abiraha, stipendiumi vms majandusabi üliõpilastele teistest liikmesriikidest, kellel pole mingi seost riikiga kus ta õpib ja kes tuli ainult ühe eesmärkiga - õppimine. Aga, iga üliõpilane kes elab liikmesriigis viis järjestikust aastat, saab seal alalise elamisõiguse (Direktiiv 2004/38/EC) ning saab samad liikmesriigi kodanikudega õigused ehk saab nõuda toetust ja majandusabi. Teine põhjus, miks ei saa kohe saada majandusabi liikmesriigilt, kus inimesel ei ole alalise elamisõiguse on vältimine olukorra kus üks inimene saab majandusabi kahekordselt ehk oma kodumaalt ja liikmesriigilt kus ta õpib või kui ta ei ole täieõiguslik elanik. Kohtuasjas C-158/07:Förster räägitakse, et on õiguspärane, kui liikmesriik annab toimetulekutoetust vaid neile õppijatele, kes on üles näidanud teatavat selle riigi ühiskonda integreerumise taset
volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest, nagu välissuhted, põllumajandus, sotsiaalküsimused, energia, transport jne. Komisjoni juhib president. Euroopa Komisjon täidab mitmeid ülesandeid: Teeb ettepanekuid ühenduse edasise arengu kohta, algatav seaduseelnõusid ning valmistab ette Ministrite Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu (riigipeade) istungid; Jälgib Ministrite Nõukogu otsuste täitmist liikmesriikide poolt. Olles avastanud rikkumise, võib komisjon liikmesriigilt nõuda trahvi (nt. suhkrutrahvi nõue Eestile) või ka pöörduda Euroopa Kohtu poole; Seisab EL-i õigusnormide rakendamise eest; Esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides, näiteks Maailma Kaubandusorganisatsioonis; Haldab EL-i eelarvet Euroopa Parlament on liikmesriikide valijaskonna esindusassamblee. Kui ühenduse algaastatel puudus parlamendiaruteludel otsene mõju seadusandlusele, siis täna kasutab
Direktiivi eesmärk on ühtlustada liikmesriikide õigusakte, eelkõige ühtse turu toimimisega seotud eesmärkidel (näiteks toodete ohutusnormid). c. Otsus on õigusakt, mille abil ühenduse institutsioonid võtavad vastu seisukoha konkreetsete juhtumite puhul. Otsuse võtab vastu Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu või nõukogu koos Euroopa Parlamendiga. Otsuse abil võivad institutsioonid nõuda liikmesriigilt või ELi kodanikult, et see sooritaks mingeid toiminguid või ei sooritaks neid, anda talle õigusi või määrata talle kohustusi. Otsus on · individaalne ja otsuse adressaadid peavad otsuses olema ära näidatud see eristab otsust määrusest; · kõigis oma osades kohustuslik. d. Leebe regulatsioon (ingl softlaw) kujutab endast mittesiduvate soovituste ja memorandumite kogumikku. e
käibemaksubaas, mis on identne kõikidele riikidele. Kaupade üleminekul lõpptarbijale kehtestatav kaudne maks, analoogne käibemaksule. Kõik ei maksa ühte protsenti, vaid kõik oleneb riigiti, kuid erinevused pole suured. Heaolumaks ehk neljas ressurss põhineb liikmesriikide RKP-l. ülesandeks on katta lünk ülejäänud eelarvetulude laekumise ja eelarvekulude vahel, mistõttu ressursi suurus on aastate lõikes varieeruv. 1,27 % maksimaalselt RKP-st võidakse võtta igalt liikmesriigilt et eelarvet täita. Eelarve põhilised tulud tulevad sealt. EL eelarve kulude struktuur: Eelarve kulud jaotatakse üldiselt kaheks: kohustuslikud, mis tulenevad otseselt EL-i lepinguist või sellega seonduvatest õigusaktidest. Teiseks kulutuse vormiks on vabad kulud, mis ei ole kohustuslikud, peamine kuluartikkel struktuurifondid jne. Suurim kuluallikas eelarves on ühine põllumajanduspoliitika (2001. a näiteks 43,3 miljardit eurot)
