Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Liigiteke". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
populatsioon, isend, kohastumus, evolutsioon, ristumisbarjäär, leviala, isolatsioon, olelusvõitlus, liigiteke, suunav, metskits, leeder, mehhiko, hübriid, ahvist, mikroevolutsioon, ellujäämine, geenitriiv, looduskatastroofi, põleng, üleujutus, pudelikaelaefekt, geenmutatsioon, kromosoommutatsioon, genoommutatsioon, jaotub, adaptatsioon, kaladel*Adaptsioon organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. *Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseeliseid ja viljastumisjärgseid tegureid. *Erimaine liigiteke (allopatriline e. Geograafiline liigiteke)liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. *Geenivool (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. *Geneetiline triiv (geenitriiv) alleeli-ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud
mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilimist. Kohasus- individuaalne genotüübi valikuväärtus; suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega. Liigiteke- uue liigi evolutsiooniline tekkimine olemasolevast; liigitekkeprotsess jõuab lõpule ristumisbarjääri kujunemisega uue liigi ja lähteliigi või teiste lähedaste liikide vahele. Liigiteke on mikro- ja makroevolutsiooni eraldusprotsess. Liik- populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. Lõhestav valik- loodusliku valiku tüüp: liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende isendirühmade (alamliikide, tekkivate liikide) vahel on vaba ristumine osalt piiratud.
71 1. Mida nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks? Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. 2. Mida väidab Hardy - Weinbergi seadus? Inglise matemaatik Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Eilhelm Einberg tõestasid 1908. a., et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga järgmistel tingimustel: · Populatsioon on väga suur (s.t. selles on väga palju sigivaid isendeid); · kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud s.t. nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest; · mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone;
See määrab suurema osa populatsiooni tunnuste mitmekesisusest. Godfrey Harold Hardy (inglise matemaatik) ja Wilhelm Weinberg (saksa arst) tõestasid 1908.a, et pärandumusseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Sama kehtib aga ainult järgnevatel tingimustel: · populatsioon on väga suur (palju sigivaid isendeid) · kõik ristumised on vabad (ehk juhuslikud; st et nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest) · mutagenees puudub (populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone) · populatsioon on isoleeritud (puudub geenivool (immigratsioon) teistest populatsioonidest) · puudub looduslik valik (st kõik genotüübid on võrdse kohasusega ehk valikuväärtusega).
Lindude kohastumused- tiivad, kerged toruluud, suled. Varjevärvus/kuju-muudab isendi keskkonna taustal märkamatuks Mimikri- mingi isendi sarnasus teise liigiga Liik- liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. (taimerühm, loomarühm) Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevoluts. - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Divergents- protsesside lahknemine eri suunadesse või hajumine.(lahknemine evolutsiooni käigus) Eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks Õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad kohastumine eluks vees, maismaa Konvergents- eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine.(sarnased tunnused)Vaalal ja kalal voolujooneline keha Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega.
Geenivool(geenisiire)-geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv(geenitriiv)-alleeli- ja genotüübi sageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeseste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda. Isolaat-liigi põhilevialast geograafiliste või ökoloogiliste tegurite poolt eristatud väike populatsioon. Kohanemine-individuaalne adaptatsioon, isendi fenotüübi otstarbekaks muutumine vastusena keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes (modifikatsioonilistes) muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Kohastumine-(populatsiooni, liigi) evolutsiooniline adaptatsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused.
