pidime ..." Liis katkestas teda poole jutu pealt ja ütles ,,Räägime sellest siis, kui oleme söögi ära söönud." Nad jätkasid söögi söömisega ja kui söök oli lõpetatud, läks Liis kassa juurde ning maksis söögi eest. Nad istusid veel kohvikus, et jutt ära lõpetada. ,,Mida ma teen siin ilma sinuta, mul hakkab igav?" küsis Laura kurvalt. ,,No kui me Hispaanias ära käime, siis näeme ju ikka korra?" küsis Liis Laura küsimuse peale. Laura tõstis pilgu Liisile sügavalt otsa ja küsis: ,,Oot-oot, mis mõttes korra?" Liis vaatas aknast välja, ega osanud midagi öelda. ,,Kas sa oled mulle midagi rääkimata jätnud?" küsis Laura kahtlustavalt. Liis ohkis korra ja ütles: ,,Lähme minu poole, seal räägin." Nad lahkusid kohvikust ja kui Liisi juurde jõudsid, tegi Liis välisukse lukust lahti ja läksid sisse. Laura nägi igal pool vedelemas kaste. Nad läksid Liisi tuppa, kuid Laura ei küsinud midagi.
Missugust last ja miks armastas Mari oma südames kõige rohkem? Indrekut. Indrek oli lapsena pidevalt haige ja väga rahutu. Mari pidi tema eest kõige rohkem hoolitsema. Indrek vanemana väga hoidis ja armastas ema Nimeta kaks põhjust, mille pärast Andres Liisiga tülitses. Liisi tahtis Oru Joosepiga abielluda ning hiljem jäi Joosepist abieluväliselt lapseootele. Missuguses küsimuses olid Andres ja Pearu ühel nõul? Andres ega Pearu ei tahtnud, et nende lapsed abielluksid Miks Andres Liisile siiski kaasavara otsustas anda? Andres nägi, kui palju kaasavara sai Joosep Pearult ning ta ei saanud Pearust halvem olla. Kindlasti ta ka sisimas hoolis Liisist. Kes oli Indreku ristiisa? Hundipalu Tiit. Millal oli vana Andres Vargamäel südamest rõõmustanud? Mida ütles vana Andres Pearule, kui viimane kosis, mida Indrek linna otsis? Tsiteeri korrektselt. „Indrek läks linna, et Vargamäele kord tõde ja õigust õpetada.“
armus temasse ise ära. Sel hetkel muutus ta jälle korralikuks. Ta tahtis olla jälle see sama Kati, kuid nüüd rikuti ta elu igaveseks. Ta oli HIVpsoitiivne. Siiski suutis ta teda nakatanud poisile andestada, nad kohtusid pea iga päev, et üksteisega rääkida keegi teine sellets ju ei teadnud. Kuidas raamat lõppes ? Kati õde Kersti rääkis HIVist Kati poisile Juhanile, Juhan edasi Kati parimatele sõbrannadele Liisile ja Annile. Kõik see tekitas temas jälle enesetapu tunde nii lähedale. Seistes katuse äärel mõtles ta veel tagasi elu juurde minna, kuid lõpuks astus üle aia ning libises. Hoides ühe käega katusest, kadus jaks ning ta kukkus alla. All ootav õde tundis sekundi pealt õe jaki ning jooksis õe juurde. Ta süda jäi temaga. Igaveseks. Millinne on raamatu sõnakasutus ? Väga tänapäevane, kasutatud on slängi ning palju kõnekeelt, eriti otsekõnedes.
