Meelis Maalder 12B Omadused jms Värvuseta mürgitu amorfne polümeer. Molekulmass 10 000 1 600 000. Madal molekulaarne kleepuv materjal. Tugevus suureneb molkulmassi suurenedes. On valgus- ja vananemiskindel materjal. Lahustub ketoonides, estreis, kloreeritud süsivesinikes ja metanoolis. Ei lahustu atsüklilistes süsivesikutes ega vees. Hea kleepuvus paljude materjalidega. Kasutusalad Kasutatakse paljudes liimides (PVA), lakkides ja värvide koostises. Riide apreteerimisel. Tehisnaha tootmisel. Kildumatu klaasi tootmisel
Omadused Keemilised Füüsikalised Mitteaktiivne Elastne Põleb Kulumiskindel Ei reageeri: Kriimustuskindel Vee ja teiste lahustitega Ei vanane Õlidega Ei hallita Osooniga Ei lähe katki Kasutamine Vastupidavates istmepolstrites Soojustuspaneelides Tihendites Vastupidavates rehvides Tugevates liimides Vaipade aluskihtides Tugevad plastikosad, nt elektroonikas Automotive suspension bushings Spandex fibers Ohud Põledes eraldab vingugaasi, vesiniktsüaniidhapet ning lämmastikoksiidi Polüuretaani tolm ärritab silmi ja kopse Täname kuulamast!
Pöörduvaks teeb kõnealuse liimühenduse see, et hilisemal kokkupuutel samalaadse lahustiga hakkab liim punduma. Eriti on see märgatav vesilahustel põhinevate liimide puhul. Sageli on pöörduvad liimid ka temperatuuritundlikud. Vesilahustena kasutatakse peamiselt paberi- ja puiduliime, seal on polümeeriks mõni sahhariid (tärklis, dekstriin) või valk (kaseiin, kollageen). Tuntuim on PVA-liim ehk PolüVinüülAtsetaat. Orgaaniliste lahustitena kasutatakse liimides sageli atsetooni, etüületanaati, 1,2-dikloroetaani, benseeni (nt kummiliimis), tolueeni (nt polüstürooli ehk PS-liimides). *termoplastne polümeer: niitjate molekulidega korduvatest üksikosadest koosnevad ained, mis lähevad mõõdukal kuumutamisel üle vedelasse olekusse, jahtudes taastavad tahke oleku. Kleeplintide, plaastrite jms puhul jääb liim pikaks ajaks poolvedelaks, sest lahustina kasutatakse mineraalõlisid.
ASBESTID 11. Klass Claudia Kittask 2015 Asbest • Asbest- kiuline mineraal • 6 erinevat mineraali, tähtsaim krüsotiil • Jagatakse struktuuri alusel kaheks: serpentiin ja amfibooliks. Omadused • Tulekindel • Halb soojus- ja elektrijuht • Ilmastikukindel • Suur tõmbetugevus • Vastupidav alustele ja hapetele • Mürakindel Kasutamine • Tööstuslikud kasutusalad • liimides, värvides, linoleumis jne • Asbesttsementtooted ja isolatsioonimaterjalid Asbesti kaevandus Ajalugu • Esimesena Soome aladel 2500 eKr savinõude tugevdamiseks • 17. saj Peeter I alustas asbestpaberi tootmise • 19. saj tootmine hoogustus Itaalias • 20. saj tõusis tootmine mitmete masinate tootmiseks • II MS tõstis veelgi sõjatehnika tootmiseks • 1960-70 avastati asbesti mõju tervisele Miks on ohtlik? • Asbesti töötlemisel tekib