- Vähe ressursse OLELUSVÕITLUSE VORMID: - Liigisisene olelusvõitlus - Elamiseks vajatakse täpselt samu ressursse - Otsene olelusvõitlus - Organismid reaalselt võitlevad omavahel - Kakupojad võivad üksteist pesast välja nügida, isased hirved võivad võitluses emahirve pärast teineteist surmavalt haavata, hundid võivad võidelda territooriumi või toiduobjekti pärast - Liikidevaheline olelusvõitlus - Kaudne olelusvõitlus - Isendid üksteist otseselt ei mõjuta, kuid konkureerivad sama ressursi nimel - Lõvid ja gepardid toituvad samadest saakloomadest ning seetõttu mõjutab ühe liigi esinemine samal alal teist negatiivselt OLELUSVÕITLUSE TAGAJÄRJED: - Hukkub palju erinevas vanuses isendeid - Kõik paljunemisikka jõudnud isendid ei saa järglasi - Liikide arvukus püsib enamvähem kindlates piirides
Evolutsioon 1. Evolutsioon. Evolutsiooni 4 vormi (füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne) ning nende sisu. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Füüsikaline ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide) tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. Keemiline aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest
Mõisted Evolutsioon - Elu ajalooline areng, liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni Füüsikaline evolutsioon - aatomite (tähtede, planeetide, galaktika) teke Keemiline evolutsioon - molekulide teke. Tekkisid orgaanilised ja anorgaanilised molekulid Fossiil - organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Kambriumi plahvatus- piltlik väljend, suhteliselt lühikese aja jooksul kujunesid välja loomade põhilised ehitustüübid Kunstlik valik - inimese huvidele vastavate tunnustega isendite (eba)teadlik valimine suriaretuses ning sobimatute kõrvaldamine Looduslik valik - Isenditel individuaalne muutlikkus
populatsioon ehk asurkond rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas ning suudavad omavahel saada pajunemisvõimelisi järglasi stabiliseeriv valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmiste tunnustega isendeid suunav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmisest millegi poolest erinevate tunnustega isendeid lõhestav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid; selle tulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatsiooniks kohanemine organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv uurimine kohastumine organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu uurimine OLELUSVÕITLUS JA SELLE VORMID liigisisene olelusvõitlus ja liikide vaheline otsene olelusvõitlus organismid võitlevad omavahel nt. Isahirved võitlevad emahirve pärast kaudne oleluvõitlus isendid konkureerivad sama ressursi nimel nt. Lõvid ja gepardid toituvad
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal leviva
Kivisöelademed. Kasvab kanepi ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. --- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. POPULATSIOONI GENOFOND populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum. Populatsiooni genofondis võib geenil olla 1,2 või mitu alleeli. Igas gameedis (sugurakk) igal geenil tavaliselt üks alleel (haploidsus)
3,5 mljrd a tgsi tekkis elu. 5) Fossiil organismi või tema jäänuse kivistunud jäljend või jäänus. 6) Kambriumi plahvatus hulkraksete loomade ulatuslik mitmekesistumine, tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. 7) Kunstlik valik inimeste huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik valimine sordi- või tõuaretuses. 8) Looduslik valik organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine. 9) Olelusvõitlus isendite ellujäämise ja paljunemise sõltuvus takistavatest asjaoludest 10) Mandunud elund taandarenenud elund 11) Paleontoloogia teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud fossiilide kaudu. 12) Pseudogeen genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse geeniga kuid ei avaldu kuna on vigane. 13) Ribosüüm katalüütilise aktiivsusega RNA molekul
EVOLUTSIOONIIÕPETUS, 12.KLASS 1. Mis on: Populatsioon rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas ja on võimelised saama arenemisvõimelisi järglasi Looduslik valik seisneb isendite erinevas ellujäämises ja paljunemises. Individuaalsetest geneetilistest erinevustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses Olelusvõitlus organismide reageerimine nende ellujäämis ja paljunemist takistavatele teguritele Kohastumine organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu muutumine 2. Olelusvõitlus (mõistete liigid, näited) Otsene olelusvõitlus organismid reaalselt võitlevad omavahel. Näiteks võivad kakupojad üksteist pesast välja nügida, isased hirved võivad emase pärast üksteist surmavalt haavata Kaudne olelusvõitlus isendid üksteist otseselt ei mõjuta, kuid