Tundes, et õigust ilmas pole, hakkas ta seda otsima Piiblist. Andres eemaldus inimestest, ta oli sünge ning see muutis teda karmiks. Öösiti ta nuttis ja rääkis jumalaga. Pärast seda, kui Andres oli Krõõda surma põhjused unustanud, hakkas ta Marit ja lapsi jällegi raske tööga piinama. Ta ei mõistnud, et isegi loomad ei teinud nii palju tööd, kui tema lapsed. Mari Andresele: "Sa hoiad oma loomi mõnikord rohkem kui iseend ja oma lapsi." Andrese suhted lastega ei olnud eriti head. Liisile ei olnud ta toeks sellepärast, et ta naabri Joosepiga kurameeris. Sageli tundis Liisi, nagu polekski ta Andrese tütar, kuna isa oli tema vastu kuri ning viskas ta isegi kodust välja. ,,Ma ei saa ju teda paluda, kui ta minuga nõnda räägib nagu oleks mina ja kõik teised süüdi, ainult temal on õigus. Löögu mind või maha, aga mina ei palu," rääkis Liisi. "Kui ta ütleks mulle ühegi ilusa ja hea sõna, nii et ma tunneks, et
ei ole vanusele vaatamata veel isegi õigel kohtingul käinud. Ja eriti katastroofiliseks teeb olukorra see, kui oled hiljuti oma perega teise linna kolinud ning kõik su sõbrad on eelmisesse elukohta maha jäänud. Marja-Liis on igatahes täiesti veendunud, et tema elu on nii masendav, kui vähegi olla saab. Ühel hetkel aga näib tema õnn pöörduvat ning tüdruk tutvub kena ja asjaliku Martiniga. Paraku hakkab Marja-Liisile üha enam tunduma, et sama noormees on silma jäänud ka tema kaunitarist vanemale õele... Raamatu kokkuvõte Raamat räägib Tartust Tallinasse kolinud 17-aastasest Marja-Liisist, kes on enda arust paks ja kellel pole poissi. Tal on ka 19-aastane õde Susanna, kelle välimuse ja poiste peale on ta kohutavalt kade, sest Susanna on kohtingutel käinud alates 13-aastasest. Peagi otsustab Marja-Liis panna Internetti tutvumiskuulutuse, et ka lõpuks
Liisi ja "Hei külamees! Kuule sa sohinaise poeg! Tule päid otsast võtma! Tule Andrese esimene kõnelus Oru Joosepist (talvel). Suvel hakkab Liisi verepütti loputama, kui sul süda rinnas, mitte saapasääres! Siin on mees, rasedus välja paistma ja ta läheb sauna elama. kes tahab verd lasta!" XXXVI Sauna Madis räägib Liisile, mida ta Andresest arvab. XVII Krõõt ootab neljandat last. Sündis poiss. "Sa pead omale teise Madis arvab, et kui Andres jumala kangeid sõnu loeb, siis need teevad naise võtma," ütles Krõõt nüüd. "Aga ära võta kurja... lastele emaks." Andrese südame kangeks. Madis arvab, et Andres peab võitlust Krõõt suri, matused. Pearu parandas soosilda. Pearu nuttis ja halas Krõõda Vargamäega, kuna aga õigus on selle käes, siis võidab Vargamäe. pärast
Tiiu ja Kadri jäid Mari ja Anresega koju. Pearu peni Valtu tuli Mäele ning Andres peksis ta läbi. Noor ja vana Andres katsusid jõudu. Mustlases oli vana tugevam, kingsepas sai vanem pähe. Kohus: Pearu väärt koer Valtu on nüüd kurt, pime ja karvutu. Võidab Andres, kuna tema alandlikkus ja usklikkus meeldis kohtunikele. Kõrtsis ütles Pearu, et Liisi magatab Joosepit. Pearu andis Joosepile valida, kas Oru või Liisi. Joosep tahab Liisit. Andres ütleb Liisile, et kui ta valib Joosepi, viskab ta Liisi majast välja. Viskaski. Liisi jääb Joosepist rasedaks. Liisi läheb sauna. Sauna- Madis räägib oma noorusest Sooväljal, Vihuksel. Pühakiri on võimas. Selle liigne lugemine ei tee head. Tüli allikaks on Soovälja ja Vargamäe. Liisi ja Joosep käivad õpetaja juures ning toimuvad kosjad saunas. Ka vana Andres saab sellest oma moodi osa, kuuldes kosjahobuse ehk Karla kelli. Liisi ja Joosepi pulmad on tagasihoidlikud
