1998. aastaks eraldas riik uute töökohtade toetuseks 40 mrd DM, mis on toonud mõningase muutuse tööturule. 1999. a mais langes töötute arv esmakordselt alla 4 miljoni ja on praegu jätkuvalt alla 4 miljoni. Peamiseks vahendiks töötuse vähendamiseks peetakse valitsuse arvates siiski ettevõtluse maksukoormuse vähendamist, mitte riigipoolse lisaraha investeerimist. Lisaks teravdab töötuse probleemi veel Ida ja LääneSaksamaa erinev areng, kus uutes liidumaades pole majanduskasv oodatud tulemusi näidanud ja töötuse protsent ulatub piirkonniti 20%ni. Lähiaastateks ennustatakse jätkuvat majanduskasvu 2 % piirimail. Uutes liidumaades on senine ülikiire majanduskasv aeglustunud, mis on tingitud ühelt poolt ehitussektori kriisist ja teiselt poolt nõrgalt arenenud teenindussektorist. Probleemiks on ka välismaiste otseinvesteeringute vähesus. 2000. aasta kahe esimese kvartali
See Riik oli edukas ka spordis, sest sportlasi sai võtta ka liidumaadest. Nii suutis näiteks tolleaegne jalgpallikoondis kahel korral tulla olümpiavõitjaks, veelgi edukam oli korvpallikoondis, kes sisuliselt valitses Euroopa korvpalli ning suutis ka maailmas tegusid teha, sinna koondisesse kuulusid ka mitmed Eesti tuntud korvpallurid eesotsas Tiit Sokuga. Nõuka-aegne kultuur ja kord oli teistsugune kui mujal maailmas. Liidumaades kehtis karm kord, ei tohtinud pidada sidet läänega (keelati läänemeelsed raadio- ja telekanalid ning kasutati segajaid) ja liikumist piirati (v.a NL-i piires). Idanaabrid on alati olnud viinalembesed ning moes oli puskari ajamine kodudes, selle pealt oli võimalik ka lisaraha teenida. Nõukogude Liit väärtustas pühade ja tähtpäevade tähistamist, näiteks naistepäev oli riiklik püha. Kui riigipea suri, peeti üleliidulist püha ning lapsed ei pidanud sel päeval kooli minema.
REISITINGIMUSED Eesti kodanikule on Saksamaa viisavaba. Juhul, kui Eesti kodanik soovib Saksamaale elama, tööle või õppima asuda või seal tööd otsida, peab ta riigis viibimise registreerima. Registreerimiseks tuleb pöörduda kohaliku pädeva ametiasutuse poole mitte hiljem kui kolme kuu möödudes riiki sisenemise päevast arvates. Lisaks palume arvestada, et Saksamaal kehtib nii Saksa kodanikele kui ka välismaalastele osades liidumaades enese registreerimiskohustus. Baden-Württembergis ja Sachsenis tuleb end registreerida kui reis on pikem kui 1 kuu, Nordrhein-Westfalenis, Niedersachsenis ja Brandenburgis - kui külastusaeg on pikem kui 2 kuud. Eesti Vabariigi Suursaatkond Berliinis: Hildebrandstr. 5 D-10785 Berlin tel. +49-30- 254 606 00 faks +49-30- 254 606 01 e-mail: [email protected] http://www.estemb.de TASUB TEADA Arstiabi:
poolest 15. kohal. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta. Keskmine eluiga on 79,9 aastat. Ühe ema kohta on 1,4 last ja suremus 7,9 1000 inimese kohta aastal 2009. Need näitajad on ühed maailma madalaimad. 91% elanikkonnast moodustavad sakslased. 2004. aasta seisuga registreeriti Saksamaal seitse miljonit välisriikide kodanikku. Ühe ema koh ta on 1,4 last ja suremus 10,9/1000 inimese kohta aastal 2011 Kirjaoskus 100% Kõige suurem on asustustihedus linn-liidumaades (Berliinis 3800, Hamburgis 2280 ja Bremenis 1640 in/km2). Hõredamalt on asustatud kirdepoolsed liidumaad Mecklenburg-Vorpommern (75 in/km2) ja Brandenburg (88). Seevastu Nordrhein-Westfalenis elab 530 ja Saarimaal 415 in/km2. Ajaloolise arengu eripärast ja föderaalsest riigikorraldusest johtuvalt ei ole Saksamaal selgelt välja kujunenud metropoli ega ka hiidlinnu. Suurim linnastu on kujunenud ReiniRuhri piirkonnas. Üle 1 miljoni elanikuga linnu on 3, 500 0001 000 000
