Tuntumad teosed romaanidest: ,,Tapamaja korpus viis", ,,Kassikangas", ,,Titaani sireenid","Tsempionide eine" Enesetapp Raamatu teemad Rassiline ülekohus Valitsuste julm ükskõiksus kodanike suhtes Rikkuste ja hüvede õiglusetu jaotus Tervete loomariikide hukk Loodusliku keskkonna saastamine ja hävitus Inimeste muutumine masinateks Tsempionide eine Näitab probleeme, mis tehnika ja tootmise tormilisus on asetanud inimkonna ette. Raamat on tõsinaljakas. Koomiliselt ja tohutute liialdustega. Esineb pilte ja autor mainib tihti urruauku. Tekst on liigendatud lühikesteks mõttevälgatusteks. Põhitegelased: Dwayne Hoover ja Kilgore Trout. Hoover Hakkas ettekujutama ja märatsema. Kilgore Trout tundmatu kirjanik, papagoi, posti teel Räägitud mineviku vormis ja autor osaleb ka tegevuses Tsitaate raamatust "Paistab ,et mis tööd ameeriklane tänapäeval ka ei teeks, nii või teisiti on see enesetapp" "Meie teadvus on asi, mis meis on elav ja võibolla püha
teadus ja inimesed said targemaks. Euroopalik kultuur jõudis ka teistesse maailmajagudesse, see tähendab, et kombed ja traditsioonid segunesid ning võeti vastu uusi asju. Ka see meeldib mulle, et riikidel on natukene erinevad versioonid baroki stiilist. Näiteks Prantsusmaal ja ka Inglismaal võeti vastu rahulikum ja kainem, osaliselt antiikkunstist eeskuju võttev stiil mida on nimetatud vanaklassismiks. Mulle meeldib see, et kunst oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Mulle ei meeldi selline külluslik arhitektuur, mis sündis osalt katoliku kiriku soovil ja selline tundeküllane stiil sobis hästi inimeste mõjutamikseks. Miks ei või inimene ise otsustada mida teha või millesse uskuda. Ei meeldinud, et isevalitsejad seda stiili kasutasid, sest mulle isiklikult on see stiil liiga külluslik ja ma oleks selle rahaga aidanud vaesemaid inimesi.
BAROKK 16.-18.SAJAND 1600-1750.AASTAD KUNST NARCISSUS (CARAVAGGIO) GIRL WITH A PEARL EARRING (JOHANNES VERMEER) · PALJU ON NEIS MAALIDES EBATAVALISI POOSE, ÄGEDAID LIIGUTUSI, ZESTE, TAEVASSE TÕSTETUD PILKE. · BAROKK NIMETUST OLEKS KÕIGE LIHTSAM SELETADA SÕNAGA "EBATAVALINE" - OMA HOO, KIRE, TUNNETE NING ISEGI ÜLEPAISUTUSTE JA LIIALDUSTEGA PAKUB SEE KUNST VAATAJALE PALJU OOTAMATUT, RABAB JA ÜLLATAB TEDA. · BAROKKMAAL TEKKIS ITAALIAS. · TA VALLUTAS PEAAEGU KOGU EUROOPA NING JÕUDIS HISPAANLASTE KAUDU ISEGI AMEERIKASSE, KUS TEDA PRAEGUSENI KUULSAIMAD KUNSTNIKUD MICHELANGELO CARAVAGGIO DIEGO VELÁZQUEZ BAROKIST NENDELE MAADELE KUS AGARALT TEGUTSES KATOLIKU KIRIK, PÜÜDES TAGASI VALLUTADA REFORMATSIOONI AJAL KADUMA LÄINUD KOHTA INIMESTE HINGEDES - SEEGA ITAALIA, HISPAANIA , MADALMAADE LÕUNAOSA (EHK
on keskaja ja renessansi muusika. Vanamuusika festivalid Viljandis - aastast 1982 toimuv vanamuusika festival; ühtlasi Eesti samataolistest vanim Haapsalus - sai alguse 1994. aastal, Tartus - 1996. aastast toimuv festival, mis keskendub keskaja ning Idamaade muusikale. Kastraat - kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees. Carlo Farinelli parim ooperilaulja 18.saj Antonio Stradivari - oli itaalia kuulsaim viiulimeister. Barokk - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega Fuuga - on polüfooniline heliteos, mis on kirjutatud fuugavormis. Georg Friedrich Händel - saksa helilooja, Ta väljendas ennast peamiselt ooperizanris Josquin Desprez - oli renessansshelilooja, Josquin kirjutas nii vaimulikku kui ilmalikku muusikat. Kaanon - heliteos või selle osa, milles sama meloodia on erinevates häältes ajaliselt nihutatud. Krummhorn- renessansiaegne puupuhkpill Lauto - näppekeelpill, mandlikujulise kaanega kõlakorpus