Kliimamuutuste süvenemise vältimiseks otsustas 2007. aasta kevadel Euroopa Ülemkogu, et Euroopa Liit võtab eesmärgiks vähendada aastaks 2020 kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20% võrreldes 1990. aasta tasemega, tõsta biokütuse osakaalu 20% energiatarbimisest, saavutada 20% energiasäästu ning biokütuste osakaalu 10% transpordikütuste kogutarbimisest. Kasvuhoonegaaside vähendamiseks peavad ühtviisi tegutsema kõik liikmesriigid hõlmates kõiki majandusharusid ja igalt liikmesriigilt oodatakse lisanõuete kasutuselevõtmist kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramiseks da kriisiolukordi. Euroopa Liidu kodanikel on järgmised põhilised õigused: õigus töötada teises liikmesriigis; õigus õppida teises liikmesriigis; õigus elada teises liikmesriigis; õigus võrdsetele võimalustele; õigus Euroopa Liidus vabalt reisida; õigus osta kaupu ja teenuseid; õigus osaleda kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel ning kandideerida
22. Varase hoiatuse süsteem ja ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlus · Varase hoiatuse süsteem o Eesmärgiks on välistada juba ette igasugune eelarvedefitsiidi tekkimine või planeerimine. o Iga riik on kohustatud koostama tasakaalus eelarve ning EL-l on õigus seda kontrollida. o Riigid peavad esitama stabiilsusprogramm · Ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlus o Aruanne liikmesriigilt olukorra parandamise kohta o Euroopa Investeerimispank võib vaadata üle oma laenupoliitika o Deposiit liikmesriigilt EL kasuks o Trahv liikmesriigile 23. Euroopa Keskpank (funktsioon, põhiülesanded) ja Euroopa keskpankade süsteem · Euroopa Keskpankade süsteem koosneb Euroopa Keskpangast ja liikmesriikide keskpankadest · Euroopa Keskpanga peamine ülesanne on säilitada hinnastabiilsus. Lisaks toetada üleüldisi
Ainult kriminaalvaldkonnas on võimalik pidurdada eelnõu menetlust, kui see on vastuolus riigisisese korraga või tavaga. Siis algavad läbirääkimised. Euroopa vahistamismääruse kasutamisele võtt – see võeti vastu raamotsusega, sellega kaasnes palju probleeme ja kohtupraktikat, mis on ajendanud selle edasist arengut. See otsus lubab kodanikke liikmesriikide vahel välja anda – võib taotleda teiselt liikmesriigilt vahistamist ja üleandmist. Kui varem oli probleem kuritegevusega (organiseeritud kuritegevus, terrorism), siis keskenduti probleemile, tahaplaanile jäi kaitseõiguste ja põhiõiguste kaitse teemad. Nüüd on hakanud see muutuma, vastu on võetud mitmeid direktiive, mis olukorda on muutnud. Probleemiks on ka olnud läbipaistvuse ja selguse puudumine – debatt ei ole avalik ja koadnikele kättesaadav. Seetõttu ei soovita EL-s valdkonnale suurt pädevust anda ja kontrolli käest lasta.