Kemikaalid meie elus Koostaja: Rühm: Juhendaja: Kuidas me puutume kokku kemikaalidega ? TOODE KEMIKAAL Laste tooted - Ftalaadid mänguasjades - Bisfenool A toitepudelites ja lauanõudes Toit ja vesi - Ftalaadid ja bisfenool A purgi- pudelikaantes Kodu ja kontori -Ftalaadid kaablites, liimides ehitusmaterjalid -Ftalaadid PVC toodetes (põrandakattematerjalid) Kodukeemia - Kunstlikud muskusühendid kodukeemia puhastusvahendites, pesupesemis- detergentides ja tooted pinnapuhastajates Mööbel - Ftalaadid, põlemisprotsessi aeglustavad ained Kosmeetika - Ftalaadid, kunstlikud muskusühendid, triklosaan Elektroonika - Broomitud põlemisprotsessi aeglustavad ained vahendid Kuidas satuvad kemikaaid meie
PUIT Puit on ehitusel laialdaselt kasutatav looduslik orgaaniline materjal. See on odav, küllaltki tugev, kerge, hästi töödeldav, värvitav ja liimitav materjal. Struktuurilt meenutab puit natuke raudbetooni. Üle poole puidu kuivaainest moodustavad tugevad ja painduvad tselluloosikiud. Risti kiudu tõmbele on puidu tugevus väike. Kui lõgata puidust õhukesi kihte ja liimida need kokku plaadiks nii, et igas kihis on kiudude suund erinev, saadakse väga tugev materjal - vineer. Liimides kahe vineerikihi vahele puiduliistud või liimiga segatud puitkiud, saame vastavalt puitplokk- või puitkiudplaadid, mis on sageli tugevamad kui täispuidust plaadid. Puidu halvad omadused on põlevus ja tundlikkus mikroorganismide suhtes. Niiskuse käes hakkab puit kergesti mädanema, kuivades tingimustes võib puit püsida aga sajandeid.
õhus Väga mürgine, muudab vere hemoglobiini methemoglobiiniks, millel puudub võime siduda hapnikku Kasutatakse keemiatööstuses, värvina riide ja naha värvimiseks, ravimites, lõhke ja lõhnaainetes, fotoilmutina, plastmassides Tolueen Algne nimi toluool Vedel, vees lahustumatu, veest kergem, oksüdeerub kergesti õhus, spetsiifiline lõhn Võib põhjustada iiveldust, väsimust, nõrkust, mälukaotust, isutust, surma Kasutatakse liimides, lakkides, lahustites ja desinfektsioonivahendid Leidub looduses madalal tasemel toornaftas Fenool Tuntud ka kui karboolhape mürgine valge kristalne aine, lahustub vees halvasti. 5protsendilist vesilahust kasutatakse meditsiinis antiseptikumina Keemiatööstuses kasutatakse fenooli fenoolformaldehüüdvaikude ja epoksüvaikude tootmisel ning vähemal määral mitmete teiste keemiaproduktide lähtematerjalina. Anisool Värvitu, kergestisüttiv vedelik , iseloomulikult meeldiv lõhn, mis
küllastumata ühend, kus * tihedus 879 kg/m³ süsinike vahel esinevad pooleteistkordsed sidemed Tolueen ehk *läbipaistev *kasutatakse peamisel metüülbenseen *värvitu vedelik liimides, küünelakkide *iseloomuliku aromaatse küünelakieemaldajates C7H8 või C6H5CH3 lõhnaga *ei tohi sisse hingata *segunedes õhuga aurustub
Süljes leidub ka soolasid. Tänu nimetatud ainetele jääb sülje abil kinnitatud paberitükike aluspinnale kinni ka pärast kuivamist, niisiis vee aurumist. Seoseid, mis niiske sülje puhul tekkisid peamiselt vee tõttu, jäävad just tänu kuivamisprotsessile püsima. Pindade liibumist nimetatakse adhesiooniks ja kuivamisel tekkivat liimumist kohesiooniks. Liimimiseks ei kasutata muidugi sülge, vaid selleks sobivad tehislikult valmistatud liimaineid. Loomulikult soovitakse liimides teha niimoodi, et see ei vallanduks juba pisikese jõu rakendamisel. Praeguste liimide enamik koosneb tehismaterjalide molekulidest, niisiis anorgaanilistest ainetest. Ometi toimivad need põhimõtte poolest samalaadselt sülje kui ka “liimainega”. Selleks kasutatakse tehisainete molekulid, niinimetatud polümeerid on äärmiselt pikad ahelad, mis ei seostu mitte ainult omavahel, vaid liituvad kindlalt peaaegu igasuguse pinnaga. Seda nähtust võib võrrelda ka keedetud