nõukogu valimise aastad; Inglise unitaarorganitele ja teise tasandi ringkondadele on antud valikuvõimalus kahe meetodi vahel. Saksamaa- : föderatsioon ehk liitriik, 16 liidumaad Kohalik tasand- - Vallad- kõiki kohaliku kogukonna asju. Kogukondade liitudel on samuti õigus omavalitsusele Regionaalne tasand- maakond. Linnad ei ole integreeritud regionaalsesse tasandisse; nad täidavad selle tasandi ülesandeid oma õigustes. - Mõnedes liidumaades eksisteerib kolmas tasand= valdade nn kõrgemad liidud, mis teostavad oma liikmesvaldade nimel ülesandeid, mida on efektiivsemalt võimalik täita suuremate haldusüksuste poolt. Ülejäänud liidumaades täidetakse selliseid ülesandeid osaliselt liidumaa tasandil Hamburgi ja Berliini linnliidumaades on madalaimateks haldustasanditeks ringkonnad; Bremenis on nendeks kaks autonoomset kogukonda: Bremen ja Bremenhaven. Kohaliku omavalitsuse organid
miljoni. Põhjuseks on ränne Lääne-Saksamaale, mida kõige innukamalt on harrastanud 1825-aastaste naiste vanuserühm, ja loomulik iive, mis on negatiivne nii idas kui ka läänes, aga idas üle kahe korra rohkem. Rände tõttu on Saksamaa idaosa lääneosale kaotanud ligi 600 000 inimest. Siserände põhjuseks on Ida-Saksamaa tööpuudus. II maailmasõja jäljed ja 4 aastakümment Saksa Demokraatliku Vabariigi diktatuuri on idapoolsetes liidumaades ikka veel nähtavad. Kuigi taasühinemine toimus 1990. aastal, pole ida ja lääne sulandumine veel täielikult õnnestunud. Toimub ka suur sisseränne. Saksamaal on 16 miljonit mittesakslast. Sisse rännatakse peamiselt Türgist. Üha enam on immigrante sisserännanud ka endisest Jugoslaaviast, Itaaliast ja Kreekast. Sisserände põhjuseks on parem elukvaliteet. Saksamaa palgad ja sellest tulenevalt elustandard on üks maailma kõrgemaid
Samut võiks tekkida küsimus; kas antud tervik on ellukutsutud eesmärgil avaldada (oma) poliitilisi vaateid, kuid mitte neid propageerida. Arvestades terviku dünaamikat, siis pole aga selliseks järelduseks alust, kuna terviku laad on impersonaalne ja staatiline. Ka pole terviku düstoopilise kasutuse põhjendust poliitiliste repressioonide tõttu, kuna antud tsitaadi autor ei ela totalitaarses diktatuuririigis. Sellistes tingimustes kasutati rohkelt sellist varjatud tehnikat nt N-Liidumaades. Viimase variandina võiks väljatuua sarkasmi: Teksti sisu võib pidada sarkasmiks mida illustreerib düstoopiline taustapilt. Lähtudes sarkasmi ideest, tuleks mõista selle sarkasmi mõtet, iseloomu: Kas see on halvustav, (kultuur-sotsiaalne survestamine), manitsev (didaktiline), pilkav, õpetlik? Ükski nendest variantitest ei tundu kuidagi olevat tõsiseltvõetav. Ainukesena kerkib esile: pilkav. Mida siis taunitakse
Aasta Puu 2011. Aastal oli vahtralehine pihlakas (Sorbus torminalis). Saksamaa föderaalseadus ja metsaseadus tagavad metsade säästva ökoloogilise, majandusliku ja sotsiaalse toimimise. Saksamaa metsaala jaguneb riigimetsaks, ühiskondlikuks (kohalike omavalitsuste, riigi ja organisatsioonide) metsaks ja erametsaks. Aastal 2009 oli aastane raiemaht Saksamaal üle 48 miljoni m3 (kooreta) ja puidutarbimine inimese kohta 1,15 m3. Enamikus liidumaades on riigimets jagatud regionaalseteks metsaametiteks. Metsaametid koosnevad üksikutest metskondadest suurusega 1500 kuni 3000 hektarit. Metskondi juhivad metsaülemad. Metsaametite põhiülesanded on vara haldamine ja metsade majandamise majanduslikud küljed. Nende ülesannete hulka kuulub puidutootmine ja samuti puit- ja mittepuittoodete varumine ja turustamine. Samas peavad ametid tagama metsa kaitse- ja puhkefunktsiooni.
