tähelepanu kaudu ning suunatakse edasi lühiajalisse e töömällu. 5.osavusiga ? 6.pööratud Uprintsiip - Psüühilise pinge seost liigutuste sooritamise tulemuslikkusega väljendatakse pööratud U-printsiibiga, mille kohaselt on sportlik sooritus kõige parem ärevuse keskmise tugevuse korral. 7. Bernstein töötaas välja ?- Juba käesoleva sajandi keskpaigas leidis N. Bernstein (1947), et kesknärvisüsteemi talitluse analüüsimisel tuleb eristada erinevaid neuraalseid tasandeid. Liigutustegevuste juhtimisel eristatakse kesknärvisüsteemi juhtivat tasandit koos sinna juurde kuuluvate närvistruktuuridega ning foonilisi e. abistavaid tasandeid. Iga konkreetse liigutusülesande lahendamiseks formeerub kesknärvisüsteemis üks juhtiv ning mitmed foonilised tasandid. Seejuures jaotatakse sensoorsed korrektsioonid nii, et juhtiv tasand reguleerib liigutuste mõttelist osa (mida ja kuidas teha?) ning taktikalisi käike; foonilised
Selle sõiduviisi tunnusteks on, et tsükkel koosneb kahest vahelduvast liugesammust, tõukepaine jätkub eessammu alguses ja kepitõuge lõpeb suusatõuke ajal. Kasutatakse, kui suusa liugepikkus võimaldab lepitõuget lõpetada suusatõuke ajal. Sõiduviisi eesmärgiks on saavutada ratsionaalse liigutustegevusega optimaalne kiirus, mis vastab suusataja kehalisele seiusndile ja taktikalistele kaalutlustele. Eesmärgi saavutamiseks: Kasutada ainult kiirust soodustavaid liigutustegevuste elemente Vabalibisemisel kindlustada lihaste lõdvestusvõimalused, kuid kepilöögi ja tõuke ajal tõukekäe, tugijala ja kere liigeste jäigastus Saavutada kepilöögi- ja tõuke kiirendusrütm: löök suure kiirendusega; kepitõuge kuni tõukepaindeni jõuliselt, vähese kiirendusega; tõukepaindel suusatõukel-suure kiirendusega. Paaristõukeline ühesammuline suusatamisviis Paaristõukelist ühesammulist sõiduviisi kasutatakse heade libisemistingimuste puhul
tõuget toimuv hoopis erinev. Samuti võib raskusi tekkida korvpalluritel võrkpalli ründelöögi õppimisel, sest korvpallurid on õppinud korvi alt viskele minema ühejala tõukelt, siis võrkpallis toimub ründelöögi hüpe kahelt jalalt tõugates. Otsesel liigutusvilumuse ülekandel tekib seos liigutuse struktuuri ja ülekande sarnasuse toel. Liigutusvilumuste otsest ülekandumist soodustab nii sarnane lihastöö iseloom kui ka liigutustegevuste kinemaatika kokkulangevus. Kui liigutustegevus aga ei ole oma struktuurilt ega sensoorsete impulsside poolest sarnane on positiivse ülekande puhul tegemist kaudse ülekandumisega.
kahesammuline Selle sõiduviisi tunnusteks on, et tsükkel koosneb kahest vahelduvast liugesammust,tõukepaine jätkub eessammu alguses ja kepitõuge lõpeb suusatõuke ajal. Kasutatakse, kui suusa liugepikkus võimaldab lepitõuget lõpetada suusatõuke ajal. Sõiduviisi eesmärgiks on saavutada ratsionaalse liigutustegevusega optimaalne kiirus, mis vastab suusataja kehalisele seiusndile ja taktikalistele kaalutlustele. Eesmärgi saavutamiseks: Kasutada ainult kiirust soodustavaid liigutustegevuste elemente. Vabalibisemisel kindlustada lihaste lõdvestusvõimalused, kuid kepilöögi ja tõuke ajal tõukekäe, tugijala ja kere liigeste jäigastus. Saavutada kepilöögi- ja tõuke kiirendusrütm: löök suure kiirendusega; kepitõuge kuni tõukepaindeni jõuliselt, vähese kiirendusega; tõukepaindel suusatõukel-suure kiirendusega. http://www.youtube.com/watch?v=9Epf4I2u1QE .Paaristõukeline kahesammuline Paaristõukelise kahesammulise sõites suusataja teeb viik
• Painduvuse arendamise vahendid: üldarendavad harjutused liigeste liikuvuse suurendamiseks. • abistavad harjutused, eesmärgiks liigeste maksimaalse liikuvuse arendamine • spetsiaalarendavad harjutused, mis tagavad painduvuse maksimaalse arengu Osavuse arendamine • Osavust on võimalik arendada järgnevalt: 1. Lihtsate liigutuste ajalis-ruumiliste parameetrite täiustamise teel. 2. Erinevate tugiliikumisaparaadi lülide koordineeritud tegevuse arendamisega. 3. Loomulike liigutustegevuste struktuuri täiustamise abil (k.a käeline tegevus). 4. Liigutusvilumuste ja -oskuste täiendamise abil. 5. Arendada oskust ratsionaalselt, kasutada omandatud liigutusvilumusi erinevates tingimustes. Kasutatud allikad • http://www.tlu.ee/opmat/tp/voimed/index.html TÄNAN KUULAMAST !