Eeskuju antiigist. Huvitav tumedanahalise teenija kujutamine (ei kohta väga sageli). Lemmikmaal Jean Auguste Dominique Ingres. Angelica. Study for the Roger Delivering Angelica. 1819. Oil on canvas. Louvre, Paris, France. Kujutatud on täielikku akti. Antud on tardunud ja teatraalne poos. Värv on tagaplaanil, meenutab pisut koloreeritud joonistust. Valguse-tumeduse mäng. Puudub liialdustega kaunidus (vastupidiselt rokokoole). Taust on täiesti teisejärguline. Kujutatud naisterahvas näib nagu kuhugi toetavat, kuid millele, ei ole maalil välja toodud. Seetõttu jääb poos pisut veidraks ja mõistmatuks. Pilk on tühi.
• Tihti on tegevus paigutatud esiplaanile ja tagaplaan jäetud detailidevaeseks ning ebaoluliseks. i s David e s Lou Jacqu Barokk • 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga "ebatavaline" - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Skulptuur • Skulptuur - lahutamatu osa barokkstiilis.Suur skulptor ja arhitekt 17. sajandi tunnustatud oli Itaalia Lorenzo Bernini (1598-1680). Seas oma kuulsaima skulptuuri - mütoloogiline stseene vägistamine Proserpine poolt Pluuto allmaailma jumal ja imeline ümberkujundamise puidu nümf Daphne, taotletava jumala Apolloni valgus, samuti rühma altar "Ecstasy of St Teresa" ühes
Barokk · Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline.Tavaliselt iseloomustab barokk-teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus,ornamentaa lsus. Barokk hämmastab. Eelkõige üllatab barokk kire ja hooga, ülepaisutuste ja liialdustega, aga ka värvikülluse ja ootamatu realismiga. Barokk rõhutab, et elu - see on eelkõige liikumine, äge võitlus - on täis suuri vapustusi. Meelisteemad · Barokiajal muutusid meelisteemadeks usumärtrite kannatused ja antiikkangelaste võitlus- ja röövimisstseenid. Püüdes edasi anda hoogsat liikumist, eelistasid kunstnikud teose kompositsioonis diagonaalset põhiskeemi (Rubens "Rahu õnnistused", Velazquez "Breda kindluse
20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Iseloomustus Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline. Tavaliselt iseloomustab barokkteost metafoorsus või ka allegooria ja sümboliterohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. Barokk üllatab kire ja hooga, ülepaisutuste ja liialdustega, aga ka värvikülluse ja ootamatu realismiga. Arhitektuur Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Arhitektuur Eestis Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640- 50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel
Barokk 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga "ebatavaline" - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Barokk-kunsti tundeküllast jõudu kasutas rooma-katoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokk-kunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse, kus