märgitakse kolme punktiga (...). Kui tsitaati soovitakse täiendada mingite selgitavate sõnadega, siis tehakse seda nurksulgudes [ ]. Näide koos joonealuse viitamisega. ,,Saksamaa taasühinemise kümnendal aastapäeval peetud kõnes väitis kantsler Gerhard Schröder:" Meil [sakslastel] on põhjust uhkust tunda nende taastustööde üle, mida viimastel aastatel on ida-saksa liidumaades ette võetud ning korda saadetud... . Meie riik on taas tugevaks saanud." 1 1 Joachim lange, ,,Schröder kommentiert die Entwicklung in Osten", Frankfurter Allgemeine Zeitung, 11.oktoober 2000, lk.3) Refereerimine on teise autori seisukoha esitamine vabas vormis (oma sõnadega), ilma sisu moonutamata. Refereerimise korral jutumärke ei kasutata. Paljud uurimused aga väidavad, et suurim grupp, mille liikmed suudavad omavahel
nad seda kirjalikult taotlevad) 1 (rahvusraamatukogu kirjalikul Kanada taotlusel 2) rahvusraamatukogu Jaapan 1 parlamendiraamatukogu Föderaalsetes riikides võib regionaalsel tasandil olla kehtestatud täiendav sundeksemplaride loovutamise süsteem (nt Saksamaa mõnedes liidumaades). Sveitsis ei koguta föderaaltasandil üldse sundeksemplare, üksnes mõnedes kantonites on iseseisev süsteem, mis hõlmab üldiseltainult trükiseid. Erandliku korralduse näitena on maailmas tuntud Holland, kus pole sundeksemplari seadust ning sundeksemplare kogutakse vabatahtlikkuse alusel. Rahvusraamatukogu lihtsalt kutsub Hollandis kirjastajaid üles loovutama oma toodangut. Kaasajal ilmuvad väljaanded, mis kuuluvad seaduse järgi säilitamisele. Kus neid säilitatakse?
miljonit nälga surnut, sajad tuhanded küüditamisel surnud need arvud annavad edasi inimliku tragöödia mõõtmeid, mida kujutas endast see ,,suur murrang" talupoegade suhtes." 25 ,,1. Jaanuaril 1932 toimunud ametliku rahvaloenduse andmetel oli aastail 1930 1931 välja saadetud 1,8 miljonist kulakust järel ainult 1 317 022."26 Küüditamine oli võte, mida Stalin kasutas ka pärast Teist maailmasõda, et uutes liidumaades kollektiviseerimine kiiremini läbi viia. Ka Eesti rahvas kandis selle tõttu suuri kaotusi. ,,25. Märtsil 1949 pandi toime Balti riikides teine massiline küüditamine. Eestist saadeti vastavalt Nõukogude valitsuse 29. jaanuari 1949. a. salajasele määrusele nr. 390-138- cc igaveseks ajaks Siberisse 20 072 inimest, peamiselt taluperedest naised ja lapsed ning vanavanemad, kuna mehed olid suurelt osalt juba represseeritud. Peamiseks eesmärgiks oli 23 Gellately, R. (2009)
Tuntud rahvusvahelised firmad Saksamaalt: mobiilitootmisfirma Siemens, kodumasinatetootjad:Grunding, Bomann, Braun, autotootjad: Audi, BMW, Opel, Mercedes, Porche, VW jne. 9 4. Rahvastik Saksamaa on rahvaarvu poolest Euroopas Venemaa järel teine riik. Saksamaal elab 82 310 000. inimest. Rahvastiku keskmine tihedus on 231 in./km2 (2007). Kõige suurem on asustustihedus linn- liidumaades (Berliinis 3800, Hamburgis 2280 ja Bremenis 1640 in./km2 ) ja Brandenburg (88). Seevastu Nordhein-Westfalenis elab 530 ja Saarimaal 415 in./km2 . Ajaloolise arengu eripärast ja föderaalsest riigikorraldusest johtuvalt ei ole Saksamaal selgelt välja kujunenud metropoli ega ka hiidlinnu. Suurim linnastu on kujunenud Reini- Ruhri piirkonnas. Üle 1mln. elanikuga linnu on 3, 500 000- 1 000 000 elanikuga 9 ning 100 000- 500 000 elanikuga 70 (2003). Neis 82 suurlinnas