......................................................................................................7 4. Õpetamise vahendid ja meetodid..................................................................................10 Kasutatud allikad.................................................................................................................11 1. Spordipedagoogika põhimõisted Spordiharjutus – terviklik liigutustegevus kui võistlusvahend Õpetamine – liigutustegevuste omandamisele, teadmiste hankimisele jm suunatud õpetaja ja õpilase ühistegevus Omandamine – õpetamise tulemuse efekt Õppimine – sportlase tegevus liigutuse õppimisel Tehnika täiustamine – õpetamise kvaliteedi tõstmine, ratsionaalsemate biomehaaniliste asendite otsimine, rütmi muutmine jt Liigutusvilumus – hästiomandatud liigutustegevus, mida iseloomustavad teadlikkus (allumine tahtele), automaatsus (tahte vahelesekkumiseta), stabiilsus (kindlus väliskeskkonna
Mida toob endaga kaasa luumassi vähenemine? Võib põhjustada glükoosiainevahetuse nõrgenemist Suureneb risk haigestuda teist tüüpi diabeeti Oht haigestuda veresoonkonnahaigusesse Võib jääda dementseks Millised lihaskiud kannatavad selle haiguse all enim? Vanus ja inaktiivsus põhjustavad just kiirete lihaskiudude atroofiat Kiired lihaskiud on töös kõrgintensiivsete anaeroobsete liigutustegevuste korral Sarkopeeniasse haigestunute arv suureneb Elanikkond vananeb Lihaskaduvus on 2040%l neil, kes on 80 aastased ja vanemad Pea kõik, kes on vanadekodus, põevad seda haigust Enamus haigestunuid on naised Kuidas see haigus avastatakse? Sarkopeeniat põdev inimene jõuab arsti juurde enamasti seetõttu, et tunneb tasakaaluhäireid Hea välimus ei tähenda, et oled terve Enamasti kaasneb haigusega kaalukaotus
Selle sõiduviisi tunnusteks on, et tsükkel koosneb kahest vahelduvast liugesammust, tõukepaine jätkub eessammu alguses ja kepitõuge lõpeb suusatõuke ajal. Kasutatakse, kui suusa liugepikkus võimaldab lepitõuget lõpetada suusatõuke ajal. Sõiduviisi eesmärgiks on saavutada ratsionaalse liigutustegevusega optimaalne kiirus, mis vastab suusataja kehalisele seiusndile ja taktikalistele kaalutlustele. Eesmärgi saavutamiseks: Kasutada ainult kiirust soodustavaid liigutustegevuste elemente Vabalibisemisel kindlustada lihaste lõdvestusvõimalused, kuid kepilöögi ja tõuke ajal tõukekäe, tugijala ja kere liigeste jäigastus Saavutada kepilöögi- ja tõuke kiirendusrütm: löök suure kiirendusega; kepitõuge kuni tõukepaindeni jõuliselt, vähese kiirendusega; tõukepaindel suusatõukel-suure kiirendusega. Paaristõukeline ühesammuline suusatamisviis Paaristõukelist ühesammulist sõiduviisi kasutatakse heade libisemistingimuste puhul laugetel
Sel moel rajatakse alus, et tulevikus saaks omandada teisi raskemaid oskusi. Osavusharjutusi on kasulik kasutada tundide ajal, et lapsed ära ei väsiks ning, et nende osavus ikka areneks. Nendeks harjutusteks sobiksid väikese palli püüdmised ja vastu põrandat visked ja jooksmine. Osavust saab arendada lihtsate liigutuste ajalis-ruumiliste parameetrite täiustamise teel, erinevate tugiliikumisaparaadi lülide koordineeritud tegevuse arendamisega, loomulike liigutustegevuste struktuuri täiustamise abil (k.a käeline tegevus), liigutusvilumuste ja -oskuste täiendamise abil ja arendada oskust ratsionaalselt, kasutada omandatud liigutusvilumusi erinevates tingimustes. Ruumilise eristamise oskus on noorte ruumis orienteerumise oskuse arendamiseks tuleks kasutada erinevaid ja uudseid asetusi ruumi ja kaaslaste suhtes. 6. AKROBAATIKAKAVA Rõhtseis Tirel ette Tirel taha Poolspagaat Hundiratas Sild ülevalt kaaslase abiga või ilma
