EESTI KESKAJAL 1. Milliste võõrvõimude vahel jagunes Eesti? Taani, tartu piiskopkond, saarelääne piiskopkond ja liivi ordule 2. Põhiline koormis. Kümnis 3. Keskaegse Eesti linnad. Tallinn, Viljandi, Pärnu(Vana- ja Uus-), Tartu, Haapsalu, Paide, Narva, Rakvere 4. Millisteks väiksemateks haldusüksusteks jaotati Liivi ordu alad? Komtuur- ja foogtkondadeks 5. Mis on hinnus? Hinnus on kindlaks määratud naturaalmaks 6. Kuidas nimetati Eesti ja Läti vallutatud alasid? Liivimaa 7. Kuidas nimetati feodaalse killustumuse ajajärku Eestis? Vana-Liivimaa ajaks 8. Jüriöö ülestõusu algus (kuupäev, kuu, aasta). 23.aprill 1343 .a. 9. Millega tegelesid haagikohtud? Talupoegade kindlakstegemise, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks 10. Maarahva vastupanuvormid rõhumisele. a)esitati kaebusi mõisnike peale.;b)ei täidetud koormisi.;c)hakati vastu mõisasundijaile.; ...
a. Saue lahingus ühendati Mõõgavendade ordu Saksa orduga. Orduriigi keskuseks oli algul Riia, seejärel Võnnu. - jagunes väiksemateks üksusteks: foogtkonnad ja kontuurkonnad. - Orduliikmed jagunesid: rüütelvennad, teenijavennad(sepad,pagarid), preestervennad. - Riia peapiiskopile allusid Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa piiskop. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. - Ordu koosnes rüütelvendadest, preestervendadest ja teeniavendadest. Ordu juhiks oli ordumeister. Liiviordu ordumeister allus Liiviordu ordumeistrile. 7. Põlisrahvaste õiguslik seisund halveneb - võlgnike vabadusi hakati piirama(lisakohustused) - mõisate tekkimise järel uus kohustus-teotöö e. mõisategu - kaubandus ja meresõit (tulutoovad alad) jäeti linnakodanikele. 8. Linnade teke -muistsete linnuste kohale - Kujunes 9 linna: Tallinn, Tartu, Paide, Narva, Rakvere, Haapsalu, Viljandi, Pärnu (uus ja vana) - Hansa Liitu kaasati 4 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. 9
Danzigi kongress toimus 1397 a. . Tülid Vana Liivimaa maahärrade vahel. Osa võtsid ka Saksa ordu kõrgemad aukandjad. Riia peapiiskopkonna inkorporeerimine ; Harju Viru vasallid said Junginengi armukirja ; Piiskopkonnad aga vabanesid kohustustet alluda ordule sõja korral. Vana-Liivimaa maahärrad: Harju-Viru maahärraks Taani kuningas Tartu piiskopkond Tartu piiskop Saare-Lääne piiskopkond Saare-Lääne piiskop Kuramaa piiskopkond Kuramaa piiskop Liiviordu alad ordumeister Riia peapiiskopkond Riia peapiiskop Roll ei olnud just väga suur, sest seal pidi otsustama nende riigikeste asju aga una seal kehtis ühehäälne nõue, siis seal tavaliselt ei jõutud kokkuleppeni. 15. sajandil oli katolik usk. Sellel ajal hakkasid eestlased panema kristliku algupäraga nimesid. Lubatud oli ka ohverdus. Ehitati palju kabeleid üle terve maa. Võeti kasutusele katoliiklik kalender. Hakati pidama ka pühapäeva, mis algul ei võtnud erilist hoogu üles.