Eliisabeti kirik Pärnus, Roosana Alliku mõis Järvamaal. Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline.Tavaliselt iseloomustab barokk-teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. Barokk hämmastab. Eelkõige üllatab barokk kire ja hooga, ülepaisutuste ja liialdustega, aga ka värvikülluse ja ootamatu realismiga. Barokk rõhutab, et elu - see on eelkõige liikumine, äge võitlus - on täis suuri vapustusi. Kasutatud kirjandus: www.miksike.ee portfoolio.varstukk.edu.ee/Barokk/index.html www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/index.htm
eesmärgiks on kõrvale hiilida seksi väljakannatamatu, liiga ohtliku tõe eest. Tõsiasi, et seksist püüti rääkida teaduse puhastatud, neutraalsest vaatenurgast, on juba iseenesest tähenduslik. 19. Sajandi teadus seisneski vältimises- kuna seksist endast ei suudetud või ei soovitud rääkida, siis tegeldi eelkõige seksi moonutatud ja väärastunud vormide, selle erandlike veidruste, patoloogilise puudulikkuse ja haiglaste liialdustega. Väites, et räägib tõtt, külvas teadus kõigis hirmu. See väitis, et häbelike salaharjumused ja üksildaste väikesed maaniad on ohtlikud tervele ühiskonnale. Foucault näitab ajaloolasena, kuidas seksuaalsus muutus kõigepealt mitmesuguste teaduslike, meditsiiniliste, religioossete ja eetiliste diskursuste üheks kõige olulisemaks teemaks. Foucault' väitel elame me "seksuaalses ühiskonnas", kus seksuaalsus mitte ei
traagiline lõpplahendus; peategelane on väljapääsmatusse olukorga satunud õilis kangelane, kes tegutseb üllaste põhimõtete ajel. Nt. Sophoklese “Kuningas Oidipus”, W.Shakespeare`i “Hamlet” “Romeo ja Julia”, A.Kitzbergi “Libahunt”. Barokk- 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga "ebatavaline" - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda.Barokk kujunes 17. sajandi alguseks üheks mõjukamaks kunstivooluks. See arenes Itaalias, Hispaanias, Flandrias, Portugalis ja osati ka Prantsusmaal. Algul kasutati seda terminit Itaalias tolleaegse arhitektuuri pilknimena, sest see oli võrreldes renessanssiga eriti veider. Renessanssi harmooniale ja rahulikkusele vastandub baroki vastuolulisus, tundepaisutus, dünaamilisus ja teatraalne efektsus. Muutus pildi ülesehitus
Toimub klassikalise vormi vabatõlgendamine. Harmoonia Rikastatakse kõrgenduste ja madaldustega, mida ei lahendata ja tekitab pingeid. Rütm Muutub vaheldusrikkamaks, kasutatakse punkteeritud rütme. Tempo Armastati suuri äärmusi, väikseid laiendusi. Dünaamika Kontrasti printsiip, äärmiselt nüanssiderikas. Huvi vana muusika vastu Siiani oli kombeks esitada oma ajastu muusikat, nüüd avastatakse Bach. Romantikud mängisid vanema aja muusikat romantiliselt, liialdustega. Ilmalik muusika: Süvenes huvi rahvamuusika vastu, Tekkisid rahvusromantilised koolkonnad, Pillide täiustamine, Saksofon, Sümfooniaorkestrisse tuuakse harf. Klaver saab tänapäevase väljanägemise, ilmus pedaal, sünnivad pianistid. Programmiline muusika: Annab sisuseletuse, toetutakse kirjandusele, ajaloole. Ajastu põhizanrid: Ooper, Soololaul, Sümfooniline poeem,Operett, Romantiline ballett. Romantismiajastu perioodid: Vara-Romantism (1815-1830) Vaadeldakse Saksa- Austria
