Palumetsad Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske.
Laagri Kool Palumets Referaad Sissejuhatus: Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus Palumetsa taimestik: Palumetsa taimestik on nõmmemetsa omast märksa lopsakam ja vaheldusrikkam. Sihvakate
Asend Okasmets asub nii Euraasias kui ka Põhja- Ameerikas. Kliima Mandriline kliima. Jahe ja niiske suvi ning külm talv. Temperatuuri ja sademete kõikumine suur. Mullastik Okasmetsas on leedemullad. Need on keskmise viljakusega, sest sajab rohkem, kui jõuab ära aurta ja üleliigne vesi kannab taimedele vajalikke toitaineid. Taimestik Heletaiga Tumetaiga Tüüpilised puud lehised ja Tüüpilised puud kuused ja männid. nulud. Liivastel ja soistel aladel. Mets on tihe ja varjuküllane. Mets on hõre ning Põõsa-ja rohurinne on valgusküllane ja seal nõrgalt arenenud ning liigivaene. kasvab hulgaliselt Seal kasvavad seened, puhmaid ja samblikke. saprofüüdid ja puhmad (nt. pohlad, mustikad, kanarbikud) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
toitaineid ja vitamiine. Eriti tasuks aga esile tõsta merikapsa lehtede kõrget B1vitamiini taset. *Kaervetikas Karevetikate perekond on üks liigirohkemaid roheliste makrovetikate perekondi. Liike on väga raske määrata, sest diagnostilised tunnused sõltuvad ja varieeruvad suuresti näiteks kasvukeskkonna ja vanuse tõttu. *Merihumur *Merihumur on mereranna taim, mis on mõnevõrra teistsugune kui enamik meie taimi. Ta kasvab eelkõige liivastel ja klibustel rannikutel. *Tema lehed on taime tipu poolt vaadates väga korrapäraselt ja ilusasti nelja reana asetunud. *NB! Huvitav on ka see, et tema lehed on veel kahekaupa alusel kokku kasvanud. *Aitäh ! *Kasutatud kirjandus: *http://bio.edu.ee Fotod: http://www.diaso.net/thumbnails.php?album=17
tugeva juurestikuga taim. Tema lehed on taime tipu poolt vaadates väga korrapäraselt ja ilusasti nelja reana asetunud. Tema lehed on kahekaupa alusel kokku kasvanud. Lehe pikkus on 1...3 cm ja laius 5...15 mm. Vars on lamav või püstine, harunenud ja karvadeta. Taime kõrgus 10...15 (25) cm. Õied asuvad üksikult lehtede kaenlas ja varte harunemiskohtades. Kasvukoht Kasvab eelkõige liivastel ja klibustel mererannikutel, rannaniitudel. Sageli kasvab osaliselt liivasse mattununa. Soolalembene http://viiu.pri.ee/images/pilt292.jpg Levik Putuktolmleja. Õitseb juunis ja juulis. Seemned on mustjaspruunid. Paljuneb nii seemnetega kui ka juurdumise teel. Levinud mererannikutel ja jõgede suudmealadel Põhja- ja Lääne-Euroopa ning Põhja-Aasia rannikumaades, ka Põhja-Ameerikas ning harva Lõuna-Ameerikas.
Ameerikas käinud hispaanlased tõid 1510. aastal päevalille Euroopasse. Päevalillede perekonda kuulub umbes 70-80 liiki Looduslikult on levinud peamiselt Põhja Ameerikas. Harilikku päevalille kasvatatakse peamiselt Euroopas ja Lõuna Ameerikas tööstustaimena, Eestis aga vähesel määral. KASVUKLIIMA Soe ja päikseline kasvukoht. Ei vaja palju niiskust. Mulla suhtes pole nõudlik, kasvab hästi nii liivastel, kui savikamatel muldadel. Kasvab parasvöötme ja sammuti ka lähistroopilise kliimaga aladel. Optimaalne temperatuur kasvuks on 21-26 kraadi. KUIDAS KASVATATAKSE JA SAAGIKUS Külv viiakse läbi aprilli lõppus- mai alguses avamaale, jäteks vaheks 20- 30 cm. Päevalille seemnete külvisügavus on 2- 3 cm. Idanemistemperatuur 16 kraadi. Annab ühe saagi aastas. MILLEKS KASUTATAKSE Päevalille seemneid kasutaatkse söögiks ja nendest pressitakse päevalille õli.
emasõitel lühemad. Õied asuvad üksikult lehtede kaenlas ja varte harunemiskohtades. Merihumur õitseb juunis ja juulis. Vars on lamav või püstine ning harunenud, enamasti neljakandiline. Ta kuulub sugukonda nelgilised. Levik,Elupaik Merihumur on levinud Põhja- ja Lääne-Euroopa ning Põhja-Aasia rannikumaades, mererannikutel ja jõgede suudmealadel. Eestis on ta kohati sage mererannataim, kes võib soodsates tingimustes esineda massiliselt. Merihumur kasvab eelkõige liivastel ja klibustel rannikutel. Sellised avatud kasvukohad meenutavad mõnevõrra lagedaid kuivi kõrbeid. Sigimine Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt lamavate varte juurdumise teel. Ohustatus ja kaitse Merihumur ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Koht ökosüsteemis Taim moodustab sageli mererannal tihedaid kogumikke olles seega pinnase kinistajaks. Sageli kasvab koos merikapsaga Kokkuvõtte Merihumurit leidub tavaliselt mererannikutel ja jõgede suudmealadel
Palumets Sissejuhatus Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. 1. Taimestik Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku
PALUMET S EMÜ 2014 ÜLDISELOOMUSTUS Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud Nimetus tuleneb paluka e. pohla nimest Levinud parasniisketel liivastel lubjavaesetel muldadel Levinud peamiselt Kagu ja LõunaEestis Ideaalsed metsad matkamiseks ja loodusturismiks TAIME D Puurinne: harilik mänd, harilik kuusk, arukask Põõsarinne: peaaegu et puudub. Võivad kasvada harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, kanarbik Rohurinne: kidur ja liigivaene. Harilik jänesekapsas, palu härghein, leseleht, kilpjalg, mitmed kõrrelised Samblarinne: pidev ja tihe.
