terasest suurtükke. Viini Kongress Viini Kongressi eesmärk oli pärast Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdadest põhjustatud segadusi taastada jõudude tasakaal ja vähendada vägivalda, samas muuta mõõdukamaks riikide rahvusvahelist käitumist. See pani aluse Euroopa riikide püsivale poliitilisele koostööle. Viini kongressi lõpul leidis jõudude tasakaalu ja üldkehtiva legitiimsusemõiste kombinatsioon konkreetse väljenduse kahes liidulepingus: üks oli Nelikliit, kuhu kuulusid Suurbritannia, Preisimaa, Austria ja Venemaa; teine oli Püha Liit, mis piirdus kolme nn idamonarhiga, hõlmates Preisimaad, Austriat ja Venemaad. Nelikliidu põhiliseks ülesandeks oli lämmatada Prantsusmaa agressiivsed tendentsid ülekaaluka jõu abil. Peamist osa etendasid Venemaa, Inglismaa ja Austria. Eesmärk oli säilitada vana kord Napoleoni poolt alistatud riikides. Vanad dünastiad pandi uuesti troonile
veebruari iseseisvuspäevaks ja senine ENSV lipp asendati sini-must-valgega. Paljud vanameelsed juhid olid sunnitud lahkuma. Ka valitsusjuht Bruno Saul vabastati ametist ja 1988.a. novembris nimetati tema asemele Indrek Toome. Perestroika algusaastatel jäid ENSV ja NSVL keskvõimude suhted üldiselt endiseks. EKP reformimeelse osa ja Rahvarinde programmiline eesmärk oli Eesti kui rahvusvabariigi autonoomia, mis pidi saama kinnituse liidulepingus Moskvaga. Liidulepingu vastu olid nii rahvuslased, kes nõudsid Eestile täielikku omariiklust, kui ka impeeriumimeelsed, kes soovisid näha Eestit NSVL osana. Ka Moskva keskvõimule oli liidulepingu idee vastuvõetamatu. See kriis leidis lahenduse 16. novembril 1988, kui Eesti NSV Ülemnõukogu võttis Vaino Väljase eesistumisel vastu suveräänsus-deklaratsiooni, mida hakati hiljem pidama NSV Liidu lagunemise alguseks. Deklaratsiooniga kinnitati Eestis
· Saksa riikidest ja mõnedest Austria valdustest moodustati Saksa Liit, kuhu kuulusid 34 kuningriiki ja 4 vabalinna. Metternich saavutas selle, et Liidu kõige mõjukamaks liikmeks sai Austria. Viini kongress ei kaotanud Saksa läänealadel prantsuse kodanlikku korda ega Napoleoni koodeksit. Norra liideti uniooni alusel Rootsiga. Viini kongressi lõpul leidis jõudude tasakaalu ja üldkehtiva legitiimsusemõiste kombinatsioon konkreetse väljenduse kahes liidulepingus: üks oli Nelikliit, kuhu kuulusid Suurbritannia, Preisimaa, Austria ja Venemaa; teine oli Püha Liit, mis piirdus kolme nn idamonarhiga, hõlmates Preisimaad, Austriat ja Venemaad. Nelikliidu, nelja suurriigi ülekaalukas koalitsioon, mis oli võimeline hävitama kõik revisionistlikud unistused põhiliseks ülesandeks oli lämmatada Prantsusmaa agressiivsed tendentsid ülekaaluka jõu abil juba eos (19. saj. Prantsusmaad või võrrelda 20. saj. Saksamaaga).