Adaptsioon - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise muutumine) sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisidega. Asutajaefekt - ehk rajajaefekt, mis on geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uue populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogiline isolatsioon - (ristumisbärjäär), mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elaate isendite vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke - (allopaatiline ehk geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises evulutsioonis. Geenivool - geneetilise materjali vahetus populatsioonide ja populatsioonide allosade vahel, isendite migratsiooni ja ristamise teel. Geneetiline triiv - alleelide- ja genotööbisageduse suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades: tingitud statistilisest valmiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast
4. Nimeta kolm loodusliku valiku vormi ja selgita nende erinevusi? o Stabiliseeriv valik – kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Kohastumusi kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine, tunnuseid stabiliseerivate regulatoorsete geenide toetus. Peamine valikuvorm. Võib kujuneda ka püsiv mitmekesisus, kui säilivad mingi geeni 2 või enamgi alleeli, millest igaüks annab eelise mingi ühe teguri suhtes. o Suunav valik – seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Kas kvalitatiivne (teistsugune tunnusevariant) või kvantitatiivne (suurus, kiirus, vastupidavus, taiplikkus jms). Siis kui elutingimuste kindlasuunaline muutumine või populatsiooni asumine uude keskkonda. Tingimuste püsimisel geno- ja fenotüüp asenduvad uutega, tekivad uued kohastumused. Sisalikud ja vaalad vette, tumedad liblikad tööstuspiirkondades.
Genofond-populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide kogum. Geenivool-isendite sisseränne teistest populatsioonidest. Geneetiline triiv-alleelide ülekanne järglaspõlvkonda, mida mõjutab juhus. (See on ainult väikestes populatsioonides, vähendab geneetilist muutlikkust, suurendab geneetilisi erinevusi liigi teiste populatsioonide vahel.Pudelikaelaefekt-kui populatsioon taastub, siis on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga. Mikroevolutsioon-populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (piiravad tegurid võivad olla biootilised:konkurendid, vaenlased, haigusetekitajad, abiootilised:ebasoodne temperatuur,niiskus, soolsus, valgus ja organismide sõltuvus nendest
1.Darwinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. Väikseim evolutsioneeruv üksus on populatsioon. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks (geenifondiks). Suguliselt sigivate organismide populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda ka nende alleelid võivad üksteisega kombineeruda Mendeli seaduste kohaselt. Võimalike genotüüpide arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geeni alleelide arvust: genotüübi arv= k(k+1)/2, kus k on alleelide arv.
EVOLUTSIOON- üldises mõttes mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. EVOLUTSIOONITEOORIA- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON- ehk kosmiline evolutsioon on areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ning universumi kujunemiseni. KEEMILINE EVOLUTSIOON- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng Maal. FOSSIIL- kunagi elanud organismide kivistunud jäänused või jäljendid. PALEONTOLOOGIA- teadus, mis uurib möödunud aegadel toimunut fossiilide ehk kivististe kaudu. GEOKRONOLOOGIA- geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe
EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6
Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse)
● Teooria positiivsed küljed: Esimene terviklik evolutsiooniteooria. ● Negatiivsed küljed: elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele; hindas üle keskkonnamõju organismidele ja organismi sisemist püüdu täiustumisele. Charles Darwin (1809-1882) - Darwin-Wallace’ loodusliku valiku loojana üks tänapäevase evolutsiooniteooria rajajaid. 1. Evolutsiooni mõiste – bioloogiline, füüsikaline, keemiline ja sotsiaalne evolutsioon? Evolutsioon on süsteemi ajalooline ning pöördumatu areng. Füüsikaline evolutsioon Elementaarosakestest tekkisid aatomid. “Suure paugu” hüpotees - 15 miljardit aastat tagasi toimus üliväikese ja tiheda mateeriakogumiku plahvatuslik laialipaiskumine. Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi planeet Maa. Keemiline evolutsioon - Lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Aatomitest tekkisid molekulid