Antiikkultuuri mõistuspärase ja kaine väljendusviisi asendas barokk kirglike tunnetega. Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline.Tavaliselt iseloomustab barokk teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. Barokk hämmastab. Eelkõige üllatab barokk kire ja hooga, ülepaisutuste ja liialdustega, aga ka värvikülluse ja ootamatu realismiga. Barokk rõhutab, et elu see on eelkõige liikumine, äge võitlus on täis suuri vapustusi. Barokiajal muutusid meelisteemadeks usumärtrite kannatused ja antiikkangelaste võitlus ja röövimisstseenid. Püüdes edasi anda hoogsat liikumist, eelistasid kunstnikud teose kompositsioonis diagonaalset põhiskeemi (Rubens "Rahu õnnistused", Velazquez "Breda kindluse alistamine"). Paljud kunstnikud
Ajalootaust:17.saj 18. saj II pool, absolutismiajastu, ususõjad. ,,Kelle võim, selle usk". Valitsevaks said kapitalistlikud suhted. Revolutsioonid Madalmaades ja Inglismaal. Jätkusid maadeavastused. Koloniaalpoliitika muutub üleüldiseks (Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Holland). Teaduse ja tehnika kiire areng. Üldkirjeldus: 16 saj. lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil barokk. See hoogne, kirglik, tunneterohke ning liialdustega stiil oli soosingus nii katoliku usu maades ja maades, kus tema leviku eest hoolitsesid valisejad. Ühtegi stiili senimaani ei rakendatud nii sihiteadlikult ja see hõlmas kogu inimese eluümbruse. Arhitektuur: Uusi elemente ei looda, renessansi elemente muudetakse ja rühmitatakse teistmoodi. Mõõtmed suurenesid. Hoone üksikuid osasid lasti eenduda. Fassaadil nisid, pilastrid, petikaknad ja uksed. Rohkesti kasutati skulptuure. Lemmikmotiiviks voluut (teokarpi meenutav), krooniks
Eeskuju antiigist. Huvitav tumedanahalise teenija kujutamine (ei kohta väga sageli). Jean Auguste Dominique Ingres. Angelica. Study for the Roger Delivering Angelica. 1819. Oil on canvas. Louvre, Paris, France. Kujutatud on täielikku akti. Antud on tardunud ja teatraalne poos. Värv on tagaplaanil, meenutab pisut koloreeritud joonistust. Valguse-tumeduse mäng. Puudub liialdustega kaunidus (vastupidiselt rokokoole). Taust on täiesti teisejärguline. Kujutatud naisterahvas näib nagu kuhugi toetavat, kuid millele, ei ole maalil välja toodud. Seetõttu jääb poos pisut veidraks ja mõistmatuks. Pilk on tühi. Haapsalu Kutseharidukeskus Viljo Kozlovski 4. Arhitektuur ja teosed Pantheon Madelleine'i kirik Tähe võidukaar A
1875-1947 katurist- eesti koomiksi algataja väikelasteraamatuid-piltjutte. Lood on mängulised, fan- taasiarikkad, meeletu situatsiooni- ja sõnakoomikaga ning lapseliku riimimänguga.Õppetlikkus epõhimõte on hirmu tekitavate kunstiliste liialdustega (nt. Piripilli- PERIOOD: Eesti Vabariigi aeg Iseloomustus: Rahva haridustaseme tõstmise vajadus. Toimus lastekirjanduse märgatav areng nii kvalitatiivses, k Lasteraamatute arv kasvas võrreldes 19 saj. Esimese kümnendiga neljkordseks. Kättesaadavaks m keelne klassika. Raamatute välimus saavutas kõrge taseme. Kujunes välja ulatuslik ja sisukas last diferentseeritus
Peter Paul Rubens Referaat Tartu 2007 Sissejuhatus 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga ,,ebatavaline." Oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Barokkkunsti tundeküllast jõudu kasutas roomakatoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokkkunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad. Ta
BAROKK Sissejuhatus 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga "ebatavaline" - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Barokk- kunsti tundeküllast jõudu kasutas rooma-katoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokk-kunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad. Ta vallutas peaaegu kogu
tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval... 1. Teose tegevusaeg Tegevusaeg 1916 1918, Esimene maailmasõda. Rindetsoon kusagil Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel. 2. Tegevuspaigad Autor kirjeldab sõjaõudusi läbi noore Paul Bäumeri silmade. Kasarm, Heidelager, õppekursused, kus õpetatakse poistele seda, mida sõjas vaja teada, Himmelstossi-poolsete liialdustega. Rindejoon - palju surma, meeleheidet, kaotusi. Tagala, kus püütakse hetkeks unustada lahinguväli, puhata ja tunda end inimesena. Puhkus kodus võõristustunne. Katoliiklik hospidal nunnadest põetajad, haavatud, invaliidid, surijad. 3.Teose sündmustik kavapunktidena 1. Kasarm enne rindelminekut. Noored, äsja koolipingist tulnud poisid, kes pakkusid end vabatahtlikku sõjaväeteenistusse õpetaja Kantoreki isamaalistest kõnedest mõjutatuina. Veel
Tema arvates puudus vaid teravmeelsus. Napolis(Marino): - kirjutas Venuse armastusest - mõjutused Boccacciost - rõhutab individuaalsust - kasvab välja manerism rõhutab maneere - maneristlik -> palju metafoore jne Kunst: - ülevoolav(kaunistused, liialdused) - sümbolid - Michelangelo - arhitektuur muutub populaarseks Selline kirjutamine hakkas kaduma, sest kirjanduse eesmärgiks on midagi öelda, kuid selline liialdustega kirjandus ei huvitanud enam. DRAAMA: Novell rahvajutust <-> romaan rüütliainelisest luulest Rüütliromaan-> kelmiromaan-> arenguromaan, seiklusromaan, kriminaalromaan RENESSANSI´i rüütliromaan peegeldas kuulsust - vabanemine keskaja dogmast - idealiseeritakse loodust, inimene oma õnne sepp - kangelane ei ole seotud aja ja ruumiga - rüütel individualist - vaatepunkt teosest väljas - ükski tegelane ei arene - ühiskond taustaks või puudub
Antiikkultuuri mõistuspärase ja kaine väljendusviisi asendas barokk kirglike tunnetega. Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline. Tavaliselt iseloomustab barokk- teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. Barokk hämmastab. Eelkõige üllatab barokk kire ja hooga, ülepaisutuste ja liialdustega, aga ka värvikülluse ja ootamatu realismiga. Barokk rõhutab, et elu - see on eelkõige liikumine, äge võitlus - on täis suuri vapustusi. Barokiajal muutusid meelisteemadeks usumärtrite kannatused ja antiikkangelaste võitlus- ja röövimisstseenid. Püüdes edasi anda hoogsat liikumist, eelistasid kunstnikud teose kompositsioonis diagonaalset põhiskeemi. Paljud kunstnikud maalisid esinduslikke ja psühholoogiliselt tõepäraseid portreesid. Mitme barokk-kunstniku looming on niivõrd
usukommete täitmisel ei too endaga kindlasti kaasa nende kristlasekssaamist, pigem üha uut vaenu ja vastasseisu. Neile pole viisakas pakkuda alkoholi, see toob esile kahtlustavad pilgud ja küsimused. 11. Iseloomustage barokk-stiili ja tooge vähemalt kolm näidet selles stiilis ehitatud hoonetest Eestis. 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga "ebatavaline" - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Barokk-kunsti tundeküllast jõudu kasutas rooma-katoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele kus agaralt tegutses katoliku kirik, püüdes tagasi vallutada reformatsiooni ajal kaduma läinud kohta inimeste hingedes - seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks.
