 30
Luited ja rannamoodustised on kohati tekitanud soostumist, mis on kõige märgatavam piirkondades, 6 kus rannikumadalik on kõige laiem, näiteks Ihasalu-Kaberneeme ümbruses ning Lahemaal. Lisaks esineb rannikumadalikul ka gleimuldasid. (Linkrus 1998) Kokkuvõttes võib öelda, et suurema osa rannikumadaliku mullastikust moodustavad liivmullad. Mullad on valdavalt põuakartlikud ning sageli tundlikud reostuse ja tuulekande suhtes. Liivmuldade madala loodusliku viljakuse ning kivisuse tõttu on haritava maa osatähtsus Soome lahe rannikumadalikul väga väike (Linkrus 1998). 1.7. Taimestik Maakasutuse poolest on ülekaalus metsaalad, mida on hinnanguliselt kokku ligi 62%, sh lehtmetsa 6,7%, okasmetsa 31,7%, segametsa 15,6%, üleminekulisi metsaalasid 8,3%. Põõsastikke, looduslikke rohumaid ja karjamaid on hinnanguliselt 3,9%. Kuna
rähkne. Esialgne hindepunkt: 62. Mahaarvestus rähksuse tõttu: 24. Boniteet: 38 Mulla siffer KI: leetjas muld ning lõimis v°_1sl30-90/ls_230/r_3ls_1 - nõrgalt raudkivi veeriseline raske saviliiva kiht 30-90 cm; keskmine liivsavi kiht kuni 30 cm; tugevasti rähkne kerge liivsavi. Esialgsed hindepunktid 48 ja 56. mahaarvestus rähksuse tõttu 56 – 14 = 42. Keskmine boniteet: 45. Hiiumaal on liivmuldade osatähtsus kõige suurem. Eestis on paepealseid rendsiinasid (Kh) kokku 1,2,; metsamaadel 0,8 ning haritavatel maadel samuti 0,8. Leostunud (Ko) ja leetjaid muldasid (Kl ) on Eestis kokku 6,6; metsamaadel 2,6 ja haritavatel maadel 16,0. Nagu eelpool mainitud, siis leostunud mulla (Ko) on universaalse kasutussobivusega, mis tähendab seda, et sellistel muldadel saab kasvatada väga erinevaid põllukultuure. Taimekasvatuse koha pealt võib neid muldasid pidada Eesti parimateks muldadeks
kultuuride juurte tungimine sügavamale mulda. Liblikaõielistel haljasväetistel on ka suur mõju mulla huumusesisalduse tõusule. Huumusesisalduse tõusuga on seotud mulla struktuuri paranemine ja üldlämmastikusisalduse tõus. Märgatavalt paraneb ka muldade vee-ja neelamismahutavus. Haljasväetiste toimel paraneb ka veeläbilaskvus, intensiivistub toitainete bioloogiline neeldumine, väheneb savimuldade sidusus, ning suureneb liivmuldade sidusus. See kõik siis pidurdab orgaanilise aine mineraliseerumisprotsessis vabanevate toitainete väljaleostumist. Liblikaõieliste haljasväetiste mõju võib kesta mitmeid aastaid, kuna need avaldavad mõju kõigile olulisematele mulla füüsikalis-keemilistele omadustele. Kõige vajalikum on siis liblikaõieliste kasvatamine puuduliku mikrobiloogile tegevusega ja huumusvaestel muldadel (Viil, Võsa, 2005)
Huumusesis vähendab, liivad ja saviliivad suurenevad. Sidusus- mulla omadus vastu panna välismõjudele, mis püüavad mullamassi osakesi üksteisest mehhaaniliselt osakesi üksteisest mehhaaniliselt lahutada. Sõltub lõimisest, niiskusest, neeldunud katioonide koostisest, huumusesisaldusest, struktuursusest. Liivmulda sid suureneb turba või savi lisamine. Rasked mullas on kuivanult väga suure sidususega. Org aine sisalduse suurenemisel väheneb savi- ja liivsavimuldade sidusus. Suureneb liivmuldade sidusust. Kleepuvus- mulla omadus niiskes olekus mitmesugustele esemetele (mullaharimisriistadele) kleepuda. Suureneb saviosakeste ja niiskuste suurenemisel. Kõige väiksema kleepuvusega-liiv. Paisuvus- mulla omadus niiskumisel oma mahtu suureneda. Põhjustab kolloidid- ja ibeosakestepinnal seotud vesi, mis lõdvendab osakeste liitumist ning nihutab neid laiali. Vastupidi mulla kokkutõmbumine kuivamisel. Eriti tunduv huumuse- ja savi- sis mullade niiskum. Ja ka veel jäätumisega kaasnev vee