kahemeetrise läbimõõduga mitmeaastane lehttaimepõõsas. Perekonnanimi tähendab kreeka keeles karumarja (arctos = karu ja staphylos = mari). Nimetus "karu viinamari" viitab sellele, et karud söövad meelsasti selle taime vilju. Välimuselt, nii lehtede kui ka marjade poolest, sarnaneb ta teatud määral pohlaga, ehkki nad kuuluvad eri taimesugukondadesse. Leesikas armastab ka pohlast pisut valgusküllasemat kasvukohta. Kasvukoht Leesikas kasvab laiuvate padjanditena lagedatel liivastel aladel: luidetel, mõhnade lagedel, looaladel, nõmmedel. Kasvuks vajab valgust ja kuiva pinnast; varjus jääb kiduraks. Leesikas on väga aeglase kasvuga, seega tuleb lehtede kogumisel jälgida, et ei vigastataks varsi ja juuri. Leesika varred on puitunud, tugevasti harunenud, lamavad või roomavad ja võivad juurekaelast ulatuda pea 2 m kaugusele. Lehed on paksud, nahkjad, enamasti kaheaastased, äraspidimunajad e. tilga kujulised, sujuvalt aheneva alusega, lehe
Perekond: Hallsamblik Sugukond: Samblikud · Kasvab puuokstel ja tüvedel · Harilik hallsamblik on üks kõige tavalisemaid samblikuliike Eestis · Vastupidavam õhureostusele kui enamik teisi samblikke, mistõttu ta on valdavaim samblikuliik linnades · Väga levinud taim tundras 28.12.12 28.12.12 Pohl Sugukond: Kanarbikulised Perekond: Mustikas · Hõredate männimetsade taim · Paljuneb nii seemnetega kui ka risoomidega · Kasvab õhulise mullaga liivastel muldadel männimetsades · Marjad on väga kõrge toiteväärtusega 28.12.12 28.12.12 Kanarbik Sugukond: Kanarbikulised Perekond: Kanarbik · Meie taimedest üks suurema nektarihulgaga · Ühelt hektarilt kanarbikuväljalt võib saada kuni 200 kilo mett · Vajab tohutult päikest 28.12.12 28.12.12 Jääkaur · Hane suurune tumedat värvi lind · Selga kaunistavad iseloomulikud valged tähnid · Välimusele ja muule iseloomulikule
.............................. peaga, Isasloomad on rohelised, emasloomad 10-16 cm pikk, tumedat värvi, pruunikad. keha peal on Sigimine muster,isasloomadel on oranz Sigib taimestikuvabadel ja kõhualune, emasloomadel kõht liivastel aladel mais või valkjas. juunis.Emasloom muneb 6-16 muna ja kaevab need 10-14 päeva pärast ärkamist on sügavasse urgu.Munad nad leidnud endale juba arenevad temperatuuril 22-30 kaaslase ning on valmis kraadi. paaritumiseks.pojad sünnivad 90 päeva pärast.Arusisalik
Palumets Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Nimi "palu" viitab ka tulekahjudele -- metsatulekahjud olidki kunagi palude loodusliku uuenemise viisiks. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne- Eestis ning saartel. Iseloomustus Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Palumetsa alustaimestik Mändide all kasvab metsa nimetaim palukas ehk pohl. Peale selle kannavad "palu" nime veel mitmed sellele metsatüübile omased taimed -- palusammal, palu- karusammal, palu-karukell ja palu-härghein. Niiskemais metsades leidub metsa järelkasvus kuuske ja pohla asendavad mustikad.
PRONKSIAEG EELROOMA ROOMA KESKMINE VIIKINGIAEG RAUAAEG RAUAAEG RAUAAEG AEG u. 1800-1100a. eKr. 500 ema-50maa u.50-450 pKr. u. 450-800a. U 800-1050a. ASUSTUS/ Paepealsetel või Ridala,mustla,asva, Läänemere ääres, Asustus ulatus Läänemere ASULAD liivastel muldadel, iru piirkondadesse,kus äärest(ojamaa) kindlustatud Kindlustatud asutusjälgi ei asulad(asvas,ridalas,k asulad, ringvall tunta, balti ja aalis) linnused. Põhja- skandinaavia
Referaat MERIKAPSAS SISUKORD : 1. Sissejuhatus 2. Kirjeldus 3. Levik , elupaik 4. Toitumine 5. Areng 6. Ohustatus ja kaitse 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 9. Pildid · SISSEJUHATUS Merikapsas (Crambe maritima) on rannikutaim, mis kuulub ristõieliste sugukonda nagu tavaline peakapsaski. Ta kasvab kuivadel klibustel ja liivastel rannavallidel natuke veepiirist ülalpool. Taime jämedad lihakad juured ulatuvad aga sügavale, soolase vee piirkonda. · KIRJELDUS Ära tunda pole aga teda ilmselt kellelgi keeruline. Üldkujult meenutab ta kapsast, kes elab teisel aastal ja kasvatab parajasti seemneid. Tal on küllaltki tihe suur kobarõisik, milles on lugematul arvul valgeid õisi. Kuid peamine, mis teeb ta sarnaseks ka peakapsaga on lõhna ja maitse kõrval lahtede värvus. Merikapsa lehed on täiesti sinakashallid
(Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim Maapähkel on tegelikult hoopis kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimuselt oaga Päevalill Üks väheseid PõhjaAmeerikast pärit kultuurtaimi Indiaanlased on teda kasutanud vähemasti 5000 aastat Euroopasse jõudis 1510. aastal Eelistab sooja temperatuuri Mõõdukas parasvööde Ei vaja palju niiskust, mõõdukalt sademeid Kasvab hästi liivastel ja savistel muldadel Armastab päikesevalgust Hispaanias, USAs, Brasiilias, Argentiinas Seemneõli kasutamine: küpsetusõlina, margariini ja maalrivärvide valmistamine, malaariaravi Vartest ja lehtedest loomasööt Õlipalm Pärineb Keenia vihmametsa aladelt Vajab kuumust Vihmamets, ekvatoriaalkliima Vajab kasvuks palju sademeid(vajab kasvades üle 10mm päevas vett) Suurtootjad Malaisia, Nigeeria, Kolumbia, Brasiilia Õlipalmid kasvavad kuni 20m kõrguseks,
kattetiivad pikivagudega Aiajooksik kattetiivad lohkude ridadega, nõrgalt krobelised metalliläikelised jalad tumedad keha tugev jalad ja tundlad saledad keha 20-25 mm Põllujooksik keha 18-24 mm kattetiivad ribide ja köbrukestega ülalt vaskja helgiga tundla 1. lüli ja tavaliselt ka jalad punased keha tugev jalad ja tundlad saledad Nõmmeliivikas kattetiivad pronksjad, valkjate tähnidega keha 12-16 mm liivastel aladel jookseb ja lendab aktiivselt Seitsetäpp-lepatriinu keha ümar, külgvaates kumer tundlad ja jalad lühikesed kattetiivad punakad, seitsme musta tähniga peamiselt taimedel pikkus 5,5-8 mm Viistäpp-lepatriinu keha ümar, külgvaates kumer tundlad ja jalad lühikesed kattetiivad punakad, viie musta tähniga pikkus 3-5 mm Kroontriinu keha ümar, külgvaates kumer tundlad ja jalad lühikesed eesselja eesosa hele
kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kahepaiksed: Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik- vesilikku. Roomajad: Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Imetajad: Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati või satuvad sinna juhuslikult. Liivastel kõrgematel rabasaartel pesitsevad mägrad ja rebased. Arenenud põõsarindega soometsades võib kohata metskitse, põtra, metssiga, valgejänest jt. Pisinärilistest kohtame siirde- ja madalsoos uruhiirt. Laugaste kaldail võivad elutseda mügrid e. vesirotid, kuivenduskraavides on ka ondatrad. Talvel võib kohata ka metsnugist, kärpi ja nirki. Kalu on rabajärvedes vähe, peamiselt leidub ahvenat ja haugi. Putukad Üle 1500 liigi
Samblarindes leidub harilikku palusammalt, harilikku laanikut, harilikku kaksikhammast, harilikku karusammalt NÕMMEMETSAD Nõmmemetsad on hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja vaesematel liivmuldadel. Nõmmemetsa puurindes domineerib mänd. Kuna muld kuivab siin pinnalt tihti läbi, siis kasvavad nõmmemetsas vaid kuivust taluvad taimed, nagu põdrasamblikud, kanarbik, harilik kukemari. Nõmmemetsad on levinud rannikuluidetel, sanduritel, mõhnastikel ja kuivadel liivastel meretasandikel. Nõmmemetsad jagunevad sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübiks (Paali klassifikatsiioon). LAANEMETSAD Laanemetsad moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt keskse rühma, mille piiritlemine on küllalt tinglik. Üldiselt on domineerivaks puuliigiks kuusk, kuid see võib asenduda männi, arukase ja haavaga. Sagedased on ka segapuistud. Eesti geobotaanikud on laanemetsad jaganud kaheks: liigivaesed männi- ja kuusemetsad, kus leidub selliseid liike, nagu mustikas,
Koostas: Anne Laius Valgusküllased palumetsad •kasvavad peamiselt kagu-eestis ja Põhja-eesti liivastel aladel kujunenud leedemuldadel • muld on perioodiliselt kuiv, põhjavesi on üle 2 m sügavusel • iseloomulik on hästi esindatud puhma- ja samblarinne • enamasti on tegu okas- ja segametsadega, harva ka haava- kasemetsadega Palumets Pihla-Kaibaldi looduskaitsealal. Foto T. Tuulik Pohla kasvukohatüüp esineb kõrgematel pinnavormidel, levinud Kagu- Eestis, rohkem leidub teda ka Põhja-Eestis ja saartel.