tunnused -midagi ei muutu – hoiab muutumatun Suunav valik -elutingimuste -uued -kala uimedest (seisneb tavalisest kindlasuunaline kohastumused maismaaselgroogs vormist mingil muutumine -bakterid, viirused ete jäsemed viisil erinevate -kui populatsioon -kalasisalikel, isendite asub uude vaalalistel, eelispaljunemises) keskkonda kalataoline kehakuju Lõhestav Populatsiooni -valik toimib -musta valge rassi (seisneb 2 asula jaotub hübriidide vastu ja kujunemine
inimestele tunnused -midagi ei muutu hoiab muutumatun Suunav valik -elutingimuste -uued kohastumused -kala uimedest (seisneb tavalisest kindlasuunaline -bakterid, viirused maismaaselgroogsete vormist mingil viisil muutumine jäsemed erinevate isendite -kui populatsioon -kalasisalikel, eelispaljunemises) asub uude keskkonda vaalalistel, kalataoline kehakuju Lõhestav Populatsiooni asula -valik toimib -musta valge rassi (seisneb 2 keskmisest jaotub elutingimustet hübriidide vastu ja kujunemine erinevate tunnustega erinevateks kujundav ristumist -läänemere räime 2
erinevused. Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm, mis võib viia sa organismide hukkumiseni. Liigisiseselt võidakse konkureerida ühesuguste toiduallikate ja elupaikade pärast, samuti võivad isasloomad konkureerida emasloomade pärast. Liikidevaheline konkurents sõltub keskkonnast ning ellu jääb liik, kellel on konkreetsed keskkonnatingimused sobivamad. 6. Mis on populatsioon? Too näiteid. Populatsiooni moodustavad ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Ühes tiigis elavad karpkalad moodustavad populatsiooni, kuid Eestimaa eri metsades elavad ühte liiki mägrad kuuluvad eri populatsioonidesse. Populatsiooni saab iseloomustada selle arvukuse ja tihedusega. 7. Mis on ökosüsteem – selle komponendid? Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne
2. Iseloomusta lühidalt erinevaid evolutsioonivorme Füüsikaline elementaarosakestest tekkisid aatomid. ,,Suure paugu" hüpotees. Keemiline tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid. Lihtsatest molekulidest moodustuvad keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Bioloogiline elu areng esimesest elusolendist inimeseni. Hüpotees, et esmase elu päriliku info kandja oli RNA. Sotsiaalne inimühiskonna areng. 3. Keemiline evolutsioon joonised lk 58 ja 59 4. Nimeta 5 evolutsioonitõendit ja selgita: kivistised uuemad kivistised on tänapäevase ehitusega, rudimendid elundid, mis on kaotanud oma algse funktsiooni, mis esines nt eellastel (nt ussiripik, tarkushambad) 5. Homoloogilised ja analoogilised organid mõiste Homoloogiline organ sarnane ehitus, kuid funktsioon on erinev (nt selgroogsetel jalg, loib, tiib)
Maal elavad orgaismid kasutaksid toiduks ära ,,isetekkinud" orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid. 3. bioloogiline evolutsioon- Elu areng esimestest elusolenditest kuni inimeseni. 4. sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu areng Maal: loe õpikust Evolutsiooni mehhanismid Evolutsioon toimub ainult organismi rühmades. Üksik indiviid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumis võimeline organismide rühm on populatsioon. Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustuvad selle populatsiooni geenifondi ehk genofondi. Alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Evolutsiooniks vajalikku geneetilise muutlikuse allikad: 1)Mutatsioonid... geenmutatsioonid (uued alleelid geenid). kromosoommutatsioonid (muutused geenide paiknemises ja kordustes).
Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. Kreatsionism- Kreatsionism - mitte midagi ei ole juhuslikult juhtunud, kõige looja on Jumal. Laiemas tähenduses kasutatakse kreatsionismi ka maailmavaate kohta. See on kristliku õpetuse lahutamatu osa, mis ei ütle samas mitte midagi selle kohta, kuidas loomine loodusteaduslikus mõttes toimus. Selle pooldajad püüavad tõestada Piibli loomislugude sõna-sõnalist kehtivust ka loodusteaduslikus mõttes. Evolutsionism- Evolutsioon on mingi süsteemi järkjärguline pöördumatu ajalooline areng. Eluslooduse evolutsioneerumise puhul saame rääkida põlvnemisest – uute, keerukamate ja mitmekesisemate eluvormide tekkest varasema baasil. Seega vastandub evolutsioon mingi seisundi äkilisele ja murrangulisele muutusele, ühiskonnas näiteks revolutsioonile. Evolutsioneeruvad aga ka eluta süsteemid.looduslik valik, keemia, bioloogia, füüsika. Kivimid, fossiilid, DNA.