temaga sel teemal tõsiselt rääkima, sõimas teda ja viskas majast välja. Liisi aga ei saanud minna Tagaperre sest see oleks isa veel rohkem ärritanud. Mari tegi ettepaneku et ta läheks sauna elama nii kaua kuni kõik asjad maha rahunevad ja kõik korda saab. XXXVI Liisil oli saunas pisut häid päevi, sest ta ei saanud tööd teha ja istus toas, samas ei saanud ta ka niisama istuda. Pearu ja Andres hakkasid üksteise võidu tööd rügama et ikka tugevamad välja paista. Madis rääkis Liisile et tegelikult on Andresel ikkagi paljused asjades õigus ka olnud ja et too on tegele väga hea mees, ainult et väga kange kuid millalgi murdub ka tema ja muutub leebemaks, seda tuleb ainult oodata. Saunatädi huviorbiidis oli Jaagup ja Liisi. Ta lootis et saab jälle keelt peksta kuid seda ta ei saanud, Joosep käis iga õhtu oma tulevast naist vaatamas. Poiss saatis oma vennad sauna vingerpussi mängima. Poisid jäid sauna esikusse seisma natukeseks ajaks ja siis hakkasid kellasid helistama
Juba omavahel mängimine oli Liisil - Maretil ja Joosepil Kaarlil keelatud. Küllap vihastas peremehi ka see, vanemate laste suhe arenes nende teadmata. Sinna polnud mõistagi midagi parata, sest nad ise olid nii jäärapäised ja keelasid oma võsukestel teha seda, mida mujal taludes kõik tohtisid. Hiljem aga, kui Liisi ja Joosep pidid kokkujäämise eesmärgil lapse eostama, sai Pearule ja Andresele olukorra paratamatus selgeks. Nad ei kontrollinud enam kogu Vargamäe rahva tegevust. Liisile ja Joosepile oli sealne hirmuvalitsus vastumeelseks muutunud. Mõlemad peremehed jäid väliselt uhkeks ja kõlmaks ja loobusid oma lastest, sisemiselt aga valdas neid äng, kuid nägid oma eluaegse käitumise tulemust. Neile ei näinud jäävat ainsatki elujõulist pärijat, kõik läksid otsima vabadust ja iseolemist. Andres Paas-töötegemisvõimeline, kiire sammuga, ostis Väljamäe, suur kavatseja ja plaanitseja, tugev, Pearust sitkem, umbes 30a, eespere peremees; 20a hiljem
Vargamäest tehti jällegi lorilaul. Liisi jäi Joosepist rasedaks, teades, et siis Andres tal koos Joosepiga käseb minna. Nii oligi, et Andres tahtis tütrele kätega kallale minna. Mari astus nende vahele. Andres käskis Liisil lahkuda. Liisi käis saunatädi töödel aitamas. Joosep käis saunas Liisi juures. Lõpuks pani ka õpetaja nad paari. Andres oli Liisist lahti öelnud. Liisil sündis poeg Joosep. Liisi läks Joosepiga Vargamäelt ära. Nüüd aga käskis Andres Maril Liisile kaasavaraks anda lehma, kellega oli Vargamäele tulnud Krõõt. Pärast laste pulmi olid naabrid omavahel rahulikumad. Oru Karla läks kroonusse. Maretit tahtis naiseks võtta tisleri-Sass. Andresele see eriti ei meeldinud, kuid leppis ometi. Indrek ei olnud töö jaoks loodud ja ta pandi köstri juurde kooli õppima. Indrek elas siis vana lese kirikumehe juures korteris. Sel oli tütretütar Milli. Indrekule hakkas Milli meeldima, aga siis pidi Milli koos emaga linna tagasi minema