rauarikkast põhjaveest. Sooraud ehk soomaak esineb kõvade tükkide või muldja massina, värvus varieerub kollakaspruunist pruuni ja mustani, pind võib olla klaasiläikeline või matt. 1977. a Tallinna teletorni ehituse ajal avastatud sooraua leiukohas asub maak huumushorisondi all kohati kuni 0,7 m paksuse kihina, sisaldades kuni 40% rauda. Eestis on praegu teada umbes 40 endisaegset rauasulatuskohta. Enamasti paiknevad need soiste alade vahelistel kõrgematel liivastel oosidel või künnistel. Eesti suurim muistne rauasulatuskeskus asus Põhja-Saaremaal Tuiu küla lähistel, mida tuntakse Tuiu Rauasaatmemägedena. Tänapäeval redutseeritakse rauamaak kõrgahjus, milles kõrge temperatuuri (18002000º C) annab koks ja rauamaagist saadakse malm. Esimene metallurgiatehas Venemaal lasti käiku Uuralis 1701. aastal. Click to edit Master text styles Second level Third level
Osa ümardunud kivikestest jääb sängi põhja ja settib. Alamjooksul voolab mõni jõgi nii aeglaselt, et ei suuda kohaletoodud peenikest liiva ja savigi edasi kanda. Niisuguse jõe suudmes vajuvad põhja peeneteralised setted. Tekivad saarekesed, mille vahelt jõgi mitme haruna edasipääsu otsib. Elutingimused jões Kiire vooluga jõeosades kobrutav vesi rikastub õhuhapnikuga ja on läbipaistev ning jahe. Neil liivastel ja kruusastel jõelõikudel saavad püsivalt kasvada mõned üksikud taimeliigid ja elada kiire vooluga kohastunud selgrootud loomad ja kiired jõulised kalad. Aeglase vooluga jõelõikudes on elutingimused üsnagi sarnased järve elutingimustega. Vaikse vooluga kohtades kogunevad setted, mis soodustavad
Palumetsad Elly-Liis Kurg EV112 Millised on palumetsad? ● Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud ● Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel ● Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi ● Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis ● Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus Taimekoosluus Puhmarinne ● Lausaline ● Koosneb pohlast, harilikust mustikast Puurinne ● Kõige rohkem on harilikku mändi ● Kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske Põõsarinne
nulg ja lehis. Siin-seal lisandub lehtpuid (kask, on see sobiv keskkond. Palju on haab). ka puhmaid ehk kääbuspõõsaid • Taiga okaspuudel on kooniline võra, et lume (pohl, mustikas, kanarbik) ja raskuse all mitte murduda ning peenikesed samblaid. okkad, et vähendada aurumist. o Heletaiga kasvab liivastel ja • Igihaljad puud alustavad kevadel esimese soistel aladel ning lausalisel soojaga kiirelt fotosünteesi ega raiska aega lehtede loomiseks. igikeltsal. o Mets on hõre ja valgusküllane. • Okaspuud jaotatakse tumedaokkalisteks (kuusk, nulg) ja heledaokkalisteks(mänd, lehis, Seal kasvab rohkesti puhmaid
õistaimed õitsema kiiresti. Külmematel suvedel ei jõuagi paljudel tundravööndi taimedel seemned valmida. Seepärast on väga oluline nende vegetatiivne paljunemine. Tundrataimed on madalakasvulised ning maadligi kasvavad. Niimoodi hoiduvad nad talvel tuulte ja pakase eest lume alla. Tundravööndi põhjaosas kasvavad põhiliselt samblad ja samblikud ning madalad rohttaimed. Lõuna poole liikudes sambla ja rohurinne tiheneb järjest. Kuivematel kivistel ja liivastel aladel kasvavad murakas, sinikas ja pohl. Madalamaid ja niiskemaid kohti katavad tarnad ja jõhvikas. Veelgi edasi minnes kohtab kanarbikku, vaevakaski ja kääbuspajusid. Tundra ja metsavööndi piiril on aga siirdeala, mida nimetatakse metsatundraks. Siin kasvab juba ka selliseid puid nagu siberi kuusk, lehis ja kidur mänd. Loomastik: Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast. Suvel elab seal palju loomi, linde ja putukaid. Järved lausa kihavad veelindudest hanedest, partidest,
maks kui ka koorikualune kreemjas aine. Lahja valge liha on kiuline ja maitsev. Ligi 4000 krabiliigist on tuntumad rannakrabi,harilik taskukrabi , sametine ujuvkrabi , roosa ämblikkrabi , lumekrabi , dungenessi krabi ja tavaline sinikrabi ! Tavaline rannakrabi on sage rannakülastaja . Tavaliselt vähe liha ja kaalub umbes 200 grammi. Haruharva müüdavat tavalist rannakrabi kasutavad kalasportlased söödana. Harlik taskukrabi elutseb kivistel ja liivastel rannikutel ning suudab sukelduda kuni 100 meetri sügavusele . Tema ümar ja punakaspruun koorik on tavaliselt 10-20 cm läbimõõduga , kuid see võib ulatuda ka 40 cm'ni.Omast kogemusest võin öelda ,et krabi oma liha on ülimaitsev . KÜSIGA MINULT KOORIKUT NÄHA ! Sametine ujuvkrabi on 8-15 cm pikk , tema koorik ja jalad on kaetud sametiste karvadega . Tema kega katavad sinakad laigud ja tema liha on väga hinnatud.