volinikud arvukat bürokraatiat. Komisjoni tähtsamateks allüksusteks on 26 peadirektoraati, mida võib võrrelda ministeeriumidega. Euroopa Komisjon täidab mitmeid ülesandeid. · Teeb ettepanekuid ühenduse edasise arengu kohta, algatab seaduseelnõusid ning valmistab ette Ministrite Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu istungid. · Jälgib Ministrite Nõukogu otsuste täitmist liikmesriikide poolt. Olles avastanud rikkumise, võib komisjon liikmesriigilt nõuda trahvi või ka pöörduda Euroopa Kohtu poole. · Seisab EL-i õigusnormide rakendamise eest. · Esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides. · Haldab EL-i eelarvet Euroopa Parlament Euroopa Parlament on liikmesriikide valijaskonna esindusassamblee. Europarlament valitakse iga viie aasta järel liikmesriikide kodanike poolt otsestel valimistel. Saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt nende rahvaarvule. Parlamendis
Seega on "pinnavee hea seisund" saavutatud juhul, kui nii selle ökoloogiline kui ka keemiline seisund on vähemalt "hea". Ökoloogilise seisundi kaudu väljendatakse pinnavete veeökosüsteemide struktuuri ning toimimise kvaliteeti. Kuna vesi (ja selle puhtus) on tähtis kõige elusa ülevalpidamisel, siis kehtestab direktiiv muu hulgas standardid, et tagada ohutu juurdepääs veele kui ressursile.Direktiiv nõuab liikmesriigilt kuue rakendamisaasta jooksul mitut võtmedokumenti. Olulisimad neist on vesikonna veemajanduskavad, millest esimene tuli avalikustada aastatel 2009, teine ja kolmas tuleb avalikustada vastavalt 2015. ning 2021. a. Veemajanduskava projekt tuleb avalikustada konsultatsiooniks ning märkuste tegemiseks vähemalt aasta enne kavas käsitletava ajavahemiku algust. 4.Ökotsentrism ja tehnotsentrism, inimese ja looduse suhete tõlgendamine.
Rikkumismenetlus jaguneb: Kohtueelne menetlus komisjon esitab liikmesriigile põhjendatud arvamuse, liikmesriigil 2 kuud vastamiseks. Kohtumenetlus komisjon esitab hagi Euroopa Liidu Kohtusse. Hagi saab esitada üksnes tingimusel, et kohtueelne menetlus on läbitud. Vaidluse ese peab jääma samaks kohtueelses menetluses ja kohtu menetluses. Rikkumise olemasolu saab tuvastada üksnes Euroopa Liidu Kohus. Kui Euroopa Liidu Kohus rikkumise tuvastab (kohtuotsusega), siis nõutakse liikmesriigilt rikkumise kõrvaldamiseks vajalike meetmete võtmist. Kui rikkumismenetlus on jõudnud kohtumenetluse faasi: Hagi esitaja: Euroopa Komisjon. Kostja: liikmesriik. Pooled: komisjon versus liikmesriik. Hagi ese: Liikmesriigi poolne EL-i esmase ja/või teisese õiguse rikkumine. Tegemist on objektiivse menetlusega, st et komisjoni enda õigused ei pea olema rikutud. Kui Euroopa Liidu Kohus leiab, et
meemtetest - on piisavalt täpsed isikutele toetumiseks ja kohtule rakendamiseks. EÜ direktiivid on suunatud riikidele, isikutele üldiselt otsemõju pole, va siis kui on tegu eraõiguslik isikuga kes osutab nt avalikku teenust või omab muid erivolitusi. Tootedirektiivides on võimalik nt ainete sisaldus täpselt määratleda ja liikmesriik peab kehtestama samad normatiivid. Kvaliteedidirektiivide puhul oleneb, kui täpselt on kvaliteet määratletud. Mitmed direktiivid nõuavad lIikmesriigilt täiendavaid meetmeid, edasist täpsustamist, need otsemõju ei oma. RAHVUSVAHELINE KESKKONNAÕIGUS Klassikaline e positivistlik kuni 1972 Stockholmi konverentsini. Reguleeris ainult riikidevahelisi probleeme, mis kahjustasid otseselt inimest või majandust. Põhnes vastastikkuse põhimõttel, st ühe lepingupoole kohustused pidid olema võrdsed teiselt poolelt saadava kasuga. Teine e moodne keskkonnaõigus, alates Stockholmi konverentsist. Keskkond kui väärtus iseenesest.