Kui kõrtsiletti ääres kokku said rääkis Pearu naabrile, et nende Liisi ajab Oru Joosepile ligi. Muidugi ei meeldinud see kummalegi mehele, aga ka noored ei andnud alla. Andres sai teada, et Liisi Joosepilt last ootab ning viskas tütre kodust välja. Mari soovitas Liisil sauna minna ja läkski. XXXVI Sauna- Madis võrdles Liisiga oma ja tüdruku isa. Aina rohkem ta neis kahes sarnasusi leidis, mõlemad kasvatasid Piibli tõekspidamiste järgi. Ühel õhtul tuli Oru Joosep Liisile kosja ning järgmisel päeval läksid nad õpetaja juurde nõusolekut saama. Peeti tavaline pulm, Andres läks selleks ajaks ära. Pearu tahtis täispeaga nii väga oma miniaga rääkida, aga ei saanudki tarviliku öeldud. Liis jäi algul sauna, aga juba sügisel läksid noored Joosepi onu juurde, kus sündis ka väike Joosep. Joosep läks koju oma kaasavarale järgi ja seda nägi ka Andres. Ta käskis Maril anda Liisile kaasavara. Kui noored Eesperre järgi tulid oli jälle
Toomasel oli ka püss ning ta lasi Madjakut aga mees oli võtnud Toomase haavlid välja. Järsku karjub Hilda ema ning Madjak vaatas eemale,mis andis Toomasele aega relv uuesti laadida ning teda tulistada. Madjak jäi küll ellu aga andis paar päeva aega,et Hilda saaks koos emaga põgeneda Toomase soovitusel. Sinna oli vahepeal jõudnud ka jannu ning Toomas palus tal minna naistega kaasa,olla saatjaks ning asus teele kodu poole. Kirjutatud on... Kui Toomas koju jõudis jutustas ta Liisile,mis juhtunud oli. Järgmine päev läks Juhan linna ning Liis palus Toomasel ennast edasi maalida.Kui nad Toomase tuppa jõudsid ilmus sinna preili Martinson,kes jäi sinna pooleks päevaks ning hiljem mindi Sombule. Kui Toomas ja Liis tagasi tulid ning järvel sõitsid nägi Liis midagi valget.Koju jõudes ootas neid Jannu. Jannu rääkis,et Hilda oli ilusti pärale jõudnud ning kui ta ära läks suundus Toomas oma tuppa
muudkui kisklevad omavahel, Pearu räägib et Liisi magatab Joosepit, Andres ärritub, loodab et Joosep saaks Oru peremeheks, Liisi rääkis et nad ei tahagi sinna jääda, Liisi ja Andres tülitsevad, Mari ja Andres tülitsevad, Pearul peaaegu ükskõik, Liisi ähvardab Joosepiga last saada, Liisit ja Maretit vaadati halvustavalt, Liisi jäi rasedaks, Andres viskab ta kodunt välja, 36. (394) Liisi istus saunas, Pearu ja Andres võistlevad jälle, Joosep läks Liisile kosja, kirikuõpetaja nõus laulatama salaja, tagasihoidlikud pulmad, Pearu seletab jälle Krõõdast, Liisi ja Joosep kolisid Vargamäelt ära, Liisi ei saanud isaga hüvasti jätta 37. (418) Töölisi jääb vähemaks ja elu läheb raskemaks, Pearu ja Andres rahunesid peale laste minekut maha, Marit tahab Sassi, Andres punnib vastu aga lõpuks on nõus, Mari pidi abiliseks vastu tahtmist tüdruku võtma, Maret läks Sassiga minema, Andres ja Mari
Ajapikku sai laste mängudest armastus. Liisi ja Joosep armusid ning abiellusid, kuigi nende vanemad olid selle vastu. Pearu soovis et tema pojast saaks Orutalu peremees ja Andrus ei tahtnud oma tütart naabritele anda. Isa viskas Liisi kodust välja ja ta pidi koos Joosepiga sauna elama minema. Andres ei olnud laste suhtega üldse rahul, kuid noores tahtsid ära oma elu peale minna. Enne kui nad saunast lahkusid ütles Andres Marile et too peaks Liisile ikka midagi kaasa ka andma. Ta ei tahtnud seda ise teha sest siis oleks ta oma tõekspidamiste vastu astunud, selleks paluski seda Maril teha. Naine oli väga õnnelik et mees nii käitus, ta teadis et Andrese süda lõi nõrkuma kui Joosep Vargamäelt lahkus. Nad kutsusid Joosepi asjade järele (mida oli külluses, parimad asjad said endale, mitte halvad). Mees tuli koos oma naise ja lapsega sinna. Liisi oleks isalt