Kivisisalik: Kivisisaliku ladina keelne nimi on Lacerta agilis. Tema kere pikkus on 9 cm. Kivisisalikku leidub Inglismaast ja Prantsusmaast Baikalini. Eestis on ta kohati levinud Põhja-ning Lõuna-Eestis. Saartelt pole teda veel leitud. Kivisisalik on tegelikult üsna haruldane. Tema eriti tüüpiliseks elupaigaks on männikud, seega elab ta kuivades paikades. Ta on aktiivne ainult päeval. Tema söögiks on ussid, mardikad, rohutirtsud jne. Sigivad mais või juunis taimestikuvabadel ja liivastel aladel. Pojad kooruvad munadest juulis või augustis. Tema vaenlasteks on rästik ja nastik. Kivisisalik kuulub looduskaitse alla. Nastik: Nastiku ladinakeelne nimetus on Natrix natrix. Nastiku kehapikkus võib ulatuda kuni 150 cm. Isased on emastest lühemad. Asustab kogu Euroopat. Eestis on rohkem levinud Lõuna-ja Lääne-Eestis. Nastik on tegelikult muutunud viimasel ajal üsna haruldaseks. Ta elab peamiselt niisketel aladel. Näiteks veekogude kallastel. Ta on
Mullad on toitainetevaesed, pinnas liigniiske ja sageli soostunud. Lühikese suve tõttu peavad tundras kasvavad õistaimed õitsema kiiresti. Külmematel suvedel ei jõuagi paljudel tundravööndi taimedel seemned valmida. Seepärast on väga oluline nende vegetatiivne paljunemine. Tundravööndi põhjaosas kasvavad põhiliselt samblad ja samblikud ning madalad rohttaimed. Lõuna poole liikudes sambla ja rohurinne tiheneb järjest. Kuivematel kivistel ja liivastel aladel kasvavad murakas, sinikas ja pohl. Madalamaid ja niiskemaid kohti katavad tarnad ja jõhvikas. 4.Loomastik Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast. Suvel elab seal palju loomi, linde ja putukaid. Järved lausa kihavad veelindudest hanedest, partidest, luikedest ja teistest, kes on siia pesitsema tulnud. Palju on pisikesi närilisi, eriti lemmingeid, kellest toituvad polaarrebased, kärbid ja lumekakud. Suurematest loomadest on levinud põhjapõdrad ja hundid
pohl, sinikas jt.). Jõeorgudes, mida suurvesi kevadeti üle ujutab, ei saa mets kasvada ning seal levivad lopsaka rohuga luhad. Madalikel on palju suuri soid. Okasmetsade vöönd on kõikjal võrdlemisi ühetaoline, erinevad on vaid peamised puuliigid. Viljakamatel muldadel kasvavad peamiselt kuused ja nulud, Siberis lisanduvad neile ka seedermännid. Selliseid metsasid kutsutakse tumetaigaks, sest nad on valgusevaesed. Heletaigas, mis levib vähemviljakatel liivastel muldadel, on ülekaalus lehised või männid. Kõikjal okasmetsade vööndi piires muutub mets lõuna pool tihedamaks, puud kasvavad kõrgemaks ja on elujõulisemad. Inimesi elab okasmetsade vööndis võrdlemisi vähe ja sellepärast on ka loodus paremini säilinud kui lõunapoolsemal lehtmetsade alal. Kuigi okasmetsade vööndis saab tegeleda ka põlluharimisega, ei ole see lühikese suve ja väheviljakate muldade tõttu eriti tulus. Suuremad asulad ja linnad on tekkinud
Taim eelistab kuivemat savikat või liivast pinnast. Ta on levinud umbrohi aedades ja põldudel. Kosmopoliitse levikuga, puudub vaid kohati Austraalias, troopikas ja külmas Arktikas ning Antarktikas. Eestis tavaline. Paljuneb peamiselt vegetatiivselt maa-aluste roomavate võsunditega, vähem ka seemnetega. Seemned idanevad aeglaselt, kuid võivad mullas püsida idanemisvõimelistena rohkem kui 20 aastat. Kasvab umbrohuna savikal pinnasel aias ja põldudel, ka liivastel nõlvadel, teede ääres, raiesmikel, prahipaikadel. Vars, leht, vili , maa-alune osa VARS - Varred kasvavad rosetina, lamavad või väänduvad, harunevad, peened. Kaetud väheste karvadega või on paljad. LEHT - Piklikud, kolmnurksed või ovaalsed enamasti noolja või südaja alusega terveservalised lihtlehed. Pikkus 2¼6 cm ja laius 1¼4 cm, tipul väiksemad. Asetsevad varrel vahelduvalt. VILI - Korrapäratult avanev ümar kuni munajas umbes 6 mm pikkune ja 5¼8 mm
Peale nende esivenda Eestis järgmised pärismaised liigid: peamiselt saarte kuivades metsades kasvab alpi ristik(Trifolium alpestre). Saarte aasadel ja loopealseil leidub lamavat ristikeina(Trifolium procumbenos). Kogu Eestis aasadel, karjamail ning teeservadel leiame valget reistikeina(Trifolium repens), kuldristikut(Trifolium agrarium) ja keskmist ristikut(Trifolium medium). Kuivadel kinkudel kasvab mägiritsik(trifolium montanum). Liivastel kinkudel on kassi-ristikheina(Trifolium arvense). Niisketel niitudel võime kohata pruun ristikut ehks põldhumalat(Trifolium spadiceum), mererannal randristikut(Trifolium fragiferum). Eestis on söödatamiedena suure tähtsusega põldristik, rootsi ja valge ristik. Ristikeinad annavad valgurikast sööta ja koguvad mügarbakterite kaudu õhust lämmasikku, aidates seega tõsta järgnevate taimede saake.põldristik on väga vana kultuurtaim. Euroopas levis ta kultuur 18
Peale selle kannavad "palu" nime veel mitmed sellele metsatüübile omased taimed -- palusammal, palu- karusammal, palu-karukell ja palu-härghein. Niiskemais metsades leidub metsa järelkasvus kuuske ja pohla asendavad mustikad. Nimi "palu" viitab tulekahjudele -- metsatulekahjud olidki kunagi palude loodusliku uuenemise viisiks. Ökosüsteemi üldine iseloomustus: Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Abiootilised tegurid: a) kliimategurid ( temperatuur, sademed) b) elukeskkond (õhk, vesi, muld) Ülevaade taimedest Rinde moodustavad enamvähem ühe kõrgusega taimed, puud või põõsad