Evolutsioon Evolutsioon on mingisuguse süsteemi pikaajaline arenemine järjest keerulisemaks ja mitmekesisemaks Evolutsioonivormid 1. Füüsikaline evolutsioon (20 miljardit aastat tagasi - Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid - Linnutee galaktika, Päikesesüsteem (tähesüsteemid), planeedid (umbes 4,5 mld. a. tagasi - Maa) 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfäärigaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariidi, aminohapped) ja keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine (Maal umbes 4-3,5 mld. a. tagasi) 2 milj aastat
Bioloogia 06.10.08 Evolutsioon- mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng (keerukamaks muutumine) · Füüsiline evolutsioon · Keemiline evolutisoon · Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. · Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni tõendid: Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil ehk kivistis, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Kivististe teke- paljudel organismidel on mineraalne skelettkeemilised reaktsioonid kivistis. (mineraalid) kaltsiid, apatiid, räni, püriid. Makrofossiilid- silmaga nähtavad kivistised Mikrofossiilid- mikroskoobis nähtavad kivistised. Mida sügavamas kihis kivistised paiknevad, seda vanemad peaksid nad olema.
evolutsiooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsioonilisi muutusi iseloomustab kindel suund ja pöördumatus. 4 evolutsioonivormi: 1) füüsikaluine evolutsioon- ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni 2) keemiline evolutsioon- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni 3) bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolestest inimeseni 4) sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu päritolu: keemiline evolutsioon maal kulges tingimustes, mis oluliselt erinesid praegusaegsetest. Evolutsiooni tõendid: elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Erisuguste liikide võrdlus näitab, et neil võivad olla põhijoontelt sarnased elundid. Rudimendid- ei ole
Kursus IV Kodune kontrolltöö nr.2 –teema evolutsioon 1. Pane antud organismid ( liigid) loogilisse evolutsioonilisse tekkejärjekorda! Kirjuta igal liigil kuuluvus hõimkonda, keelikloomadel ka klass! Hallhüljes, kivisisalik, liimuksolge, must seatigu, harilik vihmauss, võsapuuk, sookurg , rohukonn,tursk, jõekäsn, varshüdra Jõekäsn - käsnad Varshüdra - ainuõõssed Limuksolge - ümarussid Vihmauss - rõngussid Must seatigu – molluskid ehk limused Võsapuuk - lülijalgsed Tursk – keelikloomad ehk selgroogsed - kalad
Jean Baptiste de Lamarck teoses ,,Zooloogia filosoofia". Kuidas põhjendas ta evolutsiooni toimumist (2 tendentsi)? Esiteks sisemine täiustumistung. Teiseks on kohanemisvõime elutingimustega. Millised tema esitatud tendentsidest on väärad? Miks? C. Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria lõi Charles Darwin. Mille alusel suutis ta oma evolutsiooniteooria teaduslikult põhjendada? Paleontoloogilise, biogegraafilise ja aretusliku materjali põhjal. Muutlikkus, olelusvõitlus, looduslik valik, liigiteke. D. Mida tõestas Louis Pasteur ja kuidas on see seotud elu tekkega Maal? Ta tõestas 1860ndatel, et kõik elus pärineb vaid elusast. 6. Mille alusel määratakse kivimite suhtelist- ja absoluutset vanust? Suhteline vanus - millised kivimid on tekkinud varem ja millised hiljem. Absoluutne vanus - aeg, mis on möödunud kivimi moodustumisest ehk kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. 7. Selgita homoloogilise organi mõistet
annaabi.ee 