Algas 23.apr. 1343a. Hästi valitud algus ja põhjalikult ette valmistatud. Edu taheti saavutada ootamatusega. Ülestõusnute algedu oli suur. Mõisnikud peitusid Paide ja Tallinna müüride taha peitu. Pärats esimets rünnakut valiti 4 kuningat. Turu foogt pidi tulema leavastikuga 18.mai. Talinna alla. 4mail tapeti eestlaste esindajad. Ordu väed suunasid oma väed Läänemaale ülestõusnute vastu. Huvitatud oli 3 osapoolt: 1)Harju- Viru vasallid 2)Liiviordu 3)Maa põlisrahvas. Igal ühel neist olid omad huvid:1) kartsid kaotada oam seinised õigused 2)Liivi Ordu pidas end P-Eesti tegelikuks omanikuks. Nad olid nõus neid alasid ostma. 5)Jüriöö ülestõusu tähtsamad sündmused ja tulemus Saarlaste vanem Vesse tapeti. Ordu väed olid sunnitud lahkuma sula tõttu. Saaremaa jälle vaba.Ülestõus kestis rohkem, kui 2 aastat. Eestlased küll kaotasid selle, kuid ülestõusnutele sai osaks ragvusvaheline tunnustus.
oli Taani hindamisraamatus märgitud Narvia küla lähistel. 1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva linnuse. 1704. aastal oli Peeter I Narva all tagasi ja alusta läbimurde ettevalmistamiseks jõe idakaldalt linna kindlustuste pommitamist. Pärast 10-päevast pommitamist langes Victoria ja Honori bastioni eskarpsein ehk esifassaad kokku ning venelased vallutasid 9/10. augustil tormijooksuga linna. Linnuse kompleks koosneb keskaegsest Liiviordu lossist ja linna kaitsevööndist. Narva linnuse rajasid oma valitsusajal, 13.sajandi 70.aastatel taanlased. Linnus kujunes välja Liivimaa Ordu aegadel 14.-15.sajandi esimesel poolel. Linnuse pindalaks on 3,2 hektarit ja linnuse kohal kõrgub võimas 51 meetri kõrgune Pikka Hermanni torn. Rootslased jõudsid valmis ehitada kuus bastionit ja lisaks neile bastionilaadse kindlustuse Spes (Lootus), mis asus linnuse lõunamüüri ees. Wrangeli bastionit ei jõutud ümber ehitada
· Uued rahvad Eesti alal Sakslased põhiliselt linnades, Rootslased lääne ja loode ranniku aladel Venelased Pepisi Põhja rannikul Juudid Tallinnas · Rahvaarv 16.saj keskel 300 000 3.Riigid Eesti alal · Tartu Piiskopkond · SaareLääne piiskopkond · Ordualad · Taanialad 1227,1238134 4.Tähtsamad sündmused · 1236 Saule lahing, Mõõgavendade ordu häving · 1237 Liiviordu moodustamine · 1238 Stenby leping Taani ja Ordu vahel, mille tulemusena sai Taani oma alad Ordu käest tagasi · 13431345 Jüriöö ülestõus · 1346 Taani müüs oma alad Ordule · 1558 1583 Liivisõda Sõja käigus hävisid Liivima keskaegsed linnade piirid ja sõja järel läks Eesti alad Rootsi ja Poola kätte 5.Linnad, kästiöö ja kaubandus · Eestis oli 9 linna Tallinn, Tartu, Rakvere, Narva, Viljandi, Paide, UusPärnu,VanaPärnu,Haapsalu