juhtkonna tegevusele. Loominguliste liitude ühispleenumil kõlanud nõudmisi toetas ka rahvas. Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine Perestroika algusaastatel jäid Eesti NSV ja NSVL-i keskvõimude suhted üldiselt endiseks. Üha kesksemaks muutus konföderatsioonisuhete idee, mis pidanuks andma Eestile kui rahvusvabariigile NSVL-i koosseisus senisest märksa suurema iseotsustamisõiguse. Vabariigi uus seisund pidi saama kinnituse liidulepingus, mille idee vastu olid nii rahvuslikud kui impeeriumimeelsed jõud. Moskva keskvõimule oli nii liiduleping kui omariikluse idee vastuvõetamatu. Olukorrast taheti välja tulla kehtivat konstitutsiooni perestroika vaimus osaliselt muutes, st kavatsust keskvõimu tugevada. Konstitutsioonikriis leidis oma loogilise lahenduse 16.nov 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu erakorralisel istungijärgul, kus esmalt võeti vastu liiduvabariigi konstitutsiooni parandused, millega
rahvaste iseseisvumispüüdlusi lämmatada. Mitmel pool kasvasid rahvuskonfliktid veristeks kokkupõrgeteks. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik – Vene Föderatsioon – eesotsas Boriss Jeltsiniga. Ilmselgeks sai tõsiasi, et senine riiklik ühendus, Nõukogude Liit, oli oma aja ära elanud. Selle asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule. Gorbatšov nägi liidulepingus endise suurriigi kooshoidmise vahendit. Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990. aastal. 1991.aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid seda rahvahääletust. Gorbatšovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Vanameelsed aga püüdsid seda takistada. Päev enne liidulepingu allakirjutamist, 19. augustil 1991. aastal, püüdis
Mitmel pool kasvasid rahvuskonfliktid veristeks kokkupõrgeteks. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Ilmselgeks sai tõsiasi, et senine riiklik ühendus, Nõukogude Liit, oli oma aja ära elanud. Selle asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule. Gorbatsov nägi liidulepingus endise suurriigi kooshoidmise vahendit. Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990. aastal. 1991.aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid seda rahvahääletust. Gorbatsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Vanameelsed aga püüdsid seda takistada. Päev enne liidulepingu allakirjutamist, 19. augustil 1991
Mitmel pool kasvasid rahvuskonfliktid veristeks kokkupõrgeteks. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik – Vene Föderatsioon – eesotsas Boriss Jeltsiniga. Ilmselgeks sai tõsiasi, et senine riiklik ühendus, Nõukogude Liit, oli oma aja ära elanud. Selle asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule. Gorbatšov nägi liidulepingus endise suurriigi kooshoidmise vahendit. Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990. aastal. 1991.aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid seda rahvahääletust. Gorbatšovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Vanameelsed aga püüdsid seda takistada. Päev enne liidulepingu allakirjutamist, 19. augustil 1991
· Kreml hakkab balti riike survestama, eesmärgiga mitte lasta balti riike N.Liidust eralduda · Märtsi lõpul 1991 koostatakse liiduleping (9+1), mis ei kujutanud N.Liitu enam ette föderatsiooni vaid konföderatsioonina. Uuel liidul pidi olema ühtne majandus, sõjavägi, riigipiir, rahandussüsteem. Balti riigid keelduvad lepingust. NLKP julgeolekuorganite ladvik näeb Gorbatsovi liidulepingus ohtu impeeriumile ja hakkab valmistuma riigipöördeks. · 17.august lepitakse KGB ülema juures kokku riigipöörde üksikasjad ja päev enne liidulepingu allkirjastamist suletakse M.Gorbatsov koduaresti · Riigipöörajad kavatsesid kehtestada sõjalis-bürokraatliku reziimi: luua uusi kinnipidamisasutusi, lämmatada vabaduspüüdlused, õiendada arved vene demokraatidega · Vene demokraadid, eesotsas B.Jeltsiniga astuvad Augustiputsi vastu välja, andes välja
rahvaste iseseisvumispüüdlusi lämmatada. Mitmel pool kasvasid rahvuskonfliktid veristeks kokkupõrgeteks. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Ilmselgeks sai tõsiasi, et senine riiklik ühendus, Nõukogude Liit, oli oma aja ära elanud. Selle asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule. Gorbatsov nägi liidulepingus endise suurriigi kooshoidmise vahendit. Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990. aastal. 1991.aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid seda rahvahääletust. Gorbatsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Vanameelsed aga püüdsid seda takistada. Päev enne liidulepingu allakirjutamist, 19. augustil 1991.