· Struktuurilt meenutab puit natuke raudbetooni · Üle poole puidu kuivaainest moodustavad tugevad ja painduvad tselluloosikiud · Need on teise polümeerse ühendiga ligniiniga seotud võrdlemisi jäigaks ja kõvaks materjaliks · Risti kiudu tõmbele on puidu tugevus väike · Kui lõgata puidust õhukesi kihte ja liimida need kokku plaadiks nii, et igas kihis on kiudude suund erinev, saadakse väga tugev materjal - vineer. · Liimides kahe vineerikihi vahele puiduliistud või liimiga segatud puitkiud, saame vastavalt puitplokk- või puitkiudplaadid, mis on sageli tugevamad kui täispuidust plaadid. · Puidu halvad omadused on põlevus ja tundlikkus mikroorganismide suhtes · Niiskuse käes hakkab puit kergesti mädanema · Kuivades tingimustes võib puit püsida sajandeid. PLASTMASS · Järjest enam on ehituses hakatud kasutama plastmasse
katta tema pind mingi vedela kattematerjaliga, mis hiljem tahkub. Ehituses leiavad plaadid tavaliselkt kasutamist kas vooderdus- või konstruktsioonimaterjalina (sise- ja välisseinad, laed, põrandad) ning sisseehitatud mööbliesemete valmistamisel. Mõningaid eriplaate kasutatakse ka betoonivalu vormide (saalungite) tegemiseks. Ristvineer (Plywood) Ristvineeri võidakse toota kas lehtpuu- või okaspuuspoonist või kombineerituna neist mõlemast, liimides üksteisega risti olevaid spoonikihte üksteise peale. Soomes toodetakse ristvineeri kase- ja / või okaspuuspoonist, millel lehtede paksus on 1,4, 2,2 või 2,8 mm. Kasevineeris (All Birch või Throughout Birch) kasutatakse ainult 1,4 mm paksuseid spoonilehti. Segavineeris kasutatakse lisaks kasespoonile ka okaspuuspooni, peaasjalikult kuuske. Combi-segavineeris aga on 2 pindmist kihti kasespoonist ning seesmistes kihtides vahelduvad okaspuuspooni- ning kasespooni kihid. Twin-vineeris aga
katta tema pind mingi vedela kattematerjaliga, mis hiljem tahkub. Ehituses leiavad plaadid tavaliselkt kasutamist kas vooderdus- või konstruktsioonimaterjalina (sise- ja välisseinad, laed, põrandad) ning sisseehitatud mööbliesemete valmistamisel. Mõningaid eriplaate kasutatakse ka betoonivalu vormide (saalungite) tegemiseks. Ristvineer (Plywood) Ristvineeri võidakse toota kas lehtpuu- või okaspuuspoonist või kombineerituna neist mõlemast, liimides üksteisega risti olevaid spoonikihte üksteise peale. Soomes toodetakse ristvineeri kase- ja / või okaspuuspoonist, millel lehtede paksus on 1,4, 2,2 või 2,8 mm. Kasevineeris (All Birch või Throughout Birch) kasutatakse ainult 1,4 mm paksuseid spoonilehti. Segavineeris kasutatakse lisaks kasespoonile ka okaspuuspooni, peaasjalikult kuuske. Combi-segavineeris aga on 2 pindmist kihti kasespoonist ning seesmistes kihtides vahelduvad okaspuuspooni- ning kasespooni kihid. Twin-vineeris aga