Aga Wolter von Plettenberg suutis Vana- Liivimaa sõjajõudusid.1501 suve lõpul tungis ta oma väega Venemaale.Seeoli suurim armee Vana-Liivimaa ajaloos.Venelased põgenesid.1502 aastal toimus lahing Smolino järve ääres.1503 sõlmiti rahu. Sise: sõjad, ordu püüdis Liivimiaad vallutada, piiskopid olid selle vastu. Välis:halvaks läheb 15, 16 saj. Naaberriigid tugevnevad ja ühinevad. Liivimaa jäi nõrgaks ja oli kergeks saagiks teiste riikidele. 9.Naaberriigid tegevnesid. 10.Liiviordu pidi maksama venemaale makse.. ja nad alati jäid hiljaks nendega.. ja siis Ivan Julmel oli õigus hakata pihta sõjaga.. 11)Riia peapiiskopkond inkorporeeriti ordusse, ordu loobus piiskoppide vasalle sõjateenistusse kutusmast ja Harju-Viru rüütelkond sai Jungingeni armukirja. 12.Neil arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu. 13.Riia piiskop ja ülejäänud
Valitsemine Eesti- ja Liivimaal ning baltisaksa aadli ja keskvõimu suhted 17. ja 18. sajandil Eesti- ja Liivimaa oli 17. sajandil Rootsi ülemvõimu all, seda aega nimetati "heaks Rootsi ajaks", ja 18. sajandil Vene ülemvõimu all. Rootsi võimu kehtestamine Eestis toimus järk-järgult ja võttis aega üle 80 aasta. Üheks põhjuseks oli see,et Rootsi sekkus sündmustesse Vana-Liivimaal aastal 1561, kui Liivisõja alguses Liiviordu Põhja-Eesti rüütelkonnad alistusid Rootsi kuningale kaitse saamiseks. Põhja-Eesti üle kehtestati täielik kontroll 1583.a Pljussa rahuga. Halduskorraldus jagunes Rootsi ajal kaheks: 1)Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti), mis jagunes Lääne, Harju, Järva ja Viru maakondadeks. 2) Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti), kus Eesti alal olid Pärnu ja Tartu maakonnad. 1645.aastal liidetud Saaremaa oli eriseisundis maakond, seal oli eraldi asehaldur, oma maksusüsteem,
· Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik kes nägi, et siinsed piiskopkonnad on väga nõrgad ja ka suurim neist Liivi ordu ei suudaks vastu astuda. Venelased kasut. Sõjaväes ka tatarlasi, kes olid julmad sõdijad. · 1558a kevadel vallutasid venalsed Narva ja Tartu alad. Kui poleks appi tulnud teised riigid oleks venemaa kõik siinsed alad ära vallutanud. · 1559a sekkus Poola. Viimane Liiviordu meister Kettler tahtis kõik ülejäänud alad anda Poola võimu alla, kui Tallinna ja harjumaa elanikud tahtsid aga Rootsi võimu alla. Rootslased tuldi 1561a ja vallutasid Tallina ümbruse ära. Nad laiendasid pidevalt oma alasid, kuni juba terve Põhja-Eesti oli nende valndused. · Saare-Lääne piiskopkond aga otsustas oma alad müüa Taani kuningale 1559a. See andis need alad valitseda oma vennale Hertsig Magnusele, kes aga reetis oma venna ja lõi kampa
kes nende arvelt võimu suurendada tahtsid. vastuhakku. Taani (Fredrik II)- tahtis võimu taastada, oli Gotthard Kettler- üritas saada kokku armeed ja passiivne raha ja ründas väega, kuid sõjamehed tüdinesid Rootsi (Erik XIV)- sekkus Liivimaa raha puuduse tõttu ära sündmustesse, oli passiivne Taani ostis Saare-Lääne piiskopkonna ära. Poola-Leedu- tahtis Liiviordu alla neelata nagu Frederik II andis selle oma vennale Magnusele saksa orduga tehti, oli aktiivne Magnus- ostis juurde Kuramaa ja Tallinna piiskopi Ivan Julm(IV)- vene valitseja, suurendas oma ametikohad ja üritas saada enda alla kõikki maid, armeed ja territooriumi mis ei kuulunud veel Venemaale, kuid tema tegevust keelati. Ordumeistrid ja Tartu piiskopid saadeti pikendama