Ta kihutab Liisi sauna elama, kus too nii kaua on, kui Joosep temaga abiellub. Nad kolivad Vargamäelt ära, kuna see polevat hea koht elamiseks. Saunas räägib Madis, kuidas tema isa oli samamoodi süngeks muutunud, kuid seda ei teinud mitte piibel, vaid maa kus nad elasid. Isa karmuse tõttu olid kõik lapsed laia ilma laiali läinud. Andrese süda pehmeneb alles siis, kui Joosep ja Liisi juba abielus on ja hakkavad Vargamäelt lahkuma. Siis annab Andres Liisile kaasavara, kuna leiab, et paljaste kätega ei tohi tema tütar minna. Ka Liisi õde Maret läheb mehele, kuid mitte talumehele, vaid tislerile. See isale küll ei meeldi, kuid väga ta vastu ka pole. Indrek on lahtise peaga poiss ja hakkab Köstri juures koolis käima. Köster soovitab Indreku linna kooli panna, kuna see talle sobilikum koht. Kuid Andresel pole piisavalt raha. Lõpuks läheb Indrek linna kirjutajaks, et seal ametit õppida. Soovitust selle
viskas majast välja. Liisi aga ei saanud minna Tagaperre sest see oleks isa veel rohkem ärritanud. Mari tegi ettepaneku et ta läheks sauna elama nii kaua kuni kõik asjad maha rahunevad ja kõik korda saab. XXXVI Liisi ja Joosep. Liisil oli saunas pisut häid päevi, sest ta ei saanud tööd teha ja istus toas, samas ei saanud ta ka niisama istuda. Pearu ja Andres hakkasid üksteise võidu tööd rügama et ikka tugevamad välja paista. Madis rääkis Liisile et tegelikult on Andresel ikkagi paljused asjades õigus ka olnud ja et too on tegele väga hea mees, ainult et väga kange kuid millalgi murdub ka tema ja muutub leebemaks, seda tuleb ainult oodata. Saunatädi huviorbiidis oli Jaagup ja Liisi. Ta lootis et saab jälle keelt peksta kuid seda ta ei saanud, Joosep käis iga õhtu oma tulevast naist vaatamas. Poiss saatis oma vennad sauna vingerpussi mängima. Poisid jäid sauna esikusse seisma natukeseks ajaks ja siis hakkasid kellasid
Liisi aga ei saanud minna Tagaperre sest see oleks isa veel rohkem ärritanud. Mari tegi ettepaneku et ta läheks sauna elama nii kaua kuni kõik asjad maha rahunevad ja kõik korda saab. XXXVI Liisi ja Joosep. Liisil oli saunas pisut häid päevi, sest ta ei saanud tööd teha ja istus toas, samas ei saanud ta ka niisama istuda. Pearu ja Andres hakkasid üksteise võidu tööd rügama et ikka tugevamad välja paista. Madis rääkis Liisile et tegelikult on Andresel ikkagi paljused asjades õigus ka olnud ja et too on tegele väga hea mees, ainult et väga kange kuid millalgi murdub ka tema ja muutub leebemaks, seda tuleb ainult oodata. Saunatädi huviorbiidis oli Jaagup ja Liisi. Ta lootis et saab jälle keelt peksta kuid seda ta ei saanud, Joosep käis iga õhtu oma tulevast naist vaatamas. Poiss saatis oma vennad sauna vingerpussi mängima. Poisid jäid sauna esikusse seisma natukeseks ajaks ja siis hakkasid kellasid
Nimi..........................................8. .....klass 200.../200... õ-a Üleminekueksam eesti keelest I rida Esimene osa. Lugege teksti. Valige lünkadesse ( 1-10) Teie arvates kõige paremini sobivad sõnad või sõnavormid ( A, B, C ) ja kirjutage lünka vastuse ees olev täht! Noor lauljanna Maarja-Liis Ilus Aasta 1996 oli Maarja-Liisile eriti õnnelik aasta. Viies koht Eurovisiooni laulukonkursil koos Ivo Linnaga rõõmustas .......1...... . Nad .....2.....laulu ,, Pärlikee hääl" . Ajalehed kirjutasid Maarja- Liisi kohta, et nii ......3....... lauljaid ei tule elus kuigi sageli ette ja nii noorelt Eurovisioonile minejaid samuti. Eve Viilup Lasteekraani muusikastuudiost peab Maarja-Liisi pööraselt .....4...... . Tänu erilisele andele ja töökusele on Maarja-Liis praegu ainus laulja, kes on Eestit Eurovisioonil .......5..