Neid väga ei mõjuta. 4. Plastmasside koostis? Polümeer vaik, täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine. 5. Plastmasside omadused? Elektrijuhtivus- , soojajuhtivus väike, kuumakindlus madal 60C. Mürgised, tugevus, mahumass väike. Keemiline püsivus väga hea (loodusele halb). 6. Nimetada soojustusmaterjalidena kasutatavaid plastmasse. Akrüülplastid. 7. Milliseid polümeere kasutatakse vaik liimides? Polüvinüülatsetaate kasutatakse liimides (PVA). 8. Millistes ehitusmaterjalides kasutatakse PVC? Põrandakattematerjalides (nt: linoleum), torud, profiilitooted, aknad, seinaplaadid, kaabli- ja traadiisolatsioonid, voolikud, pinnakatted, põrandakatted. KERAAMILISED MATERJALID 1. Keraamiliste materjalide plussid ja miinused? PLUSSID: Looduslik materjal, lai kasutus, pikk iga, suhteliselt suur tugevus. MIINUSED: Suur kaal, haprus, energia, mis põletamisel on vaja kulutada. 2
Keraamilised saed lõikavad paremini suuremal lõikekiirusel kui kõvasulamsaed (2x suurem lõikekiirus). Samas võib tõsta ka 2x etteandekiirust, tootlikkuse tõus on 4 kordne. Freudi saekettad Kõvasulam Freud on puidulõikeinstrumentide tarvis välja töötanud spetsiaalsed kõvasulami tüübid, mida valmistatakse Freud'i oma tehastes. Lisades kõvasulamile titaani, on pikenenud hammaste eluiga ja paranenud vastupanuvõime keemilistele ainetele, mis sisalduvad vaigus või liimides. Kasutades erakordselt peenikest pulbrit (mikrograanuleid), saavutatakse väga kompaktne kõvasulam, mis vähendab lõikeservade abrasiivsust ja seega parandab lõikekvaliteeti ja sae eluiga. Kõvasulami tüübid Erinevate astmetega kõvasulamid on kasutusel sõltuvalt materjalist ja rakendustest. H10S: Spetsiaalselt väljatöötatud kõvasulam kasutamiseks mitmeotstarbelistel saeketastel. Suurendatud löögitugevusega, sobilik kõikidele materjalidele.
Kuna liimipüssi kuum liim kõrvetas näppe, võtsin appi traaditangid, et okkaid liimi jahtumiseni paigal hoida. Kasutasin kääre, et pügada puud veidi, kuna suured nähtavad okkad puul ei näinud kaugelt naturaalsed välja. Kunstokkad võtsime omakorda poest ostetud kunst oksalt. Ühe männi jaoks oli arvestatud umbes kahe oksatäie okastega. Kasutasin ära ühe rohelise kunstoksa, murdes sellelt väikseid okkatutte ning liimides need oma puule risti-rästi, et luua täidlust (joonis 11). 20. november Lõpetasin esimese metsamänni lisades mõnda kohta okkaid juurde ning alustasin järgmise puuga. Järgmise puuna tegin rannamänni. Seekord valisin kõveramad oksad. Tasakaalu loomiseks tuli kinnitada trelli ja kruviga teine oks esimese külge (joonis 12). Selles abistas mind juhendaja. Kasutasin metsamänni puhul vähem ise tehtud oksi ning kasutasin ära juba olemasolevaid