tüüpi. Need olid tasase maa peal ringvall linnused. Ringvallid ei olnud looduslikud. Ühele vanemale allunud piirkondi nimetati juba arvatavasti sellel ajal VALLAKS (sõnast meelevald). 13. sajandi alguses tekkisid algelised maakondade liidud. HALDUSJAOTUS KESKAJAL (1227-1558) 1227 - lõppes muistne vabadusvõitlus. 1558 - algas Liivisõda. Eesti ala jaoutati Sakslaste ja Taanlaste vahel. Sakslasi esindas alguses mõõgavendade ordu, hiljem Liiviordu. Mõõgavendade ordu loodi Riias 1202. Löödi puruks 1236 Saulepi lahingus. Ordu jäänused läksid liiviordusse. Liiviordu loodi 1237, ning likvideeriti 1561 Liivisõja käigus. 1227 - Taanlased said Põhja-Eesti Tallinnaga. Järvama jäi Ordu võimu alla tingimusel, et maakonda ei ehitata ilma Taani nõusolekuta ühtegi linnust. Kahekümnendate lõpus ja kolmekümnendate alguses püüdsid 2 paavsti
(1535) Liivi sõda 16. saj kestel otsis Venemaa põhjust rünnakuks (nt: Tartu maks) Sõda puhkes tsaar Ivan Julma ajal, kelle eesmärgiks oli Venemaa piiride laiendamine mereni 1558 vene väed Tartusse ning vallutasid selle Ordu sai mitmes lahingus lüüa (1562 Saksa ordu likvideeriti) Liivimaa valitsejad otsisid tugevaid liitlasi [Tallinna linn ja Harju-Viru vasallid andsid end rootsi kuningavõimu alla; Riia linn, Riia peapiiskop, Tartu piiskop ja Liiviordu andsid end Poola kuningavõimu alla; Saare- Lääne piiskop müüs oma alad Taani kuningale] Aastatel 1570 tekkis Venemaal võimalus vallutada kogu Eesti ning venelased otsisid kohalikke liitlasi Ivan IV vasalliks sai Taani kuninga vend; moodustati Liivimaa kuningriik keskusega Põltsamaa Rootsi ründas põhjast ja Poola lõunast ning vene väed hakkasid taganema ida poole Venemaa sõlmis Rootsi ja Poolaga vaherahulepingu, mille tõttu jäi
1220 rootlased läänemaal, kes sunnitakse saarlaste poolt alistuma ja taanduma 1224 -Tartu piiramine, eestlased + venelased kaitsesid Tartu linnust, alistati linnus, Mandri-Eesti läheb sakslaste võimu alla 1227 alistatakse Muhumaa ja Saaremaa, millega kogu Eesti läheb ristisõdijate alla 7. Kelle vahel jagati Eestiala peale vabadusvõitlust? Jagunes Eesti ala Eestimaaks (Põhja-Eesti) ja Liivimaaks (Lõuna-Eesti, Põhja-Läti) Põh-Ee Taani, Ugandi mk Tartu piiskopkond, Kesk-Ee-Liiviordu, Lään-Ee ja saared Saare-Lääne piiskopkond 8. Milles seisnes probleem ordu ja piiskopkondade suhtes? Piiskopkonnad thtsid, et ordu alluks neile läänina, see vii kodusõdadeni, mille lahendajakas pidi olema paavst, kes määras piiskopi 9. Mis on rüütelkond, kes sinna kuulusid, mida seal otsustati? Vasallide ühingud oma huvide kaitseks, maapäevad (vaimulikud, maaisandad ja ordu meister, vasallide esinuds, linnade esindus, tülisi välispoliitikat) 10