Rääkisid, et piibel teeb inimesed kurjaks. Joosep kosis Liisit ja toimusid väiksed pulmad. Andres läks ära, ei tahtnud seda näha. Pearu ja Kustas sidusid paare pärast pidu kinni, purjus peaga rääkis Pearu Liisiga. Liisi ja Joosep kolisid Joosepi onu eluhoonesse, sündis poeg Joosep. Karla ja Maret leiti noorpaaride hulgast pärast pulmi. Liisi ja Joosep oma talus, enne nende äraminekut ei tahtnud Andres hüvasti jätta, ütles oma tütrest ära. Marile aga rääkis, et see annaks Liisile kaasavara ning järgmine päev Mari andis (Andres läks selleks ajaks kodunt ära, Liisi kahetses, tahtis isaga leppida aga ei saanud). XXXVII Tööjõudu Vargemäel napib, kurbus käib ringi. Karla on kroonus, Maret on tema pärast kurb. Tisleri- Sass tuli Mareti kosja, Andres alguses ei lubanud pärast aga lubas. Nii pidi Mari võõra tüdruku tööle võtma, appi. Indrek pandi köstri juurde õppima, esimine köster suri ära, rätsep Taar sai tuhat rubla
- Põlluotsa Roosi- Jaagupi salajane armuke, kuid tal oli veel teisigi - Leena (talutüdruk)- talle meeldis Jaagup kuid see ei pannud teda tähelegi - Sauna Miina- lahkub kuna jaagup oli teinud ta rasedaks - Laulu-Lullu- tegi Andresest ja Marist laulu, et and olid juba enne oma kaaslaste surma üksteise vastu huvi tundnud - Aaseme ja Hundipalu rahvas - Hundipalu Tiit- Indreku ristiisa - Karjapoiss Atu- Liisile ja Maretile meeldis temaga mängida - Oru(Pearu) poisid (Karla ja Joosep)- Liisi ja Maret tegid nendega kaupa - rätsep Taari- Pearu polnud rahul oma pükstega ja lubas uue rätsepa otsida - vana Jaska – Kassiarult, tal suri talvel kuus last, ellu jäi vaid tütar Maali - Kingu Priit- naist ega ka lapsi polnud - Riia-(Pearul) madal ja matsakas plika, kes karjas käis - Liisi ja Joosep- neist sai paar ja nad lahkusid Vargamäelt
-Liisi ja Joosep armusid ning abiellusid, kuigi nende vanemad olid selle vastu.Pearu soovis et tema pojast saaks Orutalu peremees ja Andres ei tahtnud oma tütart naabritele anda. Isa viskas Liisi kodust välja ja ta pidi koos Joosepiga sauna elama minema. Mispärast ei jätnud Andres siiski Liisit kaasvarata ?- Andrese süda pehmeneb alles siis, kui Joosep ja Liisi juba abielus on ja hakkavad Vargamäelt lahkuma. Siis annab Andres Liisile kaasavara, kuna leiab, et paljaste kätega ei tohi tema tütar minna. Mispärast annab Andres Maretile järele elukaaslase valikul ? -Maretit ei hakka ta pikalt keelamagi, kui too lihtsale tislerile mehele minna tahab, kindlameelsusega isa veendes. 9 Iseloomustage lähemalt Indrekut. Hella hingega(ei mõitsa karmust ja vaenu, mis valitsevad kahe talu vahel) Mõistlik(temast ei saa Pearu-vastase võitluse jätkajat)
poistele saepuru ja laaste kambrite ehituseks, loodavad, et poisid on ausad ja toovad ka neile kui vaja läheb, Liisi suhtub poistesse umbusklikult, sest kunagi viisid nad neile saia, aga poisid lubatut vastu ei toonud, tegid selle nüüd tasa tuues karaskit - Mari hakkab tütreid otsima ja leiab nad aia äärest, tüdrukud tunnistavad emale kõike, tüdrukud ütlevad Marile, et Oru Joosep rääkivat, et Mari pole üldse nende emagi, Mari tunnistab Liisile tõtt, lubab lastel edasi saepuru ja laastu kanda, kuid tütred peavad edaspidi tema vastu ausad olema, lubab Andresele mitte rääkida - laste jalgu pidi iga õhtu pesema ja ploomirasvaga määrima, sest need olid õues nii mustaks ja katki joostud - Maret ja Liisi poistele enam palju saepuru viia ei saanu, sest ema ütles et neil endal on ka vaja, kuid olid valmis viima kuusekoort ja oma vana toa puupakke jms, millest poisid samuti huvitatud olid