hiljem värviga reageerima hakata. Pilt 5. Värvi eemaldamine Pilt 6. Klaasi kaitsmine kuuma eest Pilt 7. Värvi/kiti eemaldamine 4. PUIDUTÖÖD 3.1. Puiduparanduste tegemine Teha valmis plomm, asetada see parandatavale kohale ja märkida plommi järgi väljapeiteldatav osa. Parandustükk teha kaldpinnaga nii saab parandustüki tihedalt avasse suruda ning see jääb ka vähem nähtav. Liimides puidu otspinnad, ei jää liimühendus tugev, ent kaldpinda saab hästi liimida. Parandustükid liimida niiskuskindla puiduliimiga B3. Kasutada pitskruve - liimitav pind peab olema surve all. Punnid nurgatappides peavad olema neljakandilised - ümarad punnid tulevad välja, kandiline punn ei tekita aknale sisse lüües pragusid. Punne ja aknaraame ei liimita, raamile annavad jäikuse täpsed tapid, punnid ja kitt. Kuni 5 mm praod võib pahteldada linaõlikitiga. NB
Kinnituseks ei lisata liimi, ega keevitata. · Kinnitamine mehaaniliselt Mehaanilisel paigaldusel kasutatakse bituumenpaanide kinnitamiseks tüübleid. Puitalusel aga naelu. Kui materjal kinnitatakse vaid naeltega, siis peaks ühele ruutmeetrile lööma 25 naela. Lisaks tüüblitele ja naeltele võib kasutada ka meetodit, kus keevitatakse vaid paani otsad ja küljed kokku. · Kuumliimimine Kinnitatakse sulabituumeniga liimides. Kummibituumeni temperatuur ei tohi tõusta üle 180-220 oC. Juhul kui on tekkinud ülekuumenemine hävineb massi elastomeer ja muudab kummibituumeni rafineeritud bituumeniks. 18 Liimimisbituumeni temp. Tuleb sobitada välis temperatuuriga. Kui on väljas külm, siis peab bituumen kuumem olema. · Külmliimimine Külmliimimist teostatakse juhul, kui aluspind on liialt
4 Puitplaadid Külli Kalbre sisseehitatud mööbliesemete valmistamisel. Mõningaid eriplaate kasutatakse ka betoonivalu vormide (saalungite) tegemiseks. 2. Ristvineer (Plywood) Ristvineeri võidakse toota kas lehtpuu- või okaspuuspoonist või kombineerituna neist mõlemast, liimides üksteisega risti olevaid spoonikihte üksteise peale. Soomes toodetakse ristvineeri kase- ja / või okaspuuspoonist, millel lehtede paksus on 1,4, 2,2 või 2,8 mm. Kasevineeris (All Birch või Throughout Birch) kasutatakse ainult 1,4 mm paksuseid spoonilehti. Segavineeris kasutatakse lisaks kasespoonile ka okaspuuspooni, peaasjalikult kuuske. Combi-segavineeris aga on 2 pindmist kihti kasespoonist ning seesmistes kihtides vahelduvad okaspuuspooni- ning kasespooni kihid
töötlusele, samuti hõõrdumiskindlus ning hea isoleerimisvõime. Tänu neile füüsilistele ja keemilistele omadustele on asbest leidnud väga laialdast tööstuslikku kasutamist üle maailma. Asbesti on palju kasutatud elektri- ja soojusisolaatorina, betoon- ja polümeer-toodete tugevuse tõstmiseks, heliisolatsioonivahendina jne. Kokku üle 3000 toote ja kasutusala. Eelmise sajandi 50.-tel ja 60.-tel oli asbest oma populaarsuse tipus, siis kasutati seda liimides, värvides, pahtlites, vuukimismassides hermeetikutes, linoleumis, tuletekkides ja nöörides. Eestis on samuti asbesti kasutatud peaaegu terve sajand, eriti intensiivselt aga eelmise sajandi teisel poolel, kui hoogustus elamuehitus ning rajati elektrijaamu ja teisi suuri tööstusettevõtteid. Aastatel 1962-1995 toodeti Kundas asbesttsementplaate ehk eterniiti ning selle toormeks kasutati aastas 6000-8000 tonni Venemaalt sisse veetud krüsotiilasbeti.