vetoõiguseks; ehk siis tehakse Nõukoguga koostööd. Alates 1999. võib EP sekkuda ka kolmandasse õigusesse kui see põhineb Nõukogu otsusel kaasotsustamise reeglite all. 35. EL-i otsustusprotsess: formaalne aspekt (van Schendelen) Formaalsed reeglid otsustamiseks tulenevad aluslepingutest, Euroopa kohtu otsustest, Liidu deklaratsioonidest, ühinemislepingutest, EL otsustusprotsessis on kolm peamist põhimõtet, mis pärinevad esialgselt kuuelt liikmesriigilt (põhimõte sellest arenenud reegel): 1. Lepingute alusel tehtud ühisotsus kuulub välisministrite haldusalla ühisotsuse peab kinnitama Nõukogu (Ministrite Nõukogu v Ülemkogu) 2. Ühisotsuse kujundamisse peavad olema kaasatud nii poliitilised parteid kui ka suuremad huvigrupid Loodi Euroopa Parlament, et kaasata parteid ning Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitee, kes esindaks huvigruppe 3
ametlikesse keeltesse. Töökohad administratsioonis täidetakse avaliku konkursi korras, kus võivad osaleda kõigi liikmesriikide kodanikud. Euroopa Komisjoni ülesanded: 1. Teeb ettepanekuid edasise arengu kohta, algatab seaduste eelnõusid ja valmistab ette Ministrite Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu istungid. 2. Jälgib Ministrite Nõukogu otsuste täitmist, olles avastanud rikkumise võib komisjon liikmesriigilt nõuda trahvi, näiteks suhkrutrahv Eestile või pöördub Euroopa Kohtu poole. 3. Seisab EL õigusnormide rakendamise eest 4. Esindab EL rahvusvahelistes organisatsioonides, nt Maailma Kaubandusorganisatsioonis 5. Haldab EL eelarvet. Euroopa Parlament Euroopa Parlament on liikmesriikide valijaskonna assamblee, mis on aastate jooksul läbi teinud olulisi muutusi. Parlamendi saadikuid hakati otse valima alles 1979. aastal. Pärast
Töökohad EL-i administratsioonis täidetakse avaliku konkursi korras, kus võivad osaleda kõigi liikmesriikide kodanikud. Euroopa Komisjon täidab mitmeid ülesandeid: • teeb ettepanekuid ühenduse edasise arengu kohta, algatab seaduseelnõusid ja valmistab ette Ministrite Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu (riigipeade kogu) istungid, • jälgib Ministrite Nõukogu otsuste täitmist liikmesriikide poolt. Olles avastanud rikkumise, võib komisjon liikmesriigilt nõuda trahvi (nt suhkrutrahvi nõue Eestile) või ka pöörduda Euroopa Kohtu poole, • seisab EL-i õigusnormide rakendamise eest, • esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides (nt Maailma Kaubandusorganisatsioonis), • haldab EL-i eelarvet. 8.4 Euroopa Parlament Euroopa Parlament on liikmesriikide valijaskonna esindusassamblee, mis on EL-i arengu käigus teinud läbi olulisi muutusi. Näiteks hakati otseseid valimisi sinna korraldama alles alates 1979
esitab ta selle kohta oma põhjendatud arvamuse, olles andnud asjassepuutuvale riigile võimaluse esitada oma seisukoht. Kui asjassepuutuv riik ei järgi esitatud arvamust komisjoni seatud tähtaja jooksul, võib komisjon anda asja Euroopa Liidu Kohtusse. Rikkumismenetluse käik 1. Komisjon annab kõigepealt võimaluse liikmesriigile õigusakti vastuvõtmise asjaolusid informaalselt selgitada. 2. Kui selgitus komisjoni ei rahulda, siis saadab komisjon formaalse kirja, kus nõuab liikmesriigilt rikkumise kõrvaldamist. 3. Kui järgnenud formaalne arvamuste vahetus lahendust ei too, siis esitab komisjon asjas oma põhjendatud arvamuse. Põhjendatud arvamuses ütleb komisjon täpselt, milles rikkumine seisneb ja annab tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks. 4. Kui liikmesriik tähtajaks rikkumist ei kõrvalda, pöördub komisjon liikmesriigi vastu Euroopa Kohtusse. Rikkumise liigid