Tumetaigakuusk, nulg)( on "tume" okaste tumerohelise värvuse tõttu ning sellepärast, et mets on tihe ja varjuküllane. Tihedad võrad kaitsevad metsa madalamaid rindeid külma, tuule ja aurumise eest. Vähese valguse tõttu on põõsa- ja rohurinne nõrgalt arenenud ning liigivaene. Kuid seentele ja mitmesugustele saprofüütidele on see sobiv keskkond. Palju on ka puhmaid ehk kääbuspõõsaid (pohl, mustikas, kanarbik) ja samblaid. Heletaiga(mänd,lehis) kasvab liivastel ja soistel aladel ning lausalisel igikeltsal. Mets on hõre ja valgusküllane. Seal kasvab rohkesti puhmaid ja samblikke. Lehisetaiga muutub sügisel värvirohkeks. Heletaiga levikualal esineb sageli suuri metsapõlenguid. 8) Inimtegevus okasmetsas? Inimesed tegelevad okasmetsades ehitus- ja paberpuidu tootmisega, jahindusega, kalapüügiga, tselluloosi tootmisega, maavarade kaevandamisega, puidu varumisega ja niiskes paraskliimas ka puuviljakasvatusega. Ameerika 9)
jämeda tekstuuriga, kiud on enamasti sirged kuid võivad olla ka lainelised. Aastarõngad on selgesti eristatavad. Säsikiired ei ole silmaga nähtavad. Kasvutingimused Must pähklipuu kasvab segametsades tempera- tuuridel vahemikus 7°C põhjapool kuni 19°C lõunas. On teada juhuseid, kus must pähklipuu suudab taluda ka -43°C pakast, kuid see on pigem erand. Must pähklipuu on tundlik pinnase suhtes, ta kasvab ideaalselt niisketel viljakatel muldadel. Kõige paremini kasvab liivastel, savistel muldadel. Selline pinnas säilitab endas palju vett, mida puu tarvitab kasvamiseks kuivadel perioodidel. Kõige produktiivsem kasvuperiood on 40. ja 50. aastate vahel. Füüsikalised omadused Toore pähklipuidu tihedus on 900-950 kg/m3, kuivatatud puidul on ligikaudu 640 kg/m3 (niiskussisaldus 12%). Musta pähklipuu puit on keskmise tihedusega, kõva ja sitke. Mõõdukalt vastupidav kriimustustele. Puit on väga vastupidav ilmastikutingimustele kuid
mattunud suured jääpangad ja kujunenud lohkudesse tekkisid järved, mille vahele jäid liiva ja kruusakünkad ehk mõhnad. Piirkonnale on omane vahelduv reljeef ja taimestiku suur mosaiiksus. Loodusgeograafiline iseloomustus Taimed ja metsad · Kaitseala järvedes on üliharuldased taimed vesilobeelia ja järv- lahnarohi ning kümneid vetikaid, mis on hävimisohus ning väga tundlikud reostuse suhtes. Kurtna kuivadel ja liivastel mõhnadel kasvavad: palu-liivkann, nõmmnelk, aas-karukell ja mets- vareskold. · Metsades on palju käpalisi: tumepunane- ja laialehine neiuvaip, kahelehine käokeel ja suur käopõll. Kaitsealuste taimede noppimine, tallamine ja väljakaevamine on keelatud! Taimed Tumepunane neiuvaip Palu- liivkann Nõmmnelk Vesilobeelia Järv-lahnarohi Linnud
Kihnu väin, mis jääb Kihnu saare ja mandri vahele, on rahvusvahelise tähtsusega linnuala - üle - Euroopalise tähtsusega lindude koondumispaik ja Euroopas ohustatud lindude pesitsusala. Kihnu on suhteliselt madal ja tasane saar. Suur osatähtsus on rannaniitudel ja liigirikastel aru-puisniitudel. Kihnu randa palistavad karjamaad, kus kasvab rohkesti kadakaid, eriti saare lõunaosas ja looderannikul Linaküla all. Liivastel rannavallidel leidub Eestis haruldast rand-ogaputke ja rand-kirburohtu. Piki saart kulgevat seljakut ja sellest läände jäävat liivikut katavad nõmme- ja palumännikud, mis meenutavad pigem parki kui metsa. Saarel ei ole palju püsielukaid. Varem hulgaliselt esinenud jäneste asemel on nüüd koha sisse seadnud rebased. Kauni looduse ja Kihnu kultuuripärandi hoidmiseks ja säilitamiseks on loomisel esialgu programmialana Kihnu Väina Merepark.
kõlbmatu. Männipuidu keskmine tihedus on vahemikus 330890 kg/m³, niiskusesisalduse 15% korral 520 kg/m³. Harilikul männil on suur dekoratiivne tähtsus. Ta on oluline ilupuu liivmuldadega parkides ning USA-s ja Kanadas kasvatatakse teda küllaltki palju jõulupuude istandikes. Samuti on ta oluline õhu puhastaja. Männid koguvad õhust tolmu ja eraldavad fütontsiide, mis on antibakteriaalse toimega. Tähtis on hariliku männi võime kasvada pioneerliigina liivastel ja kivistel muldadel, kus ta omavarisega (kuivanud ja mahakukkunud okkad, oksad ja käbid) parandab pinnase kvaliteeti. Teda kultiveeritakse laialdaselt puidu saamiseks, looduslike tuuletõkete moodustamiseks, steppides ja liivastel aladel erosiooni peatamiseks. Populaarsest puust on aretatud palju kultivare. Mände pole soovitatav istutada suurtesse linnadesse ja tööstuspiirkondadesse, sest nende saastetaluvus on keskmine. Kokkuvõte:
tüsedamad, levib Põhja- ja Lääne-Eestis. 3. Leostunud pruunmuld kujunenud paksule moreenkihile ja soodsale niiskusreziimile, kõige vanimad ja parimad põllumaad, levib Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Kesk-Eesti tasandikul ja Vooremaal. 4. Leedemuld lähtekivimiks on liiv, profiilis mullahorisont puudub, põukartlikud, huumus ja toitaineterikkad, kasvavad männikud, vajavad lupjamist, levib Lahemaal, Kesk- Eestis ja väiksematel liivastel aladel. 5. Näivleetunud muld lähtekivim on punakaspruun moreen, keskmise viljakuse ja huumussisaldusega, vajavad perioodilist lupjamist, vesi tekitab mullaprofiili leethorisonti meenutava valkja kihi, levib Lõuna-ja Kagu-Eestis. 6. Gleimuld põhjavesi ulatub alumistesse horisontidesse, sobivad kultuurrohumaadeks, hea muld põllu rajamiseks, sinakasrohekashall gleihorisont, lähtekivim on liiv, levib Lääne-Eestis, Alutaguse. 7