asusime sahtleid riiulisse passitama. Pärast passitamist oli vaja ära mõõta sahtleid üleval hoidvate liistude mõõdud ja kindlaks määrata nende paigutus. Suurema sahtli liistud jäid riiuli alumise plaadi vastu, kuid sahtel jäi ca 3 cm kõrgusele alusplaadist. Enne esipaneeli kinnitamist sahtliga määrasime sobiva paigutuse ja kõrguse ka sellele. Sama protsessi tegime läbi ka ülemise sahtliga. Samuti lisasime sahtli kerele esipaneeli, liimides selle otsaplaadi vastu ja kasutades kruve otsaplaadi ja esipaneeli kokkutõmbamiseks, kuid enne seda tuli akutrelliga augud ette teha. Kõige lõpuks lisasime sahtlitele veel nende nupud, mille valmistasime treides. Seejärel asusime mõõtma ning valmistama sahtlite peal asuva riiuli plaati. Selle valmistasime varem kõrvale pandud plaadist ning liimisime sellele kandi. Seejärel lihvisime mõlemad pooled ning kinnitasime selle kahe vaheplaadi vahele tüüblitega, et
lihtsast kärtsutegijast kuni keerulise, vähetundliku kõrgklassi lõhkeaine detoneerimise skeemini. 4.4.1. PABERPAKEND. Alates sellest, kui hiinlased hakkasid tulevärki tegema, on paberpakend olnud esimeseks lõhkeainete pakki-mise vahendiks. Paberpakendit on väga lihtne valmistada ja see on odavaim. Lõhkeaine paberisse pakkimi-seks on palju võimalusi, kaks levinumat on pauklaengud ja raketimootorid. Rullides toruks pika pabeririba ja selle kokku liimides võib igaüks teha lihtsa raketimootori. Pauklaeng on muidugi huvitavam ja ohtlikum. Pildil olev kärtsutegija on Mehhiko päritolu, seda kutsutakse "polumna'ks"(tuvi). Kui võtta paber, mis on umbes 16 tolli pikk ja 1,5 tolli lai ja voltida üks nurk selliselt: seejärel voltida uuesti: moodustus tasku. Selle tasku võime täita musta püssirohu, pürodeksi, sähvatava pulbri, raketimootori kütuse või ükskõik millise kiireltpõleva kütuse-oksüdandi seguga, mis esineb peene pulbri kujul
), on mürgine. · Polüetuleen kilekotid · Plastikud · Polüesterool seinakatte mat. · Vahtplastid polüstoleen kasutatakse seinte soojustamiseks, kerge vahtplast. · Polüvinüülatsetaat PVA kasutatakse liimide koostises · Polüvinüülkloriid PVC kate, väga haisev, ebatervislik · Epoksüüdvaigud kasut. liimides · Polüuredaat · Polüester lakid, värvid · Polüamiid vaipade koostises SOOJUSTUS JA HELISISOLAAT kerged poorsed materjalid, mille ül. on pordekonstruktsiooni sooja ja helitugevaks muutmine. Jagatakse mahumassi järgi: alla 500 kg/m3, soojajuhtivus alla 2 0,2 W/m* C. Tooraine järgi: orgaanilised, mineraalsed. Otstarbe järgi: külmade pindade isoleerimine, soojade pindade isoleerimine
7. OGALIK on väike vilgas kalake, keda isel 2-5 eraldiseisva oga olemasolu seljauime ees. Kogu Läänemere rannikualadel. Võib esineda massiliselt. Talub järske soolsuse muutusi. Võivad parvenu astuda ka endast suuremate vaenlaste vastu.Söövad planktonit ja põhjaloomakesi. Kudemiseks rändab jõgedesse, osad magestunud rannikualadel. Isane ehitab liivasele põhjale taimede vahele kuni rusikasuuruse kerakujulise pesa, liimides selleks neerude eritise abil kokku mitmesuguseid taimeosi. Valminud pesasse ajab isane ühe või mitu emast kudema. Pärast kudemist jääb pesa valvama. 8. JÕESILM ei ole kala vaid kuulub sõõrsuuste hulka. Ussilaadse kujuga, pea külgedel paiknevad lõpusavad. Elab meres, toitub põhjaloomakestest aga ka teistest kaladest. Imeb ennast imilehtrina talitleva suu abil surnud või elusate kalade külge ja kaabib neilt sarvhammastega kudesid. Koeb jões aprillist kui