· Lastel ilmneb kiire ülepiirilise pidurduse teke eriti monotoonsete ja kestvate ärritajate suhtes, mis võib liigutuskoordinatsiooni häireid põhjustada · Pidurdusprotsesside suhteline nõrkus ja tähelepanu ebapüsivus lastel on liigutuskoordinatsiooni häirumise üheks olulisemaks põhjuseks · Tahteline tähelepanu tekib umbes 4,5-a. lapsel · Keskmise lapseea lõpuks (10.-11. eluaastat) on tekkinud närviseosed püsivamad ka keeruliste liigutustegevuste omandamisel · Koos liigutusliku mälu mahu ja reprodutseerimisvõime suurenemisega asendub liigutuste mehaaniline jäljendamine üha enam liigutusülesande lahtimõtestamisega NÄRVI-LIHASAPARAADI ARENG · Lihaskiudude diferentseerumine algab imikueas, kusjuures ülekaalus on neil aeglased lihaskiud · Lihaskiudude diferentseerumine kiireteks ja aeglasteks jätkub lapseeas · Müofibrillide arv ja läbimõõt prepuberteediealiste laste lihastes on väike ning seoses sellega on
● See on suuraju koore tegevus, mis on seotud läimate koorealuste tuumadega. ● Selle aluseks on tingitud refleksid, mille abil toimub ajukoore kontroll KNSi teiste osade üle ja teostub organismi kõike täiuslikum kohanemine väliskeskkkona tingimustega e käitumine. 39. Vegetatiivne NS, funktsioon ja jaotus ● Jaotub: - SÜMPAATILISEKS (keskused seljaajus): organismi mobiliseerimine, et energiavarusid ja ressursse liigutustegevuste paremaks täitmiseks kasutada ja - PARASÜMPAATILISEKS (keskused peaajus): organismi energeetiliste varuda täiendamine ja töövõime taastamine. ● Funktsioon: 1) innerveerib siseelundeid 2) reguleerib siseelundite ja veresoonte silelihaste kokkutõmbeid, sekreedi eritumist näärmetest (ka nahast), südametegevust ja ainevahetust 3) skeletilihaste ja meeleelundite troofiline funktsioon (AV)
· Lastel ilmneb kiire ülepiirilise pidurduse teke eriti monotoonsete ja kestvate ärritajate suhtes, mis võib liigutuskoordinatsiooni häireid põhjustada · Pidurdusprotsesside suhteline nõrkus ja tähelepanu ebapüsivus lastel on liigutuskoordinatsiooni häirumise üheks olulisemaks põhjuseks · Tahteline tähelepanu tekib umbes 4,5-a. Lapsel · Keskmise lapseea lõpuks (10.-11. eluaastat) on tekkinud närviseosed püsivamad ka keeruliste liigutustegevuste omandamisel · Koos liigutusliku mälu mahu ja reprodutseerimisvõime suurenemisega asendub liigutuste mehaaniline jäljendamine üha enam liigutusülesande lahtimõtestamisega NÄRVI-LIHASAPARAADI ARENG · Lihaskiudude diferentseerumine algab imikueas, kusjuures ülekaalus on neil aeglased lihaskiud · Lihaskiudude diferentseerumine kiireteks ja aeglasteks jätkub lapseeas · Müofibrillide arv ja läbimõõt prepuberteediealiste laste lihastes on väike ning seoses sellega on
Ajastada esimene sissehingamine teise väljatõmbe algusega ja hiljem. ( R. Haljand 2007: 150) 2.1.3 Rinnulikrooli pöördetehnika mudel Pöördesse sisseujumise periood: 1) Ujumine enne pööret, 2) Pöördeseinale lähenemise faas, Pöörlemise periood: 3) Pöörelmisfaas, 4) äratõukefaas, 5) libisiemisfaas, 6) veealuste jalalöökide faas, 7) väljumistõmmete faas, 8) ujumine pärast pööret. ( R. Haljand 2007: 155) Üldised liigutustegevuste mõtestusülesanded: Tähtsuselt kõige olulisem on veealuste delfiinijalalöökide kiirus. Väitada tuleks liigseid liigutusi kõikides faasides. Säilitada lihaste lõdvestuse ja pingutuse hea vahekord Vähendada veetakistust pöörlemise, libisemise, jalalöökide ja väljumise ajal. Suurendada edasiviivaid jõude äratõukel jalalöökidega ja väljumistõmmetega.