Mägedes on säilinud I ja II maailmasõja aegsed kaitseehitised: kohati on näha I maailmasõjast pärinevat Rootsi valli, Tornimäel asub II maailmasõjaaegne saksa vägede staap, Põrguhaua ja Pargi- ehk Lastekodumäel on osaliselt taastatud punkrid. Narva Hermanni Linnus Linnuse kompleks koosneb keskaegsest Liiviordu lossist ja linna kaitsevööndist. Narva linnuse rajasid oma valitsusajal, 13.sajandi 70.aastatel taanlased. Linnus kujunes välja Liivimaa Ordu aegadel 14.- 15.sajandi esimesel poolel. Linnuse pindalaks on 3,2 hektarit ja linnuse kohal kõrgub
Talupojad kaotasid vabadused ja said pärisorjaks 6. Mis muutusi tõi ristiusutamine kaasa eestlaste vaimuelus keskajal? Ristiusk oli kõrvuti maausuga Salaja austati pühasid puid, kive ja toodi neile ohverdusi. Uued jumalakojad rajati vanadesse pühapaikadesse Kristlikest nimedest tehti eesti keelde mugandusi Hakati tagaküisama nõidasid 7. Iseloomusta Vana-Liivimaa sise- ja välispoliitilise olusid. Sisepolootika Liiviordu mõjuvõim kasvas 1347 anti Liivimaa ordumeistrile Harju-Viru Toomhärra senine ordumantliga sarnanev valge rüü asentati mustaga Vana-Liivima piiskopkonnad langesid Liivi ordust sõltuvusse 1396 vallutas ordu endale kõik Tartu piiskopkonna linnused Danzigi kongres, kus otsustati, et Riia peapiiskop peab olema valitud ordulaste seast ja vasallid ei pidanud ennam sõjakäikudes osalema Välispoliitika
Polnud enam samad vanemad. Takistati eestlaste eneseteostust Eestlaste kultuuriloome muutus ühekülgseks Positiivsed: Eestisse saabusid inimese, kes hakkasid tutvustama Lääne-Euroopa väärtushinnanguid, traditsiooone ja norme. Eestisse toodi ka riiklus Euroopaliku kultuurivälja mõju tugevnes. VANA-LIIVIMAA Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Eestimaa piiskopkond, Riia piiskopkond, Liiviordu, Harju-viru piiskopkond, Kuramaa piiskopkond. VANALIIVIMA KULTUUR, LINNAD, KAUBANDUS KATOLIIKLIK KULTUURIELU Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis phendasid kogu euroopat. Eestis loodi piiskopkondade keskustesse toomkoolid (Tallinna toomkool). Lihtsama rahva jaoks olid linnakoolid. Vähesed, said kooliharidust. Kultuurivahendajateks olid maal vaimulikud, linnades ka kaupmehed, meremehed ja rändavad käsitöölised
Talupojad pidid ülal hoidma kohalikku preestrit kümnendik kümnisest. Teotöö. Talupojad jäid vabaks, neil oli oma maa, kaubitsemine. Majanduslik rõhumine tõi poliitilisi pingeid. Võõrvõimude omavahalised suhted. Linnad, linnused kirikud Võõrvõimud omavahel Võitlus võimu parast jätkub. Riia peapiiskopi suhted kiskusid orduga tülile, kuna ta arvas, et ta valitseb. 1297 puhkes kodusöda. Ordu vs Riia peapiiskop ja saarelääne ja tartu peapiiskop. Võitis liiviordu. Moodustati konöderatsiooni liit 1304 riia linna ja peapiiskopi vastu. Sündmused sunnivad saatma riiast siia paavsti eriesindajat, mis toob välja köik ordu patud. Ordu taotles kokkulepet , mille alusel oleks riiapeapiiskop tema oma. Vaheriik- Viru, Lääne ja Järvamaast. Taani ja ordu väed läksid södima ja vöitis ordu.1227 kapituleeriti Tallinn. Üritati moodustada ''paavstiriiki''. Mõõgavennad keeldusid tallinnast lahkumast. 1233 tekkis toomkiriku ees verine kaklus