XXXVI (442-468) Liisi tegutseb sauna juures. Andrese Vargamäele tulekust on rohkem kui 20 aastat möödas (Madis oli 40). Madis arvab, et Andrese ja tema isa viha tuli piiblist ainult neil on õigus(444-452) ja seostab seda ka Vargamäe ja Vihuksega. Liisi ja Joosep käisid kirikuõpetaja juures(456-458). Joosep läks kosja(453-455). Joosepi ja Liisi pulmad (Andres läheb ära). Joosep ja Liisi kolivad ära(465-468). Kui Joosep Pearu käest kaasavara sai, palus ka Andres Liisile hulka asju anda. Liisi läheb nuttes Vargamäelt ära(ei näinud isa). XXXVII (468-500) Mareti ja meistrimees Sassi(470) pulmad. Indreku õpingud köstri juures. Rätsep Taar jätab vana köstri matusetele minemata, et oma intressi raha veelgi rohkem saada õmbleb Pearu juures. Indreku raamatute lugemine(475-483). Seda saladust peab Indrek loomade tülide, meeleolud põhjuseks. Mareti laul mustlasviisiga. Indrek saab tänu Millile teada, mis see saladus(südame värin, Liisi-Joosep..
Maret, kes samal ajal õel saunas külas oli rääkis hiljem perele Liisi kosjadest. Joosep ja Liisi käisid salaja kirikuõpetaja juures ning said abiellumiseks nõusoleku. Pulmade ajaks sõitis Andres kodust ära. Esialgu jäi Liisi ka peale pulmi sauna elama. Sügisel kolisid noored Joosepi onu juurde vabasse tuppa elama. Seal sündis neil poeg, kelle nimeks sai Joosep. Kui Andres nägi, kuidas Joosep Vargamäelt lahkus, heldis ta süda ning lasi ka Liisile kaasavara valmis otsida. Liisi külastas Vargamäed oma pojaga ning tundis nüüd, et kodu on talle väga armas paik, kuigi ta varem oli seda lausa vihanud. Ta lahkus sealt suure nutuga. XXXVII Nüüd tuldi Maretile kosja. Esialgu oli Andres lombakale Sassile vastu, kuid Mareti lepliku loomuse tõttu saavutati lõpuks nõusolek. Peale Mareti lahkumist oli Maril taas suur töökoorem õlgadel. Indrek pandi kooli, kus ta saavutas huvi lugemise vastu. Salaja luges ta
XXXVI (442-468) Liisi tegutseb sauna juures. Andrese Vargamäele tulekust on rohkem kui 20 aastat möödas (Madis oli 40). Madis arvab, et Andrese ja tema isa viha tuli piiblist ainult neil on õigus(444-452) ja seostab seda ka Vargamäe ja Vihuksega. Liisi ja Joosep käisid kirikuõpetaja juures(456-458). Joosep läks kosja(453-455). Joosepi ja Liisi pulmad (Andres läheb ära). Joosep ja Liisi kolivad ära(465-468). Kui Joosep Pearu käest kaasavara sai, palus ka Andres Liisile hulka asju anda. Liisi läheb nuttes Vargamäelt ära(ei näinud isa). XXXVII (468-500) Mareti ja meistrimees Sassi(470) pulmad. Indreku õpingud köstri juures. Rätsep Taar jätab vana köstri matusetele minemata, et oma intressi raha veelgi rohkem saada õmbleb Pearu juures. Indreku raamatute lugemine(475-483). Seda saladust peab Indrek loomade tülide, meeleolud põhjuseks. Mareti laul mustlasviisiga. Indrek saab tänu Millile teada, mis see saladus(südame värin, Liisi-Joosep...)