Nii mõnigi küsib täna, et milline aeg kirikuajaloos on olnud kõige olulisem. See küsimus pole sugugi lihtne, sest vastates peame olema eelkõige kiretud ajaloolased ja vähem emotsionaalsed usuvennad. Sellele on tõesti keeruline vastata kuna periood, mis tõi meieni skolastilise filosoofia, tõi meieni ka ristisõdade koledused, Gregooriuse koraali tekkega koos tunneb ajalugu arianismi julma väljajuurimist ja Peetruse katedraali nauditavad rikkused tulid koos Tetzeli liialdustega indulgentside tõlgendusel. Mida suurem oli kirikuriik, seda suuremad olid tema ihu rebestavad vastuolud. Mida suurem tema võim, seda vastuolulisemad olid selle võimu säilitamise meetodid. Diplomaatiline töö Kirikuriigi puhtaim ja ehk õnnelikum periood algas alles peale Itaalia iseseisvumist ja sellega seoses Vatikani ilmalike kohustuste minetamisega. Kirikuriik sai pöörata enam tähelepanu oma sisemisele kasvamisele, vaimuliku pärandi korrastamisele ja traditsioonide jätkamisele
kasutada austavat nimetust apostel, sest Jeesus nimetas nii üksnes oma 12 jüngrit. (Hiljem hakati apostliks nimetama ka ristiusu suurimaid levitajaid.) Laatsarus oli lihtsalt Jeesuse õpetuse pooldaja, tema sõber. Laatsaruse majas peatuski Jeesus, kui ta viimast korda Jeruusalemma tuli. Kindlasti oli ta seal ka varem peatunud, sest Laatsarust mainitakse evangeeliumides mitmel korral. Kord oli sõber nii haige, et kõik pidasid teda surnuks. Siis tuli Jeesus ja Laatsarus sai terveks. Ilmsete liialdustega on evangelist Johannes seda episoodi kirjeldanud nii: 5 Kui nüüd Marta kuulis, et Jeesus tuleb, läks ta kohe talle vastu, aga Maarja jäi koju. Siis ütles Marta Jeesusele: "Issand, kui sina oleksid olnud siin, siis mu vend ei oleks surnud. Aga ma tean nüüdki, et Jumal annab sulle, mida sa iganes Jumalalt palud." Jeesus ütles talle: "Sinu vend tõuseb üles
tempel, et mitte rikkuda seadusi. Rooma teater haldas mitmeid erinevaid tüüpi etendusi. Ka siin on Roomlased jällegi võtnud palju üle Kreeklastelt, nagu näiteks nende religiooni ja draama ning mugandanud enesele sobivaks. Tüüpilist Rooma näidendit kui sellist polegi, nagu näiteks Kreekas tragöödiad, kuna Roomalsed ei võtnud teatrit nii tõsiselt nagu seda tegid Kreeklased. Miimide etendused Roomlased eelistasid eriti neid komöödiaid mis olid julmad ning liialdustega üle vindi keeratud. Erinevalt väljakutsuvaid küsimusi püstitavatest ning silmaringi laiendavatest Kreeka etendustest, nõudsid Roomlased puhast või isegi toorest meelelahutust, ohtralt naeru ja erutust pakkuvat. I saj. II poolel lööb miim õitsele. Teemist on komöödiaga, mis on kaotatud kõne ja sotsiaalse teravuse. Miimid olid rahva seas väga populaarsed. Nad heitsid nalja keskklassi kodanike üle ning tegid seda ka kuulsate müütidega
võlgadesse ja sattus vanglasse, ema läks isaga kaasa! Tal oli peres 10 last. Haridust ta ei saanud vaid haris end ise raamatuid lugedes. Ta tee kirjanikuks oli raske kuid 33aastaga kirjutas ta 13 romaani + artiklid, loengud. Esimesed romaanid rääkisid laste ja noorte kannatustest. Tema eesmärgiks oli panna inimesed ka elus kaitsma headust ja õiglust. Ta lõi palju naiskaraktereid, kangelased olid tavalised, enamasti vaesed, veidrad tegelased (liialdustega). Aleksis Kivi 1834-1872 Sündis Helsingi lähedal. Ta polnud jõukast perest pärit, mistõttu ta ei saanud head haridust. Õppis rändkoolides ja Helsingi kõrgemas algkoolis. Pääses Helsinki ülikooli kuid kehvade olude tõttu jäi haridus lünklikuks. Teoste eest sai ta väga vähe raha ning ta elas vaesuses. Suri vaimuhaigusesse. ,,Seitse venda"- raamatu põhjal peegeldub soomlase olemus