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristiina Meentalo Rahvusvaheline CIDESCO-kool 52. grupp Ftalaadid on meie igapäevakeskkonnas ühed kõige levinumad ained. Ftalaate kasutatakse peamiselt plastiku pehmendajatena (plastifikaatorina), aga ka mitmete lubrikantide ja lahustite tootmisel. Painduvas plastis on neid näiteks umbes 30%. Neid leidub nt kosmeetikavahendites, mänguasjades, värvides, liimides, pakendites, pestitsiidides ja põrandakatetes.[21] Ftalaadid on tuntud kui hormonaalsüsteemi talitust kahjustavad ained, nad võivad põhjustada sünnidefekte ning tekitada allergilisi haigusi, näiteks astmat. DBP (dibutyl phthalate), DEHP (di(2-ethylhexyl) phthalate) ja BBP (butyl benzyl phthalate) on tuntud kui tõsiste arengudefektide põhjustajad katseloomadel, neil on seos enneaegse rindade arenguga tütarlastel. DBP puhul on arvamusi, et ta võib põhjustada vähki ja sugurakkude
eriotstarbeks n:tuuletõkke,tuletõke heli jne. · Raamiprusside vahe täidetakse harvade ribidega või ka lamellidega,plaaditükkidega,liimitud vineeridega või muu taolise tootmisest ülejäänud materjaliga. · Võib olla toodetut kas spoonist või kartongist kärgtäidisega Liimpuit ehk laudkilp materjal · Antud materjali nagu tisleri plaatigi on võimalik valmistada ettevõttes kohapeal. · saadakse lattide kokku liimides mitmesuguste servseotiste abil,tavaliselt sileserv seotise abil. · Võrreldes tisleriplaadiga on tõsised probleemid kõmmeldumise ja kaardumisega ühekihilise plaatide korral. · Kaardumise ja kõmmeldumise vähendamiseks tuleb arvestada järmiste asjaoludega: a)laudkilpide liimimiseks kasutavate lamellide laius ei tohi olla üle 70 mm,mida kitsam seda kvaliteetsem.
188 Plastifitseeritud polüvinüülkloriidist tehakse: põrandakattematerjale, kilesid, liistmaterjale, vahtplaste jne. Polüvinüülkloriid on keevitatav 180...200ºC juures. Polüvinüül-atsetaat (PVA). See on läbipaistev värvusetu termoplastne vaik. Polüvinüül-atsetaati turustatakse emulsioonina või sõmerja materjalina. Kasutatakse seda peamiselt: liimides, mastiksites, emulsioonides, polümeer-betoonis jne. Polüpropüleen (PP). See on valge pulber, mis pehmub juba 75ºC juures. Polüpropüleenist valmistatakse: torusid, kilesid, korrosioonikindlaid kattematerjale jne. Polüisobutüleen (PIB). See elastne kautšukitaoline aine, mis on värvuselt helehall. Polüisobutüleen säilitab oma oma elastsuse isegi 80-kraadise külma juures. Kasutatakse: hermetiseerivate mastiksite,
Läbipaistev, klaasja struktuuriga termoplastne vaik ( orgaaniline klaas). Kas. klaasi asendajana, valgustite valmistamisel, värvide sideainena jne. Polüvinüülkloriid (PVC) (vinüülplast) saadakse gaasilisest vinüülkloriidist. Valge või kollakas pulber, mida kasutatakse plastifitseeritud või plastifitseerimata kujul. Polüvinüülatsetaat (PVA) vinüülatsetaadi polümeerimisel. Läbipaistev, värvusetu termoplastne vaik. Turustatakse emulsioonina või sõmera materjalina ja kas. liimides, mastiksites, emulsioonides, polümeerbetoons jne. Polüpropüleen (PP) propüleengaasi polümeerimisel. Valge pulber, kasutatakse torude, kilede, korrosioonikindlate mat. jne. Polüestervaikude (PE) alaliigid alküüd- ja glüftaalvaigud ning küllastamata polüestrid. Polüestervaike kas. värvide, lakkide, tehisvärnitsate valmistamiseks. Epoksüüdvaigud (EPO) tahked kollakas-pruunid vedelikud. Baasil valmistatakse liime, mis kõvastumisel kahanevad vähe