Maurus oli hoiatanud. Nimelt Mäeberg, kes tuli härra Mauruselt raha küsima. Mäeberg oli ühe silmaga, mis tegi Indrekule talle valetamise raskeks ja Indrek hakkas temaga juttu rääkima. Kuna Indreku seltskond pakkus Mäebergile meelelahutust, siis kutsus ta Indreku endapoole, mida Indrek ka tegigi. Seal kohtus Indrek majapidajannaga Liisiga, kes aitas Mäebergil maja korras pidada. Kui Indrek oli seal mõnda aega käinud, siis pani Mäeberg tähele, et Liisile meeldib Indrek ja sellest hetkest alates ei tahtnud Mäeberg Indrekut oma majas näha. Ka Liisi antud kirja tõmbas Indrek tänaval ribadeks. Sellest ajast peale enam Mäeberg ei käinud härra Mauruse juures. XV Järgmisel päeval tehti koolis kastide kontrolli kuna asju oli kaduma läinud. Esimesena puistati Indreku kast põrandale, kust tulid esile ära murtud tassi kõrvad. Härra Maurus hakkas kohe küsima nende kõrvade kohta ja ta sai nendele vastuse ainult Indrekuga
..). Esimene koolipäev võeti vastu kümnete valgete õhupallide taevasse lennutamisega. Uue riigigümnaasiumi esimeses koolipäevas oli tunda elevust. Põnevust lisasid värskelt remonditud maja, uued õpetajad ja uued klassikaaslased. Kooli avaaktus oli väga ebatraditsiooniline - klassijuhatajatunniga tuli sobitada interneti kaudu üle kantud viie riigikooli ühisaktus. Enim pakkus rahvale vaimustust vastremonditud koolimaja. Tolleaegsele Wiedemanni keeleauhinna laureaadile Valve-Liisile tuletas uue kooli vanem osa meelde tema kooliaega. Tema sõnul on Eestis vähe selliseid maju, mis tõuseks nagu tuhast. Ta leidis, et koolimaja on imeilus ja innustab ka head tööd tegema. Kuid tuhast tõusmine tõi kaasa ka uusi reegleid. Et hoida maja võimalikult kaua ilusas konditsioonis, oli noortel kohustus kanda koolimajas vahetusjalatseid ja keelatud kanda terava kontsaga jalanõusid.
Liisist ja Joosepist midagi rääkinud, ja pole Liisi järele korralikult valvanud. Pearu ütles ona vanemale pojale, et kui see Mäe liisi võtab, pühkigu suu Oru kohast puhtaks. Aga noored ei hoolinud vanemate vihast, nagu ei hoolinud nad ka vargamäest. Liisi ütles Marile, et kui isa teda muidu Joosepile ei lase, siis ta hakkab Joosepi last kandma ja siis peab isa ikka laskma. Ja nii see läkski, sest Liisil oli kangust nagu tema oma isalgi. Andres tahtis Liisile kallale tormata, kuid Mari läks vahele. Andres karjus Liisile: "Välja mu majast!" Teisipäeval kolis Liis ära sauna ja redel läksid Liisi ja Joosep õpetaja juurde kihluma. Kuid neljapäeva õhtul tulid sauna Orult kosjalised. Hobusele olid jõulukellad kaela riputatud ja kosjaviinadki kaasa. Oru Karla oli vanemale vennale isameheks kaasas. 26. Liisi lahkub isakodust (XXXVII ptk.) Joosepi ja Liisi pulmad olid lihtsad ja tagasihoidlikud. Vana Andres sõitis pulmapäevaks kodust ära
Tallinna suusamaraton ~ suusamaraton Tallinn-Keila-Tallinn. 3. Kui üks rinnastatud täiendeist on sidekriipsuline või mitmesõnaline, siis tuleb täiendite vahel sidekriipsu asemel panna mõttekriips (vt O 61 p 9). 9. kaksikeesnimes või -perekonnanimes: Mari-Ann, Ulla-Liisa, Sven-Eerik, Grünthal- Ridala, Mari Plank-Veerits, August Falk-Valk; NB! Käändub ainult kaksiknime järelosa: on Ann-Liisile räägitud, Falk-Valgu kirjad. 10. tähtede ja väiketähtlühendite käänamisel käändetunnuse lisamiseks: a-sse ja b- sse, m korrutada K-ga, aü-le, nr-d (vt ,,Lühendite käänamine" O 49); 11. lühendi kirjavahemärgina (vt O 48); 12. poolitusmärgina. Sidekriipsu võib panna: 1. pikemais liitsõnades parema loetavuse ja mõtte selguse huvides (nende osade
annaabi.ee 