*1988 sügisel RR ja rahvuskommunistid EKPs pooldasid liidulepingu sõlmimist Moskvaga, mis tähendanuks Eestile ,,konföderatiivset staatust" NSVLs. *Perestroika algusaastatel jäid ENSV ja NSVL suhted muutumatuks: Eesti pidi ikka jääma üheks suurriigi osaks. *Ühiskonna demokratiseerimise süvenedes muutus 1988 üha kesksemaks konföderatsioonisuhete idee, mis pidi Eestile kui rahvusvabariigile andma suurema iseotsustamisõiguse NSVL koosseisus. *Realiseeruma pidi vabariigi uus seisund liidulepingus, mistõttu NSVL keskvõimud võtsid suuna kehtiva konstitutsiooni osaliseks muutmiseks, et mitte kontrolli kaotada. Alanud üldrahvalik konstitutsiooniparanduste arutelu jagas Eesti ühiskonna rahvuslikeks ja impeeriumimeelseteks. *Vastasseis teravnes ka tolleaegsetes ENSV võimustruktuurides, k.a. EKPs. Konstitutsioonikriis leidis lahenduse 16. novembril 1988 toimunud ENSV Ülemnõukogu erakorralisel istungjärgul
Aprillis toodi ka esmakordselt avalikkuse eest välja rahvuslipp. Kuna rahutused tõotasid tulla, siis vahetati Karl Vaino Vaino Väljase vastu välja. 17. juuni 1988. ikkagi meeleavaldus. 150k.Lipp lubati eestlastele.. 1988. septembris Lauluväljakul ,,Eestimaa Laul." 300k. Seleks ajaks oli rahvuslike jõudude kandvaks ideeks omariikluse taastamine, millele impeeriumiemeelsed ringkonnad seadsid vastu, et jäägu kõim uutumatuks. Süvenes konföderatsioonisuhete idee. Realiseeruma pidid see liidulepingus, kuid seda ei realiseeritud. ,,Konstitutsioonikriis." -Osad rahvusmeelsed, osad impeeriumimeelsed. Lahendus sellele 16. nov 1988. ENSV Ülemnõukogu suveräänsusdeklaratsioonis ja ENSV konstitutsiooni viidud parandustes. Sätestati ENSV seaduste ülimuslikkus üleliidusliste saeaduste suhtes. 1989. keeleseadus eesti keel riigikeeleks. Algas ka kodanike komiteede liikumine. 1990. veebruaris Eesti Kongressi valimised. Tegevorganiks oli seal Eesti Komittee, mille esimeheks Tunne Kelam. 1990
iseseisvumispüüdlusi lämmatada. Mitmel pool kasvasid rahvuskonfliktid veristeks kokkupõrgeteks. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Ilmselgeks sai tõsiasi, et senine riiklik ühendus, Nõukogude Liit, oli oma aja ära elanud. Selle asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule. Gorbatsov nägi liidulepingus endise suurriigi kooshoidmise vahendit. Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990. aastal. 1991.aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid seda rahvahääletust. Gorbatsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Vanameelsed aga püüdsid seda takistada. Päev enne liidulepingu allakirjutamist, 19. augustil 1991. aastal, püüdis võimule
iseseisvumispüüdlusi lämmatada. Mitmel pool kasvasid rahvuskonfliktid veristeks kokkupõrgeteks. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Ilmselgeks sai tõsiasi, et senine riiklik ühendus, Nõukogude Liit, oli oma aja ära elanud. Selle asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule. Gorbatsov nägi liidulepingus endise suurriigi kooshoidmise vahendit. Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990. aastal. 1991.aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid seda rahvahääletust. Gorbatsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Vanameelsed aga püüdsid seda takistada. Päev enne liidulepingu allakirjutamist, 19. augustil 1991. aastal, püüdis võimule
iseseisvumispüüdlusi lämmatada. Mitmel pool kasvasid rahvuskonfliktid veristeks kokkupõrgeteks. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik – Vene Föderatsioon – eesotsas Boriss Jeltsiniga. Ilmselgeks sai tõsiasi, et senine riiklik ühendus, Nõukogude Liit, oli oma aja ära elanud. Selle asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule. Gorbatšov nägi liidulepingus endise suurriigi kooshoidmise vahendit. Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990. aastal. 1991.aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid seda rahvahääletust. Gorbatšovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Vanameelsed aga püüdsid seda takistada. Päev enne liidulepingu allakirjutamist, 19. augustil 1991. aastal, püüdis võimule
IL) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu(TKÜN). Nende organisatsioonide toetajaskond pidas Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika alla võeti koostatavad keele- ja kodakonsusseadused ning Rahvarinde tegevus. Interliikumise taga aga ei olnud ainult mitte-eestlased, vaid ka eestlastest suurriikliku poliitika toetajad. *Suveräänsusdeklaratsioon Eesti uus seisund pidi saama kinnituse liidulepingus, mis saigi nii EKP reformimeelsema osa kui ka Rahvarinde programmiliseks seisukohaks. Rahvuslike jõudude sihiks sai Eesti omariikluse taastamise idee propageerimine ja realiseerimine. Impeeriumimeelsed ringkonnad (IL ja TKÜN) seadsid liidulepingu sõlmimisele ja omariikluse taastamise ideele vastu status quo: kõik jäägu impeeriumis muutumatuks. Moskvale oli nii liidulepingu kui ka omariikluse idee vastuvõetamatu. 1988. aasta 16. novembril toimunud