Tuntumaid on PS-liim ehk polüstürooli lahus tolueenis, et liimida polüstürooli. Pleksiklaasi liimimiseks kasutatakse samuti nende koostisse kuuluvaid polümeeride lahuseid. Kummiliimid on aga mitmesuguste kautsukite lahused benseenis, touleenis või mõnes teises lahustis. Mõnikord kasutatakse ka lihtsalt sulatatud termoplastset polümeeri lahustita ja liimitakse kuumalt. Pöörduvate liimide kahjuks on ruumala kahanemine kõvastumisel, kui lahusti ära aurub. Pöördumatutes liimides kulgevad kõvenemisel keemilised reaktsioonid, mis muudavad põhipolümeeri struktuuri. Lineaarsed molekulid seotakse põiksidemete tekkimise abil võrgutaoliseks struktuuriks. Koosnevad alati kahest komponendist põhipolümeer(lühikeste lineaarsete molekulidega, ning poolvedel termoplast) ja kõvend(madalamolekulaarne aine, mille mõlemas ostas aktiivsed funkt rühmad). Põhipolümeeri ahelas rühmad reageerivad kõvendi funkt rühmadega ja
Üldist. Valguskaabli jätkamise peamised meetodid on mehhaaniline jätkamine, millesse kuuluvad kiudude kokkuliimimine ja kiudude keevitus. Mehhaaniliste jätkude all mõeldakse meetodeid, kus kius lähendatakse teineteisele V kanalis või nn. Elastomeeter jätkudega, kus elastses plastikhülsis on kiusuurune auk. V kanali võib moodustada eriliste plastikosadega või õhukese metal või klaaspulkadega. Vastamisi suunatud kiud lukustatakse paigale mehhaanilise pressiga või liimides. Üldine ja kindlam viis jätkamiseks on kiudude keevitamine teineteise külge vastavate jätkamismasinatega. Keevitamine. Keevitamine on enamlevinud ja kindlam jätkamisviis. Enne keevitust vastandatakse kiud vastamisi ja sulatatakse ühte elektrikaare abil. Tavaliselt liidetakse üks kiud korraga. Lokaalvõrgukaablites on palju kiude. Selleks on arendatud keevitamisaparatuure, millega saab samaaegselt jätkata 1-12 46 kiudu korraga
Saematerjali kaardumine keerdumine- vale ladustamine või kuivatamine Poomkandid- ümarmaterjali saagimisel, eristatakse tömp- ja teravkanti. Viirushaigus- maarjakask. 3.Liimpuit- koosneb üksteise peale liimitud pikkisüüga lamellist. Laiupidi võib lamell koosneda ühest või mitmest lauast. Tooraineks peamiselt okaspuu (kuusk, mänd). Tunnuseks tähis L. Kihtliimpuit e spoonpuit- valmistatakse 3 mm kuusespoonist ilmastikukindla liimiga katkematuks plaadiks liimides (jätkatakse kaldjätkuga). Spoontarindeid on 2 sorti: a)standardtootete puhul on puidusüü pikkisuunas kõikides kihtides... b)riststruktuuriga toodetes on osa kihte liimpuitu ristipidi (kasutatakse põranda, vahelagede, katuse, sillus ja tugitaladena. Liimpuidu jätkamis viisis: Sõrmjätk, ... Pilet nr. 6 1.Säsikiired, niin, mähk. 2.Puidu putukvigastused. 3.Laminaat- ja kihtparkett. 1.Puidu ristlõike joonis:
annaabi.ee 