arendamisele. Ekspertsusega seostub see sellesmõttes, et varakult mõtestatud treeningutega alustades jõutakse kõrgemale tasemele kiiremini, kui regulaarselt harjutada ning enda kallal kõvasti vaeva näha. Samas on sellel ka negatiivseid külgi ( suhtlus eakaaslastega halveneb, vaba aega vähe, kogu tähelepanu spordil. 19. Millised on ekspertsuse komponendid? Psühholoogilised oskused, Füsioloogilised tegurid, Sportlike liigutustegevuste tehnika, Tajulis-Tunnetuslikud tegurid, emotsionaalne regulatsioon, Sotsiaal-kultuurilised tegurid 20. Mida on leitud erinevate uurimuste põhjal ekspertsuse kujunemise kohta erinevatel spordialadel? Eksperdid oskavad kasutada kas vastaselt või võistkonnakaaslaselt tulevat visuaalset informatsiooni enne otsustavat sündmust. See võime on seotud sportlase bioloogilise liikumisega, informatsiooni tajumise ja analüüsiga, ning väiksemategi muutuste täpsema
ja liigutustegevust korrigeerivad impulsid ülemise väikeajuvarre kaudu keskajusse. Seal mõjutatakse nendega motoorseid närviimpulsse, mis suunduvad silla ja pikliku aju kaudu seljaaju motoorsetesse neuronitesse. Väikeaju põhilised funktsioonid on: tasakaalureaktsioonide ja lihaste toonuse regulatsioon inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine; uss ja tätrakesed on seotud eelkõige automaatsete liigutustegevuste reguleerimisega, väikeaju poolkerad aga tahteliste liigutuste kontrolliga. Väikeaju kahjustuse korral on iseloomulikud järgmised ilmingud: lihastoonuse langus tasakaaluhäired liigse ulatusega liigutused olukorras, kus on vaja küündida mingi objektini või seda puudutada lihaste treemor (värisemine) olukorras, kus on vaja sooritada kindel liigutus. Väikeaju ja basaalganglionid on mõlemad seotud motoorsete funktsioonide regulatsiooniga,
metoodika regulatsioonis olulise tähtsusega, RF kontrollib hingamise ja südame töö rütmi ning paljusid teisi eluliselt olulisi funktsioone. Väikeaju peamised funktsioonid. (2.4.4) Väikeaju peamise funktsioonid. Tasakaalureaktsioonid ja lihaste toonuse regulatsioon. Inertsi mõju korrigeerimine keha osade liikumisele, liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine, uss ja tätrakesed on eelkõige seotud automaatsete liigutustegevuste regulatsiooniga. Väikeaju kordineerib lihaste tegevust, liigutused on täpsed . kordinerib kiireid liigutuste sarju. Kontrollib tasakaalu säilitamist. Vaheaju osad talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus ja nende peamised funktsioonid. (2.4.5) Talamus kujutab endast tuumade kogumit, mis jaguneb kaheks lateraalseks osaks. *Talamuse tuumadesse suunatakse närviimpulsid kogu keha retseptoritelt. *kogu sensoorne info, v.a
3) Väikeaju – asub tagumises koljuaugus, koordineerib kõiki keerulisi liigutusi ja tasakaalu säilitamist Tahtele alluva liigutustegevuse puhul rakendatakse tööle pretsentraalkäärus olevad püramidaalrakud. Nendest lähtuvad püramidaaljuhteteed. Need juhteteed jõuavad seljaaju motoorsete rakkudeni, sealt lähtuvad seljaaju motoorsed närvid. Reeglina toimub ristumine, s.t parema suuraju poolkera vastavad piirkonnad juhivad vasaku poole lihaseid ja vastupidi. Liigutustegevuste juhtimisel saadakse tagasiside järgmistest elunditest: Lihaskääv, kõõlusorgan nägemis- ja kuulmisorgan, vestibulaaraparaat, naha- ja liigeseretseptorid 19. Pea- ja seljaaju roll liigutustegevuse juhtimisel. Motokorteks asub suuraju poolkerades...suurajukoores Motoneuronid paiknevad seljaajus...hallaine eessarves Kirjeldage, iseloomustage järgmisi mõisteid: 1) lihaskääv – vt ülevalt 2) kõõlusorgan - vt ülevalt