Leedu, Taani ja Rootsi), kuid Vana-Liivimaa oli endiselt killustatud. Liivi sõda 1558-1583 a. Algas sellega, kui Venemaa hakkas rääkima Tartu maksust mida sakslased kunagi olid venelastele maksnud aga polnud seda enam 50 aastat teinud. Sõja esimene pool 1558-1560 a Vene-Liivi sõda. Venemaa rüüsteretk Tartu piiskopkonda, 18 juuli langes tartu piiskopkond.1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile.1560 Liiviordu viimane välilahing kus ordu sai lüüa. Sõja teine pool -1563-1583 a. Rootsi pidas lahingut poolakatega kes olid olnud taanlastega liidus,suurem osa Eesti alast läks vene võimu kätte. Sõja lõpp Vene-Poola Jam Zapolski vaherahu ja Vene-Rootsi pljussa vaherahu 12. Eesti kolme kuningriigi valduses: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Vastureformatsioon. Kultuuri areng: Balthasar Russowi kroonika ajalooallikana. Reformatsiooni ja vastureformatsiooni mõju vaimuelule. Õpik lk
teati, et hakkama ei saa. (Tartu Maks). Ei saadudki hakkama. 1558 jaanuar läks sõda lahti! Rööviti ja rüüstati Ida-Eestit. Pidid ainult eestlasi hirmutama. Kevadel hakati piirama Narvat. Linna tulekahju ja head alistustingimused soodustasid allaandmist. langes Tartu. järjest hakati alistuma. Tartu pidi olema teistele hoiatuseks, et endale parem, kui alla annad. Tallinn aga oli tugev. 1559 kevadel vaherahu. Otsiti uut isandat, kes neid kaitseks. Liiviordu viimane meister Gotthard Ketter andis end Poolale. Riia peapiiskopkond ka. Saare läänepiiskopkond Taanile. Taani kunn kinkis selle ostu oma vennale Magnusele, et saaks selle nuhtluse kaelast ära. 1560. Härgmäe lahing. Liivimaal ainult veel mõned kindlused. Üle poole Eestist venel, 1560. Ka talurahva ülestõus. Taheti tallinnast abi, kuid seda ei tulnud. Koluvere lossi piiramisel, rünnati neid seljatagant ja nad hävitati. Liiviordu ja Riia pk lõpp
maks. Seda võib pidada sõja ettekäändeks. 1558 jaanuar algas sõda, tungiti tartu piiskopkonda. Seda võis pidada niisama hirmutusretkeks. 1558 kevadel alustasid vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks hõivamiseks. Aprill- narva piiramine, suur kahju, alistumisemeeleolu. Kastre vallutamine andis võimaluse tuua veeteed mööda tartu alla võimsad pommid. Tartu Vallutati. 1559 sõlmiti pooleaastane vaherahu. Aega kasutati abi saamiseks. Gotthard Kettler Liiviordu uus meister, fürstenberg lükati tahaplaanile. 1559 üritati tartut tagasi saada kuid ei. 1559müüs saare lääne piiskop oma valdused taani kuningale fredrik2. 30000 taalri eest. andis Alad oma vennale Magnusele. Liivi ordu häving- 1560 2 aug härgmäel, et takistada venkusi Vijandisse. 500 12000 vastu. Talupoegade ülestõus-1560 algaski. Laienes lääne ja harjumaal Mittesaksa sepp valiti ,,kuningaks", hakati koonduma kolvuvere linnuse juurde, äkki rünnati