moodustavad panku. Plastilist märga mulda ei tohiks harida , sest siis tekivad pangad, mida samal aastal enam harida ei saa. Kuid kui harime, siis tuleks ilmnenud pangad mingi muu harimisriistaga üle käia, et neid lõhkuda. * Plastilisus on mulla omadus muuta välisjõu survel oma vormi ja säilitada seda pärast välisjõu lakkamist. Plastilisus on seda suurem: - mida niiskem on muld - mida rohkem füüsikalist savi sisaldab muld Huumus suurendab liivmuldade plastilisust ja vähendab savide plastilisust. Kuna liivmullad on vähesidusad, siis tuleks talle anda juurde orgaanikat, et sidusust suurendada. Kahe- ja kolmevalentsete katioonide (Ca, Mg ja Fe) sisaldus vähendab plastilisust. VORSTIKESE VOOLIMINE Mitte plastilised 6 mm ei ole võimalik Vähe plastilised 6 mm võimalik, 2 mm mitte Mõõdukalt plastilised 4 mm võimalik, 2 mm mitte Väga plastilised 2 mm võimalik
Mehaaniliselt koostiselt (lõimiselt) jagunevad meie mullad liiv-, saviliiv-, liivsavi- ja savimuldadeks, peale selle leidub kohati turbamuldi. Liiv- ja saviliivmuldi loetakse kerge- te, liivsavimuldi keskmiste ning savimuldi raskete ja külma- de muldade hulka. Turvamullad moodustavad tavaliselt pinnase pealise kihi, selle all on liiv, savi või nende segu. Keemilise reaktsiooni järgi rühmita- takse mullad tugevalt happelisteks, neutraalseteks ja leeliselisteks. Liivmuldade huumusesisalduse suurendamiseks sobivad laudasõnnik, kompost ja turvas; väga häid tulemusi annab turbaga multimine. Savimuldi muudab õhurikkamaks hobusesõnnik (kõduneb kõige kiiremini), kuid ka teiste loomade sõnnik, kui allapanuks on kasutatud rohkesti turvast. Turvasmuld on üldiselt suure veesisaldusega ja kuivalembesed taimed seal eriti hästi ei kasva. Et teda õhurikkamaks muuta, tuleb lisada liiva ja neutraliseerimiseks lupja.
Mõõdukalt soojade ja sageli mitteküllaldase niiskusega õhukese ja keskmise päripäeva. Maapinna lähedal võib tuule suund muutuda 45º võrra võrreldes vabas sügavusega liivsavi- ja erodeeritud muldade piirkonnas on mullatemp. summa kuni 1900 atmosfääris toimuva tsirkulatsiooniga. Tsüklonite ja antitsüklonite läbimõõt on tuhandest 2000ºC. Soojade ja enamasti parasniiskete saviliiv- ja liivmuldade piirkonnas on mullatemp. mitmetuhande km.ni. summa kuni 21002300ºC. Põhilised kliima erinevused on tingitud päikesekiirguse juurdevoolust. Kliima erinevused Eestis avalduvad harilikult mõnekümnest km-st maksimaalselt mõnesaja km-ni. Lumi
2009: 239). Tootlikus on aja jooksul korduvalt tõusnud ja langenud, kuid üks viimaseid tõusuperioode hakkas peale II Maailmasõda umbes 1960 aastast alates. Tootlikus oli suur 1992 aastani ning vähenes olulisel, sest Nõukogude Liit varises kokku. Antud perioodi suurim tsemenditolmu heide jääb 1980-1990 aastatesse. (Pärn, Mandre 2010: 88). Tulenevalt suurest saaste koormusest on metsas nõrgalt leetunud ajuti liigniiskete liivmuldade ülemiste horisontide pH esialgsega võrreldes tõusnud kuni 4,5 ühiku võrra. Tugeva tolmukoormusega alal on muldkatte muutusi märgata isegi visuaalselt. Tehnogeenne mõju on kõige tugevam metsamulla kõdukihis ja see väheneb sügavuse suunas, ulatudes tugevama koormusega alal kuni 70 cm sügavuseni. Võrreldes etalonalaga Lahemaal on mulla ülemistes horisontides kaltsiumi- ja magneesiumisisaldus tõusnud kuni