koostööd. Alates 1999. võib EP sekkuda ka kolmandasse õigusesse kui see põhineb Nõukogu otsusel kaasotsustamise reeglite all. 18. EL-i otsustusprotsess: formaalne aspekt (van Schendelen) Formaalsed reeglid otsustamiseks tulenevad aluslepingutest, Euroopa kohtu otsustest, Liidu deklaratsioonidest, ühinemislepingutest, EL otsustusprotsessis on kolm peamist põhimõtet, mis pärinevad esialgselt kuuelt liikmesriigilt (põhimõte sellest arenenud reegel): 1. Lepingute alusel tehtud ühisotsus kuulub välisministrite haldusalla ühisotsuse peab kinnitama Nõukogu (Ministrite Nõukogu v Ülemkogu) 2. Ühisotsuse kujundamisse peavad olema kaasatud nii poliitilised parteid kui ka suuremad huvigrupid Loodi Euroopa Parlament, et kaasata parteid ning Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitee, kes esindaks huvigruppe 3
asjaajamisjuhendis. Käskkiri on korraldav dokument, mille annavad välja tippjuht ja tema asetäitjad vastavalt oma õiguspiiridele, et lahendada ettevõtte tegevuse sisemisi reglementeerimist nõudvaid küsimusi. Otsus on õigusakt, mille abil ühenduse institutsioonid võtavad vastu seisukoha konkreetsete juhtumite puhul. Otsuse võtab vastu Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu või nõukogu koos Euroopa Parlamendiga. Otsuse abil võivad institutsioonid nõuda liikmesriigilt või ELi kodanikult, et see sooritaks mingeid toiminguid või ei sooritaks neid, anda talle õigusi või määrata talle kohustusi. Otsus on · individaalne ja otsuse adressaadid peavad otsuses olema ära näidatud see eristab otsust määrusest; · kõigis oma osades kohustuslik. Korraldus.... 19. Õigusakti ajaline kehtivus. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid. Õigusakti territoriaalne kehtivus. Õigusakti kehtivus isikute ringi suhtes.
mitte õiguse ühtsus, nagu määrusel, vaid õiguse ühtlustamine. Ainult direktiivi püstitatud eesmärk on liikmesriikidele siduv, kuid see jätab neile vabaduse vormi ja vahendite valimisel, et saavutada ühenduse eesmärgid riikliku õiguskorra raames. Euroopa õigussüsteemi õigusaktide kolmanda kategooria moodustavad otsused. Need on tüüpilised õigusaktid, millega ELi institutsioonid reguleerivad üksikjuhtumeid siduvalt. Otsusega saavad ELi institutsioonid liikmesriigilt või liidu kodanikult nõuda teatavat tegevust või teatavast tegevusest loobumist ning anda talle õigusi või panna kohustusi. Otsuse struktuurilisi tunnuseid võib kirjeldada järgmiselt: 1) otsusel on individuaalne kehtivus, mis eristab teda määrusest; 2) otsus on igas osas siduv; 3) otsus kohustab oma adressaate vahetult. Viimane liidulepingutes sõnaselgelt määratud õigustoimingute kategooria on soovitused ja arvamused. Need võimaldavad ELi institutsioonidel pöörduda
Erinevalt direktiivist pole määrust vaja seadusega Euroopa Liidu liikmesriigi siseriiklikku õigusse üle võtta, määrus kohaldub otse kõigis liikmesriikides. Otsus on õigusakt, mille abil ühenduse institutsioonid võtavad vastu seisukoha konkreetsete juhtumite puhul. Otsuse võtab vastu Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu või nõukogu koos Euroopa Parlamendiga. Otsuse abil võivad institutsioonid nõuda liikmesriigilt või ELi kodanikult, et see sooritaks mingeid toiminguid või ei sooritaks neid, anda talle õigusi või määrata talle kohustusi. Otsus on • individaalne ja otsuse adressaadid peavad otsuses olema ära näidatud – see eristab otsust määrusest; • kõigis oma osades kohustuslik. Soovitus ei ole siduv. Kui komisjon avaldas soovituse, et finantssektori
annaabi.ee 