6) Vene vägi ei jõudnud õigeks ajaks kohale. 7)Eestlastel polnud oma riiki, ei saanud panna kokku sõjaväge ! Vana-Liivimaa piiride kujunemine Liivimaa- Lõuna-Eesti + Põhja-Läti. Tekkis vaidlus Valga linna üle (Valga/Valka) Keskaeg (Vana Liivi aeg, Feodaalse killustatuse aeg) * 13-16 sajand (1227- Vabadusvõitluse lõpp -1558- Liivisõja algus) * Modena Wilhelm paavsti saadik, määras käindlaks piirid Liiviordu ja Taanivalduste vahel. 1. Kaart skeem (Halduskorraldus keskajal, 9 suuremat linna, vabadusvõitluse tähtsamad lahingud) 2. Nimetan talupoega 1) õigused(3); 2) kohustused(3). Õigused: Relvakandmise õigus, isiklikvabadus, maakasutus õigus Kohustused: Kümnis, linnuste, kirkute, teede ehitamine,
Hertsogkonnaks (ametlik nimetus). Taani kunigast sai Eestimaa hertsog. Tallinna linnuses esindas teda asehaldur. Kõrgeim vaimulik oli Tallinna piiskop, kes allus Lundi peapiiskopile Rootsis. II Sakslased. Ühtset riiki ei tekkinud, Eesti valdused jagati 3ks: 1) Tartu piiskokond (Ugandi maakond, Vaiga lõunaosa. Pealinn oli Tartu) 2) Saare-Lääne piiskopkond (Saaremaa, ja Läänemaa. Pealinn algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu) 3) Liiviordu riik. Suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Esindas Marienburgis asuvat Saksa ordut. Tekkis Mõõgavendade ordu faasil, mis hävis 1236. aastal Saule lahingus (leedukate, semgalite Mõõgavendade ordu). Hõlmas peale Läti ka Sakalat, Järvamaad ja Kesk-Eesti väike maakondi. Pealinn oli algul Riia, hiljem Võnnu/Ceis. Ordu riiki juhtis ordumeister, kes allus Saksa ordu kõrgmeistrile, kuid kes oli küllaltki iseseisev
Hippokratesele omistati ka nn Hippokratese vanne: arstide ametitõotus kaitsta alati patsiendi elu ja tervist. Eesti haldusjaotus ja võimusuhted 13.-16. sajandil Stensby leping. Feodaalriigid 13.-14. sajandil ja 14.-16. sajandil. Vana-Liivimaa maapäevade algus. Stensby leping- 1238a sõlmitud leping, mille eesmärgiks oli lõpetada Põhja-Eesti ja Kesk-Eesti kuuluvuse pärast puhkenud Mõõgavendade ordu ja Taani konflikti. Haldusjaotus: Oli 4 feodaalriiki: Saksa/Liiviordu valdus, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Taani kuninga Eestimaa hertsogkond. Peale Jüriöö ülestõusu(1343-1345) kiirendas Taani kuningas juba varem planeeritud müügitehingut müüa Põhja-Eesti valdus Saksa ordu kõrgmeistrile. Kes omakorda andis selle ala valitseda Liiviordu meistrile. Feodaalriikide arv vähened 4st 3le. Võimusuhted: Sagedased olid konfliktid juhtiva rolli pärast. Liivi ordu vallutas Taanile kuuluvad Põhja-Eesti alad. Tüli lahendati 1238
5) Tartu piiskopkond - Valitseja oli Tartu piiskop, kes oli sõltuv Riia peapiiskopist, mis oli sõltuv Rooma piiskopist 6) Kuramaa piiskopkond - Valitses Kuramaa piiskop, see allus Riia peapiiskopile. Taanlaste ja sakslaste omavahelised suhted Stensby lepingu näitel - 1227. aastal läksid Mõõgavendade ordu ja taanlased tülli. Tallinn kapituleerus sakslastele. 1238. aastal sõltmiti Stensby leping, et ordu ja taanlaste vahelist tüli lepitada Taani kuninga ja Liiviordu vahel. Leping sõlmiti ja taanlased said tagasi Tallinna, Harju- ja Virumaa, aga ordu Järvamaa. 1242. aastal toimunud Jäälahing venelaste (Aleksander Nevski) ja Liivi ordurüütlite vahel lõppes viimaste kaotusega, kuid Eesti jäi tänu sellele kuuluma Lääne-Euroopasse. Rüütlitest läänimehed ja läänikord - Kogu maa, mida harisid talupojad jagunes: maaisanda domeen (riigivalitemise kulud, isiklikud väljaminekud) ja vasallide läänid ehk feoodid (sõjateenistuse eest)