.1,5 : 1 2 2- 3 hernes 0,6...1,0 : 1 2,5 3,5 - 4 Liblikõielised · Seovad õhust N (150-250 kg/ha) · Suurendavad mulla orgaanilise aine sisaldust · Sügavale ulatuva juurestikuga toovad P ja K haritavasse mullakihti · Parandavad mulla struktuuri · Vähendavad umbrohtumust · Suurendavad mulla bioloogilist aktiivsust · Parandavad muldade veemahutavust · Suurendavad liivmuldade sidusust ja savidel vähendavad Õlirõigas Ristõieliste seas tugevaima sammasjuurega, hea külgjuurte moodustamine Raphanus sativus ka sügavamates kihtides, peente külgjuurte areng ainult kobedas mullas hea Raps Tugevad sammasjuured, mis väga tundlikud mullatihenemisele. Brassica napus Tugev peenikeste külgjuurte areng kobedas mullas. Rüps Külgjuurte areng nõrgem kui rapsil
niiskuse ülekülluse korral. infiltratsioon suureneb). Põhjaveetase tõuseb eriti 3. Puuliik (mänd, kuusk) Hapnikupuuduse tõttu mullas juurte tegevus siis, kui metsa mõjul suureneb pinnase 4. Puu asetus puistus (puistu keskel, servas) aeglustub või nad hukkuvad. Juurte aktiivsuse filtratsioonimoodul (rasked mullad). Liivmuldade 5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu) vähenemine põhjustab transpiratsiooni langust ja läbilaskevõime on ka mittemetsamaadel suur ja 6. Puistu sanitaarne seisund (juurepess, toitainete neeldumise metsa mõju põhjaveele seetõttu väike. Kui haavataelik) 7. Mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, toitesoolad ülemistesse mullakihtidesse, kust neid Olenevalt puistu koosseisust, juurdekasvust ja
Kui põhjavesi asub sügaval ja puud põhjavett transpiratsiooniks otseselt ei kasuta, võib põhjaveetase metsa mõjul tõusta (pindmine äravool väheneb ja sademeid ning lumesulavett jõuab rohkem sügavamatesse mullakihtidesse). Põhjaveetase tõuseb eriti siis, kui metsa mõjul suureneb pinnase filtratsioonimoodul (rasked mullad). Liivmuldade läbilaskevõime on ka mittemetsamaadel suur ja metsa mõju põhjaveele seetõttu väike. 7.4 Mets ja atmosfäär 7.4.1 Atmosfääri tähtsus ja koostis Atmosfäär ökoloogilise tegurina, võib mõjutada metsa kasvu ja arengut olulisel määral. Maad ümbritsev atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust (78%) ja hapnikust (21%), oluliselt väiksemas mahus leidub argooni (0,95%) ning süsihappegaasi (0,037%).
stabiliseerivad veeseisu jõgedes kevadisel perioodil. See on oluline, sest kevadised üleujutused võivad tekitada olulist kahju. Mets ja põhjavesi. Kui põhjavesi asub sügaval ja puud põhjavett transpiratsiooniks otseselt ei kasuta, võib metsa mõjul põhjaveetase tõusta (pindmine äravool väheneb ja infiltratsioon suureneb). Põhjaveetase tõuseb eriti siis, kui metsa mõjul suureneb pinnase filtratsioonimoodul (rasked mullad). Liivmuldade läbilaskevõime on ka mittemetsamaadel suur ja metsa mõju põhjaveele seetõttu väike. Kui põhjavesi asub kõrgel ja on väheliikuv, alandab mets tunduvalt põhjaveetaset, kusjuures määrav on metsa transpiratsioonivõime (ühe tonni kuivaine moodustamiseks kasutavad puittaimed 150-350 t vett, ühe tonni tüvepuidu moodustamiseks aga kuni ca 1000t vett). Valdav osa veest transpireeritakse, kudede moodustamiseks läheb otseselt vaid murdosa kogu kasutatud veest