jooksul läbida 24. Süvakursuste ained valib õpilane ise. 12. klassi lõpus on viis eksamit: kolm kirjalikku, üks suuline ja üks presentatsioon teaduslikul teemal, mida on aega ette valmistada 6 kuud. Abituuriumi lõpul summeeritakse nelja semestri ainete punktid ja viie eksami punktid. Kooli lõpetamiseks peab see punktisumma olema vähemalt 300, maksimaalne summa oleks 900. Selle punktisumma järgi võetakse õpilasi ülikoolidesse. Seetõttu on Oberstufe hindamissüsteem Saksamaa kõigis liidumaades ühesugune, eelnevates kooliastmetes on hariduskorralduses liidumaati aga suuri erinevusi. Gümnaasiumi lõputunnistust on võimalik saada ka ühiskoolist (Gesamtschule), kuid seal kestab õppetöö kolm aastat. Õppetöö sisu ja hindamiskriteeriumid on seal samad nagu gümnaasiumis. 16
parlamendis kogunud saksa Natsionaaldemokraatliku Partei (NPD) edukas esinemine (eelmistel valimistel vaid 1,4% hääli). Paljudes maaringkondades suutiski NDP koguda sotsiaaldemokraatidest rohkem hääli. Teine paremäärmuslik partei on Saksamaa rahvaliit (DVU), olles nüüd Maapäeval esindatud 6 saadikuga. Poliitikaringkonnad on võtnud paremäärmuslaste edu vastu valulikult, pidades seda ohuks demokraatia arengutele Saksamaal. Rahulolematusi on just kõrge töötusemääraga idapoolsetes liidumaades, sest Schröder on kavandanud töötu abirahade kärpimist. Lisaks on puhkenud saksamaal ka terav arutelu selle üle, kas ja millal suudavad endised Ida- Saksamaa liidumaad läänepoolsetega ühele arengutasemele jõuda. Räägitakse üha enam lõhest nende vahel. Analüütikute arvates on paremäärmuslastel edaspidi võimalus koguni 15% valijate häältest koguda, kui Saksa idaossa ei saabu midagi lääneosa omaaegsest majandusimest. Paremuselt
(1) Saksamaa Liitvabariik on demokraatlik ja sotsiaalne liitriik. (2) Terve võim kuulub rahvale. Seda teostab rahvas valimiste, hääletuste ja eriliste seadusandlike, täidesaatvate ja õigust mõistvate organite kaudu. KOV föderaalgarantiiks on Saksa Konstitutsiooni art 28 lg-d 1 ja 2: 1) Liidumaade põhiseaduslik kord peab vastama vabariikliku, demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõtetele. Liidumaades, valdade liitudes [maakondades] ja valdades peab rahval olema esindus, mis on valitud üldiste, otseste, vabade, ühetaoliste ja salajaste valimiste tulemusena. Valdade liitude ja valdade valimistel on vastavalt EÜ õigusele õigus valida ja olla valitud ka isikutel, kes on EÜ liikmesriigi kodanikud. Valdades võib valitavat organit asendada vallakoosolek.
1) liidu õigustloovate aktide Konstitutsiooniline ja liidumaade õigustloovate aktide Konstitutsiooniline ja Liidu õigustloovatele aktidele vastavuse kontroll, 2) liidumaade ja Liidu kompetentsi alaste vaidluste lahendamine, 3) erinevate riigivõimude kompetentsi alaste vaidluste lahendamine, 4) inimõiguste kaitse küsimused. Liidumaade konstitutsioonikohtud – kontrollivad liidumaa õigustloovate aktide vastavust liidumaa konstitutsioonile. Kohtunike ametisse nimetamine toimub eri liidumaades erinevalt. Nimetab ametisse liidumaa peaminister või vastav minister. Advokatuur – riigieksam + kaks aastat praktiseerimist erinevatel õigusalastel tegevusaladel, praktika järel teine riigieksam, pärast teise riigieksami sooritamist võimalik minna advokatuuri. 27. Rootsi õiguskaitsesüsteem Üldjurisdiktsiooniga jagunevad: piirkonnakohtud (enamasti 3 – 4 kohtunikku, väikesed hagisummad, mõned perekonnaõiguslikud asjad), apellatsioonikohtud (6 tk) ja Ülemkohus (61 kohtunikku).