Arrak, kes kasutas sageli mütoloogilisi süžeid 1950. aastate keskel võeti Moskvas kõige või alltekste. Mütoloogia sisse põimimist võib kõrgemal tasandil vastu otsus arhitektuu riliste nentida ka postmodernistlikku laadi esindanud liialduste lõpetamise kohta. Paraku kaotati koos EppMaria Kokamäe puhul. Laias maailmas liialdustega arhitektuurist ka viimased leidsid tunnustust Raul Meele lakoonilised linnalikkuse riismed. Selle asemele astus abstraktsed maalid, sama suuna silmapaistvaks prantsuse arhitekti Le Corbusier’ ideedest ja edukaks esindajaks kujunes ka Sirje Runge. lähtuv vabaplaneering, mis tähendas 1970. aastate lõpul ja 1980ndail kujunes traditsioonilise tänava kaotamist
Looduse ülistamisele ja olemisele loodusega kooskõlas. Tõstatab küsimuse, et kõik väärtused on suhtelised. Hea ja kurja taju sõltub suures osas arvamustest, mis meil on. 22. Barokk-kultuuri tunnused. 16 saj lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil barokk. ,,Barocco" tähendab eriskummaline, ebatavaline. 17 saj kasutati seda sõna ainult seoses kunstiga. Barokk-kultuuri aeg on iseloomustatud kui kriisiajastut. Barokk hämmastab, üllatab ülepaisutuste ja liialdustega, värvikülluse ja sümbolite rohkusega. Barokis püüti kasutada erinevate valdkondade elemente, sellest tulenebki juhuslikkus ja see, et erinevad detailid ei sobi tervikusse. Barokk on liikuv, energiline. Rabab ootamatusega, nutikusega, vastuolulkisusega, on mängurikas fantaasiakunst. Katoliku usu maades püüti barokk-kunstis luua illusiooni katoliku kiriku vägevusest. Püüti suurendada rahvahulkade usutunnet selle kaudu
Poliitilise kõne tähtsus väheneb (puudub vaba mõtteavalduse võimalus!) Kohtukõned jäävad, ent argumentatsioonist olulisem on isiklik soosing. Oluliseks muutusid epideiktilised (ülistus)kõned. Viljeldi avalikult ka fiktiivseid näitekõnesid (deklamatsioone), mis varem olid vaid osa retoorikaõpetusest. Nn uus proosastiil: sententslik, puänte, vastandusi täis, pikki lauseid vältiv Pärast Nero valitsusaja lõppu (68 pKr) liialdustega ,,uus stiil" taandus. 71 pKr riiklik retoorikaõpetaja ametikoht: Marcus Fabius Quintilianus (ca 35 ca 100), u 95 Institutio Oratoria (,,Kõnekunstiõpetus", 12 rmt). Tähtsaimaks liigiks sai taas kohtukõne, teised liigid jäid tahaplaanile. Cicero stiil tõsteti taas ausse (Quintilianus 10.1.112: ,,Cicero pole mitte inimese, vaid kõnekunsti nimi") 127. Mis on asianism, mis atikism? Mille järgi said need oma nimetuse? Mida kumbki stiilisuund väärtustas?
Stiil on vanatestamentlik, st esineb väljajätte, tekst on katkendlik ja hüplev. Kirikuõpetajad imiteerisid kirjandust, mida kõige enam tundsid – religioosset kirjandust, imiteerisid piibli stiili = paradaktiline stiil. Autorid kirjutasid järgnevatel teemadel: alkoholi liigtarvitamine, truudus mõisahärrale, töökus, majapidamise õpetused, tervishoid jms. Halbu harjumusi, nt liigne joomine, püüti šoki kaudu lõpetada, kuigi seda tehti liialdustega ja fantastiliselt. Stiililiselt oli von Holtz parem: klassikaline sissejuhatus, kus räägitakse järgnevatest tegelastest, esitatakse looduskirjeldus, rütmiline – maailm rullub loogiliselt lahti. Von Holtzi võib pidada I eestikeelseks proosateoseks. Tekstidel on tugevad sentimentalismi mõjud kristlike väärtuste näol: halekirjanduses väärtustatakse õiglust, kõlblust, ausust, jumalakartlikkust. Sentimentalismi iseloomustab äärmuslikkus: nt kui ollakse ühel hetkel õnnetipul,
annaabi.ee 