3+ (Al ) summaarse sisaldusena milligramm-ekvivalentides 100 g kasvupinnase kohta (me/100 g). Neelamismahutavus sõltub kolloidide hulgast: mida rohkem kolloide kasvupinnas sisaldab, seda suuremat hulka toitaineid ta suudab neelata. Rohkem sisaldavad kolloide huumusrikkad peeneteralised kasvupinnased (savi- ja liivsavimullad) tänu neid moodustavate osakeste väikesele läbimõõdule; seetõttu on sellistes pinnastes kolloidide summaarne eripind väga suur. Nii näiteks on jämedateraliste liivmuldade neelamismahutavus alla 10 me/100g, peeneteraliste savimuldade neelamismahutavus 10 … 40 me/100g ja turbamuldadel 100 … 250 me/100 g. Suur varieeruvus turbamuldade neelamismahutavuses sõltub turba lagunemisastmest (vähelagunenud turbad neelavad vähem ning maksimaalselt lagunenud neelavad rohkem). Neeldunud katioonide koostisest sõltuvad kasvupinnase füüsikalis-keemilised omadused ja 2+ 2+ + + +
Kapillaartõusu kõrgus on seda suurem, mida peenemad on poorid. Jämedateralisel liival on see vaid 2...3 cm, peeneteralisel liival kuni 120 cm, saviliival 120...350 cm, savil 650...1200 cm. Kui põhjavesi asub sügaval ja puud transpiratsiooniks põhjavett otseselt ei kasuta, võib metsa mõjul põhjaveetase tõusta (pindmine äravool väheneb ja infiltratsioon suureneb). Põhjaveetase tõuseb eriti siis, kui metsa mõjul suureneb pinnase filtratsioonimoodul (rasked mullad). Liivmuldade läbilaskevõime on ka mittemetsamaadel suur ja metsa mõju põhjaveele seetõttu väike. Kui põhjavesi asub kõrgel ja on väheliikuv, alandab mets tunduvalt põhjaveetaset, kusjuures määrav on nii metsa transpiratsioon, kui ka asjaolu, et metsa mõjul suureneb põhjavee liikuvus. Veebilanss Veebilansi all mõeldakse sademete jaotumist mitmesuguste kululiikide järgi, nagu aurumine, äravool, transpiratsioon jne. Lihtsa niiskusbilansi valem akadeemik T
muutub mitte ainult horisontaalselt (territoriaalselt), vaid ka vertikaalselt (mullaprofiilis). Seda on suuresti põhjustanud mullatekkeprotsesside iseloom. Mitut tüüpi liivmuldi on 26,7%-l territooriumist; saviliiv- jaliivsavimuldi on vastavalt 17,0 ja 27,8%, savimuldi 4,8%. 50% saviliiv-, 38% liivsavi- ja 32% savimuldi on haritavatel maadel, liiv- ja turvasmullad (23,7%) on ülekaalus metsa- maadel. Liivmuldade osatähtsus on kõige suurem Hiiumaal, keskmisest enam on neid ka Saare-, Pärnu-, Ida-Viru-, Valga-, Põlva- ja Võrumaal. Savide leviala on suurim Pärnu-, Lääne- ja Raplamaal, seal leidub rohkesti raskeid ja harimisaja suhtes tundlikke gleimuldi. Kahkjaid savimuldi on palju Võrumaal. Viljakaid leostunud ja leetjaid liivsavimuldi on rohkesti Järvamaal, kuid valdavad on nad Viru-, Jõgeva- ja Raplamaal.
Ülesanne 1 1. Leida Võnnu valla ja Tartu maakonna kui terviku kohta järgmised vastused. a. Kui suur on liivmuldade (lõimise tähistus "l" ja "pl" kokku) osakaal (%) alla 35 (kaasa arvatu b. Leida pindalaga kaalutud keskmine boniteet (kõik mullad, kõik boniteedid). 2. Koostada korrektselt vormistatud graafik, kus vallad on kahanevas järjestuses liivmu vald BONITEEmulla liilõimispind, haPseduoboniteet Haaslava vald 47 LP sl 210.1287 48 Rõngu vald 50 M3 t3 145
PRIIDU VASTUSED kohta järgmised vastused. RANNU vald nende osatähtsus (%) kogu valla/maakonna põllumajandusmaast? 1641,982695 ha suur on nende osatähtsus (%) kogu valla/maakonna põllumajandusmaast? 5004,527 ha ad on kahanevas järjestuses liivmuldade (tähistus "l" ja "pl") osatähtsuse järgi (%).
annaabi.ee 