1) liidu õigustloovate aktide Konstitutsiooniline ja liidumaade õigustloovate aktide Konstitutsiooniline ja Liidu õigustloovatele aktidele vastavuse kontroll, 2) liidumaade ja Liidu kompetentsi alaste vaidluste lahendamine, 3) erinevate riigivõimude kompetentsi alaste vaidluste lahendamine, 4) inimõiguste kaitse küsimused. Liidumaade konstitutsioonikohtud kontrollivad liidumaa õigustloovate aktide vastavust liidumaa konstitutsioonile. Kohtunike ametisse nimetamine toimub eri liidumaades erinevalt. Nimetab ametisse liidumaa peaminister või vastav minister. Advokatuur riigieksam + kaks aastat praktiseerimist erinevatel õigusalastel tegevusaladel, praktika järel teine riigieksam, pärast teise riigieksami sooritamist võimalik minna advokatuuri. 27. Rootsi õiguskaitsesüsteem Üldjurisdiktsiooniga jagunevad: piirkonnakohtud (enamasti 3 4 kohtunikku, väikesed hagisummad, mõned perekonnaõiguslikud asjad), apellatsioonikohtud (6 tk) ja Ülemkohus (61 kohtunikku).
loovutatud neile. Riiklikul tasandil teostavad riigivõimu nt valitsus, parlament, president, kohtuorganid, õiguskantsler. Need on sellised avaliku sektori organisatsioonilised üksused, mis pakuvad inimestele üldisi demokraatlikke ja humaanseid avalikke hüvesid. Regionaalne tasand jääb kohaliku ja keskvõimu vahele. Eestis regionaalse tasandi sõltumatud asutused puuduvad, küll aga on näiteks omad süsteemid USAs osariikide lõikes, Saksamaa liidumaades, Šveitsi kantonites, Venemaa kubermangudes.Kohalikul tasandil teostavad riigivõimu kohalikud omavalitsused, valla- või linnavolikogud. 40.Milles seisneb avalik-õiguslike ettevõtete olemus ja ülesanded avalike hüviste pakkumisel? Avalik-õiguslikud ettevõtted pakuvad avalikke hüviseid (hüviseid, mida tarbivad konkreetsed indiviidid, nt kõrgharidus). Nende nõudluse ja pakkumise võiks
5 aastaks valimiskogu. Seadusandlik võim on Liidunõukogul ja Liidupäeval. Täidesaatevvõim kuulub liiduvalitsusele, mida juhib liidukantsler, kelle nimetab Liidupäev. Kehtib 1949.a. põhiseadus, mida on korduvalt täiendatud ning igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Saksamaa on Venemaa järel Euroopas rahvaarvu poolest teine riik. Rahvastikutihedus on 231 in/km2 ning suurim on see linn-liidumaades: Berliinis 3800in/km2; Hamburgis ja Bremenis, hõredamailt on asustatud kirdepoolsed liidumaad Mecklenburg-Vorpommern ja Brandenburg. Suurim linnastu on kujunenud Reini-Ruhri piirkonnas, kus on üle 1 miljoni elanikuga linnu 3. Saksamaale on iseloomulikud väikesed ja keskmise suurusega linnad. Kodakondsuse alusel on sakslasi 91,2% ja välismaalasi 8,8%. Negatiivset loomulikku iivet kompenseerib sisseränne. Usutunnistuse järgi on kõige rohkem katoliiklasi ja luterlasi.
riiklik ja omavalitsuslik haldus, pole harta mõttes omavalitsused. Islandil, Suurbritannias ning Šveitsis asendab väikestes haldusüksustes volikogu rahva üldkoosolek. Suurbritannias ei ole omavalitsusüksustes kohalikku valitsust, valdkonniti korraldavad haldust mitmesugused toimkonnad. Linnapea/vallavanema (kogukonnavanema) staatus ja pädevus varieerub riikide kaupa väga tugevasti, samuti tema valimise/nimetamise süsteem ja kord. Põhjamaades ning osa Saksa LV liidumaades on kogukonnavalitsusel (volikogul) tugev staatus ja pädevus ning funktsioonid, tema alluvuses töötab kogukonnavanem (kommuunivanem; linnapea ehk bürgermeister), kes vastutab tegeliku täitev-korraldava tegevuse eest. Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikides on kogukonnavalitsusel peamiselt nõuandev funktsioon kommuunivanema või linnapea juures, kellel laiad volitused. Mõnes riigis (nt Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania) nimetab linnapea (bürgermeistri) riigi valitsus