vagudega. Väikeaju katab koor, mis koosneb hallainest. Sügavamal paikneva valgeolluse keskkohas leidub mitu tuuma. Kolme paari säärte kaudu on väikeaju ühendatud piklikaju, silla ja nelikküngastikuga. Väikeaju all asub IV ajuva. Funktsioonid: · tasakaalureaktsioonide ja lihaste toonuse regulatsioon · inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine; · uss ja tätrakesed on seotud eelkõige automaatsete liigutustegevuste reguleerimisega, väikeaju poolkerad aga tahteliste liigutuste kontrolliga. 32. Otsmikusagara ehitus ja funktsioonid Frontaalsagar ehk otsmikusagar paikneb peaaju eesmises osas ja tegeleb stiimulitele reageerimisega. Funktsioonid: · Premotoorne korteks- tegeleb otsuste vastuvõtmisega vastavalt välistele stiimulitele. · Primaarne korteks- asub tegevusse väliste stiimulite puudumisel ning vastutab käitumise planeerimise ja liigutusteks valmistumise eest.
Seal mõjutatakse nendega motoorseid närviimpulsse, mis suunduvad silla ja pikliku aju kaudu seljaaju motoorsetesse neuronitesse. 16 Väikeaju põhilised funktsioonid on: tasakaalureaktsioonide ja lihaste toonuse regulatsioon inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine; uss ja tätrakesed on seotud eelkõige automaatsete liigutustegevuste reguleerimisega, väikeaju poolkerad aga tahteliste liigutuste kontrolliga. Väikeaju kahjustuse korral on iseloomulikud järgmised ilmingud: lihastoonuse langus tasakaaluhäired liigse ulatusega liigutused olukorras, kus on vaja küündida mingi objektini või seda puudutada lihaste treemor (värisemine) olukorras, kus on vaja sooritada kindel liigutus. Väikeaju ja basaalganglionid on mõlemad seotud motoorsete funktsioonide
poliomüeliit, difteeria,aneurüsmid(harva), granulomotoossed haigestumised, Gullain-Barré sündroom, myasthenia gravis jne. Vt lk 9 slaid. Väikeaju Väikeaju põhilisteks funktsioonideks on (mis samuti kahjustusel kannatavad): tasakaalureaktsioonide ja lihaste toonuse regulatsioon; inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine; uss ja tätrakesed (ussi osa) on seotud automaatsete liigutustegevuste reguleerimisega; väikeaju poolkerad tahteliste liigutuste kontrolliga. Väikeaju kahjustuse korral on lihastoonuse langus, tasakaaluhäired, lihaste treemor olukorras, kus on vaja sooritada kindel liigutus. Ataksia dünaamiline (liigutuste sooritamisel) ja staatiline (tasakaalu säilitamisel), skandeeriv kõne, nüstagmid, intentsionaalne treemor (sihtliigutustel), lihaste hüpotoonia. Põhjusteks võivad olla sclerosis multiplex, insult, kasvajad, degeneratiivsed haigused.
Kindlus kõrgete sporditulemuste näitamine vastutusrikastel võistlustel. Stiil tehniliste ja taktikaliste tegevuste püsivad iseärasused, mis on iseloomuli- kud antud sportlasele. PÕHIMÕISTED: Spordiharjutus terviklik liigutustegevus kui võistlusvahend (-harjutus). Õpetamine liigutustegevuste omandamisele, teadmiste hankimisele jm suunatud õpetaja ja õpilase ühistegevus. Omandamine õpetamise tulemuse efekt. Õppimine sportlase tegevus liigutuse õppimisel. Tehnika täiustamine õpetamise kvaliteedi tõstmine, ratsionaalsemate biomehaani- liste asendite otsimine, rütmi muutmine jt.
annaabi.ee 