1990. aastal kuulutas iseseisvuse välja Leedu. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Ilmselgeks sai tõsiasi, et senine riilik ühendus Nõukogude Liit oli oma aja ära elanud. Selle asemele hakkas kujunema liiduvabariikide uus majanduslik ja poliitiline ühendus, see pidi tuginema kõikide liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule. Gorbatsov nägi liidulepingus endise suurriigi kooshoidmise vahendit. Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990. aastal. 1991. aasta märtsis korraldatud rahvahääletusel pooldas ¾ suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid seda rahvahääletust. Gorbatsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Vanameelsed aga püüdsid seda takistada. Päev enne liidulepingu allkirjastamist 19. augustil 1991
1990. aastal kuulutas iseseisvuse välja Leedu. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Ilmselgeks sai tõsiasi, et senine riilik ühendus Nõukogude Liit oli oma aja ära elanud. Selle asemele hakkas kujunema liiduvabariikide uus majanduslik ja poliitiline ühendus, see pidi tuginema kõikide liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule. Gorbatsov nägi liidulepingus endise suurriigi kooshoidmise vahendit. Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990. aastal. 1991. aasta märtsis korraldatud rahvahääletusel pooldas ¾ suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid seda rahvahääletust. Gorbatsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Vanameelsed aga püüdsid seda takistada. Päev enne liidulepingu allkirjastamist 19. augustil 1991
1990. aastal kuulutas iseseisvuse välja Leedu. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Ilmselgeks sai tõsiasi, et senine riilik ühendus – Nõukogude Liit – oli oma aja ära elanud. Selle asemele hakkas kujunema liiduvabariikide uus majanduslik ja poliitiline ühendus, see pidi tuginema kõikide liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule. Gorbatšov nägi liidulepingus endise suurriigi kooshoidmise vahendit. Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990. aastal. 1991. aasta märtsis korraldatud rahvahääletusel pooldas ¾ suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid seda rahvahääletust. Gorbatšovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Vanameelsed aga püüdsid seda takistada. Päev enne liidulepingu allkirjastamist – 19. augustil 1991
1990. aastal kuulutas iseseisvuse välja Leedu. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Ilmselgeks sai tõsiasi, et senine riilik ühendus Nõukogude Liit oli oma aja ära elanud. Selle asemele hakkas kujunema liiduvabariikide uus majanduslik ja poliitiline ühendus, see pidi tuginema kõikide liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule. Gorbatsov nägi liidulepingus endise suurriigi kooshoidmise vahendit. Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990. aastal. 1991. aasta märtsis korraldatud rahvahääletusel pooldas ¾ suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid seda rahvahääletust. Gorbatsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Vanameelsed aga püüdsid seda takistada. Päev enne liidulepingu allkirjastamist 19. augustil 1991
(Austria-Ungari, Saksamaa / Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia). ,,Meeleheitel" riigid (Austria-Ungari ja Venemaa) lootsid, et edukas sõda lahendab sisepoliitilised probleemid. 6) Saksamaa oluline roll agressorina enne I ms (Fischer), Saksamaa aktiivsus ja suured ambitsioonid. Saksamaa uskus, et Venemaa ja Prantsusmaa pole sõjaks valmis ning ta kiiresti tegutsedes suudaks mõlemat lüüa. 7) Automaatse mobilisatsiooni paragrahv Venemaa-Prantsusmaa liidulepingus (1892). Venemaa kiire mobilisatsioon millele Saksamaa reageeris raevukalt. Rutakad mobilisatsioonid vallandasid sõja. Nn Juulikriis 1914: 28.06.1914 Bosnia gümnasist Gavrilo Princip (1894-1918) Laseb Sarajevos maha Austria troonipärija koos abikaasaga. Korraldaja oli salaorganisatsioon ,,Must Käsi", kellel sidemed Serbia luureteenistusega. Austria tahab välja juurida Serbia kihutuskeskuse ja tühistada lõunaslaavide ühisriigi (Jugoslaavia) loomise katsed
annaabi.ee 