(mustikas, pohl, sinikas jt.). Jõeorgudes, mida suurvesi kevadeti üle ujutab, ei saa mets kasvada ning seal levivad lopsaka rohuga luhad. Madalikel on palju suuri soid. Okasmetsade vöönd on kõikjal võrdlemisi ühetaoline, erinevad on vaid peamised puuliigid. Viljakamatel muldadel kasvavad peamiselt kuused ja nulud, Siberis lisanduvad neile ka seedermännid. Selliseid metsasid kutsutakse tumetaigaks, sest nad on valgusevaesed. Heletaigas, mis levib vähemviljakatel liivastel muldadel, on ülekaalus lehised või männid. Kõikjal okasmetsade vööndi piires muutub mets lõuna pool tihedamaks, puud kasvavad kõrgemaks ja on elujõulisemad. Euraasias, Jenissei jõest idas on kliima eriti mandriline, talv on väga külm ja lumikate õhuke. Seal levib igikelts ka okasmetsade vööndis. Tingimused taimekasvuks on raskemad kui mujal ja nendega on suutnud kohaneda ainult lehised. Selles vööndiosas tumetaigat peaaegu ei esinegi, ülekaalus on heletaiga
-Velise j2rv, Kaisma j2rv. *Kliima: kuulub L22ne-Eesti kliima valdkonde, kus ilmastikku m6jutavad L22ne-ja Loode 6humassid. Tugev tuulesus, sademete hulk kasvab l22nest itta. Ilmastiku mandrilisus suureneb Ida-ja L6una suunas. *Muld ja taimkate: Muldade l2htekivimiks on valdavalt lubjarikas moreen. Mist6ttu nad on toitainete rikkad. Sageli 6hulised kivised ja p6uakartlikud(sest sademed kaovad maa alla, kuna seal on karst). Valdavad r2hkmullad. (Paekivisodi, toitainete rikas). Liivastel aladel levivad leetmullad(toitainete vaine muld). Kesk-ja L6unaosas levivad soomullad (liigniisked; gleistumine- k6rgvee t6ttu tekivad savimineraalid. Mulla horisanti ilmuvad hallid-sinakad gleipesad v6i horisont). Looduslikult levisid harjuslavamaa p6hjaosas loometsad, mis on aga inimese poolt h2vitatud. Loometsa j22nusk: Jyri Tammik (looduskaitseala) Looduslikud on mingil m22ral laanemetsad. P-osas pool-looduslikud aruniidud, mis on v2ga liigirikkad(r2hkmullad).
kõrrelistest (lamba-aruhein jne.). Sambla-samblikurinde moodustavad peamiselt hajusalt kasvavad samblikud põdrasamblikud ja porosamblikud Kukemari Lamba- Kanarbik aruhein Leesikas Pohl Alpi põdrasamblik Harilik põdrasamblik Islandi käokõrv Mahe põdrasamblik Palumetsad Kuivad ja valgusrikkad männikud. Parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast,
ja seedermänni metsad suurte toitainete- ja veevaruga näivleetunud ja gleistunud muldadel; heletaigas kasvavad hõredad ja valgusküllased männikud leetunud ja leede-liivmuldadel ning rabas), sega- (Skandinaavia ps. lõunaosa, Ida-Euroopa lauskmaa Volgani; Lääne- ja Kesk-Euroopa laialehelised pöögi-ja tammemetsad leostunud, leetjatel ja näivleetjatel muldadel on nüüdseks peaaegu täielikult hävinud ning maa on üles haritud; säilinud liivastel leede-ja leetunud muldadel mäestike nõlvadel, rahvusparkides ja looduskaitsealadel) ja laialeheliseks (leidub liivaseid ja soostunud nõmmesid (Britis, Prantsusmaal, Saksamaal), alvareid (Rootsis, Eestis) ning puisniite) metsaks ()), stepi- ning igihalja metsa ja põõsastiku vööndit.
Rohevetikate õitsemine Rannikutaimed Merihein, penikeeled, hanihein, heinmudad, pilliroog, kõrkjad jt. kõrgemad taimed piirduvad tavaliselt madalate riimveeliste lahtedega. Ainsana võib avameres leida vaid meriheina - meie aladel leidub teda rohkesti Saare- ja Hiiumaa ümbruses. Merihumur Merihumur on mereranna taim, kes on mõnevõrra teistsugune kui enamik meie taimi. Ta kasvab eelkõige liivastel ja klibustel rannikutel. Ta on lihakate lehtede ja vartega ning tugeva juurestikuga nagu kõrbetaimed, kuna rannas on tavaliselt kuum päike ja ilma veevarudeta kuivaks merihumur lihtsalt ära. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/laanemeri.htm Loodusgeograafia 9. klassile, I osa. Eestist Euroopasse, lk 56-57 http://www.epl.ee/artikkel/415849 http://www.fimr.fi/et/tietoa/artikkelit/eliot/et_EE/2437/ http://sudoku.postimees
veevaruga näivleetunud ja gleistunud muldadel; heletaigas kasvavad hõredad ja valgusküllased männikud leetunud ja leede-liivmuldadel ning rabas), sega- (Skandinaavia ps. lõunaosa, Ida-Euroopa lauskmaa Volgani; Lääne- ja Kesk-Euroopa laialehelised pöögi-ja tammemetsad leostunud, leetjatel ja näivleetjatel muldadel on nüüdseks peaaegu täielikult hävinud ning maa on üles haritud; säilinud liivastel leede-ja leetunud muldadel mäestike nõlvadel, rahvusparkides ja looduskaitsealadel) ja laialeheliseks (leidub liivaseid ja soostunud nõmmesid (Britis, Prantsusmaal, Saksamaal), alvareid (Rootsis, Eestis) ning puisniite) metsaks ()), stepi- ning igihalja metsa ja põõsastiku vööndit.