· Uus haldusjaotus: - Põhja-Eesti jäi Taanile Eestimaa hertsogkond, Harju-Viru või ka lihtsalt Eestimaa - Kinnitati 1238 Stensby leppega - Kaotas Liivi ordule Järvamaa - Ilmalik võim kuulus Eestimaa hertsogile - Vaimulik võim kuulus Tallinna piiskopile - Kiiresti kujunes välja kohalik aadelkond - 1241 Liver Census Daniae Taani hindamise raamat - Olid küllaltki iseseisvad - Liiviordu alad Kesk ja Lõuna-Eestis; Lääne-Eestis ja Saaremaal - Jagunes väiksemateks komtuur- ja foogtkondadeks - Ilmalik võim ordumeistril - Vaimulik võim Riia peapiiskopil - Tartu piiskopkond - Saare-Lääne piiskopkond - Keeruline valitseda - Saaremaa püüdis iseseisvust taastada: 1236 ja 1260 - Osad alad kuulusid Liivi ordule Ühiskond: · Linnakultuuri teke · Ainult võõrvõimu keskne
paiknes Latgalite kunagiste asualade Jersika vürsti , Väina jõe ida kaldal , kindlused olid Resekne ja Taugapils.Vastu Tartu piiskopkonnapiiri Marienburgi piirkond.1207 aastal oli mõõgavendade ordu riigiga aga Saule lahingus 1236 ühinesid nende jäänused Saksa orduga , ja muutusid Saksa ordu liivimaa haruks.Omas üsna suurt iseseisvust. Kohalik Liivimaameister valiti Liivimaa ordust, esitati kaks kanditaati ja siis nende vahel otsustas Saksa ordukõrgmeister. Esialgu asus Liiviordu meister Riias, ordulinnuses (praegune läti presidendi loss), Õige pea koliti ordu keskkoht Koiva jõe vasakule kaldale.Alates 14 saj resideerus ordumeister Cesises?. Ja maameister Sigurbord. Võnnus hakkas kooskäima ka Ordu kapiitel , toimus 2 x aastas. Ajapikku nende osatähtsus vähenes. Sisemine nõukogu , mis koosnes ennekõike ordu meistrist , maamarsalist ja veel 5 tähtsamat käsklast. Ordu oli ka kõige sõjaliselt kõige tugevam , hiilgeaegadel lähenes orduvendade koguarv
Eesti ala oli jaotatud maahärrade vahel peale Muistset vabadusvõitlust järgnevalt: Põhaj-eestis Taani valdus, maahärraks Taanikuningas. Tartupiikopkond, Tartu piiskop. Saare-lääne piiskopkond, Saare-lääne piiskop. Liiv Ordu riik, Ordumeister. Algas feodaalse killustatuse aeg. Tsistertslased - mungad Padise ja Kärkna kloostrites, rahumeelsed. 1236 Saule lahingus purustati Mõõgavendade ordu. Selle riismed ja kõik ülejäänud ordud liideti Teutooni orduga. Sellest saadeti eestisse Liiviordu, mis oli sisuliselt Teutooni ordu üks väiksem osa. 1238 Stensby leping - Virumaa ja Harjumaa anti Taanile, Järvamaa Ordule. Koos alustati võitlust Venemaa vastu. 1240 Neeva lahing - Rootslaste ja venelaste vaheline lahing Neeva jõel, mille võitsid venelased Aleksander Nevski juhtimisel. 1240-1480 Mongli-Tatari ike venemaal. See segas venemaa demokratiseerumist. 1241 Taani hindamis raamat- raamatus olid üles loetud kõik Taaniriigi varad, sealhulgas ka paljud Põhja-
annaabi.ee 