lehiksamblaid, kaksikhambaid ja teisi. 6 Salumets. http://www.pld.ttu.ee/java/kki/draft/salumets1.html Palumets Palumets on pohla ja mustika kasvukohatüüpides levinud metsatüüp. Eesti metsatüüpidest on palumetsad kõige levinumad, nende kogupindala moodustab 23,5% meie metsade pindalast. Metsad kasvavad parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel ning nad on levinud peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. 1. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. 2. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. 3. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. 4
metsadest. Jaanipäeva paiku puhkevad ööviiuli valged õrnad õie. Need lõhnavad eriti tugevasti õhtul, et meelitada kohale tolmeldajaid hämarikuliblikaid. Käokeele tunneb ära tema kahe maapinnalähedase ümara lehe järgi, mille vahelt sirutub pikk õisvars. Käokeele ümarad juuremugulad on maiuspalaks metssigadele. Kahelehine käokeel on 2060 cm kõrge. Looduslikud niidud Erinevate kasvutingimuste tõttu võib niitude taimestik olla üsna erinev. Liivastel küngastel ulatub rohi vaevalt pahkluust kõrgemale, jõeluhas kasvab aga hein kesksuveks rinnuni. Ka taimeliigid on neil niitudel suures osas erinevad. Nii nagu metsas, sõltub ka niidul taimestik peamiselt mulla koostisest ja niiskusest. Niitude taimestikku mõjutab ka see, kuidas inimesed niitu kasutavad. Suurem osa heinamaadena kasutatavatest niitudest asub kuivadel muldadel. Neid nimetatakse aruniitudeks. Kui seal kasvab ka üksikuid puid ja põõsaid, nimetatakse seda puisniiduks
Talvel sünnitab emakaru üks kuni neil, enamasti aga kaks karvadega kaetud pimedat poega, kes kaaluvad umbes 500 g. Nägijaks saavad need 30.elupäeval ja toituvad kuni viiekuuseks saamiseni ainult emapiimast. Karuema liigub poegadega koos kaks aastat, kuid perekonna huku korral indub juba samal aastal. Karu jäsemed Karudest jääb nende elupaika suurte mõõtmete ja kaalu tõttu maha mitmesuguseid jälgi. Pehme pinnasega metsateedel pärast vihma ja veekogude savistel või liivastel kallastel on nende pikkade küünistega viievarbaliste käppade sügavad jäljed hästi märgatavad. Karu esikäpa jälg koosneb viiest varbapäka jäljendist ja ristipidi nende taga asetsevast piklikust kämblapäka jäljendist, mis on eriti sügav ja selge pehmel pinnasel. Peale selle on neil pikliku kämblakäpa taga välisele servale lähemal väike ümmargune päkk, mis jätab aga harva jäljendi. Tagakäpal on samuti viis varbapäkka, kuid nende taga asuv pöiapäkk ei
tekkinud soistel aladel rauarikkast põhjaveest. Sooraud ehk soomaak esineb kõvade tükkide või muldja massina, värvus varieerub kollakaspruunist pruuni ja mustani, pind võib olla klaasiläikeline või matt. 1977. a Tallinna teletorni ehituse ajal avastatud sooraua leiukohas asub maak huumushorisondi all kohati kuni 0,7 m paksuse kihina, sisaldades kuni 40% rauda. Eestis on praegu teada umbes 40 endisaegset rauasulatuskohta. Enamasti paiknevad need soiste alade vahelistel kõrgematel liivastel oosidel või künnistel. Eesti suurim muistne rauasulatuskeskus asus Põhja-Saaremaal Tuiu küla lähistel, mida tuntakse Tuiu Rauasaatmemägedena. 1988. aastal tehti seal esimene katse esivanemate eeskujul soomaagist rauda sulatada, tulemuseks oli 680 g rauda, 1990 saadi seda juba rohkem kui kaks kilogrammi. Et maagist rauda sulatada, oli vaja saavutada kõrge temperatuur ja lisada oksiide taandav komponent. Kõige paremini sobis selleks puusüsi, mida saadi puidu (männi või kase)
Päeval varjuvad põõsastesse, kivide alla või kändudesse. Oktoobrist aprillini elavad mutta kaevunult veekogude põhjas. Vesilikud veekogudes sigimisajal. Pärast sigimist toituvad ja talvituvad maismaal. Harivesilik on nõudlikum sigimisveekogude kvaliteedi suhtes, ei kasuta veekogusid, kuhu on asustatud kalu. Arusisalik eelistab niiskeid alasid. Asustab puuriitu, kivihunnikuid, vahel ka hoonete vundamente. Kivisisalik munad muneb pinnasesse ja seeläbi rohkem levinud liivastel aladel, nt leidub teda Piusa ja Männiku karjäärides, Jägalas, Lahemaal, Karulas jne. Neile ei meeldi niiskus. Vaskuss asustab eelkõige Eesti palumetsasid, mille samblarindes on arvukalt selgrootuid, millest toituda. Talvitub urgudes või kõdunenud kändudes. Nastik veelembene. Asustab niiskeid elupaiku. Munevad munad nt kompostihunnikusse, adruvallidesse jne. Päeval meeldib päikese käes lesida, öösel varjuvad urgudesse, puujuurte alla, kivihunnikutesse, heinakuhjadesse jne.
Süüakse peamiselt toorelt. Vili lõigatakse pikuti pooleks, tuum võetakse välja ja viljaliha süüakse lusikaga. Lõikepindu tuleb kohe sidrunimahlaga üle piserdada, muidu läheb viljaliha tumedaks. 3.4 BATAAT Bataat ehk maguskartul on mitmeaastane juurmugulaid moodustav rohttaim, keda tuntakse ainult kultuurtaimena. Tema arvatav kodumaa on tõenoliselt Lõuna-Ameerika. Õied on roosad või violetsed, 5 cm pikkused, kuid taimed õitsevad harva. Bataat kasvab paremini soojadel liivastel muldadel. Kasutamine on mitmeti sarnane kartuli tarvitamisega. Kariloomad söövad meelsasti ka võsusid. Inimtoiduks sobib bataat keedetult, praetult, kuivatatult või konserveeritult. 3.5 FENGOL EHK APTEEGITILL Välimuselt sarnaneb meil laialt kasvatatava aedtilliga, kuid maitseomadustelt on ta erinev, aniisi lõhnaga. Värsemugul sisaldab hulganisti suhkruid, tärklist, valke, mineraalainetest enam kaltsiumi-, kaaliumi-, fosfori- ja rauasooli ning vitamiinidest provitamiini A, B1-,
annaabi.ee 
